Mina sündisin Põhja-Kaukaasias Stavropoli kubermangus beeži kreisis eesti Haginski külas. Leiti administratiivne jaotus on hoopis teine. Ta on 10 korda oma nime vahetanud. Praegust minu sünnipaiga, kui sünniküla nimi on Jažouta kalmüükide astronoomia vabariigis. Aastal sündisin 1903. aastal ja lapsepõlve veetsin tervikuna eestika Kinski külas. Kas väljarändaja oli teie isa või vanaisa vana? Jaagup Tomberg kusagil Viljandimaalt pidi olema. Olen püüdnud seda kest otsida, aga viimati jäin peatuma sellepärast Pajusi vallas oli kuus raja talu. Vanaisa pidi olema pärit raja talust ja siis kaks kolm jõudsin läbi käia, kolm jäi veel käimata, jäin haigeks ja jäi poolikulisi otsimine oleks tahtnud näha, missugune see talu siis kah oli. Missugune teie kodukandi loodus oli seal Kaukaasias? Mina elasin kaukaasia lagendiku stepis. Küll oli ilus stepp, kevadel-suvel kadus siilu ära, rohi muutus suure palavuse tõttu pruuniks, kuivassaaerra puhusid tuuled ja sagedasti. Õhutemperatuur oli 35 40 kraadi. See tegi asja, niisuguseid vana puu kees ka kuhugile vilusi ajas tiivad laiali, suu oli lahti ja lõõtsutas, tegi laisaks, tegi laisaks, aga vaatamata sellele suurele palavusele inimene ei saanud laiskust pidada, tuli tööd teha sellepärast, ega põllumajanduses need järjekorrad tuju. Kui aeg tuli üheks tööks kätte, siis tuli see läbi teha. Koristus oli seal vara. Seal alustati kevadtöödega märtsi keskpaigas, vahest ka veebruari lõpus vana kalendri järel. Odra koristati esimesena, see oli juba enne, enne, kuna jaanipäeva see tähendab, et umbes juuni esimestel päevadel koristati ja koristus oli selleks ajaks ammugi juba olen, kui siin koristama hakatakse Eestis ja augusti lõpuks oli koristustööd tehtud. Ja rehepeks käis siis juba rehepeksumasinaga. Rehepeks hakkas rehepeksumasinatega hiljem päris minu lapsepõlves oli see peksmine, rullidega, veeti vili kokku enne niideti vihku seotud niideti juba niidumasinatega tiibadega masinad teatud ajal, eks mööda, siis viskas jälle selle vaalukese maha, kõik said ühte ritta, nüüd pandi ilusasti saadetesse kokku. Ega teda ei kuivata, seal oli kõik nii kuivati ise rabenes kätte ära ja nyyd veeti rõugu esse. Ehk põllul kohe selle platsile. Nüüd, kui vili oli kodus, tehti jaak ei olnud, ei olnud, ei olnud Niilustaki olnud, vili oli sassis, mihkli seotud ja niisugust akki, kui siin põllu peal näeme, niisugust ei olnud lihtsalt kuhja panda. Taali veidikene kohi nimetati saaduks. Ja lõikud vili toodi kodu, siis laotati platsile umbes meetri paksune, kord. Lasti hobused rullidega peale. Kaks kolm trulli oli. Need hakkasid ringi sõitma, platsi peal jutustada, kuidas see nüüd käis? See on üsna raske, peaks pildi pealt näitama, keskpaik on siin, mina seisan siin hobusi, keskpaiga vahe, juhin hobused, hobused, hakkasime nüüd niisugusi tiirusi tegema, vot niimoodi. Sai sarnaselt kõik tallatud, see kõlkijat kutsuti, rõhud tulid peale, aganad ja terase langes allapoole. Nüüd kui oli pealt juba pehme, kõik põhuks tehtud, nüüd suurte pika rehadega võetisi rõhud. Siis puistati läbi kõik, mis all oli terveks jäänud, see tuli ülesi. Nüüd tulivad uuesti, rullid peale, tekivad jälle selle kõik peeneks, võeti teinekord kõlkijad maha. Kui oli tarvis, siis lasti, kolmas kord, aga kui on tarvis, siis pandi uuesti meetri paksune see vilja kord peale ja sõit kestis niisama edasi. Vot niimoodi tehti siis see kestis pikka aega. Jah. Üks neli-viis tundi sai tallata kõige vähem, kõige vähem neli-viis tundi ja selle hirmsa palavaga tuli seista seal reheplatsi peal ja hobuseid ajada, kärbsed, parmud kippusid hobuste kallal, rapsisivad seal natuke kergem, kui nad jooksid. Neid pandi jälle järgmine seelade maha, tehti jälle sedasama, vahest tehti nädal otsa niimoodi, siis tuli juba ise seda hüskete jäika, et see aganad ja terad segamini. Laupäeva õhtul tõmmati Tigoku pühiti ära ja löödi oma viisi hunnikutesse niisugustesse kuhjadesse ja sealt hakati tuulama. Sagedasti oli niimoodi, päeval peksti, lehti, pressiti tuulati, nüüd saadi terad kätte ja need kanti aita jälle miskisugust kuivatamist ei olnud jaanipäeva käes nii kuiv, et kui amma alla panid, siis krõmpsus nagu kiviaitaja salve. Ja aitaja salvia. Idas olid salved, puust aidad olid inimestel üsna mahukad, aidad olid. Ja nüüd, kui oli lehed pekstud, siis hakkas see viljamüümine meie külast veeti umbes 60 versta taha selleaegsesse torkuojasse. Seal olid vilja kokkuostuaidad, need osju, et vilja ülesse ja talumees sai sealt omale rahakest, et osta kaupasid riideesemeid ja ühte teist, mis viljadel kasvatatud nisu kõik kivil käsi, rukist ka ei, rukis kasvas kui pilliroog. Kõrgemehel külast saadik aga ei loonud. Ja taadid, kes vaatasid agronoomid, kes konsulteerimas käisid, ütlesid, mitte ärge püüdkegi. Rukist siin kasvatada, ta ei loo sellepärast siin on nii väärt palavet. Kui ta õitsema hakkab, siis ta juba sureb. Rukkileiva maitse ei olnud teile siis lapsepõlvest tuttav. Kuidagimoodi oli tuttav, kuid aadid siia Eestisse käisivad siis selgas Tõivad, muuda rukis rohkem rukkijahu ja siis, kui küpsetati sellist leiba, siis peaaegu igat tuttavat kostitati selle leivaga rukkileib. Mäletan isegi magushaput rukkileiba tehti, vaat see oli maitsev. Nüüd seda enam nii maitsev, nüüd on ta rohkem saada. Karjaga kasvatate Harje kasvatati, piimaloomad olid, piimaloomad olid palju paremad kui ümbruskonnas. Ümbruskonnas peaaegu piima loomi ei olnudki, kas nad olid Eestist kaasa toodud järeltulijad, mõned võisid olla, aga siis seal oli varem juba saksa koloniste saksa külasi sealt toodi ka juba loomi, ega nendel ei olnud kah kohapealsed loomad, need olid ka kuskilgi sisse toodud. Vot peaks veel karja kohta nii palju ütlema, et ümbruses kalmõkid ja venelased neil lehmad lüpsid vasikaga. Seda ma olen noortele rääkinud, kuidas vasikaga lehma lüpstakse, enne lastakse lehmale lusikas, see imeb natukene, vot siis nüüd perenaine hakkab lüpsma, lüpsab natuke ja kui lehmi hästi piima kätte, Janaslasi vasika alla seeme ja nüüd jälle lüpstakse ja lõpuks kooli lüpsmine lüpsnud, seal saadiks hea kruusitäis, siis lasti vasikas veel lehma alla, see imes lõpuni, olid ka hea piimaanniga lehmad. Aga siis, igas peres oli juba head lüpsilehmad, lüpsid saadi palju piima, tehtiv õid, müüdi võid isegi talvel käisivad ja teised inimesed lähematest linnadest meekülas, viidustus enamasti igalühel oli oma koorile lahutaja siis oma puust tehtud, võimasin siis testija puhastandise või pakiti ära ja müüdi. Suvel oli müümisega natukene halvem, koha peal kaupmehed ostsivad, aga talvel oli või rohkem, hindas siis, kui veerand käisid kohapeal ostmas. Aga kus loomi karjatada? Stepis? Stepis kevadel oli hea rohi, siis oli suur piimasaak. Siis kasvas ka liha loomakene sinna hulka. Ärg, vasikad. Seal võis karjapoisil päris hea olla, sellepärast et lage ümberringi loom ei kao kuhugi ära. Selles mõttes oli karjapoisil hea, jah, ei, ta läinud võõra põllu sisse, heida kadunud metsa alla ära. Kui tuli lõuna kätte, siis ajasid tiigi või jõekääru, mis meil seal ligidal oli. Loomad jõivad, siis nad seal puhkasid, mäletasid, siis aeti uuesti jälle kuu peale. Kaugele oli näha, kui loom tahtis kuhugile ära minna. Niisugust niisugust kadumist kui siin oli, ei olnud ühelgi loomal polnud kella kaelas olnud vajadust. Millega kari üle talve peeti? Kari peeti üle talve, enamasti intega. Ja heinad olid. Stepihein lutserni külvati ja millal seal siis heinaaeg oli, mis kuul? Aeg hakkas nii mai algul peale ja mai keskel umbes lõpes, teinekord hakati ka aprilli lõpul diale. Ein kui niideti. Ja kui teda liitjaga niideti, siis õhtu võisid kokku panna sugust kuivatamist ta rohkem tarvitanud, isegi kokkupanekuks jäeti varajane enamik. Sellepärast kui päeva keskpaigas hakkasid heinu kokku panime, siis kõik lehed varjusid küljest ära. Aga öösse tõmbas natukene nii tagasi ja siis pandi kokku. Siin, kui niisugust asja teha, võib tuliseks minna, aga seal seda kartust ei olnud. Niiskust oodati öökhist, niiskus toodeti just selleks, et leheni varjamiseks marti küljest ära, et väärtust jääks rohkem järel. Kas talve poole oli ka tööde vaheaeg? Mida pererahvas siis tegi? Oli mitmesuguseid asju. Naispere, käed raas Kraasis kodus. Meespere oli ametis loomade tallitamisega siis hobuseriistade põllutöömasinate ja asjade kohendamine. Sepa juureviimine, mille siis ei üle, ei saadud. Oli ka vabamat aega, natuke rohkem oli vabamat aega kui Eesti talupidaja null selle pärast terve rida töid olid seal tundma. Näituseks põllu väetamine, sõnnikuga seda ei olnud, sõnniku koguti kokkulassi tema kuumaks. Siis laotati laiali lati niisama kui reheplatsil reht. Ja nüüd lasin natukene tahineda peale tallama lõigati tema umbes niisuguseks tükkideks, kui meil turvas on, teda kutsuti kiisikuks, kuidas kutsuti jääkvene keeles kiis jääk ja eestlased kutsusid kysikas. Ja sellega nyyd küüti ahju. Talvel eraldi ja küpsetati leiba ja sagedasti küsiti, kuule, kui sõnnikuga ahi köetud, kas leival ei jää, siis sõnnikulõhna maitse ei tuli, teeb kõik puhtaks, mitte miskisugust maitset ei jää. Leib oli põhimiselt, seal kantis, sai see, mis siin saiaks kutsutakse. Niisuguste vahet ei olnud, et üks leib, teine oli, sai saias, kutsuti neid präänikuid või asju, mis poest osteti. Muidu oli leib, meie sai, oli seal leib ja meie sai, oli seal leib. Sealpool läheb ju vara, pimedaks. Läheb küll. Kodused talitused tehti lambi tulevalgel. Elektrit ju veel? Ei, suvel ei tehtud, suvel, kui Seppäevakene hakkas otsa saama, draamapimedaks läks, siis mindi, aga ma arva oli, kus mõni perekond hilja õhtul sõi õhtust tulevalgel. Kõik oli söödud ja magama mindud, sellepärast päev oli nii raske ja päevaga sai nii palju tööd tehtud, et ühest jätku ei võetud. Ja ta läks pimedaks ega seal suurt midagi teha ei saanud, aga talve poole. Päev ka lühe armee lühikene küll ei olnud, kui ta Eestis on ja nii pikaks ei lehe seal suvel päev ka, kui ta Eestis on. Kella üheksaks on suvel pilkane pime ja union kohe silma peal, kohe kaelas Summi. Midagi muud ei jää üle, kui poe magama. Nii et mingit tule tegemistega lugemist Harilikult ei olnud, harilikult ei olnud või igal pool loodus avaldab inimesi peale omasuguste mõju. Kas sealkandis elas aus rahvas või oli ka näpumehi liikumas? Eestlaste hulgas ei olnud, aga siis need poolröövrahvad kalmõkid hulgas oli, algul, kui eestlased sinna elama asusid, siis nad röövisivad ikke tugevasti ja varastasid. Nendega oli päris tegemist, oli ka nalja, jutusi nad olid ju eriti vähearenenud peale revolutsiooni, nende kultuurne Harjend lakkas. Teie kodus vaatavad praegu igast seinast vastu raamatuseljad. Missugused olid teie elu esimesed raamatut, mida te kätte võtsin? Esimene, mis mulle vorstike oli Tõnissoni kukeaabits. Mina olen tahtnud teda nüüd kusagil Ki näha. Aabitsa suur haruldus. Aabitsa suur räägivad raamatukogutöötajad, et aabitsaid on kõige raskem leidjast aabitsat loetakse ära. Jah, loeti lõpuni ja nii, et mina nyyd pildi peal, ent seda kukeaabitsat, aga rohkem pole näinud. Edasi tulivad eesti keeleraamatult. Jakobson, Kampmann ja vot nendest õppisin eesti keelt siis venekeelsed olid algkooli jaoks geograafia. Istu orjaajalugu ajaloos ei olnud mitte midagi muud, kui. Vürstide ja siis nende imperaatorite müstik nendest oligi see vene ajalugu koos, midagi rohkem ajaloost algkoolides ei olnud. Nõndamoodi saigi siis 1900 15. aastal lõpetatud külakool. Kaugel kuul olid kodust, kool oli üsna ligidal. Meie küla oli sarnani, küla tuli krundi kõrval kellelelgi, põldu siin oma krundi juures ei olnud, põllud olid kõik laiali, aga kruntide vahel vahet ei olnud, kõrvuti olid kõik krundid ja midagi, kas 40 sülda või mis krundi laius oli nii, et küla oli üheskoos ja kool oli keskpaigas. No minul oli kooliminekuks, noh. 200 ta võis olla. Jah, nii võis olla, et ligidal oligi koolis käimine. Kellelgi ei saa ütelda, et meil oleks kaugel koolis käia. See oli siis eesti kool veni kuu lubatud oli eesti keelt õpetada, kooli õpetajad olid eestlased. Esimene minu kooliõpetaja oli kaaril Juhani poeg suusi. Ja teiseks oli Edward Wolt. Susi suri ära, aga Wolt tuli Eestisse 1921. aasta opteerimisega. Kuhu ta jäi, ma ei tea, keski meie inimestest olid teda näinud, aga minul kohata teda ei tulnud, olid ka head õpetajad. Noh, ei saa ütelda, et nad halvad oleks olnud. Aga selle aja kombed olid neil küll küljes ja seda vist õpetati ülevalt poolt ka lahmisivad armetult. Karistasid ja asja eest teist taga. Aga siis oli kord kõva? Jah, oli jah oli, aga ega niisugune lahmimine midagi ei tahtnud, sellepärast teda ei austatud õpetaja teostuda ka kardeti. Ja kui kardeti sisi küsitud Chici saadud ühele ega teisele asjale selgust. Viimati, kui need volte susi võeti see aeg tsaariarmeesse, siis lõpetas meie õpingu Kaarel Reinson. See oli küll selle aja õpetaja, aga temal selle aja kooliõpetaja võtteid poolmeistrivõtteid ei olnud. Tark mees oli, tema oskas veenda, tema oskas seletada. Vaat seda meest ei kardetud, aga austati. Te ütlesite, täideti ei valetatud, ei jooksnud eest ära. Tema võis vahetunni aeg tulla ka meie sekka ja küsida ühte teist rääkida, mitu. Tema on ka juba maa murdes. Mitu talvede seal koolis käisid? Neli. Neli talved, esimene A esimene B, teine jagu ja kolmas jagu, vaat niiviisi oli siis koolide jaotus. No kurikuulus aine oli piiblilugu ja katekismus. Nende jaoks oli neli päeva nädalas hommikused kõige paremad tunnid, kaks kord kategi. Mina ei tea, kas ma siis oskasin uskuda, oi, oskand uskuda, aga üsna varsti sai mustateist. Hakkasin nägema, et see asi kuhugile ei kõlba. Et see asi ei ole õige. Vaatasin vaikselt, mõtlesin, murdsin, tead. Üks asi oli niisugune, õigeusu preestri juures saadeti mind vaatama ova laegas, teie neid lukus ja võtmed ja korda seadma ja oli paastuaeg. Emake andis mulle ka siis üht-teist kaasa ja ütleb, et ära sa nende nähes praegu paastuaeg ja Uiward pahandama hakata. Paastuaeg kestab, suur paast. Lihavõtted algab peale. Õigemini neli, kuus päeva, kestab, algab või nädalast, kuidas on vastlapäevast ja lõpeb pühadel kauba ja vene keeles, õigeusu kirikukeeles on ta Veliki post. Loen, mina ei söönud ka, siis vaatasin küll ma kuidagimoodi seen, et kui nemad sööma lähevad, vaatus ka õigeusus ju. Preester on vaatioska rahvakeeles ja siis preestri naine on matus, k matrjoška kutsub minuga sööma. Hargküla poisikene vaatel kõik nii puhas. Ja vabandan siis ei tea, kas ma tohin seda süüa, et praegust on paast. Vanamees tegi käega, ta ei olnud vanamees, mulle näitas ta siis vana talihabemega lõi niiviisi risti ette. Söö laps, süü, et võib küll, võib küll, et tähtsam on hingeliselt paastuda, toiduga paastuda ei olegi nii tähtis. Mina aga sõin, vaatasin nende otsa, jõgi, vot mina sain ka, räägin kodu emale. Emale, käed kokku, et kuidas see nii on, siis? Jah, nii oli. Et kas ikka oli jah, oli, kutsuti lauda ja sõime. Usklik rahvas ümberringi paastust siis või aas või tegid sedasama sala. Ei teinud, ei teinud. Need küla inimesed olid nii vähe ja nõrgalt arenenud, nemad ei julgenud kult Chitti teha. Sibulad ja vett, leiba, seda söödi, kui oli soolast kala. Ja siis igasugusid ohtusi, mis kõlbaski eta. Oblikad ja nendes keedeti, pisipiima ei tohtinud kasutada. Taimeõli, tohtis kasutada sagedasti leiba, kasseti, taimeõli sisse ja söödi ja raske tööaeg seal oli juba künni ja külvitööd käimas. Inimene oli ikke kitsa näoga nagu kitsejälg jäi niisuguse sööma peale ka tööd tuli teha tugev mõju siis jah, oli küll. Iseäranis tugev mõju oli õigeusuliste seas. Eestlased toiduosasid paastul, paastuaeg täheldati sellega, et kirikus altari ja kantsli peal, seal oli igal pool mustad rõivad. Muud erilist paaskamist ei olnud, jah, pidusi peetud, varrusi peetud, kõik see asi oli keelatud, sellepärast paastuaeg oli. Kui teil see kool läbi sai, mis te edasi tegite? Siis hakkas tee siis hakkas juba tee, isa oli sõjaväes, isa oli külasepp, sepatööd maas oskanud. Kui ma kahe-kolmeteistaastane oli. Noh, siis hakkas töö juba võõraste juures põllul käimine abistamine, lastel oli seal alati midagi teha. Seal rakendati adra ette mitte vähem kui neli hobust. Ja neid oli tarvis. Inimene, kes neid hobuseid ajas, juhtis siis tagumise hobuse selga pandi poisijõmpsikas, esimeste paaril oli ohjad peal, lõid juhtisid esimesi ja tagumisi täit meest, kaheksa puudalist ei pandud hobus selga, hobusel oli niikuinii oma koorium vedada. Ja vot nii sai päevad läbi hommikuvalgest õhtupimedani puhatud hobuse ratsasiis lul lehitseda. Kui juba rehitsemise aeg tuli tööd, oli küllalt. Eks te vaatasite isa juurde sepikotta ka sisse, mis oli sepa peamine, töökas hobuse rahutamine. Hobus rõhutamine oli seal teise järgu asi. Sellepärast maapind oli nii pehme, et saapapealsed kulusid ära, aga taldasi veel läbi saanudki. Nii et maapind oli nii pehme ja hobuse raudtamist eriti vaja ei olnud. Talvel vahest rahutati hobust, kui tuli kuhugile jäise teiega minna, mis tõid, siis Septagi vankrid, tegi atrasid, parandas. Töödeldi laialt. Töödeldi laialt. Vankrit tehti suuremad kui siin kahe hobusevankrid, nii et kui isa sepapoiss uhasid nädala otsa, siis sai üks vanker valmis. Kust seppa rauda toodi? Sealtsamast kuhu vili müügil, viidi umbes kuus-seitsekümmend kilomeetrit meie külast eemal. Sealt toodi see süsi, raud, vask ja needid, naelad ja kõik, mis tarvis oli, toodi seal. Külas oli kolm poekest, küll aga nendes niisugust materjali olnud mis seppa oleks kõigiti rahuldanud. Sepal tuli omal käia sealt kaugelt kaupa toomas. Kas esimene maailmasõda sealkandis kuidagi tunda andis? Front oli? Jah, rinne oli väga kaugel, eriti tunda ei andnud. Ainukene asi, millega hakkas tunda andma, see olid kaubad, läksid kallimaks ja paljud kaubad kadusid ära. Ta hakkas siis, kui juba sandid hakkasid tulema, iki silma jalata, kes lonkur, kelle kohta tuli surmateade eestlaseid saksa rindele ei saadetud, põhiliselt olid need kõik lõunarindel türgi vastas nähtavasti usaldatud vist eestlast siia saatma. Aga siiski ma olen lugenud, et paljud eestlased olid siin Saksa rindel ka. Need, kes Eestimaalt Eestimaa kubermangus ja Liivimaa kubermangu võeti Aga harilikult ei tahetud siia kedagi, et sellepärast enne seda maailmasõda, kui eestlased teenimas olid, siis olid ka ikke Kaukaasias ja kauges idas. Ike miskisugune asi oli. Kas mõni mees seal Georgi ristiga ka tagasi tuli? Ei tulnud medalitega tuli küll. Nyyd ristisi anti siis hullu vähe välja. Meie külast kujunes viis ohvitseri, neli praaporsiku ja üks sai staap Skapitaniini välja. Püüti anda lapsele haridus kuus klassi peal selle nelja-aastase õppimise külakoolis, veel kaks aastat käidi koolis vastas umbes gümnaasiumi esimesele klassile jõud, kui niisugused sattusid tsaariarmees ja need olid juba selle jutu järel või selle aja järel koolitud mehed nendest tihti juba praaparssikud. Lipnikud lipnik jah, eesti keeles. Kuidas siis revolutsiooni aeg lähenema hakkas? Revolutsiooni aeg hakkas lähenema sellega juba sõjaväest sandid tulnud juba püruusivad sõda ja ja et see asjata sõda täna oli juba sõjaväes oli asi käärimas, meelemuutus, elu muutus ja juba päris vihaselt olid, mõned tulid tagasi ja ei näinud enam tsaariarmees deserteerusid. Aga kus seal varjata? Nonii ega mujale siis seal ei ole, ega mujal ei olnud küladis lehiti tuttav, mindi vene edelasse, tehti sealt niisugust suurt otsimist, muud riista või politsei, kui sellele keski nina peale ei andnud, siis ei saanudki, aga juba rahvas hakkas varjama. Nõid, veebruarirevolutsioon, see oli omaette asi, nüüd õiskasivad kõik külarikkad. Nüüd oleme vaba, nüüd on see ja teine Saarium kukutud ja, ja, ja vene külas oli mahajäämus suured vanamees lööb risti ette seda, mida ma ise näinud Sairvaatlusgawadka salsa kakti persid muuni isakene tsaar ütles ära, kuidas nüüd elama hakkame? Kas te mäletate seda? Seda momenti, kui te saite teada, et saar on kukutatud. Meeleetan. Te olite 14 aastat vanapoisiks. Sisse ja umbes umbes ja juba vaatasin, nii et kas ikka on niiviisi. Ja üks rikkamast perekonnast poisikene ütleb niiviisi, et nüüd pannakse Daci ja karja tsaari kohta. Nüüd pannakse ta seakarja, aga siis jäi kõik nii vagaseks. Midagi erilist ei olnud. Dialoog. Siis hakkas asi rohkem käärima. Aleksander teise kujule visati Kooli ja kiriku vahel üleval ja tõmmati maha miskisugune metall Taali Mabralatud koju ja ma proovisin neid tükikesi, midagi sellist teha ei tulnud välja, miskisugune odav. Šodida oli, ei sulanud õieti ega ei saanud mitte midagi teha. Isa juures sepikojas. Ja nüüd tuli isa kah juba koduisal rindel. Tema suurt tuld ei näinud, oli see relvameister? Kolm paela oli pea. Nii et püssi parandada, tulige tagalas, mitte päris selle tule ees. No aga meil jäi kaduma kuus-seitse meest, kelle peale surma tõendid tulid. Nüüd peale maailmasõda hakkas kodusõda. See oli omaette sõdada, algas kuulutamata ja lõppes ilma rahu sõlmimata. Meie kandist on pärit Semjon Michalovitšibudu onni. Oli üks esimestest, kes hakkas selle korrale vasta rikastele vastu, kus ei lasknud maad vaestele jagada ja esimene temal lahingutest oli niisugune. Mul on juba külanimed meelest ära. Muidu on nii, peab nõu oma külameestega, et kuidas ja mis saada, tullakse puid on meile rääkima, et kuule te siin laternate, et naaberkülas pekstakse ja tapetakse inimesi, puid, õnni sai asjale selgus, kuidas on ja lakuvad seal purjetavad, peksavad paugutavad pudi õnni omad mehed kokku, mitu püssi on? Neli-viis vintpüssi leiti, vurrid on kaks hobust. Lähme seal pidi olema kas division või, aga nad olid nii purjes, täisid, kui puid õnni oma selle pisikese salgaga sinna läks. Siis tagus kõik seal segamini vaat 11 ise. Ja kui Budjonni tagasi tuli, siis oli paar koormat püssi hobuseid ka igaühe jaoks. Jommi oli hakkaja sõjaväes kah. Te ütlesite, et te olete ühe kandi mehed. Kas te silmast silma olete teda näinud? Mis aegadel vestelnud? Siis, kui käis kodusõda, siis paaril-kolmel korral ja nyyd juba 32. aastal või ja ühe korra üks koosviibimine, osa visiini liinis, praegune Alma öö. Ja siis ütleb niiviisi, et Ühest Kaukaasia mehi ka teati. Mina ei ütlenud siis aukraadi, järela, täiutlesin Michalaid Vello Jürna, mina pongidki, vaatab niiviisi, nii et siis ööbisin Slovakkia karluik kak, niiet tunnen küla nimetasin. Vaat et seal ja seal olin. Ühes Louise'i pommi, mis juhus oli siis? Parandasime tõrreldasi, keevitasimeneid, telgisi parandasime, ühesõnaga kuulipilduja täitšanudki asi, see oli esimesi kohtumisi temaga. Ja siis räägib jaa. Mõned mehed tahtsid lihtsalt teha, mina ei tahtnud, et keevitami ei oskanud, kurat, keevitame, proovime. Nendel ei olnud, aga kui hästi läks, siis see on noor. Näha oli niiviisi, niisugune mulje oli nagu keskel, silmad tal välja pressinud silmadel pungis, aga ometigi tall normaalselt, terved, tal ei olnud raske. Ja vurrud niiviisi ülespoole, nagu saksa Villemil. Siis kiitis. Mida te keevitasite sel tšenkate pealsest? Vaat kui see telg on rummu sees, sõidab siis ja mulda sinna läheb, tõmbab alt tema nii õhukeseks, et jääb lapergusest raske vedada. Nüüd tuli siia alla külge keevitada niisugune raud jälle uuesti ümmarguseks taguda. Raske töö. Eks need Ankad olidki kodusõjaaegsed. Leiutised sõiduriistad ja nad olid juba nüüd tehtud tugevaks. Need, mis sakslastel olid, need olid õiteni, suguseid tädisid ja nõrgad aga nüüd oli tehtud juba tugev kask. Tugevad vedrud kannatas välja igasuguse lopsimisest. Nii et see oli siis üks suur vanker, mille peal oli suur vedruvanker, suur vedruvanker, mille peal oli raskekuulimaksimum. Maksim ja oli juba sinna kinnitatud kohe, nii et ta maha ei kukkunud midagi. Ja mitu meest, mis seal peal oli. Kamandoris seitse, seitse meest ühe, ühe vankri peal ja sagedasti oli niiviisi, et neli hobust oli ees, kaks meest olid kuulipilduja või selle Chanca peal ja viis õld ratsakõrval kes olid need kontserdi eest, kui tarvis oli sõitsi meest oli siis ühe kuulipildujajõuks, nüüd on see imeasi, et nii palju, aga siis ei olnud see imeasi, igalühel oli midagi teha. Ega sellest ka suurt selgust, mis sa räägid, kui sa saaks pildi sellest kujutisest seina peale lasta, teine näeks, kuidas see oli, kuidas kaasa Elayst, kuidas kõik käis, vot siis oleks teine asi, aga see on võimatu, et teine sinust niimoodi aru saab, kui sina seda ise ülielasid.