Võidu väljak võidu välja. Täna on üleliidulise Vladimir Iljitš Lenini-nimelise pioneeriorganisatsiooni 40.-le aastapäevale pühendatud Eesti NSV pioneeridele viienda kokkutuleku kolmas viimane päev. Võidu väljak, kogu iidne Tallinn muutis nende päevadega pioneeridele lisaks tänavad on lippude rüüs kõigil magistraalteedel ja raudteejaamades võtavad suurele peole saabujaid vastu loosungid tervitussõnadega. Läheme tagasi rivistusi pioneerimalevate delegatsioonid samal väljakul pidulikuks paraadiks. Või tol päeval võrreldi võidu väljakul valge kangaga, millele oli tikitud tuhandeid kaelaräti täppe. Siis täna tuletab võidu väljak meelde võimsat jõge. Siit liigub läbi koolinoorte laulupeo rongkäik. Hooned väljaku ümbruses on viimane kui üks pidu, kuues otse tribüüni vastas ulatub Harju tänavalt kuni kunstihooneni tohutu suur loosung. Pioneer peab sõprust kõigi maade lastega. Sellest veidi alla pool siniste, punaste ja kreemide lippude raamis seisavad reas mitmesuguste maade pioneerimärgid. Nagu sümboliseerivad sõprussidemete ulatust, mis nõukogudelastel on sõlmitud kogu maailmalastega. Pioneerimärkide kõrvale kõige silmapaistvam omale kohale on paigutatud Lenini pilt. Lõuendi mõõtmed on aga nii suured, et see ulatub katma mitme korruse aknaid. Rongkäik lauluväljakule pöördub pärast võidu väljaku ületamist Pärnu maanteele. Juba pool tundi tagasi oli Pärnu maanteeäärset kõnniteed palistatud pealtvaatajatega. Nüüd on ekspaleerid kasvanud päris inimmüüriks. Tundub, nagu oleks kogu Tallinna elanikkond rutanud vaatama laulupeoliste mööda marssimist. Päevakohased pildid, loosungid ja märgid kaunistavad kõiki tänavaid, kust läheb läbi laulupeo rongkäik. Raadiotehase punane RET fassaadil Narva maanteel peatub kõigi möödujate pilk lõbusatel pioneerigruppidel. Ühel neist on kujutatud pioneerimatkateel, teisel sportimas, kolmandal kala püüdmas. Rongkäik liigub. Alles äsja jõudis siit tribüüni eest ja ka meie ees koolinoorte laulupeo rongkäigu pea mööda. Kõige ees sammusid fantaristid kaheksa poissi. Peo alguse kuulutajad. Nende järel kanti hiigelsuurt Lenini pildiga punalippu. Seda saatis rühikas pioneeridest auvalda. Kui paljud neist on kandnud nooruspäevil rinnas väikest kolme harvulisel hetke keelega märgikest? Tribüünist möödus seesama märk, ainult nii suured kanda tuli teda kahe vahel. Kaugele paistsid kaks sõna, alati valmis. Sireviison pioneeride saatjaks olnud juba 40 aastat. 40 aastat pioneeriorganisatsiooni ajalugu. See on kuulsusrikaste tegude aeg. Raskeid ülesehituse ja nõukogude Maindust realiseerimisaastail. Isamaasõjavõistluspäevil näitasid pioneeri Tõndid kodumaa ustavate poegadele. Lenini orden, millega 40. aastapäeva eel autasustati pioneeriorganisatsiooni on hinnangu nende tegudele. Hiigelsuure Lenini ordeni järel möödus meist niisamasuguste mõõtmetega komsomolimärk. Pioneerid. Nüüd on homsed kommunistlikud noored. Aastapäeva eel astusid tuhanded ja tuhanded pioneerid kommunistlikud osaühingusse. Tänasel paraadil kannavad nad pioneerikaelaräti kõrval ka komsomolimärki. Tundub, et nii palju, kui on selles laulupeo rongkäigus marssijaid volga lippe kõige ees, nendes lõikudes kanti Nõukogude Liidu suurt riigilippu. Talle järgnes Eesti NSV sinivalge laike triibuga punalipp. Edasi tuli on rivis kõigi vennasvabariikide lipud. See oli tõeline värvide vikerkaar, mis praegu võidu väljakult möödes. Sellele vikerkaarele on vääriliseks lõpp-punktiks lauljate rinnast säravate väikeste hõbedaste märgikeste suur vend kõrgune laulupeo märk kes on näinud populaarseid kolhoosi tantsuse. Kindlasti mäletab lõpustseeni, kus tantsijad kerivad lahti mitmevärvilised paelad ja moodustavad nendest lehvikud. Nisugune lehvik taas suurel laulupeomärgil. Seda kandsid neli väikest pioneerimarsi helid, mis juhi juhtisid. Laulupeo diakolonni sammu kuulusid Tallinna muusikakooli puhkpilliorkestrile. See orkester on üks laulupeo Ülikontserdist osavõtjaid. Huvitav on siinjuures märkida, et tänases laulupeo rongkäigust tulevad pioneerid ja koolinoored marsimuusikaga toime täielikult omal jõul. Rongkäigust võtab osa umbes 40 koolide puhkpilliorkestrid. Pioneeripluuside valge ja kaelarättide ning lippude leeki puna on tänase päeva värvid. Punalipp. See on meie suure kodumaa rahvastik, võrdsuse, vabaduse ja vendluse sümbol. Osake punasest lipust on ka need tuhanded kaelarätid, mis säravad laulupeoliste pluusidel. Kas mikrofon tõi teieni midagi, meistab Klausi puhangutest, mis võidu väljakul püstitatud aukülaliste tibincostes. Meist mööduvat külaliskoorid, Moskva kunstilise kasvatuse instituudi lastekoor eesotsas oma dirigendi professor Vladislav aga huviga. Ja Kiievi oktoobri nimelise kultuuripalee poistekoor dirigent Alexander Rabinovich juhtimisel. Moskva kunstilise kasvatuse instituudi lastekoor on suure staažiga kollektiiv. Selles kooris laulavad nii hästi Moskva üldhariduslikes. Kutsekoolide noored. Aukartust äratav on kooriga. Moskva kunstilise kasvatuse instituudi lastekoor asutati 85 aastat tagasi. Kiievi oktoobri nimelise kultuuripalee poistekoor on tunduvalt noorem. Sidur sai käesoleva aasta märtsikuu selles nelja-aastaseks. Ometi tuntakse kiiri poistekoori mitte üksnes Ukraina NSV-s, vaid ka väljaspool kodu riigipiire. Kuid selle nelja aasta jooksul on koorilaul kõlanud pioneeri paleedes ja kolhoosiklubides, raadios ja televisioonis, parkides ja sõjaväeosades, filmides ja pioneerilaagrites. Nüüd on defineerimis järjekord jõudnud Tallinna koorikollektiivide kätte. Vaprad sammuvad laulupäeva kõige pisemad Osavõtjad, mudilaskoorid üksi, Kalinini rajooni esindab meie vabariigi pealinna 1200 pisikese lauljaga. Kui lisada siia veel mere ja keskrajooni mudilased, saame juba ainult Tallinnas mehide mudilaste ühendkoori mudilastele kõigil käes lipukesed, lilled, jalad lehvitavad nendega. Pealtvaatajatele. Mudilastele kui ka kõigil töölistel on ka päris mõnus marssida näha siin kaasa võetud Jakikesed mantlikesed on käevarrel. Ilmataat vahetas juba mitu tundi tagasi oma hommikuse tasasevõitu ilme rõõmsalt vastu ja kuigi taevas ei ole mitte päris sinine on siiski Esimesest juuli päikest tungimas ka pisut läbi pilveloori. Just parasjagu niipalju, et tuule jahedus tasakaalustada. Tallinna koolide lauljatele järgnevad Kohtla-Järve kooli kollektiivid 450 liikmeline lastekoor, 150 poistekoori lauljad, puhkpilliorkester, rahvatantsurühmad. Meie põlevkivilinna esindajad kirjutasid kaks aastaga võistluse käigus Eesti NSV pioneeri kroonikasse mitu kuulsusrikast lehekülge. Kõigil kolmel kokkutuleku etapil olid parimate malevate seas Kohtla-Järve kuuenda keskkooli noored leeninlased. Nad sõlmisid tihedad sõprussidemed põlevkivikaevanduste kommunistlike noortega kogusid sadu kilogramme vanametalli ja seadsid esimestena Vabariigist sisse nõndanimetatud pioneeritsooni pioneeritsoon. See tähendas seda, et igale rühmale eraldati kindel piirkond või kvartal linnas. Pioneerid uurisid välja, kes nende tsoonis vaja Timur lasteabi, kus on vaja käed külge panna õue või tänava haljastamisel. Selles töös õppisid need laulu ja muusikasõbrad, keda just näeme paraadmarsi ise üles seadma suuri ülesandeid ja ise ka neid lahendama. Teda linn või rajoon laulupeole esimese esinema on saatnud, missugused koorid kusagil on kuulsamini ette valmistunud. Sellest annab rongkäik, mis praegu Kadrioru poole suundub üsna ülevaatliku pildi. Tartu linnalauljate rivis torkab silma, et ülikoolilinnas on poiste laul populaarseks muutunud. Kui veel kolme-nelja aasta eest oli Tallinna 22. keskkool peaaegu ainus, kus pidevalt poistekoor tegutses siis nüüd on juba üksnes Tartu lauljate rivis viis tublit poiste laulukollektiivi. Simonovi Puiestee suudme kohta jõuavad maarajoonide pioneeri, et võib-olla aitab teil, lugupeetud kuulajal mõista tänase laulupeo rongkäiguulatus see kui vahepeal laseme veidikene kõnelda arvudel. Niisiis. Abja rajoonist oli siin 300 lauljat, tantsijat ja pillimees. Elva rajoonis on suurele peole sõitnud 700 pidulist Haapsalus 420 Harju rajoonist 1500. 50 Hiiumaalt küll 10 korda vähem, 150. Jõgeva rajoonist 450 Kingissepa rajoonist 600. Ja see pole veel kolmandikkugi laulupeo osavõtjate üldarvust. Ühtekokku võtab laulupeopidustustest osa umbes 20000 koolinoort. Lähenevad Abja rajooni laulupeolised. Aasta tagasi alustasid selle rajooni kaks suuremat koolinuia ja Kilingi-Nõmme keskkool õppetööd uutes avarates hoonetes. Pärast seda alustas müüa keskkoolis tööd ka puhkpilliorkestrit. Nüüd laulupeol teeb see orkester läbi oma esimese tuleproovi. Ka Kilingi-Nõmmel aitas uute kooliruumide saamine ellu kutsuda puhkpilliorkestrit. See oli üks orkestrites vabariigis, kus kõik mängijad kuulusid pioneeriorganisatsioon. Vahepeal on küll suur osa Kilingi-Nõmme pillimeestest kinnitanud juba rinnale komsomolimärgi luik. Nimetus pioneeride puhkpilliorkestrit on jäänud kollektiivile praeguseni. Kõige rohkem osavõtjaid iseenesest mõista peale Tallinna on laulusele saatnud Harju rajoon, nagu me äsja siin arvu loetelust kuulsime. Silmatorkavalt palju on siin õpilaste orkestreid. Pasunapoisid sõitsid suurele peole Kehrast ja Koselt, Loksalt, Maardus, turbest ja Riisiperest koguni pisike Kolga. Kool võib sammu seada oma muusikajäägi. Harju rajooni koolide rivis sammuka üks haruldase matest külalistest leevenessweek tapsid ta seal lastekodu pioneeriaktivistide grupp. Leedu lapsed kutsuti külla Muraste lastekodu pioneeride poolt ja nii nagu neid ei ole veel ühtegi külaliste grupi vastu võetud. Muraste pioneerid sõitsid muulastele ligemale 40 kilomeetrit vastu. Tõmbasid siis üle maantee suure leedukeelse loosungi jäid lilledega saabujate autobussi ootama. Pärast laulupidu. Teisel juulil sõidavad Muraste ja katseta kodupioneerid üheskoos Uulu randadel laagrisse. Harju rajooni peoliste seas sammuvad ka need noormehed, neiud, kes neli aastat tagasi viisid Värskast koju pioneeride vabariikliku kokkutulekud võitjaliku. Kokkutulek Tallinnas on Eesti NSV Pioneeride laagult viies. Esimest korda kohtuti samuti Tallinnas oli aastal 1948 siis rajooni koondrühmade vahelisi võistlusi ei korraldatud. Need sai traditsiooniks alates järgmisest teisest Vabariiklikust, kokku tuleb siis, mis leidis aset 1956. aastal ka Tallinnas. Tookord võitsid esikoha Viljandi teise keskkooli pioneerid. Kaks aastat hiljem Värskas pärisid kokkutuleku sõitja nimetuse Kehra keskkooli pioneerid ja veel kaks aastat hiljem, 1009 60. aastal. Vetlas olid võidukad Võru esimese keskkooli noored venelased. Siin on praegu kokkutuleku võitjalikud kolme Harju, Võru ja Viljandi rajooni kolonnide ees. Praegu käesoleval viiendal Vabariiklikul pioneeride kokkutulekul, nagu teada pioneeritööalaseid võistlusi kavas ei ole. Seega kokkutulekul võitja lippu välja. Värvirikas on üldvaade rongkäigule. Kõige enam torkab silma pioneeripluuse kuid palju on ka neid koole, kes on laulupeole tulnud. Rahvariietes. Lauljad kannavad käes kaid õhupalle. Neid on siin täna tuhandeid. Iga laulupeokolonn, iga rajooni esindus kujundas kolonni ise. Iga kolonni ees kantakse embleemi, mis on iseloomulik sellele rajoonile. Äsja möödus siit Pärnu koolinoorte embleem. Sellel oli tükike kalavõrku kaladega ja kaks suvist pioneeri. Märjamaa embleemil on samuti kujutatud laulvaid lapsi. See ise juba loob hea pidumeeleolud. Ka selles rivis on rohkesti poistekoorilauljaid Kärdla keskkool, Suuremõisa kaheksaklassiline kool ja ausa kaheksaklassiline kool ja Emmaste kaheksaklassiline kool. Kõik nad on välja pannud poistekoori koos lastekooride ja rahvatantsijatega marsiks Hiiumaa kolonnis ligemale 300 pidulist. Paide rajooni laulurahvas võib uhkusega kõrgel hoida rajooni pioneeriorganisatsiooni lipp läks nende rajooni pioneeride kaks aastat kolmanda etapivõit. Need võidumehed Aegviidu kaheksa klassilise kooli pioneerid on tänases rongkäigus esindatud 30 laste kur laulda Aegviidu puuri. Lauljate enamik saabus Tallinna peaaegu otse oma malevalaagrist vastu. Maleva laager on Aegviidus saanud kindlaks traditsiooniks. Ainult igal aastal korraldatakse uues kohas. Möödunud aastal käidi petlas, tänavu püstitati telgid tõre põhjas. See kummalise nimega jõeäärne metsalagendik asub üsna Aegviidu lähedal võidu kolhoosi territooriumil. Seal korrati pioneeritarkusi ja prooviti ka need ettekanded läbi, millega esineti lõkkeõhtu. Paide rajooni järel marsivad laulupeolised Põltsamaalt. Põltsamaa koolinoored võivad uhkustada omapärase rekordiga. Nii arvukat, puhkpilliorkestrit kui see on Põltsamaa. Keskkoolil ei ole ühelgi teisel vabariigi õppeasutusel. Laulupeoks hõõrus oma pillid läikima 40 Põltsamaa keskkoolipoissi ja tüdrukut just nimelt tüdrukut. Kui teistes koolides puhuvad pasunaid peaaegu eranditult poisid siis Põltsamaal armastavad ka tütarlapsed puhkpillimängu. Kolonn kolonni järele möödub meie reportaaži autos kuhu ulatub praegu rongkäigu pea. Nagu meile hetk tagasi teatati, väheneb see juba Kadriorus. Sellega lõpetamegi oma ülekande võidu väljakul. Järgmis otseülekannet kuulake lauluväljakult kell 14 45. Hälli tänane laulupeolinn Siin lauluväljak, tänaste pidu, laulude paik. Kuulake meid. Ja külas kuulake merel, mandril ja saarel. Kuulake kaugetel teedel ja võõrastel maadel eestima lastes südametukse. Kuulake hõbepäised, eided, taadid, Eesti laulu, käidki kiigutajad. Kuulake isad-emad, töölaulude vahvat veeretajad. Kuulake väike veljed, sõsarat, uute pidude uued kuldsuud. Kuulake kõik, kes te täna Tallinna ei mahtunud, helisevad noorte pidu. Elysee helise ilma kõmise kõmise kõrde püüa vastu hiisi suuri laule vastu laadi laia kuku vastu kuuseletsa paugu vastu palgimetsa minu hea hääle vastu. Tõepoolest heliseb kõmisev, hüüab ja kaigub noorimate lauljate lustis. Kajab jälle laululava kõlakaare pilvise taeva kaareni ja lendab teieni kuulajad kodudes, et kõik saaksid osa tänase põlve korruse õnnes. Kallid kuulajad, pisukene ebakõla meie kaunitesse lausetesse, selle peo alguses sõnadeks. Just praegu puhkes esimene vihma Valing ja lapsed ruttava laululava, kõlakaare alla ootav publik aga otsib varju vihmavarjude alt. Ei ole parata, nii nagu pilge kõigil meie laulupidudel saadab ikkagi laululusti vihmasagar. Kuid ka seekord me saame üle vihmast ja kui head tuju. Halb ilm on laulupidude kaaslane, püütakse teha nalja. Jonka hullemate ilmadega lauldud, meenutatakse möödunut laulupidu. Nii et vaatamata kõigele vaatamata vihmasagara le Me alustame laulupidu. Igav on olla iluta, hale olla, laulmata, laulis, rahvasuulauluta ei ole rõõm lauluta pole ilulaul, aitab elada ja võita, on seltsimees ja sõber. Ühendab rahvaid ja maid nagu sinine meri, mis algab siitsamast laululava taga. Ja pea tõusevad viisidele lendu. Tõusevad nagu kajakad pilvede alla ja laskuvad laine harjani. Täna ongi tormine ilm, laine käib kõrgelt, meri ja tuul ja kajakad ja raadiolaine viivad Eesti laste heliseva mõtte siit kõigisse maailmarandadesse. Tulge laulma kõik mandrid, tule laulma neegripoiss ja jaapani tüdruk. Tule laulma, Ameerika pilja Jack, tulge laulma kõik maailma lapsed. Üle mere käivad tuuled, suvi, soojad tuulehood, mõista merd ja siis sa kuuled, millest laulavad Savood. Naine liugleb laine peri raugemata mühaga. Läänemeri rahumeri olgu ajas aegada. Kümnetele tuhandetele on need värsiread tuntud sadadele tuhandetele sellest südamelähedased 1960. aasta üldlaulupeo kantaat. Kuid neidsamu mõtteid mõeldakse tänagi. Veel on hirmu. Veel on muret Velo mängistavaid pilvi maailma kohal. Vaiksemalt Oceani põhjas lebavad lõhkemata aatomipommid, vabrikumärgiga meediniuessey. Aga lapsed tahavad suurem maailmamere kaldal, mille põhjas varitseb surm liivast linn oli koolidele ja päikest tahavad nad kooridele ja hullata tahavad nad sellesse merest nii. Vesi keeb koorides koguneda. Laululava allmaailm peab suutma oma Lands hobustele kindlustada nende mere päikese- ja liivast linnad. Ennekõike aga päris linnad, kodud ja vanemad. Et lapsed võiksid laulda oma hõbedase häälega, mis kõlab nagu helistatakse kellukest. Pisut veel kannatust, kallid kuulajad. Peatselt lööb tänases pidu paigas helisema terve kellukestega koor. Praegu aga lendas mürinal üle lauluväljal lennuk ja pildus pidupäeva lendlehti. Ja kirev nooruse pere, kes on lavale rutamas, vastab oma värviküllase pildiga nendele sinule koduma. Nooruses. Eesti laululõng on igavik pikk. Eesti laulupidude traditsioon kaks inimpõlve vana. Ometi ei leia tänasele laulupeole võrdset. See on esimene noorte laulupidu. Me meeli kukkum mudilaste põlvepikkuste, poiste peenikeste, piigade ja passina põristama kippuvate noorukite esimene suur oma pidu. Kell kiirustab, alustama on jäänud veel ainult mõned minutid. Noorus on juba kooride ja häälerühmade järgi paigal. See on tükk tööd omaette, nii väikese perega, kus keskmine vanus küünitab vaevu tosina aasta. Kui ka seenemik peaks metsal teadma tänase seenevihmaga, kus oma kübar samblast välja pista oleks seenilistest vähe. Meie laulu Mikud, Juku, Tiinat kadrid peavad aga oma koha leidma. Ja nüüd nad on sellega valmis saanud. Pikkamööda nagu kaja kustub kooride hõikamine. Ja saabub põgus vaikus enne suurt peo alguse tõusulainet. Siin on siis nüüd on ligi 20000 laulu 37 mudilaskoorid Tallinnast ja Harju rajoonist 97 poistekoori 176 lastekoori 34 sega koori 39 naiskoori, 38 vene koolide lastekoori ja 48 puhkpilliorkestrit. Näete, kui pikaks läks loetelu. Aga need on täis terve laululava. Ja ometi laulupeole registreerus üle 65000 õpilase. Niisugune arv oleks isegi täiskasvanute laulupeoraamid lõhki paisutanud. Paratamatult pidi osa noorust koju jääma raadiote televiisorite juurde. Kallid sõbrad kodudes, sellest ei ole katki midagi. Meie laulu armastavalmaal seisab ees veel nii palju laulupidusid et kõikidest jõuavad kord suurele peole viise veeretama. Tänaga hoidke pöialt oma sõpradele, tähelepanu, nemad koorile, laulavad kateegiest mudilaskooridel koguneda kiiresti laululava ta oma määratud kohtadele. Mudilaskoorid, Vihmann, möödas laululava. See oli nagu värske kevadine, sagin, tähelepanu, punn ja selles saginas lõi laululava õitsele nagu kevadine aasfondide koorin kiirelt koguneda. Siin on virganud uurida ladusalt laulikud palu kogu vabariigis et rõõmust rõkata südameid sütitada, kuulajaid kütkestada. Ja vaatamata ilmataadi Vembule On ka publikut juba üsna palju. Esimesed pinkide read onnid täis. Need võiksid olla küll kaks korda nii palju kui lauljat kuid neid tuleb üha juurde. Lausa teine rongkäik saabub ja ühineb kuulajate sissekäigu kaudu pidulistesse üle, mida, mille tõepoolest Messikud meenutav sumin peaks ka teieni kos. Haruldase pidupäeva meeliülendav õhkkond. Tallinn on suvine õitsev ja noor, valgetes tuvides laulab negoor. Käsikäes, astume, üleb, on neil homsele vastumi avaral tee. Päikeses säravad päevad nii panna on väravat, teadmiste teeb. Ema ja isana hoiavad meid hoolitsev isamaa, armas atein. Punane lipu värv kõigile tuntud Picasso rahutuvi ja kannel on tänase pidupäevast sümbolit. Nii kaua kui meil on veel aega, väiksemat kuulajat, ma jutustan teile kandes sünniloost. Te kindlasti teate, see on Vanemuise võlupill. Kes teist aga teab, kui palju peab vaeva nägema muistse laulu jumala kandle meisterdamiseks. Sellesamas kandle meisterdamiseks, milles saates mõtteliselt mõne hetke pärast suurkontserdilava helisema lööb räägitakse tõelise luulekande loomiseks vajatavat kasepuud sest kask on kevadel kaunis kõlama, kui ta esimesena hiirekõrvus rohelise Ames selga võtab. Sügise vilus värisedes oskavad kask jälle kõige kurvemaid nukratoonilise viise kust saada aga naelu. Kullast naelu kukub kägu tamme otsas. Puudub veel kõige tähtsam viisi keeled. Ja viisikeelteks seatakse kaunima neiu juuksekiharad. Siis saab rõõmu ja laulu ilu kõigile. Saab nii, nagu saab täna siin lauluväljakul esimesel noortepäeval. Toivo ja. Lapsed on tribüünil juba aset võtnud. Ligi 20000 erutusest tuksuvates süda. Kallid kuulajad, tänane pidu ei ole pillerkaar ainuüksi kõrvale. Palju on siin vaadata ja imetleda ka Eesti rahvarõiva ilu. Tribüün lausa kiirendab mulgi ja teistest rahvarõivakangastest paljon pioneerirõivaid, paljud koorid on aga ühtlases vormis tähelepanu. Praegu saabub kõige oodatum hetk, fantaristid tõstsid fanfaari. Te kuulsite, 10 noore fantaristi. Pidulik Huyge seadis noodivõtme pärastlõunapikkuse kontserdi esimesele noodireale. Ava saadeks astub kõnepulti vabariigi haridusminister. Seltsimees seisneb. Kallid pioneerikoolinoored, koorijuhid, õpetajad, kallid külalised ja pidulised. Pioneeride ja koolinoorte pidupäevad on jõugud laulupeoni. Varsti kostab noorte uljas laul üle lauluväljaku üle vana Tallinna üle kogu Nõukogude Eesti. Koolinoorte laulupidu on pühendatud leninliku pioneeriorganisatsiooni 40.-le. Aastapäevale. On laulukesi üles rivistunud vapper pioneerid. Tere. Siin on väljas mudilaste väli. Oma lauludega. Seisavad ootel lauludega pioneeride vanemad vennad. Kallid külaliskoorid Moskvast ja Tiiemas tõid kaasa oma laulud. Mees ilmuv põlvkond laulab oma nõukogude kodumaale kommunistlikule parteile. Nad laulavad õnnelikest noorusaastaist tööst matkades, löökidest meie rahvaste suurest sõprusest. Tere tulemast, koolinoored ja nende juhid. Tere tulemast kõik osavõtjad suurele peole. Kuulutan laulupeo avatuks Bobjable jograasnik meesni Atkrüpti. Haridusministri seltsimees Eiseni avanemine Kallid seltsimehed, kõikjal lubage mul tervitada teid kõiki, kes te olete tulnud osa võtma Vladimir Iljitš Lenini-nimelise üleliidulise pioneeriorganisatsiooni 40.-le aastapäevale pühendatud Eesti koolivormivabariiklikust laulupeost. Eriti meeldiv on mulle sel puhul tervitada meie kalleid külalisi Moskvast ja Leningradist, Ukrainast, Valgevenest, Gruusiast, Kasahstanist. Saada meie külalisi, eesti noorde üritusele osutatud lahke tähelepanu tervitanud samuti vabariigi pioneeri ja kommunistlikku noorsooorganis, organisatsiooni juhtijaid, aste, kooride juhataja ja kõiki teisi dieeti, kes oma nõu ja jõuga kõigiti Erakordselt soe ja päikeseküllane tülitsevad ju nõukogude noored sel aastal suurt ja tähtsat sündmust Vladimir Iljitš Lenini-nimelise üleliidulise pioneeriorganisatsiooni neljakümnendat aastapäeva. Ja nagu kõikjal nii tähistavadki Nõukogude Eesti pioneerid ja koolinoored, kõik noored, seda päeva jälle südamesoojuse ja suurem patriootliku valmistusega. Tublilt raporteerisid noored Leninlased neil päevil oma saavutustest. Üksteise võidu demonstreerisid nad näitustel, pioneerimängudel või spordivõistlustel, oma töökust ja õpihindu. Oma nõukogude kodumaad väljendada armastust ja tänu kommunistliku partei ja rahva vastu, kes on kindlustanud neile õnneliku lapsepõlve avanud nende suure ja kaunijalu perspektiivi. Teie nooruspidu kallid lapsed, aga on ühtlasi ka kõigi vanemate inimeste kogunõudlus, veraator rõõmude tunneme me ju kõik siirast rõõmu teie õilsate püüdluste töökusest ja abivalmiduse iga avalduse üle. Meil on hea meel, et neist kasvavad terved, tugevad ja elurõõmsad inimesed, kes on võimelised väärikalt jätkama oma vanaisade, isade ja emade alustatud piir. Nemad aga ei säästnud iial oma jõudu ega isegi jalu selleks, et Teie võiksite elada ja töötada kõige kaunimates ja õnnelikumas ühiskonnas kommunistlikus ühiskonnas. Täna püüdsin teda joomapidupäevadest kommunismi koidiku kahe aastakümne pärast olete juba selle ühiskonna täievõimelised kodanikud. Teie käsutuses on siis suurepäraselt lihased targad masinad kõrge tehnilise tasemega põllumajandid ning valgusküllased, mugavad elab. Vanem põlvkond parandab teile selleks ajaks kõik õnnelikuks eluks vajalikud materiaalsed varad ja vaimsed hüved. Teie kohus aga on mitte ainult neid kasutada, vaid ka ühiskonna rikkusi pidevalt suurendada elu veelgi kiiremini edasi. Jah. Kuid selleks tuleb teil uue ühiskonna elanikel enne väga palju õppida tuleb omandada mitte ainult mis siin, vaid kasvatada endas ka uue inimese moraalseid omadusi ja just siin jäävad pioneerid ja kommunistlikud noored oma eakaaslastele kõigile eeskujuks olema. Nad peavad iseendas arendama leninlik iseloomujooni, kommunismiajastu, inimese kõrgeid kõlbelisi alades kuid hoolitsema ka, et kommunismiehitaja Taali koodeks muutuks juba praegu iga noore inimese elu seaduseks ning et kõik õpiksid lugupidavat tööst. Kuue ühiskonna inimesi esimesest eluvajadusest. Tänasel pidupäeval me võime rõõmu ja tutvust tundega märkida, et põhiliselt kõik pioneerid ja nende vanemad vennad, kommunistlikud noored olema suurt kohustust hästi mõista. Nende soe süda, mõistlik meem ja töökad käed on olnud kommunismiehitajatele vanimaga seltsimeestele alati suureks hindamatuks abiks. Traapolikus võitluses fašistlike röövvallutajate vastu ja ka nii teete teie kaldeid, noored sõbra, oma õpingute kõrval palju ühiskondlikult kasuliku töö. Teie pärast. Jõukohasele tööle, olgu see siis kolhoosi ja sovhoosi põllul või karja ja linnufarmis, see on teist väga õige ja tore. Kõige selle abi eest, ütleme teile, noored, sõbrad, suur aita. Siiski, aga jää pioneeri ja kommunistlikku noorsooorganisatsiooni peamiseks hooleks ülesandeks võidelda tööks vajalike teadmiste omandamise eest. Kõik selleks, et noored saaksid hästi õppida, et nad võiksid rahus elada ja töötada ning mitte iialgi tunda. Tornid planeerinud kallid koolilapsed partei keskkomitee, vabariigi valitsuse ja ülemnõukogu presiidiumi nime. Tervitan teid, teie suured pidupäeva ning soovin kogu südamest, et neist kasvaksid nii füüsiliselt kui vaimselt terved ja tugevad inimesed kommunistliku kanna vääriliselt. Viited Viebki siis huvitavalt ja kasulikult, oma suvepuhkus. Kosunud hästi, olgugi uut jõudu ja seisvaks pingeliseks õppetööd, aidaku selleks kaasa ka tänane tujuküllane laulupidu. Kostub joolaulutava kaugele-kaugele. Tõendaguneb kõigile teie suurt armastust emakese kodumaa ja oma rahva vastu. Kinnitagune jätka kõigist rahvustest laste siirast sõprust ning kõigi noorte piiritut ustavust kommunistlikule parteile ja suure Lenini võitmatule ideele. Elagu meie poolt tore noorsugu, elagu meie kodumaa ja tema kangelaslik rahvas. Rahvajuht ja organiseerija, elagu genees.