Karl Tomberg nagu te eelmises saates jutustasite, möödus teie noorusaeg Põhja-Kaukaasias Eesti Haginski külas. Samast külast on pärit ka kindralleitnant Lembit Pärn Eesti laskurkorpuse komandör. Ka sünniaasta on teil sama 1009. Kolm jah, sünniaasta on samma ainult temal kaks kuud minust vanem lõpetasime ühe ja selle samma külakooli, tema lõpetas ühe aasta ennem. Temal olid niisugused eeldused tema lollid juba mitu venda koolis käinud ja nende kõrval tema õppis agaramalt ja läks aasta jänni. Mind kuu oli, mina olin esimene poeg perekonnas ja mina läksin ühe aasta hiljemalt. Aga käisime Ühes koolis ühes klassis ei olnud, aga siis olid näituseks nii esimene ja kolmas teine ja neljas, vot niimoodi olid paaris need ühes klassitoas, istusime, mis poiss ta oli, elav ja kaar oli, oli hakkaja küll kõige peale, aga niisugusi rumalaid tegusid ei olnud, aga Juumorid oli küllalt, et seal midagi nii teisi naerma panna, see oli temal tühiasi. Koolis käisite siis koos? Jah, või nagu te ütlesite, külakoolis külakoolis jah. Aga edasi läksid teed juba lahku. Ja edasi läksid teed lahku. Tema isa õpetas kõiki lapsi. Kaarel oli vanem poeg, seal oli juba põllumajanduskool lõpetatud. Martin oli järgmine poeg, seega õppis Lembit pani ta kohe kooli. Neljas poeg Mihkel, see ei olnud andekas poiss ja tema ei tahtnud õppida, tema tegeles põllumajandusega. Kus te olite, kui algas kodusõda? Kui algas kodusõda, siis olin omas kodus veel sõjategevust nägin, nägin pealt, suurtes lahingutes ise osa ei võtnud, aga Pealt nägin küll, te olete üsna nooruke, siis veel aastaid 16 17. Meiegi külakene käis ka sagedasti valgete käest punakaarti kätte ja mitte üks kord, vahest päevas kaks korda. Mõni lahing oli lõdvem, teine oli ägedam. Muidugi raginat oli küll, aga niisugust raginat ei olnud, kuid teise maailmasõja sellepärast Roosi ja seda laskemoona polnud ju siis nii palju käes. Kui ühel poolel oli üks kahur ja teisel oli kaks kahurid, siis vahest arva, põrutati selle püssimängule sekka. Vot kui Jegor lükki lahing oli, see oli üks suurimatest ratsaväelahingutest. Mina olin köiti aetud preemia, hobustega. Jäin selle tee, niisiis kestasid küüti ajas valgete pool valgete puhul ja ja vallavanem oli ju siis valitud nendel ja nüüd, kui need Nõukogude väed peale tulid, siis hakkas hirmust taganemine. Minul oli. Suurtüki kuulid, Snariaadi, vene keeles mürsud, mürsud ja koorem peal, mina jõunud kuidagi Petraalida nende järele, kuidas Ratsavägi taganes. Vaadatud poisikesi peale. Mina vaatasin, nüüd on hetk tagasi pööratud, kaugele Maike, lähen. Tulen natukene. Juba, ratsamehed vastas. Kaunis kurja. Mina ei tea, kurate läksid eest ära, et mina olen tagasi, mis sul siin on, mürsud? Mis sa räägid? Mürsud vaatab, kuulegi on, siis jättis paar meest minu juurde, IŽ lippas ja nii edasi ja. Vaadake, poisid, asi korras on, et kahurid tulevad, et hakake nendega kohe järele andma. Oligi niiviisi, viidi sinna, lasti tühjaks, anti süüa. Ja lõppude lõpuks, kui õhtul ülemuste juure mitmendad, ülemused need olid, ei tea, päriti, kust sa oled ja mis sa oled ja rääkisin niiviisi. Siis kirjutati üks suur paber. Käsk oli igalt poolt Se takistamata läbi lasta, niiviisi, mina tulin peremehe hobustega kodu, aga paljud mehed, peremehed ise tulid ainult piitsaga koju. Need olid punaväelased, siis juba jajajaja punaväelast ja need olid juba punaväelased seal jalarletti all löödi juukse puruks valge kaart lõplikult. See oli umbes niisugune pööre nagu Volgogradi all. See oli üks suurematest Ratsaväe lahingutest, kus umbes 25000 Mõecali platsis. Kui lähedal te siis olite nendele suurtükkidele, millega teie toodud mürske välja lastud? Et see oli päris kohe siin sammas Ongi nii kõrvale, kui see saba tagasi annab, et mulle pihta ei tule, lahvet jah, lahvet puruks ei löö ja siit võtke aega ja summati vankrit neil omalgi olnud võib-olla oleks üle tõstnud. Mina käisin siis järel ja kui edasi läksime, siis mina Sõrkisin oma hobustega järel ka veel. Niikaua kui otsa saivad, jõudsid kodukülla tagasi ja kas see oli siis nüüd juba punavägede käes ja juba olin juba lõuna pool meie kodud, nii et ainult tagasi tuli tulla. Niimoodi ja vaat niisuguseid lahinguid nägin pluss siis ei lasknud. Peale kodusõja algas, pandi kiisu, see jälle röövisi etapis. Oli organiseeritud suured pandad. Nendega võideldi, siis hakkas tegevustsoonis. See. Vaat niisugune oli tema täisnimetus siis lühidalt nüüd John, kirjutatud on raamatuid kirjutatud, on Prašuuri siin riiuli peal ka mõned nendest on palju tuttavaid nimesi sees. Need tegutsesid kuni 1000 924. aasta augustikuuni. Siis. Hakkasin tsioonis juba askeldama, siis meil eriti vormi ei olnud. Müts oli. No bandiidid tegid ka oma töö, meil tapsivad ametmehi, paar miilitsat tapeti ära paar algorgis eetritalis seadietšeiga. Teisi inimesi kah langes juhuslikult. Klassivõitlus oli terav, eriti terav oli peamised bandiidid olid meil mõisnike võsud siis valgekaarti, niisiis med, sagedasti ka deklaseeritud element, kellele midagi palju lubati läksis endiseid neid peremehi teenima. Kui meil olid maailma suured mõisad, saiametki hektarit, karjamaad, rääkimata põllumaast, siis oli mitu Huutorid neil üks meie külalähedane grivorotovoli, orjapidaja mõisnik. Sellel oli tuhandeid lambaid, kaameleid, lihaloomi tuhandetega. Muidugi nad ei tahtnud käest ära anda seda, mis neil oli. Harilikult tapmistega koos käis ikka. Aga kuidas nende tabamine ja ja püüdmine oli see keeruline ja aega, võt või? Keeruline ja aega võttev ja oli stepp ja öeldi niiviisi vene keeli sissipooli Vetra. Et pöiapõllul tuult. Ühes tehti tegu ära, kus saatsid, lähed välja, mitte kedagi kuskilgi varjati, sellepärast ilma elamute ilma inimeste Dima seal läbi ei saanud, siin võis leivatüki kaasa võtta, metsa minna seal metsa ei olnud. Seal oli nii kaugele kui silm. Nii pidi kuskilgi olema, nooli seal maanitši jõgi seal kallaste all kuskilgi sai olla, aga see oli kõik vaene, rohkem tuli tulike olla. Külades peitus, no bandiit, sarnane öösse oli ta relvaga päevaid, ta võib oma tööd teha. Kes ütleb, et ta oli, kui sa teda näo järele rai tuntud siis nad hakkavad vahele jääma omaga, nad Jurjevisivad rahvast ka, rahvas hakkas välja andma, võeti kinni, seoti kinni, kutsuti, et tulge võtke nüüd siin, ta on jooniti täis jälle nii et ta enam maad ega ilma ei jaganud ja siis tuldi, kutsuti, võtke nüüd. Ja kui tunti veel ära, nende hulgas mõisniku võsu siia, vaat niisuguse ja paljud olid nende peale väga kurjad. Sellepärast mõisnik oli seal ka julm. Mõisnik pole kusagil inimene õieti olnud. Paljud lasti maha lahingutes, keda kätte saadi, neile tribunal tegi otsa peale. Kui ikka oli kõik see selge, aga ei saa ütelda, et oleks valesti tehtud. Paljud tulid tagasi. Paljud tulid peale tribunali õigeks mõistetud. Iseäranis need, keda kaasa tõmmati, võeti, et sa tuled. Ja kui oli selgeks tehtud. Võimuga viidi, lasti tagasi. Tribunal mõistis õigeks, jah, tribunal mõistis õigeks. Mälestusi järel olid mant Ko ješ kurku need perekonnanimed. Nad kaua aega möllasid ja tapsid seal. Aga lõppude lõpuks varjajatelevist läks koormaks, neid hakati yhe päeva taga ajama kilomeetreid 15 v külast eemal, bandiidid põgenesid meie külast läbi. Aga kuhu nad mõtlesid minna? Ei tea. Vaevalt saivad nad meie külast läbi, kui juba meil oli käsk käes ja läksime neli järele. Nemad olid kaugelt tulnud, hobused olid ära aetud, juba enam ei juurde minna. Neli, viis kilomeetrit saime meie külast läbi, kui juba nägime, nende hobusid ilma meesteta, nad pugesid kuhugile ojja, kus oli pilliroog. Sinna pilliroogu sisse vette ja mõtlesime seal päästa. Meie salk avastas neid ja vanemad mehed, kes olid ju sõja läbi käinud, hüppasid ja tulistasid nad surnuks, sinna vett. Kui välja tõime, nad siis neil relva ei olnud, nii et oleks teadnud, et neil relv ei olnud, oleks võinud nad elusalt kinni võtta, aga tasse niisuguses olukorras teab, neil oli palju mõrvas hinge peal, need nad puhtad mehed ei olnud ike, kui jälle midagi oli, siis oli jälle Mont Koojascurcode selles peale enam meil ühtki bandiitide ni kallaletungi oht. 24. aasta augustikuu sees panime meie omad relvad kõik hunnikusse ja rohkem enam jonni tegutsenud. Juba ja juba olid kauplused avatud, ovaali kaupasid. Juba talumees külvas vilja, ülejäägid, mis siis mindi juba rahalise maksustamise peale, enam ei veetud vilja siia-sinna. Aga teatud rahasumma maksid ära ja su maksud olid makstud. Saaki võisid müüa, kuidas sa ise tahtsid need näljaaastatest, mis meie maa kohta tabas? 21. 22. aastal polnud enam jälgegi järel. Lossis asusin õppima Leningradi. Sealt oleksin saanud lõpetud midagi, aga võeti uuesti. Öeldi, et nüüd lähed ikka päris aega teenima. Seletasin küll, et aeg loeti teenituks, ei olnud midagi. Siis olin. Eesti kooliõpetaja tarvis. Õpetasin lapsi eesti küla Salme külas paar aastat. Tuli uus käsk armeesse tagasi. Rääkisin kulgema, olin juba nüüd siin harjunud, et ma enam ei tahaks. Öeldi. Aukraad on siis ei olnud niisugust siis ja kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa, üheksa, 10 11 kategooria. Minul oli siis juba kolmas kategooria. Muud midagi, millele see umbes vastata võis. See võiks vastata praegust noorima leitnandile. Siis ta oli komandeeringus, muuda rühmaga komandör rühma komandör ja Kaukaasias 60 kuuendas ja kuue neljandas polk. 64.-st polgust võeti ära lennuaeg. See oli juba kolmas, 10. esimene aasta. 31 kasteid suunati lennukooli. 31. aasta lõpul lennukooli, kuhu Oren muhk kuulus lennukool. Jah. Kuulus lennukool. Siis pidi ka muidugi väga hea tervis olema. Ei saa nuriseda, ei saa nuriseda, juurde vist oli, et ma nüüd 83-ni välja venitan. Tervis oli hea ja katseid tehti mitmesuguseid meditsiinilisi siis. Saatrilisi. Kuidas nyyd veel? Tuleks nimetada? Igasugust moodi oli, ei tea, kas nüüd on nii tugev katsetamine, kui siis oli võib-olla et on ja kui kõigele vastasid, siis läks läbi. Minuga koos oli meest kahtekümmend, nelja käisime, läksime läbi. Arstid vaatasid kõik üksipulgi läbi kõik, kas hambad terved ja nägemine. Ja kui kaheksa hammast puudu, siis see aeg ei võetud enam sõjaväkke kui kaheksa hammast punktist. Aga hiljem see kadus ära. Isegi proteesidega olla. Ah neli meest, siis läks 20-st kaheks läänest hääli ja need 20 olid kõik siis. Ohvitserist ohvitser ja valik oli suur algasse muidugi teooriast loengutes, teooriast, masina tundmisest, lennupraktikast. Minu eriala oli põhimiselt see vaatleja, mis lennukite kõigepealt tundma õppisite. Kõige esimene, millega vahtisin, oli Vanavrora. Seda enam ei ole ammugi. Aga siis tuli juba lahind masin R1. See oli siis rasveczyk ehk luuraja luurelennud. Jah, ja siis teisi ei olnudki siis luurelennukid ainult olidki teisi olnud olemaski. Kõik, mis oli, oli r üks. Peale selle hakkas tulema tuli R viis, siis tuli TV1 tebeetne Tollomitajad ja soovib hamba koos. Üks soovib pumbavoos kolm. Teie siis ei õppinud lenduriks, vaid vaatlejaks. Lendasin ka see oli erikäsk. Kui ma juba sain juhtivatele kohtadele, siis pidin lendama, aga siis tuli juba töö kõrvalt õppida lendamist. Oma esimest üksik iseseisvat lendu mäletate. Natuke võttis käed värisema. Olin juba n testi kõrval juhtinud. Mina. Nii saledalt välja. Võib-olla sellepärast, et ma juba 20.-test aastastest hakkasin Afto mobiiliga juhtima. See juba natukene niisugust juhtimise kogemust juba andis, juba nägid, kuidas ühel ehk teisel juhul tuleb teha. Tuleb liigutust teha kiired, kuid mitte rapsida mitte rapsida. Mille peal te alustasite? U2. Utseeb nihka, Ross. See tõrjus teised kõik välja. See oli juba niisugune masin, et kui sina vea tegite, raibe ise, parandas. Kas kord lennukoolis oli kõva? Ega ta ei olnud meie jaoks niisugune, kuidas soldati jaoks, meie olime olnud kursandid, Me olime kuulajad. Kui oli tööl, lõpsis, läksid, kuhu tahtsid. Diaatria kellegi käest küsida ei olnud tarvis. Aga katsete, vormika, vorm ja vormis jalaväevorm. Niikaua kui kool läbi sai peale kooli lõpetamist, siis läks üle teisele vormil, kuhu teid määrates pärast kooli lõpetamist kauges itta. Habarovski selle väeosa koosseisus tegin läbi paljud pailud kohad, varronnisid Moskvat Leningradi siin ja seal tuli olla tuli tööd teha, tuli tehnika järel käia lennukitehastes lennukitehastes ja aga siis, kui tehnika Moskvas saime kätte, siis lennuteel läksime kaugesse ida, see suurte masinatega suurte masinatega. Ja midagi midagi 80 tunni ümber oli see tee. No vahepeal oli muidugi maanduma. Just selleaegne masin ei saanud nii palju kaasa võtta, selleaegsel masinal pole niisugust kiirust. Meetu maandumist oli jälle puhastamiseks ja sättimised. Uuesti laadimine jälle järgmisse peatusesse. Umbes 80 tundi rippusime ainult õhus. Aga nädalapäevad või rohkem. Läksime. Mis ametikohal te olite siis seal lennuväeüksuses juba? Veidi õega. Olin lendur valvur, siis on juba staabiülema läbi. Siis võeti ära juba sõjaväeringkonda, 35. aastal. Siis Kaug-Ida sõjaväeringkonnas, Rõuge ida ja hiljem laevastiku laevastiku lennuväes ja laevastiku lennuväes ja. Kas te olete osa võtnud ka mõnest Moskva õhuparaadist või olen Ahnii ole, no kuidas näiteks ette valmistati? See on üks kõige suurem needus. Kõik peab olema nii, et igalt poolt läigib ja kui see paraadilt üle lendasid, siis ainult kahekeisi. Ja mina istusime roolis, üks Kiidotin, kui näidata kuskilt välja vaadata, aknast võisid vaadata, pea välja torgata ei tohtinud kuskilt. Või on teil meeles, mis aastal te olite õhuparaadil? 31 teenisite Kaug-Idas siis, ja siis? Tulime tehnika järel ja siis olime paraadil, lendasime üle Punase väljaku. Ja lendasime üle punasega, varem tehti proove ka. Tehti, kuid mitte Moskva kohal ja rivilend oli see jah, või läksid need lennukid ükshaaval üleselt? Rivee lend, siis oli juba lennukisi nii palju, kui oleks ükshaaval, siis oleks surmareedeni saanud lennata, siis oli meil lennukeid palju rivi lenn reas oli suuri viis kuus olime ühes reas kolme case'i ja kolm kolm ja kolm. Meie polk oli. Ja teate niimoodi oli oma lennuväljadelt lendasime ülesse ja siis Moskvast ja Leningradi pool peale selle Kaliinini keerasime alles Moskva peale tagasi ja, ja kes tulivad, nii et siis sealt tulivad jälle meile sabasse. Vaat missugune see rodu oli siis. Ah niiviisi, näete, te tulite suure ringiga. Ja muidu muidu poleks saanud sabasse, läks nii sirgelt, pärast kiideti jutu alguses ütlesin, et see oli päri needus, needus ja kõik tuli lihvida, kõik tuli lihvida 100 kord, ühendus võtta üksteisega ja kuulata, mis sulle antakse. Viimasel lennul meil õigust oma rääkida ei olnud, muidu rääkisime omavahel, aga pidi pingul olema, ainult käsklusi kuulata, ainult käsklusi kuulata, nii et Moskvat nägin õhuska ja siis kõik kustkohalt need rahvas sinna platsile tuleb ja kõik, see oli need ikke suurim, suur ja vägev. Mis tunne oli siis, kui see lennuväe paraad läbi sai? Puruväsinuna pöörasime tagasi. Mõtlesime igale ühele pidupäeva õnne, see oli oktoobripühade aeg. Ei, see oli maipühade aeg, olisi. Jah, maipühade aegu soovisime üksteisele õnned, kõik hästi õnnestus. No ja nyyd nüüd alles algas meil püha, testib pühad hakkasid lõppema, meile anti nyyd paar vaba päeva ja saime hinge tõmmata. Ja eks siis tuli ju lennumasinate uuesti üle vaadata ja korda teha ja. Jah, siis hakkas, siis hakkas äge ettevalmistamine lennuks pikamaiseks lennuks siis neid oli ka ammugi tehtud, ennem tehtud. Meid käis saatmas keele, August Jaani kork. Tema oli sea Moskva sõjaväeringkonna ülem. Noh siis algaski see Pitki. Nii et te olete korki ka silmast silma näinud. Jah, raporteerinud tema küsimuste peale vastanud, kui ta meid inspekteeris. Nii et korki nägin palju kordi ja ma olin juba siis staabis. Mööda ta ei saanud, et ma teda ei oleks näinud. Ja sagedasti oli niiviisi käskis ülemuse üles otsida. Kui see jooksus oli jooksmist, oli meile ettevalmistusaeg süle ja seljaga. Hingetõmbesuurte aegadega. Paraadide mõtlesite Praatiate väljast või lennud? Enne Letu ettevalmistamist ka paraadi ettevalmistus oli omaette lihvimine ja tegemine, aga nüüd oli pikka mainet, kõik asjad on olemas. Mis vaja on kõik tagavarad, on olemas, toidutagavarad, kõik kõik, et on olemas. Eks kork pidigi olema ju punasel väljakul, mausoleumi tribüünil, sel ajal, kui töölile Jah, oli jah, oli. Kindlasti oli ringkonna ülem, jah, oli jah. Vot niimoodi need asjad on, ega me siis sealt kedagi näinud, meie kõrgus oli mitte väga kõrge, umbes pool kilomeetrit. Erlend Kaug-Itta läks ka õnnelikult. Jah, jah, meil läks täiesti õnnelikult, viisite kõik lennukid tervelt kohale, kõik tervelt kohale ja üks ainukene lennuk tegi pisikese hädamaandumise Sirgatsi all. Aga siis ma olin veel Moskvas, kui esimene partii lendas. Mina lendasin teises partiis ja täiesti õnnelikult läks, ei saanud keski vigastada, ei saanud ükski masin vigastada kõik tulivad nii nagu pidi olema kohal. Kaug-Ida oli siis pooleldi asustamata, võib kohe niiviisi ütelda. Kui me tulime, esimese peatusime Habarovskisse, siis Habarovski linn oli no provintsiaalne, linnakene, pisikesed maja, hüütikesed lauast või puust ütelda kõnniteed, sõiduteed olid silu Ta mata. Missugused siis kevadel ja sügisel välja nägid, no üsna läbipääsmatud. Nii nagu ütelda, varrega saapaga sai läbi, aga veisima kingaga läbi ei saanud. Ümber linna olid veel sood, lennuväli oli ka meil kuskil, kuulge, aga see oli pisikene. Hiljem laiendati. Noh, seal on loodus ilus, võib ütelda, et see aeg oli veel neitsilik, puutumata. Kasvasid puud, voolasid jõed ja jõekesed, Habarovsk on ju Amuuri kaldal arusaamine, inimestel oli üsna niisugune. Müütiline või sagedasti päris jõuad taluinimesed, mis seal üleval nägid, kuidas taevas ike mull, mis seal taevas on? Lennukite nähtud iga päev ei nähtud eine tud ja üleval, kui ta lendas siis ka sagedasti, inimesed olid troppi siia, vahtisid ülesse, kuidas ta nüüd seal lendab. Teistpidi kulges mu töö praeguse Užuuriski linna lähedal, siis kutsuti südalinna Nicolst, kus riskiks. See oli väiksem linn kui Habarovsk, ka peaaegu kõik ühekorruselised majakesed. Elanikke oli kaunisti üsna nii hõredad, kauplused olid. No siis vähem vaja, ätiga tehti palju riideesemed ja asjad ise kodus. Elasime kasarmutes, elasime pisikestes eramajades üürnikene. Hiljem hakkasid seal ehitused, siis ehitati juba lenduritele ohvitseridele juba ühiselamud Ui elamut, kus juba olid iseseisvalt korterit sees, siis võis juba pere loomise peale mõelda ja siis võis juba pere loomise peale mõelda. Palju oli meie hulgas juba varem perekonnainimesi Need saivad perekonnad järele tuua, kellel veel olid toomata. Aga juba elada, sai lõbustust, oli küll, kurbust ei olnud kellelgi, elu oli lõbus, mis selle elu lõbusamaks muutis sealses? Võib-olla, et noorus. Viletsaid ei valitud, see oli ikke kaunis kõvasti valitud kontingent ja selle tõttu see ei ela, uus ja niisugune elu, Reemo liigi nurutajad ja nukrat. See, et seal ei olnud, ei olnud, ei olnud neist ei ole üks lennutöö tegijaid olnud kah. Õppus oli õiteedi yhe siis käis Kaug-Ida kindlust, on kõik vaheajad ja kõik olid meil tühistatud, agistasime järgimööda. Hiljem eluviis. MUU Vladivostoki. Seal töötasin juba ringkonna staabis. Nüüd oli see tööpõld veel laiem, nüüd oli silmaring veel laiem, kui enne. Polgus sai töötada ainult polgu lennud olid nyyd tuli sagedasti juhtida ja osa võtta nendest lendudest, mis toimus üleringkonna. Nuid, mu alluvus oli juba meriväele. Nüüd meie koosseisus oli juba tugevasti merelennukid, vee, lennukeid, valveteenistus, patrullteenistus, kõik, kõik see käis hierarhia, Jaapan püüdis meie piirisiga proovida, kuidas ja mis on. Kas õhuruumi rikkumisi oli, oli, oli juhtumisi oli isegi juhus, kus jaapanilennuk kümnendas ja rikke pärast istus meie piirile maha. Oli ka niisu mootoririkke tõttu ja oli ka niisuguseid juhuseid, kus meie omad tungisid maanduma. Mis suured ülemused tegid, seda ma ei tea, aga niikaua, kui Moskva käsku ei olnud tagasi Me ei inimesi ega lennukeid, tuli Moskvast käsk, siis saadeti tagasi. Mitte õhu teel, aga pandi see platvormi peale, läks tagasi. Vaguni peale, platvormi peale läks lennukid Me vaatlesime viimase kruvi läbi viima c nupukeseni. Ühed piiririkkumised on tahtlikud, aga teised on juhuslikud. Eksid ära. Ja võta kinni, kes on kes? Ja võta kinni, kes on kes? Nord ajaloos on ju sepassiieti lahingud ja siis Hochin kol. Vaat siin ta proovis nüüd kuidasmoodi ja mis moodi see asi on, kas saab asjaga hakkama nii nagu 1000 94. või kuid ta üsna varsti taipas, et põle tsaari Venemaaga tegemist, ta sai kõvasti lüüa ja rohkem enam nina ei toppinud, kus teid tabas suur isamaasõda? Suur isamaasõda tabas mind Põhja-Kaukaasias olin venna pool külas ja pühapäeval nokitsesin raadio kallal ja hakati rääkima, et tuleb nüüd tähtis see kõne, mõtlesin, mis asi ta siis on see siin raadio, selle peale ja siis ma saingi päeva teisel poolel käte Molotovi kõne, et sõda on alanud. Nüüd ootasin ära, mis siis edasi tuleb, missuguseid käsud saan? Mõned päevad tegelesin lähemus sõjakomissariaadis, abistasin Vastuvõtukomisjone, vormeerisime tõsi, mõne komando eesotsas olin ise, mis sai viidud teatud kohale, seal üle antud ja jälle tagasi pööratud. Suur tegemine, koli erilist segadust ei olnud, aga Rässimist oli ööd ja päevad. Üks käsk tuli teisi käsu järele. Oktoobris juba vormeeriti Maaweegeesi Vene keeles opoutseeni. Sinna kuulusivad mehed, kes olid. Võtke kutsumata, kes ei olnud sõjaväe kohustus, sellised vanemad inimesed siis oli lasteta naisi, täiskasvanult tüdrukuid, need olid kõik meil siis nüüd juba arvelia ametis. Nüüd tuli pool aastat või rohkem kui pool aastat tegeleda kindlustustööde juhtimisega roni jõe kallastel ja Volgogradi selleaegses Stalingradi lähistel. Tööd tulid ja külmaga lumega sellepärast aeg ei andnud mahti. Sakslased tulid kiiresti edasi, aga nagu külmad algasid, siis panid nad pea tiiva alla. Aga meie tegime kindlustusi edasi, sellepärast oli ju kindel, et siis nad kevadel tulevad Ove jõuga peale. Ja nii ka läks. Nii ka läks, me jõudsime oma töödega enam-vähem valmis, kui nemad juba hakkasime uuesti peale tungima. Millal te nägite esimest korda Eestit? Eestit nägin esimest korda 1000 946. aastal. Nähtavasti leiti kuskiltki karbist. Mu nimekene kutsuti Moskvasse. Aeti juttu, siis anti dokumendid kätte, öeldi müüdletailina. Ja nii ma tulingi Tallinna ja Tallinnast, siis hakkas minu töö Eestis peale. Ja kaua te olete olnud Paide elanik? Juriidiliselt võtame esimesest oktoobrist 1950 olin ennem ka siin, olin paaril korral volinikuks. Aga siis esimesest oktoobrist 1950 Colin Bay-d raiuma. Nonii täitevkomitee esimees. Enne Paidet olin mao Valgamaal, Valga linn oli kõvasti lõhutud. Kui Paide tulin, siis Paide oli nii-ütelda sõja selja taga olnud. Paides ei olnud õieti ühtki tabamuste hoonetes, ehkki küll seinad ja tornid ja katused olid pommikildudega läbi pekstud, aga ühtki niisugust suurt hävitust või suurt risudes platsi olnud majad olid kõik ühekorruselised. Rainukest oli niisugused suuremad kivimajad. Ja kui nüüd võtta tagasi vaadata, siis kui saaks uuesti sellel inimesel silmad lahti teha, kes esimesel oktoobril 50 Paidet nägi, siis ta hirmuks ära ja ütleks, et ei tea, kuhu te tõite, jaga paides? Ei küll ei ole. Praegust Biden nähes ja ütleksid faili küll ei ole. Kuidas leidsite siinse rahvaga ühise keele? Üsna ruttu ja päris hea tööd hakkasid hästi minema. Rajoon oli kõik aja Giaal kohal, plaanid olid, kõik täidetud. Tööd olid tehtud. Ja rahva meeleolu peab ütlema, oli päris kena noored kolhoosid, kogeni mata inimesed, aga kõik tööd said tehtud ja imestama pani, et Me käisime kõigist töödest üle. Ei olnud õieti masinat, ei olnud ju midagi õieti käsitsi tuli teha, aga kõik sai tehtud. Mille peale kuluv aeg nüüd pensionäripõlves? Pensionile ma läksin 1900 63. aga pensionile jäänud. Kunsti muinaslooja, arheoloogiamälestiste kaitse inspektoriks. Siis olin ma mõnda aega muuseumi juures, tegemist oli ühtepuhku 1900 79. aasta aastast. Tervis hakkas natukene nii. Rebeenima tuli juba palju kordi haiglas olla ja peale selle siis vaatasin, et palgalist töökohta enam ei võta. Leid. Ime tihti kutsutakse siia-sinna, et aita nüüd seda, räägi nüüd sellest, kuidas see värk ikka oli. Omaette on ta huvitav ka, on midagi teha, midagi mõelda, kuidas need asjad olid.