Tere õhtust. Minu nimi on A kera. Järgmised 50 minutit tahaksin tänutundest pühendada hiljuti meie seast lahkunud hinge põdrale. Oleks hea, kui lõpulugu polekski, kõik aina kestaks ja kestaks, ütles Inge Põder, elu raamatu teatriteed lõpulauseid otsides. Ometi jäänud ka lõpulugu tulemata. Kestma jäid vaid mälestused ja kolleegide meenutused, milledest üks hinge Põder oli fantastiline. On ehk kõige täpsem ja iseloomulikum. Trenni. Nii laulis Inge Põder, kunagine Eesti NSV teeneline kunstnik, Estonia teatri omaaegne baleriin repetiitor ja hilisem meie varieteed kunstiline juht oma 60. sünnipäeva tähistamisel 1977. aastal Estonia teatrilaval kes oli hinge Põder. 1975. aastal, kui Helle Tamm alustas sarjast teatriteed hinge põdraloo kirjutamist vastas Inge Põder. Nii. Te, soovite, et ma ka iseendast räägin, millest ometi iseloomust minulgi nagu kõigil on neid kolm, see, mida ise arvad, mida teised arvavad ja kes tegelikult oled. Eluloost oi, selles loos on olnud nii palju head, et hakka või nutma ning nii palju halba ja rumalat, et hakka või naerma. Oskad sa siit siis midagi välja valida? Ja et see midagi veel teistele huvi pakuks? Pealegi on mul peast läinud kuupäevade aastaarvud küllap terved sündmusedki. Ma ei ole iial teinud ülestähendusi. Ja millest alustada? Tamara Becki tantsustuudiost 1973. aastal ühes raadiosaates vastas Inge Põder Vello Miku küsimusele, mis tõi, tõi tantsu juurde, armastas esineda, laulda, tantsida ja nii edasi. Riias esinesin juba teater, ballaad üheksa aastane, 1927 olid lapsed ikka nautisid natuke, seega arvab välja mängisite sõdurit särja marssinud suurte tüdrukute ees. Edasi läks muidugi tõhusa tööga ikka treeningud, treeningud ja nii kaua, kui ma nii kaugele sain, et siis siin ohvitseride majas, kus need reibüüdja ratarliku teda nimetati, seda Marabeki õpilane ma olin, seal ma tegin kaasa palju asju pidevalt ja siis hiljem läks raisku muidugi välismaale lepingute mul ei ole olnud, sest ma töötasin ilma tasuta. Ema mul raha ei andnud ja ta leidis, et ma sopingani samade madruki stepi maksta. Peale seda, kui ma olin välismaalt tagastult, siis seal ma sain, tutvusin ühe isa tütrega, kes otsima partnerit oma tütrele, tema oli 21 41 ja leidis, et mina sobiksin talle. Et siis ma tegin talle lepingu kolmeks aastaks isa allkirja, kas ma olin siis ka alaealine? Akrobaatikat Astepi ja laulu võttis hulk aega, need poola. Väga raske õppida seal, kus tal on kaks kontrastsed, põlved veel väga pehmed olema ja tutvust, palle ja väga rütmitunne ja kõik see sinna juurde. Aga ma olen harjunud muidugi seal varvastel tantsima, nii et põlved sirged, muidugi, aga sain toime sellega siiski pidevalt päevast päeva. Samuti, nii et vahel oli loomegi ei olnud, siis ma küsin tal lihtsalt garderoobist taguma jalgu pehmeks. Et löögid oleksid puhtad. Mitu paari kingi tulepistukest? Ma vist neli, mitte rohkem, sest neil on pleki kalaneetikolulivega. Oli teil eeskujust ka, selle oli külg Frebastajavia ja Rogers lemmikud. Ja ma isegi kirjutasin kirja neile Hollywood, et nad saadaksid mulle stepikinga tagasi. Ei tule. Ma ei teagi, kuidas seda postkasti, mis aadresse peale vaatas Teidurg kostüümide moodulis. Jah, tuli kõik omal teha. Nii ma siis, kui ma tagasi tulin poole aasta pärast, teised sõitsid Hongkongis Shanghais, sest need olid 20 aastane, tal tasuvamse, saatis mind koju, nii nagu lepingus on ette nähtud. Ja siis ka siin tööle, siis ma tulin nagu uue värske õhuga numbriga laulan jah, stepi siin tõmbenumber ja oli väga moodne ja vähekasutatud andur meeles, millised lugusid sellasestantsete Raust, nahkeke esimene olles oledu, teine oli siis koktar Fortu siis oli. Kui sa ei tunne, siis kukun koos ja ja palju niisuguseid moodsaks laager, esemest need populaarsed olid, siis sai kohe ära upitada numeratsed kuumisel. Jah, muidugi, aga mul olid noored mehed seal ka nendega sai siis õpitud ja harjutatud. Esinejate õhtul jah, igal õhtul valges saaliskordsel klooriasse Stories ja korralikust teha võtab ikka võhmale. Võtab küll, et teist korda laulda ei jaksa koos laulda. Ainult ainult tantsust võib uuesti korrata, klappisikel paneb kähkima aega neid korderi palju, kus tuli uuesti lauale. Tagasitulek oli küll koike, publik siin täiesti vastu võtab või rahule jääb. Kärilinud ees. Raamatuteatriteed kaasabil võime jätkata. Muidugi tahtsin minagi kellegagi sarnaneda, vähe sellest, ma tahtsin ise olla täht. Mure tahtsin saada täheks, keskata tantsib Inge Põdra teatriideede raamatust võime jälle lugeda, et aastatel 1936 kuni 37 kolida Pärnus Endla teatri näitleja 1938.-st kuni 63. aastani aga Tallinnas Estonia rühmatantsijana, hiljem aga oli ta juba seal balletisolist. 1945.-st aastast algab ballettide peaosade loetelu. Assafjevi balletist Patšisse rai purskkaev. Marina Tšaikovski balletis itaalia kapriiczio Messallina balletis stseenis Walpurgi öö, kuna ooperis Faust Regina Dunaevski operetis Vaba tuul, peaosaline kreeni balletis laurentsia. Vanja Morozovi balletist doktoraybolit, Wanda Fremli ja Stod Harti operetis, Roos Marii tao Haagli eri punases moonis, Esmeralda samanimelises balletis taasa Yolaki balletis noorus. Luula passilenkosama nimelises balletis sortsi tütar Eugen Kapi valikkis Kalevipoeg Hispaania Tans Tšaikovski balletis luikede järv ballettmeistriassistenti Asmeraltinatšulaki ebapeius ja jälle sari ema Assafi balletis pastesse rai purskkaev, Marleen Ernesaks ooperis käsikäes tantsijat tärbise ooperis Carmen mari ja ballettmeistri assistent, liidi austeri balletist Tiina loksberg Eugen Kapi balletis, kullake rajad ja nii edasi ja nii edasi. 1954.-st aastast jätkab Inge Põder Estonia teatris nii balletisolistina kui ka ballettmeistriassistendina. Ja kõigepealt Boriss Ventsleri assistendina Yolaki balleti ebapeig lavastamisel. Kaks aastat hiljem tantsis ta Kamarik ja oli taas Boris Svensteri assistent liidi austeri balleti tiina lavastuses 81. aastal. Raadiointervjuus Edgar Selbergile meenutas seda aega, Inge Põder ise. Nii. Mul oli huvitav temaga töötada just selles mõttes, et ma nägin, kui palju peab teadma. Selleks, et olla lavastaja Need märkused mul kõrval ütles, ütlesid pea meie lesini, et sa pead edasi andma. Ma muidugi andsin seda edasi. Aga ma ei usu, et ma oleksin saanud nii palju edasi, kui oleks plasentrise teinud. Tema muidugi tegi selle puhta töö, nii nagu ta tahtis ja nägi, ta oli väga emotsionaalne mees üldse ta väga ruttu kohanes meie klassikuga Kitzbergi tööga ja, ja ta nii huvitavalt lavastas kõiklid. Massistseene. Kui tal ei olnudki tuttav midagi, siis oli seal Helmi Tohvelmani oli Herman baland kellega ta konsulteerisid. Ta oli üks andekas mees, et ta võis paika panna meie Tiina ja sealjuures nii kaunilt. Võtame seda viimast vaatustikus Helmi ja higi joa soja. Kuidas nemad esinesid, need olid minu meelest lihtsalt haruldaselt tehtud ja ta võttis ikka kannanahad ja midagi teha. Kui 1974. aastal toimus Estonia teatris õhtu, siis kui auvalgus kaob, mida juhtis Aarne Mikk meenutas hinge Põder. Omaaegseid balletitantsija aegu. Need olid minu meelest väga toredad, tore aeg, kui olid seltsimees käte ja pehmeid Veseme nendelt väga palju huvitavaid lavastusest olid, võtame selle aegunitud seal noorus, minule isiklikult need kaks pleti tohutult lähedased olid, meeldis neid teha samuti seal Esmeralda ja seal ebapeid ja ja nii edasi andis meie balletile eestlikest meetmeid, ütleme niisugust nagu praegu rääkisime balletile, koreograafiline haridus, meil nagu sellest puudujäägid olid, siis nende lavast tulid meile lihtsalt lähedasemad palju mängida, palju ka küllalt tehnilisi asju küllalt. Me võisime oma võimeid näidata. Et minu meelest see aeg oli väga tore. Milline on teie kõikide selline kõige meeldejäävam sündmus, mis on selle lavaga konkreetselt seotud? Ma Robinet tegin, siis see oleks tehniline ring oli teha seal niuksed, oksad, kohad. Ja nii et neli etendust, kord ma kukkusin täpselt ühe koha peal. Et Raudsep, kes juhatas, käis, juba ütles, et ta nii närveerib, seal all ma kukun või ei kuku kukkusite keppi ära pannud. Et lihtsalt ei ole muudase tantsinud. Aga viies kord me enam ei kukkunud, siis ma sain oma kindluse kergem, et ma enam ei kukkunud, aga neli etendust järjest nagu läksid, nagu selle kurvi otsing, kõhulik. Midagi nii hullusti kõhule teevad, ületan ka rumal, ei saanud midagi ära markeerida, et see justkui pidulikul õhtu etena ei kärkini. Estonia balletiomaaegne legend Helmi puur on praegu teatri balletitrupiga, repetiitor Ina kaasas Hispaanias. Paar päeva tagasi vestlesin temaga telefonitsi. Kuigi sidekanal oli halb, ei raatsi ma Helmi Puuri öeldut saates siiski välja jätta. Kui lahkub inimene, kes on sulle olnutega lähedane ja kes on elus palju head teinud jääd hinge mingi väljaütlemata tänuvõlg. Kui ma 43 aastat tagasi Leningradi balletikoolis teatrisse tulin. Ja kui algasid Luikede järve proovid tuli hinge põder. Minu juurte võttis mul käest kinni ja viis oma karter. Hea olla. Ja. Absoluutne kindlus ja headuse tunne. Kõik minu mured, kõik probleemid, mis mul tekkisid, kui ma hingele nendest rääkisin. Ma teadsin Lõbu kui oli vaja, üldiselt seda vaja ei olnud, aga ta oli no ääretult abivalmis. Ja hingega koos oli alati väga lõbus, oli palju naeru. Ta oskas rääkida nii vaimukalt ja nii emotsionaalselt vuntsid teinekord ennast lihtsalt hingetuks naerda. Ja vot selle mälestusega on mul hea olla. Inge Põder töötas Estonias 1962. aastani. Sealt viis elutee teda draamateatrisse, kus ta seadistada. Tantsud Ardi Liives näidendile, millest vaikis prohvet oli tükk aega vaikust ja 1966.-st kuni 71. aastani võis teda kohata Tallinna noorsoo kultuuripaleest restorani Astoria direktori asetäitja laua tagant. Samaaegselt oli ta ka varietee kunstiline juht ning repetiitor Leningradi Music hoolis. Paar on töö, olin kedagi tädi Marion. Aedne Metlandi Maita ei näe teid päevale. Takmen imegi kojaga jälle piinab mind nii vaikne. Võivad. Olla meie suured. 1973. aastal, kui esietendus Viru varietees, mille kunstiline juht Inge Põder tollal oli programm, kui satud kord Tallinna, vastas hinge Põder keskööprogrammi tegijate Helle Tamme ja kõneleja küsimustele. Edukas varieteekunst on miks mitte väga suur, Kons, ma ütleksin. Mandrake, kuna. Esiteks juba see menüü, kus ta esineb. Ma ütleksin neile. Varietee peab olema oma meelelahutusena niisugusel tasemel kui mina, kui külaline tuleb. Teil on tulnud ikka esitada salule väikese paroodia maigulisi. Kuidas teile endale meeldivad, need meeldivad küll. Lõbueni ühelegi kuulajale endale millised rütmi tee arvates on varjet teele kõige ideaalsemad? Kõik rüütlid, ma ütleksin kõiki, võid anda kõiki lüürist, et meid on nii palju maitset ja igalühel on oma soov näha, nii et kui sa varietis käidid, keegi ilma, milleks teie, milline rütm siiski publikule kõige vastuvõetavam teretulnud. Nende seas siis kujuga variety läbi on. See on Krakovic aegse kiire. Teil endal on ka väikest dopingut vaja, ma mõtlen, kui te kuulete mingit head rütmi ja, ja missugune peaks olema teid keerama, hakkaks? Dopingut ma armastan üldse muusika mult, ta on. Muusika, muusikaimega, milline muusika. Kõik meeldis mulle, Võnn, krutin raadiot seal hommikust õhtuni mängib mul kohe sellest peale, kui ma ärk varieszteeaa siiski teele ka väga heaks nooruse retseptid seal on küll. Kaste. Nüüd te tahate mu panust teada muidugi, ei, kui kaua te olete laval esinenud? Mina olen yle nelja. Taevakaar. Toonud ajad. Külgul lääts päike, taevas. Või sind võiksin leida. Sind võiksin leida. Kell seinal tiksub ühtlase hävimatu visadusega sekundeid, minuteid ja tunde kokku tiksutud päevadest möödanik, milles igaühel oma eluraamat täis rõõmsaid jaga murelikke päevi. Meie, kes me oma päevadega ka elu edasi viime, ei suuda veel leppida tõdemusega, et hinge põdrast tuleb rääkida nüüd kui olnust tulle hulla hinge, põdra, kunagine Hispaania tantsude mantlipärija rääkis oma väga lähedasest kolleegist ja sõbrast mõni päev tagasi hinge oma. Töötamise ajal teatris tõesti hoolitses selle eest, et, et mina saaksin igakülgselt koolitust ja õpetust, ta jagas oma teadmisi minuga väga heldelt ja ma olen kogu oma elu tegelikult temaga arvestanud kui kui noh, kõige lähedasemad maanõuandja, aga ta on aidanud mind kõikide minu osade kujundamisel ja nii teatris kui varietees kui ka igal teisel juhul, kus mul oli vaja üles astuda. Ma arvestasin alati tema ja teadmisi, tema teravat silma, väga head maitset tema musikaalsust ja kõik see kokku tegi ühe niisuguse asendamatu inimese. Teatrisse tulin, siis oli parajasti selline periood, kus meil Estonias lavastasid Moskva ja Leningradi ballettmeistreid, oli just Burmeister. Oma mitme etendusega järjest ja Cafenstel lavastus kolm lavastust doktorayboliti siis nooruse ja ebapeiu ja Pormeister oli ka terve rida ballete ja hinge oli just sellel hilisemal perioodil nagu Burmeistri jaga Sainsteri parem käsi, ta nagu töötas osaliselt ka repetiitor-ina ja selle tõttu ma hinge aitas mind juba varem teistes osades, siis ma veel Hispaania tantsusid ei tantsinud, neid, ma hakkasin hiljem tantsima. Ka üks esimene kokkupuude oli. Kui ma õppisin Esmeralda Esmeralda, ema, kodu, ulat, siis siis oli hinge see, kes need proovid läbi viis ja kes nagu Sven Sesterile mind siis üle andis, oli nagu tema õpetus ja samuti peius oli mul vaja üks idamaine tants, niisugune plastiline meie balletikoolis tol ajal ei õppinud. Noh, sellist laadi niisugust noh, niisugust noh, puusade ja siis sealt kätega niisugune plastiline see, seda veel tol ajal nagu ei olnud nagu õppekavas ja mul tuli seda nagu avastada ja ja siis me käisime hingega Leningradis ja ja õppisime seda ühelt sealselt baleriinid, aga mina ei suutnud tol ajal seda kõike tabada ja hinge. Ma arvan, et selle kõike siis tulime Tallinnas ja siis ta hakkas nagu viimistlema seda, nii et mul olid temaga nagu kokkupuuted alguses mitte Hispaania tantsude alal, ja siis me tegime koos hingega vahtis rai purskkaevus, tantsisime teemad ja me tegime, tantsisime ühte osa. Ja, ja siis vot see selle lavastuse ettevalmistamine osa valmimisel olen ma just tänapäevani on see mul nagunii kuidagi nii oluliselt meeles ja ma ei unusta seda kunagi, et et mina olin. Ma olin siis üheksateistaastane umbes, hakkasin vist 20 saama ja Inge oli juba kogenud baleriin ja me tegime ühte osa ja ta viimistlus aitas mind ja laval, kui olid meil A-proovi tähistus saali, seda tuli ja tegi mulle niuksed vajalikud märkused, millega mina sain nagu tükk maad edasi, mida ma ise, kui ma oleks pidanud avastama või kas ma oleks seda üldse aru saanud või teadnudki, aga kõik see, mis ta mulle noh, saalist vaadatuna kõik need märkused, mida ta mulle tegi ja mida ma kasutasin. Ja mis viisid mind tegelikult esietenduse koosseisu. Vot see, see moment on jäänud mulle alati väga tänulikult meelde ja ma ei saa pärast seda ma olen selle inimese ees, ma ei tea, mida võimeline tegema, et, et inimene, kes tegelikult on konkurent, eks ole ja ta valmistab sinu ette ja laseb endast mööda minna. Et vot selline inimene, see on väga suur inimene. Sest kunstis on ju iga inimene võitleb enda eest. Aga see, et ta ta niimoodi tegi, tol korral küpsetas, valmistas mind selleks, et lasta endast mööda minna. See on, ma ei tea, kas see on nii väga väga tänapäeval seda nagu meie praeguses praeguses ilmas seda kujutad ette, et see nagu on nagu väga kauge tundub, eks ole, et igaüks hoolitseb nagu enda eest paistab praegu kas niisugust Ta abistavat sõbrakätt adusitedega siis kui te tantsisite hinge põdraga koos varietees, ma mõtlen nüüd juba Leningradi Music hooli. Ja siis, kui te töötasite koos Viru varietees, kui tema oli selle kunstiline juht, teie seal veel staarina kaastegev? No Leningradi muusikakoolis oli ta ka T4 repetiitor, nii et ta on kogu aeg õpetanud mitte ainult mind, vaid nii paljusid varietees oli ta tõesti selle Viru varietee ja koos Hendrik kergega ja see trupp, keda nad organiseerisid ja kelle, mille millisel põhjal siis algas see töö selles majas? See oli, see oli väga suur tol ajal ja ja see teatrimessist, voodise revüüteater, varieteeteater see oli, see oli ja minu arvates see on ikkagi meie, Eesti varietee, te niisuguseks uhkuseks. Minu arvates oli see üks väga suur ettevõtmine ja hingetöö ja, ja kõik see on siin. Noh, siin ei ole nagu sõnu, see on tema töö ja hinge oli väga-väga nõudlik. Nii nagu ta enda vastu oli olnud kogu elu. Ja tegelikult tantsukunst ongi põhinebki ainult sellel, et isegi ennast ületada ja parandada. Ja igasugused vigade vabandused, kui tähendab tantsija on sellega absoluutselt harjunud, et kõrvalseisja sind aitab, sest et ise ei saa ennast kontrollida ja peab kellelegi alluma. Ja hinge oli see väga õige inimene, kes, kes oskas anda ja oskas nõuda ja kõik teda uskusid. Ja mõnikord nagu kiruti, nagu ikka, kirutakse neid, kes nõuavad. Aga kes selle omaks võtavad, nendel on ikkagi suur šanss edasi minna, nii et. Ta oli absoluutselt õige inimene. Hingega ma töötasin ja hiljem oli seal varietees ja tõesti ootamatult ma sain temaga ka oma eraelus nii-öelda väga palju kokku ja ja mul oli tema abi kogu aeg vaja. Ta oli nii väga emalik ja ta väga-väga hoidis mind. Aga ta ju ainult mitte ainult mind hoidis väga paljusid inimesi, kes olid püüdlikud ja ja kui ta nägi, et tema tema nõudmised ja tema soovitused, kui neid arvestatakse ja nendest on tulu, siis ta neid inimesi hoidis kindlasti. Enne kui ma jõudsin mikrofoni sisse lülitada, ütlesite te, et te käisite ikka hinge põdra juures enne esietendust jõudu saamas? Jah, ma olen alati temale. No just sellele teravale silmale ja arusaamisele Võib-olla draamalavadel just nimelt see, mis minu arvates on ka laval nii oluline, et kuidas sa seal istud, kuidas sa seal astud. Ma olin nagu alati harjunud, et hingega selle koha pealt oli väga nõudlik. Praegu on Estonia teatris väga Paalne anud Jerry Hermani muusikali hallo Dolly lavaletulek, ma mäletan, kui hingepõder sai kuuekümneaastaseks. Siis ta oli üle hulga aja jälle taas Estonia teatri laval, seal peeti tema juubel ja loomulikult lauliste seal hällow tollist meloodiat. Ja see oli selle kontserdi peaproov. Ma ei tea isegi, miks ma sinna lava taha sattusin. Aga ma nägin seal seda hetke, kuidas Inge Põder oma vennatütre Riina Gerretz siga arutasid, mismoodi ta hingel peaks olema peas kübar. Muidugi oli see sulgedega ja ilveste oskate ette kujutada, et siis ma nägin elus esimest korda ja minuni jõudis esimest korda tõdemus, et Inge Põder võib ka närveerida. Kui ma seda tema käest pärast küsisin, et kas te närveerisite siin siis ta kuidagi naersid, muidugi närveerisin, see on ju täiesti loomulik. Näitleja peabki laval närveerima, enne lavale minekut ei närveeri, siis ei tule ju mitte midagi välja. Kuulge, aga no see oli ju erakordne juhtum, tähendab see oli lavalt ära juba väga palju aastaid ju. Ja kui ta paar korda ma ei tea, kui palju kordi Viru varietees esines, siis ta esines, tegelikult ta ei olnud mitte seal põhi põhiesineja, vaid ta asendas just nimelt mind. Mina sain vist ühe reisi Inglismaale. Ma mäletan, et ma olin nagu kolm nädalat ära ja Ingi oli nõus mind aitama ja tegi selle selle osa ära seal mis, mille tõttu mul oleks muidu sõit ära jäänud. Tähendab, see oli siis nüüd see kolm nädalat, aga tegelikult ta umbes 20 aastat või veel rohkem ei olnud üldse laval olnudki, minu arvates minu mälestuste järgi. Ja kui nüüd ta pidi minema. Tal oli see võimalus oma kuuekümneaastast juubelit Estonia teatri laval pidada. Te kujutate ette, kuidas saab ilma närvita, kui inimene ei ole nii kaua omal olnud? Ei ole ju mõeldav, et, et sul ei ole pabinat sees. Ja see, kuidas ta tol õhtul seda numbrit esitas ja ja kuidas see kõik kõlama hakkas, see oli tõesti fantastiline. Ja nüüd on, ma nägin hiljuti televisioonis seda ühte väikest lõiguke sellest ja seal on niivõrd ääretult lihtne liikumine ja see, kuidas Inge seda teeb. Seda ei tee küll keegi järgi. Igaüks väike kaar asi, kuidas Inge seda oskas teha seal midagi erilist. Tollel ajal meil nagu ei räägitud nii väga sellest, et keegi on kellestki nii kangesti parem ja kõik olid väga võrdsed juhtunud. Ja, ja niisugust staaritsemist peeti teatris väga halvaks omaduseks kõik pidi olema ikka väga inimlik ja niisugune. Tähendab, tegelikult oleks võinud ennast pidada suureks staariks, sest tegelikult ta seda ikkagi oli. Ja ta oli oma kõige lühematel laval viibimise hetkel oli ta alati niivõrd särav ja te ütlesite, et ta oli elegantne, aga ta võis olla ka hoopis midagi muuta, võis olla nii, nii sümpaatne, nii nii ruumiline, nii tubli, väike Vanja selles. Doktor Raivo leidis, et ma ei kujuta üldse ette, et keegi, keegi võiks osata nii seda osa tantsida ja kujundada, nagu tegi seda hinge või see, kuidas ta tegi kudulat Esmeralda, operetis esinenud ja ta on seal teinud niisuguseid toredaid rolle ja siis temast epimine. Ja üldse kõik see, kui ta varietees näitas ette. No see oli nii, et kõik need tüdrukud, kes õppisid, need lihtsalt sammusid kohalt ei saanud ega ei saanud tehtud ja kui hinge ette näitas, siis kõigil jäid suud lahti, jäin kinni, sest et nad nägid, et needsamad sammud, et kuidas nad niimoodi siis nüüd kõlama hakkavad, oleneb täiesti inimesest, sellest, kes midagi esitab, sammusid võib igaüks ära õppida, aga just see, kuidas seda, aga selleks on vaja niisugust musikaalsus, seda on, selleks on vaja seda niisugust läbitunnetamist tervest kehast. See ei ole ainult sammud, milline ta oma eraelus oli. Temas oli väga palju siiski väga palju hellust ja, ja ausust ja, ja koduses miljöös ta oli väga loomulik, optimistlik alati mulle väga meeldis. Kunagi Leningradis, kui me pidime elama ühes toas üks kuu aega või ma ei tea, kui kaua me olime. Ja ma olen nii hirmsasti meeldis see, et kui hommikul tõusin ja, ja ma läksin sinna köögipoole ja kui hingega tõusis, mulle meeldis see, et nii kui ta tegi silmad lahti siis ta pärast oli ka niisugune hea tuju ja hea meeleolu, teinekord inimesed tõusevad, siis nad on nii hapud ja tükk aega torisevad ja ja ma ei tea mis, no igasuguseid inimesi on olemas. Aga see hinge hommikul nagu klõps, silmad lahti tegi. Nii elu hakkas peale ja niisugune niisugune pulbitsev, ta oli kogu aeg ja ma ei ole kunagi elus kuulnud, et oleks tõesti mina ei mäleta, et oleks kurtnud, mida ta oli väga abivalmis inimene. Mulle üldse tundub, et see põlvkond, kes teatris Estonias töötas pärast sõda see aeg, kus mina sinna sattusin, tol ajal ei olnud meie tantsukoolitus nii kõrgel tasemel kui praegu, et tol ajal oli teatris väga palju selliseid inimesi, tõesti, kes, kes tõesti armastasid tantsida, ma nii ootasin, kui hinge tuleb lavale, sest ma teadsin, et, et ta mind nii rahuldas ta, ta, ta, ta oli niivõrd usutav, ta oli niivõrd, temast oli nii palju nagu õppida, et kõik see nagu oskasid nagu nii palju anda, tol korral nagu nõuti just seda seda lavalistada, siis elamiste kõik hinge oli hinge oli üks väga särav kuju väga suur. Ja noh, õpilastel oli ta väga suur eeskuju. Oleks hea, kui lõpulugu polekski, kõik aina kestaks ja kestaks soovis kunagi hinge Põderise. Aga nii see ju ongi, kell tiksub uut aega, uued tegijad kirjutavad uusi elu lehekülgi, vanu, aga meenutatakse ikka. Kuuldud saate hinge põdrast koostas Ülle Ulla, Helmi Puuri ja Helle Tamme abiga. Agera. Head õhtu jätku teile.