Tere õhtust vikerraadio ja saksa ringhäälinguorganisatsiooni Deutsche välja koostöös jõuab eetrisse Deutsche Welle tund. Uue aasta esimeses saates tuleb juttu Saksamaa tööturgu kummitama probleemist sakslastest, kes lahkuvad võõrsile paremat elu otsima. Teine teema käsitleb töötamist modernsetes klaasfassaadiga hoonet, mis, nagu selgub, pole ei töötaja ega keskkonnasõbralikud. Veel räägime sellest, milliseid kummalisi nimesid tahavad sakslased oma võsukeste panna ning uudistame, mida kujutavad endast Berliini lähistele rajatud troopilised saared. Saate lõpuosas kuulete väikest valikut saksakeelsest talveluulest. Muusikalise sissejuhatuse tee pagagite Henning lauluga tormi laps. Venemaa Saksamaalt hädade orust üha kiiremini kasvab nõnge sakslaste hulk, kes pööravad selja oma kodumaale, siirduvad mujale paremat elu otsima. Välismaalt loodetakse nii suuremat palka kui ka paremaid töötingimusi. Need, kes lähevad. Tugevamad mobiilsemad valmis riskeerima iseloomustab välismaale tööle minevaid sakslasi klaus, spaade Osnabrükkis asuva migratsiooni interkultuuriliste uuringute instituudi professor. Aastal 2003 registreeris liidu administratiivamet 127000 lahkujat. Tegelikkuses on minejaid veel rohkem, kuna kõik sakslased ei teate oma sammust ametlikult. Professor paadi sõnul on tendents kasvav. Igal aastal pöörduvad küll tuhandeid välja rännanud sakslased kodumaale tagasi, kuid see pole võrreldav minejate arvuga. Piltlikult võiks öelda, et inimkaotused on nii suured, nagu kaoks igal aastal Saksamaal 120000 elanikuga väikelinn. Töömigrantide, eks või, eks, vaat antideks kutsutakse neid sakslasi, kes rändavad kodumaalt välja tööd otsima. Valdavalt on nad kõrgharidusega väga hea kvalifikatsiooniga inimesed. Näiteks füüsikud, kes lähevad tegema uurimustööd Ameerika ühendriikidesse videemikud eksperimenteerima Kanadasse. Nimelt teisel pool suurt lompi valanud tõeline jaht Saksa tippteadlastele kuid ka saksa insenerid ja ehitusmeistrid on mujal maailmas nõutud tööjõud. Olukord on absurdne, leiab klaus spaade. Meie ekspordime oma parimaid teadlasi läände ning impordime idas traktoristi lüpsjaid. Välismaale tööle minek on paljudele meelitav. Olulisematest faktoritest on kahtlemata palk. Näiteks teenib õpetaja Buenos Aireses kaks korda rohkem kui samasugune õpetaja Berliinis. Tunnustus igapäevase töö eest nii kolleegide seas kui ühiskonnas on mujal sageli suurem kui kodus ning karjääriredelil ronimine Ki võib võõrsil hoopis libedamalt ujuda. Lisaks sellele õpivad rännanud ju teist kultuuri tundma. Niisiis on ahvatlusi mitmeid aplaus. Ning võrreldes varasemate töö immigrantidega jäädakse tänapäeval hoopis pikemaks ajaks välismaale. Tavaliselt on võõrsil töötamisel ka omad negatiivsed seigad. Mõnigi neist on seotud teistsuguse kultuuri mittetundmisega. Näiteks olevat jaapanis tavaks keset koosolekut natukeseks tukastada. Kes seda ei tee, sellest jääb mulje, et ta töökoormus pole piisav. Mõneski kohas pole aga sugugi tervitatav sakslaste väga otsekohene ja konkreetne läbirääkimiste pidamise viis. Lisapingeid tekitab välismaal töötajale see, kui tal on perekond kaasavõetud. Siis võivad tekkida probleemid kas või võõrapäraste toitude ja teistsuguse ellusuhtumise kummastavate kommete pärast. Lastele on sageli raskusi võõras koolis hakkama saamisega. Arvestada tuleb sellegagi, et mida kaugemale ja mida kauemaks on kodumaalt ära mindud, seda suurem on kultuurišokk tagasipöördumisel. Saksamaal põhjustab töömigrantide järjest kasvav arv süngeid, nägusid ja ägedaid debatte inglise keelest laenatud märksõna preenräin. Ajude väljavool tähistab hirmu tipptegijate lahkujate pärast migratsiooni orja klaust, pade aga näeb selles protsessis röölist problemaatilised külge. Seniajani ei ole olemas väljarände representatiivsete statistikat. Liidu administratiivamet registreerib küll välismaale tööle minejad, kuid puudub teave nende ametioskuste kohta. Seetõttu seda ei oska keegi täpselt öelda. Näiteks kui palju oleks Saksamaal vaja uusi füüsikuid välja rännanud. Füüsikute asemele. Usna prügi, immigratsiooni ja interkultuuriliste uuringute instituudi eestvedamisel hakatakse alanud aastal siiski korralikult sellekohast statistikat tegema. Uusi mehi vajab maa, selline laul kõlab nüüd Waleskaja eco freshi esituses. Ka saate järgmine jututeema on seotud töötamisega täpsemalt küll töötingimustega uutes modernsetes klaas fassaadidega hoonetes. Kes istub klaasmajas, peaks T-särgi selga tõmbama. Klaasfassaadide ka kõrghooneid peetakse üldiselt küll keskkonnasõbralikuks. Tegelikult vajavad nad aga palju tõhusaid kliimaseadmeid. Nii ei olegi eksperdid ühel meelel, kas klaasmaja fassaadiks ikka kõlbab. Ja iga endast lugupidav ettevõte või vanadekodu ehitab endale õhulise klaaspalee ja arhitektid Helmut Jaan Norman Fosteri aarentsi piano leiavad, et klaase on tõeline arenguhüppe ehituskunstis. Sellegipoolest higistavad kontorid ütlevad paljudes hoonetes, sest arhitektid on eelistanud töötamisele higistamist. Klaas kogub energiat, selgitab Werner Aike, Henning Tarmstati elu- ja looduskeskkonnainstituudist. Klaas soojeneb. Seda omadust kasutame me ju talveaedades ja kasvuhoonetes. Nii mõnedki klaaskestaga on ehitised on samasugused. Ainult et neis peavad inimesed ka tööd tegema. Siis tekitatakse meeldiv sisekliima tohutu jahutamisega. Aga jahutamiseks on vaja elektrit, palju elektrit. Haige Henning on uurinud Saksamaal kahtekümmend nelja moodsat klaashoonet ja selgus, et aastas kulutati 500 kuni 1000 kilovatt-tundi elektrienergiat ruutmeetri kohta. Saksamaa majandusministeeriumi normatiivid näevad ette 100 kilovatt-tundi, osutab teadlane kuid ehitaja ei ole kohustatud elektrikulu avalikustama. Aike Henning mõõtis möödunud aasta suvel mõnes hoones temperatuuriks lausa 50 kuni 55 kraadi. Saadav, et seal enam-vähem normaalse temperatuuri saavutamiseks on muretsetud võimas kliimaseade. Niinimetatud klaasis topeltfassaad eriti soojenemise vastu ei aita. Sellise ehitusviisi puhul ümbritseb maja fassaadi veel üks klaasikiht. Ühe kihi vahele jääb 50 sentimeetri laiune puhvertsoon. Väliskestas asuvate avauste kaudu toimub täielikult loomulik õhuvahetus, keskkonnasõbralik ja ilma kliimaseadmeteta. Niisugused topeltfassaadid ei funktsioneeri suurtel hoonetel peaaegu mitte kunagi, räägib Haiko Feyssner Dresdeni tehnikaülikooli ehitus klimatoloogia instituudist sest keegi ei suuda kindlat õhukulgemise suunda garanteerida. Seetõttu oleks iga akna jaoks tarvis spetsiaalset tuulest ja temperatuurist sõltuvat regulaatorit. Hiiglaslike kõrghoonete puhul oleks liiga suur kulutus. Nii tulebki nüüd arhitektidel soojade kiirtega võidelda edukalt või vähem edukalt. Düüs sburgi tehnoloogiapargi ümarmajas kannavad töötajalt päikeseprille ning Süürichi hambaravikeskuses ei saa suvel tulistest kroomitud piiretest kinnigi võtta, jutustab haike Henning. Seevastu aga on Berliini ehitusministeeriumi ühes hoones päikesekaitseklaas nii tume, et ruumides põleb kogu päeva elektrivalgus. Mida teha Haiko Feyssner soovitab kasutada päikesekaitse gaasi, mis pimedal ajal on läbipaistvam kui päikesepaistes. Talvel tuleks siiski kinni püüda, iga päikesekiirhaige. Henning väidab, aga sellisest kaitse klaasistki pole abi. Plaas kuumeneb ka siis, kui selles on päikesekaitse. Mõningaid hooneid jahutatakse külma veega. Margiisid ja ribikardinad olevat kõige kallim lahendus. Kuid mitte igast klaasist hoones ei raisata energiat. Punktideks on eelkõige need objektid, mille ehitamisel püüti vähese eelarvega kuulsaid arhitekte järele aimata, arvab Ahike heinik. Samal arvamusel on ka Kundel Fingeni firma kaartner, kes muuhulgas on ehitanud fassaadi maailma kõrgeimale majale Taipei 101, Taiwanis ja New Yorgi moodsa kunsti muuseumi uuele hoonele. Ettevõtte pressiesindaja rõhutab, et musti lambaid ikka leidub, aga kujutavad topeltfassaad õigesti konstrueerida. Siis ta ka töötab. Näiteks energiatootjaärve e tornhoones ja Düsseldorfi linna väravas. Erakordselt kuumal 2003. aasta suvel teostas Vaike Henning mõõtmisi sealgi Covidi kliimaseadmeta ei saa hakkama ka neis hoonetes. Kuigi firmagaatne näed tekkimas ülemaailmset hästi valmistatud klaasfassaadide trendi, tehakse Aike Hennigi arvates sellisel arengul peagi lõppema, käes olema. Klaasi tuleb hakata tagasihoidlikumalt kasutama ja nimelt valguse sisselaskmiseks. Pealegi võidaksid inimesed natuke privaatsust. Mida kõike ma olen näinud läbi klaasseinte inimesi, kes puhastava kirjaklambriga kõrvu või näiteks katkise voodriga jakke. Meie maja on järgmise laulu pealkiri esitajateks Saksamaal juba mitu hooaega eetris olnud, kuid ikka veel populaarse reality show osalejad ehk Big Brother ool Stars. Seda, milliseid kummalisi nimesid panevad oma lapsele eestlased, võib meil juba regulaarselt ajalehest lugeda. Tänavu on valmimas uus nimeseadus, mis peaks uusi ilmakodanikke vanemate äraspidise fantaasia eest kaitsma. Milline on selles vallas olukord Saksamaal? Kuulete nüüd? See peab kõlama ilusasti ja sobima perekonnanimega kokku. Paljud tulevased lapsevanemad otsivad juba tükk aega enne maimukese sündi talle sobivat nime. Nii mõnedki otsustavad hoopis ise midagi originaalset luua. Alati pole see just parimad. Panna tütrekesele nimeks anda luts ja see mõte tekkis vanematel Hispaaniast puhates. Nii nemaks aga tekkinud asjaolust, et lapse ema töötas börsil. Nimeta fantaasia oma võsukestele nimeandmisel on üsna sageli piiritu. Snap Gerhard Müller, kes töötab Viisbadeni saksa keeleühingus nimenõustajana iga päev, maandub tema töölauale ligi 30 järelepärimist. Nime sobilikkuse kohta. Tunnistab, et juba pikemalt. Et aega on ta jälginud eksootiliste nimede hulga kasvu praegusel ajal hindab ta nende osakaaluks Saksamaal 10 kuni 20 protsenti. Selliseid rendipõhjusena nimetab ta eelkõige ühiskonna individualiseerunud vist. Ja nõnda arvavad lapsevanemad kinni kõigest, mis näib neile originaalne, seletab ta. Ammendamatu allikas on viimasel ajal internet, hetke lemmikuteks aga India ja indiaaninimed. Gerhard Mülleri tööks, Jan vaagida soovitud nimedest sobilikust. Kui nimi eksisteerib mingis keeles ja on üheselt arusaadav, kas tegemist on naissoost või meessoost isikuga, siis annate oma nõusoleku. Minu isiklik maitse ei tohi seejuures mingit rolli mängida, lisab ta. Nõnda on ta andnud loa panna lapsele nimeks näiteks vinnetu naise näo ette võiblissi Riine soostu taandal tulnuka nimega poomukli. Selline on üks saksa laste koomiksitegelane. Väidetavalt tuletis keskaegsete Kleeriku neppo muki nimest. Mülleri ekspertiisi on edukalt läbinud ka selline nimi nagu Pepsi Karola. Põhjendusega siin pole mõeldud mitte teatud karastusjooki, vaid Pepsi on hoopiski variant nimest Teppida. Kui väljavalitud nimi annab võimaluse selle kandjat kuidagi naeruvääristama hakata, siis püüab Gerhard Müller lapsevanemaid siiski ümber veenda, olgugi nad kasvõi tõestanud, et selline nimi kuskil eksisteerib. Ta meenutab näiteks naise nimi, nagina on sanskriti keeles olemas ent pole vaja just palju fantaasiat asendamaks seal vaid üks täht, mis annab nimele hoopis teise tähenduse. Ja koolilapsed, nagu, nagu teame, on väga leidlikud. Siiski panid vanemad nagina oma tütre teiseks eesnimeks. Hea seegi. Sellistele nimedele nagu McDonald, omo või piirdus tüübel üldiselt tuntud kui kiirsöögikett pesupull, värv ja lihtsalt õlletuba. Gerhard Müller oma nõusolekut ei andnud. Saksamaal on seadusega keelatud panna inimesele toote või firma nime, seletab ta ning jutustab loo Ameerikast. Üks New Yorgi abielupaar üritas korraldada internetis oksjoni oma lapse nimetamise õigusele. Maalse hinna. 500000 dollari eest oleksid nad lapsukesele pannud nimeks Microsoft, McDonald's või Nike. Paraku ei tundnudki kuigi mainitud firmades sellise nime oksjoni vastu huvi. Nimenõustaja teab sedagi, et Ameerika ühendriikides kasvab järjest tüdruku nime kandvate poiss laste hulk. Näiteks on seal arvukalt Saara nimelisi poisse. Sellise trendi põhjuseks jääb Gerhard Müller ameeriklaste püüdlust võrdõiguslikkuse poole. Pead vangutama võtab mehega mõne prominentsem šõu inimese fantaasialend. Näiteks see, et laulja Bob keldur andnud oma tütardele nimeks Beachis Hani moon Little piksi ja Fifi triksi Bell. Ega Euroopaski pole kõikjal nimepanek päris täpselt reglementeeritud. Näiteks Belgias saavutes üks ema näljastreigiga õiguse anda oma pojale nimeks Anakin. Eks ikka kultusfilmis tähesõjad tuntud, seda ei, rüütli järgi. Üks pulgad, Maria jalgpalli fänn võttis aga endale oma lemmikklubi nime Manchester United. Brasiilias valitseb Gerhard Mülleri sõnul aga täielik vabadus ja nii on seal hulganisti isikuid, kel nimeks Washington, Lincoln ja Mozart. Pangaabielupaare, kes eelistavad panna lapsele lühike ja lihtne nimi kasvavad seal näiteks lapsed nimega ja mille kirjapilt on tähed ABC ja number 85. Samas vaata isikut, kel nimeks terve lause näiteks Hoseega suudeekaltsaskurtas tõlgitult Hosi abiellus lühikestes pükstes. Saksamaal üritavad keele asjatundjad lisaks ebasoovitavatele nime moodustistele võidelda ka liiga pikkade eesnimede vastu. 12 eesnime on ikka liiast. Nõnda otsustas hiljaaegu Düsseldorfi ülemkohus just nii palju nimesid, tahtis üks ema oma pojale anda, põhjendades oma valikut sellega, et mine abil, väljendatakse uus ilmakodanik maailma rahvaste ühtsust. Luks piirid inimeste südames. Ema soovil oleks lapsuke saanud nimeks tsenekwohommigis Kaumlik, appi hunnitsio Alessandro mad, Cinzia, Jara, Inti, Ernesto, briti Pegi, Omapa tar Hendrikko. Kohtuotsusega lubati lapsele siiski vaid viis eesnime ja nii sai poisist Tseenekva hoomi kis kaugi oma Ernesto Decum. See. Selle jutu peale laulab Marius Müller vesterhaagene sõbrast, kel nimeks Johnny Walker. Tegemist on teatavasti tuntud viskiga. Nüüd tuleb jutt ühes Saksamaale rajatud enneolematust vaba aja veetmise kohast, millele võib juba ennustada suurt publikumenu. Kõigepealt raketibaas, seejärel õhusõidukite angaar nüüd troopikaparadiis. Nii võib lakooniliselt öelda. Berliini lähistel Brandis asuva ainulaadse teemapargi kohta rajas selle Aasiast pärit investor. Detsembris avatud park läks maksma 70 miljonit eurot. Berliinist 60 kilomeetri kaugusel asuva väikese Brandi elanikud võisid uskuda, et nad on oma taas juba kõike näinud. Külma sõja aastatel asus nende juures õhutõrje raketibaas üks suurematest, mis Nõukogude armeel välismaal oli. Seejärel tuli Cargolifter firma, mis kavatsetakse kata venelastest maha jäänud 500 hektari suurusel alal ehitama transport Seppeliine. Paraku jooksis see ettevõtmine 2002. aastal liiva. Randy jäi aga selle eest 107 meetri kõrgune õhusõidukite angaar, mis on maailma ulatuses suurim kuppelkonstruktsioon. See ehitis hakkas silma Singapuris elavale Malaisia multiviljonärile kolin Aule. Koos oma äripartneritega konsotsimist. Jong DLC kavandasid nad angaari puhke- ja elamustepargi tropikal aelans troopilised noored. Sedalaadi pargi kontseptsioon sobiks kõikjale, kus on külm, sõnab olin au, aga just sakslased armastavad ju eriti päikest ja rannaliiva. 19. detsembri alguses on siis rannahooaeg, mille lõppu pole näha. Troopikapark on avatud iga päev ja ööpäev läbi. 360 meetri pikkuse ja 210 meetri laiuse hõbedase angaari pindala on 66000 ruutmeetrit. Piltlikumalt kirjeldades võib öelda, et sellesse halli mahuks kaheksajalgpalliväljakut Vabaduse sammas võiks seal vabalt püsti seista ja Eiffeli torni võiks sellesse pikali paigutada. See rajatis on uueks koduks tuhandetele troopilistel taimedele. Lisaks orhideedel ja Palmidele on seal koha leidnud ka originaalitruult ehitatud külad eri troopikakultuuridest, näiteks Borneol, Kongost, Amazonase vihmametsast lisaks peesitamisele, valgel rannaliival või suplemisele, helesinises laguunis. Sügis maitsta erinevaid rahvusroogi, toimuvad mitmesugused etendused, rannapeod, kes ära väsib, seisab vaikse malerannale püstitatud telkides vahepeal uinaku teha. Õhutemperatuur on karmimalgi talvel troopikapargis mõnusalt 25 soojakraadi, veetemperatuur aga 30 plusskraadi juures. Seikluste maast laulis ansambel Puur. Küllap võib selleks nimetada ka eelpool kirjeldatud kunstliku troopikaparadiisi pöörduma ka nüüd tagasi meid ümbritsevasse tegelikkuses ehk talve, nagu saate algul lubatud sai, kuuleme täna väikest valikut saksa poeetide talveluulest. Kõigepealt üks talvine pildike rongiaknast ehk katkend luuletusest. On basse naht, ma sõidan läbi ja valge öö. Selle autor Alfred Henške, kes kasutas pseudonüümi Friedrich Külli luuletustas tüüp, play-off then Ice poisikene jääl kuulub saksa luule klassikasse. Mitmed põlvkonnad koolipoissi seda pähe õppima ja deklameerima. Jutt on siin sellest, kuidas poiss ja proovima, kas keegi juba kannab, ent paraku kukub sellest läbi. Õnneks aga läheb üks tubli mees mööda ja õngitseb ta veest välja. Luuletaja Matthias Claudius loonud omapärase talve portree. Talv esineb selles karastunud mehena, kes ei salli midagi sooja, kelle jääloss asub põhjapoolusel, suvemajake aga Šveitsi maal. Pealkirjaks on autor sellele loole pannud ain liit, interdem, offence, Singen laul ahju taga laulmiseks. Lõpetame talve luulepõimiku looduspildiga, täpsemalt mõtisklusega, sellest, kuidas talveööl lumeteki all juba idaneb uus vili. Friedrichi Veeberi luuletuse pealkirjaks ongi lihtsalt intervinternaht talveöös. Talvisest kuust laulis Stefan wagens Hauser. Järgmine esineja Georg tantser laulab aga poisikesest talvel. Puupäevad ruumist.