Algavas saates jutustab Eesti NSV teeneline õpetaja Leida kokk kelle mälestused viivad kuulaja sajandi alguse Tartust Helsingisse ja sealt Petrogradi. Selle teekonna läbis kõneleja lapsena johtuvalt isa elukohast. Tema isa Hans kiilaspea oli agar töölisliikumise tegelane. Viljandimaa kehviku perest pärit nooruk sai vaid paar talve kooliharidust. Oli õpipoisiks pandel jõe mööblivabrikus Tartus, kus streigile õhutamises, sest mõisteti kuuks ajaks arestikambrisse. Rahutu 1000 üheksasaja-viiesaja taasta leiab õigust otsiva töömehe Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei Tartu rühma ridadest. 1907 on ta Tartu Puutööliste ametiühingu juhatuse esimees. Hiljem moodustati kõigi Tartu ametiühingute ühine juhatus ja selge esimeheks sai Hans kiilaspea. Meenutab Hans kiilaspea tütar, õpetaja Leida Kokk. Minul on nii saast praegu head mälestused, sellepärast et isa oli mulle kohe ees, kujuksid igal pool. Ta oli haruldane selles mõttes, et ta ei olnud vastava haridusega muidugi. Aga ta oli sündinud, nähtavasti pedagoog. Ta oskas mulle alati nii hästi kõik selgeks teha. Et ma teda väga usaldasin. Kõik oma südame pealt rääkisin alati ära rohkem muidugi kui emale, emale ma julgen sellepärast rääkida, et ta armastas ikka teistele ka jagada. Isa oli niisugune, kes ainult omale pidas ja selles mõttes oli ka väga tore, et ta oli haruldaselt aus ja niisugune heatahtlik ja tegi mulle alati kõik väga selgeks kunagi pressinud peale, et ma pean tegema, kuidas tema tahab. Aga ta ütles mulle alati niimoodi, et sa mõtle nüüd ise, kuidas seda teha. Jah, et kui sa nii teed, siis on nii teisiti sees. Nii. Ja valise. Ja isa oli mul siis. Olin, ma ei tea, kuidas tartus nimetati, aga mul on jäänud millegipärast meelde. Vander oli vabrikus tisleri näoli tulirelval tisler ja ta oli punase Meister. Oli seal väljaõppinud ja seal töötas ka. Vabriku nimi oli polder, roll, see oli omanik oli pander oli, sellepärast teda nimetati. Ma ei tea täpselt, ma ei tea. Võib-olla see ei olnud nii ja elasime seal mitmes kohas. Aga rohkemal järelejäänud, see, et me elasime kastani tänavas. Rohkem meil perekonnas lapsi ei olnud seoses sellega, et isa reisis väga palju ja ma olin kuni viie aastani, elasin Tartus kus isa, jutustanud teile midagi 1950 aasta sündmustest Eestis ja noaga. Ei ütleks, et kõik nii nagu oleks võinud olla, sellepärast et liiga vara tuli tal minust lahkuda. Mäletan ainult seda, et isa alati rääkis, et et kui ema oli minuga, tähendab haiglas, sest tema oli demonstratsiooni ees siis ma mäletan seda veel, kui me emaga jäime kahekesi, kui sa juba oli sunnitud Tartust lahkuma, sellepärast et tema järel oli kogu aeg politsei valve. Ja siis peale viienda aasta revolutsiooni, ta oli paos Tartu lähedal, ma mäletan, et Ildi talus selle talu veel järglased elavad praegu Tallinnas, siis ma mäletan väga hästi, et kui me olime emaga kahekesi. Me käisime saatmas üht poliitilist tegelast, keda saadeti Siberisse. Ja on mul meeles, et seal oli niimoodi nagu loomad jälle pannakse, need noh, köied pandi ümber ja köied ümber. Et nad ei saaks kuskile minna ja et rahvas seisaks tal neile ligi minna kas oli jaamas või kusagil mujal lagedale, see oli lageda peale, püssimehed olid ümber ja et ei lastud kedagi ligi, aga noh, väiksed lapsed said siis, mina käisin ikka sealt müüri alt ja ja siis jätsin ikka mitmed korrad selle onuga head aeg. Üks laiuse nimeline oli see, kes keda siis saadeti, see oli meie perekonna hea tuttav ja isa temaga käsleb. Isal oli väga palju sõpru kõigiga, ta sai kenasti läbi ja ja kui oli vaja abi ja nõuannet, siis käisid ikka tema juures rääkimas ja üldse ta oli niisugune sõbralik inimene. No ja siis ma mäletan seda ka vana jutu järele, et meil olid läbiotsimised. Viiendal aastal oli siis, kui ma olin veel hällis, rääkis mulle, et meil oli kodus olnud lendlehti ja oli olnud padrunid ka, nii et muidugi, isa ja ema olid väga suures paanikas ja kui need sandarmi tulid sisse, siis muidugi suuri eruga seal. Peale hälli ja siis Sandern, kes meil oli seal need riiulid sorteerinud, see oli siis järsku näinud, et lapse ära ja olid siis kõik saanud tähelepanu minu poole ja sisse sandarmoli nähtavasti jätnud need riiulid rahule ja seal need padrunid ja ja lendlehed olid nii, et ema ja isa alati lahestidest, mina ikka tähtsin neid. Aga siis noh, ega see üks kord ei olnud, meil oli väga palju kordi oli seal need läbiotsimised ja siis ma mäletan seda, kui olime kahekesi emaga siis me vahetasime isegi korteri ära. Aga ikka käidi meil läbiotsimist läbi viima ja siis tulid ükskord öösel. Ema rääkis seda, et maja on, see oli olnud kaasas ja ainukene, miks ta sisse laskis, ta tahtis hüpata teiselt korruselt minuga alla, aga et see vaja seal ei olnud kaasas, kõik olnud seal ja siis oli teinud ukse ikka lahti. Nii et niisuguseid asju ka meil oli. Aga siis me isa läks Soome Helsingisse ja see oli umbes 11. aastal või 10., ma ei tea täpselt ka läks maapakku jääks maha. Ja muidugi Soomes võttis kohe jällegi põrandaalust tegevust, osa seal oli tal sõbrad, olid töitterid, kaks Enda kus ta soojusvarjupaiga leidis. Aga seal ei olnudki midagi erilist, seal oli lihtsam. Neelasin Helsingis? Jah, seal ei olnud nii hull, see asi ise oleks 1911 Helsingisse kas koos perega või hiljevi. Alguses läks ta üksinda ja siis me läksime järel. Järel oleksite omal käel ja. No siis te olite juba kuue aastane, kuue ja võib-olla seda sõitu siiski veidi, mäletad. Ta ei ole meeles, teate, kõik on nii. See on meelest ärale, aga Helsingi silmas? Helsingi on, Helsingi on sellepärast, et kõigepealt me elasime seal kaheksa aastad. Ja sealt tulime ära jääretk, saite soome keele selgeks ja soome keel oli selge ja teine, mis oli väga hea, et mul oli vene keel ka. No ma ei ütleks, et nüüd nii selge oli, aga ikkagi isa ütles, et ega me Soome eluks ajaks ei jää, mine ikka vene kooli. Mul oli kaks vene kooli, ühes vene koolis oli rohkem eestlasi, teises oli väga vähe. Ja otsustasime, et lähen sinna, kus vähe on, et siis kiiremalt õpin keele selgeks. Naer käisingi vene koolis. Esimene aasta oli haruldaselt raske, sellepärast ma ei oskand ühtegi sõna ja vanemad ei oska nüüd ka. Aga siis ma kaunis kiirelt sain sellega hakkama. Esimene aasta sain väga palju riielda, kuidas see kõik, sellepärast et Essdeest test kaebasid, sest mida sõid ja olid, aga ma ei saanud ennast õigustada. Mis mul on veel sellest koolist meelde jäänud? Hea meelega sellest räägin kõigepealt muidugi ma ei tea, mille pärast. Aga mul pealegi jooksis nina verd seal. Siis pandi mind sinna koridori. Selle. Pingi peale seliti ja vatid teid ninasse ja nii edasi. Tunnis mõistusin väga korralikult, aga väljaspool tundi muidugi modestiga koos tegin kõik, mis võimalik oli, oli niimoodi, et meil usuõpetuse eesti keeles luteri õpetaja. Nigul võttis meid matemaatikatundidest ära oma õpetusele ja ema ja isa andsid avalduse, et nad mind õpetavad kodus ja et, et seda siiski ei ole tarvis teha, et selle usuõpetuse saama kodus kõik selgeks. No raamat osteti muidugi mulle ära, aga kodus mind keegi midagi ei õpetanud. Puhas leht ja siis Nigol olevat väga vihane olnud siis ja rääkinud emale, et ta on hirmus patune, et ta niimoodi teeb ja sest ta Eesti seltsist sai emaga vahel kokku ja need küll teed tütar nad tulevikus selle üle pahane olema, nii et arvestage, aga no ei, ma ei ole pahane. Ja siis me tegime muidugi seal olid teised olid natukene vanemad minust, aga mina olin ikka kambas. Me tegime selle õpetajale siis suure pahanduse, nõelusime, õmblesime ta mantli varrukad kinni, sest me olime kõik pahandite, ta võtab tunnist ära. Aga Õigeusuõpetaja see oli ka tunnis ja selles tunnis me ikka istusime, aga istusime võrdlemisi korralikult. Aga mis oli väga huvitav, et iga hommik oli see palvetamine ja hommikupalvushommikupalvus ja ja siis oli meil alati kirikuõpetaja seal selle pintsliga, kuidas nimetatakse vaid ja seda püha vett. Priit sisse ja, ja lapsed siis pidid suudlema seda risti, aga mind ei pandud suudlema sellepärast et nalja luteri usk. Aga üldiselt oli ikka seal koolis nähtavasti väga heakord ja õpetaja, mul oli kaks õpetajat, üks oli vanem, teine oli noorem, mõlemad olid väga kenad ja suhtusid haruldaselt hästi, vaatamata sellele, et ma venelane ei olnud ja käisin selles koolis. Kasvuga istusin alati tagumises ringis, aga mu kõrval oli poisse muidugi juttu, nii väga ei ajaks. Ja sellepärast, kui mul omal õpilased on, siis ma saan nendest aru pähe. Tulevad oma asjad kõik meelde? Jah, vene koolis, huvitav selles mõttes, et et keele õppimine oli väga hästi ja siis õpetajad sattusid mulle väga head, kus kool asus, on võtnud, kus kool olin. Teadsin söörnas üleval mäe otsas, sest ma mäletan seda, et kui ma sealt tulin, siis lasin alati kõik igast mäest alla liugu. Ema ütles, et tema ei oska sellest kuidagi aru saada, et ta nii palju peab mulle tegema koolikotti, et need on kõik ära lõhutud. Aga see oli kõik liumäel. Ja teiseks, mis mind väga huvitas, see, kui ma koju tulin, et ma käisin kõik kino uksetagused läbi ja vaatasin neid pilte, mis oli välja pandud. Jään, on meelde jäänud, üks hirmus suur plakat oli. Nähtavasti see oli siis niisugune film ka, kus oli ras Putin istus selle tugitoolil. Ees oli tal suur pesukauss, jalad olid seal ees ja keisriproua pesi tema jalgu. See jäi mulle meelde. Aga killu sisse? Ei no ei saanud, sellepärast et vanus ei lubanud. Aga isa mind alati ikka viis kinno ja teatrisse, kus oli võimalik vastavalt minuvanusel. Vot üks sündmus veel. Helsingis, ja kuna mina õppisin vene koolis, siis meie kool pandi teda vastu võtma niimoodi, et ta tuli ja läks otse kirikusse. Kõigepealt see kirik on vene kirik, on seal sadama juures mäe peal ega läheb niimoodi kõrgele üles, mäkkenuia metsis, pandi seal seisma. Sõduritega ühes rivis hoiatati enne, et Anett endale hästi soojalt riided selga, teiseks saabaste sisse tingimata paberit, ajalehepaberit, siis oli niisugune korraldused, muhv ei tohi võtta kaasa ainult kindad. Muffel muidugi sellepärast, et seal võib pomm olla. Ja siis me nägime seda, olin just selle noh, kallakul nägin siis kutsar, sõitis mööda oma oma Sariivitšikk autos lahtises autos püsti seisid. Nii et mina olen näinud Nikolai teist. Siis olid muidugi kõik tänavad olid nii, et mitte ühtegi Ing ei tohtinud tänaval olla. Ainult üks vanamees ütles, et ainult koerad võisid joosta, mitte keegi teine. Ja niimoodi, seda ma mäletan ka veel kodus, kui oli sellist juttu. Kodus oli muidugi jutu ka, aga kodus oli teist laadi jutt. Ja ei saa ikka valju, mulle andis mõista igasugust asja. Miks tohiks nii olla ja miks ei tohiks olla? Carstil Helsingi aadress on silda varen, kadu kuus. See on mere ääres oli seal. Ma käisin seal ka ükskord püüdkuma, Soomes käisin, käisin seal alles praegu on ja ja seal korteris elas ka üks perekond, kolmeliikmeline perekond ja käisin, vaatasin kõik selle ilusti läbi kunagisi kodu, praeguseid elanikke ja ma meil oli tuba seal ja üks tuba oli meil spetsiaalselt niisugune, kus olid siis potid seal sees selleks et kui põrandaalused tulid Helsingisse, siis meie võtsime nad vastu ja saime selle paigutada. Soomes oligi niimoodi, et korterites olid vabad Toad selleks, et noormehi seal võtta elama, kui oli vajalik. Nii et seda ei takistatud. Ja meil omal oli siis kaks tuba, isa võrdlemisi kenasti siiski sai palka sellepärast et ta kas sadamas ja oli laevadel kuleerija. Seepärast oli tal väga suured võimalused suhelda nende madrustega ja, ja siis ta neid seal muidugi agiteeris parteisse ja mul on meeles veel, et üks Kippastu ei mulle väga meelde, sellepärast et ta tihti käis meil ja teda soovitaski mõisa parteis. Tookord Venemaa sotsiaaldemokraatlikud töölisparteis ja, ja ta tegeles soovis poliitikaga edasi kogu aeg ja kõik, nii. Näiteks organiseeris kiirele toetust Eesti seltsis, organiseeriti pidusi, suvel väljasõite ja kõik see sissetulek saadeti siis kiire toimetusse ja toimetus saatis ta ka artikleid ja niiet kaastööd kaastööd? Jah, kogu aeg. Et ema ütles alati, et kui ikka kiirel on midagi vaja, et siis isa on nõus kasvõi oma viimased ülikonnad kõik ära müüma selleks. Ja siis aktiivselt võtsid muidugi Eesti seltsist osa, mõlemad isa ja ema ema. Laulis kooris ja käis käsitööringis ja aga isa siis oli teistes ringides ja muidugi tegi palju poliitilist tööd seal, eks tulge siis ka kiirkoju ja ja kiire toimetusest põgenes see toimetaja eile ja elas hulk aega meie juures. Temal nähtavasti oli siis niisugune oht, et teda seal arreteeriti ja ta põgenes, Soome keelt on toimetanud mitu meest. Võtmed, peaksin meelde tuletama? Saviauk vot oli sellest kiire toimetus, nüüd mul tuli meelde. Isal oli niisugune ülesanne, et, et muretseda nendele seltsimeestele kõikidele soome tassid, kes tulevad niimoodi Eestist põgenejad ja siis saata neid välismaale. Ja siis tal oli Soome organisatsiooniga head suhted ja Soome, millised siis said oma kirikuõpetajate käest need passid ja siis isa andis nende need meie nendele põrandaalustele edasi ja saatis nad siis välismaale. Üks juhus oli niisugune, et isa saatis mind sadamasse. Rääkis selle kohta, et kui sa nüüd sinna lähedalt, siis vaata hästi järele, et kas onu saab edasi või minna laevale, et teda maha ei võeta, et kui politsei võtab maha, et sisse tule ja ütle seda? No ja muidugi mulle see ülesanne muidugi väga meeldis, läksin siis selle onuga kaasa ja see onu oli väga niisugune kena ka vist lapse suhtes, et mulle ta meeldis. Käis muga, siis ühes Poes ostis mulle kommi ja tegi mulle seal natukene häbi, kui sisse läksime, ütles head aega ja kui välja tulime, ütles tere soome keeles. Ja no ja siis tulime sadamasse, muidugi keegi eriti seal ei pannud tähele, sest no laps, laps ja vaatab huvi pärast, et kuidas laev läheb. No ja siis olin nii kaua, kui see laev läks ära, nii et onu sai ilusasti peale ja sõitis laevaga Rootsi. Ja siis oli niisugune juhus ka, et kus isa käis ise saatmas sellepärast et kartis, et hakkavad soome keelt rääkima ja ja et see inimene ei oska midagi. Ja siis ta 500 kuni piirini ja läks terve selle tee kuus. Ja siis, kui ta sealt tagasi tuli, siis rääkis, et väga huvitav oli, sellepärast et ta kujutas ette või ütles niimoodi, et kui keegi midagi küsib, siis ta ütleb, et see on tumm. Peaasi see, et ta saab piiri, kui ta üle piiri saab, siis ei ole ju enam tähtis üle Soome, Rootsi piiri, jah, üle Soome, Rootsi piiri. Aga kui ta tuli tagasi, siis ta väga huvitavalt rääkis, kus ta, kuidas nad olid seal koskedest alla sõitnud ja kuidas nende paatidega kõik oli olnud, et ütles, et ma mõtlesin, et ma ei tule sealt elusalt enam tagasi, sest need paadid kõik võivad ju puruneda. Kui nad sealt kosest alla lendavad. Ja rääkisime tervet seda teed, et väga huvitav oled olnud. Ja suvel oli niimoodi, et et Eesti selts võttis laeva kohe ja viis siis saartele oma liikmed ja siis seal saarel muidugi tehti kõik, mis võimalik, oli poliitiliselt ja varustati teadmistega ja see oli kindel koht. Ja Meie juures käis Viktor Kingissepp, oli meil tükk aega siis meie lastekodus kohe ja meie kodus ta elaski alguses siis pärast oma trepi peale isa sai talle ühetoalise korteri ja siis ta elas seal üksinda. Aga seejuures olid siis need kõik need nõupidamised ja te olete oma silmaga, pole näinud. No ta oli niisugune hästi pikk ja väga huumoririkas. Mul on nii meeles, ta ütles mu emale, et ta oskab hästi hüpnotiseerida. Ja ema oli suurel hirmul, et need sümptomid. Ja püüdis ikka olla talle seljaga. Victor ütles, et et ega see ei tähenda, et selja tagant võib ka öelda. Et tema käis meie juures söömas ja siis kõik need kogumised olid siis meie korteris. Lapsele ka tähelepanu jätkus? Jaa jaa, ka pikad jutud olid siis minuga ka ja siis oli selles mõttes ka ma olin ikka natukene juba suurem. Kui need siis need kogumised seal olid, siis isa saatis mind ikka alati õued, kuigi keegi võõras tuleb, et siis ma annan märku. Sest nad siis isegi seisis seal akna juures. Minule see oli ka muidugi väga huvitav, ma tundsin ennast nii suurena mis mulle väga meeldis veel, see jäi mulle ka meelde, võib-olla eksin ema jutust, aga ma ei tea kindlasti, et Helsingis oli laius, aga ma ei mäleta ka eesnime. Ja Malle pidi siis abikaasa tulema Sänna ja Kingissepale hirmus oli huvitav seda abikaasat siis nüüd näha, et mis see endast kujutab ja läksid siis kõik kolmekesi minu isa ja Kingissepp ja ja laius läksid siis talle vastu, tal oli kaks last ka. Ja kui tulid sealt tagasi, siis olid juba vahepeal läinud nii vaidlema, et elus sellepärast et talle meeldis väga nii vaielda igasuguste asjadega, aga see naine oli hästi aktiivne. Ja siis oli sellega ka palju nalja, et need lapsed olid harjunud nii, et neid magama pandi suure kustutamisega. Kingissepa ütles, et ei ole sugugi vaja kustutada, et et. Nüüd maadlevad oma poegadele kõik nii teinud. Ja nii, et temaga sai ikka tõesti palju nalja. Ja, ja siis, mis veel oli? Ameerikast tähendab Ameerika tööliste ajaleht. Tuletage meelde uus film, uus ilm, uut ilma ei lastud otseselt saata, Venemaale saadeti pakiga meie nimel isa nimel ja võtsin paki lahti ja kirjutasime siis või ma ei tea, kas seal olid kirjutatud juba aadressid igatahes, nii et panime aadressid peale ja emaga käisime siis alati postkasti saatmas, panime aadressid ja margid peale ja saatsime siis Venemaale ja Eesti ja igale poole kaua Kingissepp oli teie majas. Ma ei mäleta täpselt, aga mitte väga kaua. Siis ta elas, see oli vist midagi viiendal korrusel või neljandal korrusel, see oli niisugune vinttrepp. Igal pool. Me elasime siis esimesel korrusel. No ja siis isa muretses talle puid, siis ta tassis need ise üles, ma mäletan, et kotiga Lõhmus oli ja ja ema ikka käis siis tal seda korterit seal üleval puhastamas. Aga ta arvas, et ei ole tarviski praegu laeni veel ei ole jõudnud, tema võib veel olla must. Nii et ta oli huumoririkast tõesti. Siis käis alati ikka meil söömas lõunat ja hommikuti kõik nii päise toitu ei valmistanud. Oli väike ühetoaline korter ja esikut ega köök ei olnud, ei olnud, see oli niisugune katusealune, meie maja oli just niimoodi, et et selles majas oli saun ka veel. Nii et esimesel korrusel all oli saun ka? Mul on meeles, ma tõin selle pildi siia ajaloomuuseumi ka. Ja see oli lastencodi tänav, lastencodi kadu number üks. See oli meil esimene korter, kui me Soome läksimegi, ütlesite mulle ühed ei saadud ja see oli viimane. Esimene, see oli esimene ja kus keegi elas seal lasingi, selle pildid ja mitmest kohast üldse hülaste Helsingis. Niimoodi välja, et kolmes kohas vahepeal veel elasime ühes, teises, aga selles viimases korteris käis meie juures Käspert ka. Käspert oli jälle hästi niisugune tõsine onu ja ja siis pandi põrandale magama ja temale anti minu voodi. Ja kui ta siis magas, purskas õudsalt seisma koledasti, kartsin löödel üles. Ja ta isegi rääkis öösel unes ja ja vahepeal veel. Me elasime Pärna tänaval, see oli politsei peal. Kujutage ette, Me elasime politsei peal ja isa tegi kogu aeg seda põrandaalust. Kõige kindlam koht. Ja mis seal oli, siis seal oli kõrval politsei muidugi võttis kinni neid noori naisi, kes tegelesid kõrvaliste asjadega ja need olid aktiivsed kangest, et trellide vahelt siis seal rääkisid lastega, kui need olid õues. Ja me muidugi olime siis õues ja mina ka ja käisin ikka toas ja rääkisin emale ja isale, et kuidas siis ikka nii need tädid seal nii õnnetud ja et kas neid ikka kuidagi lahti ei saa, no mulle muidugi seletatud, mispärast nad seal on, aga mul oli igatahes väga kahju, Nendest. Ja aeg näete, ei kukkunud sisse, ei saa seal. No ja siis isa võttis muidugi, kuna kaardist osa oli seal metsades rähni ikka koos ja olid metsas ja 100 avatud ja toodi siis. Haiglasse parajasti sellel ajal, kui eestistsid järjetkiga tulid Soome Helsiks. Minul on segameelest. Me käisime emaga neid vastu võtmas ja, ja käisime neid külastamas seal koolimajas, kus nad olid ja ja seal oli Pöögelmanni ja Hans Pöögelmanni ja tema abikaasa ja ta tütar ja teised ka isoli soomi punakaardis Soome, kuna kartis ja, ja unts oli jälle huvitav, et kui isa läks ära siis me olime väga suurel hirmul, sest nähtavasti meie vastasmajas oli mingisugune niisugune Soome lahtreid, nii kui nimetati, siis valged ja need siis valmistusid seal midagi ja ja oli niimoodi, et nad terve öö otsa midagi seal vedasid kangest kottidega ja meie emaga muidugi nägime seda kõige aknaste, olime hirmus hirmul. Ja siis oli niisugune juhus ka, et tema ei teadnud, kuhu läks isa või millal ta tuleb või mitte midagi. Ja siis üks hommikud ajad minutit ülesse ja ütleb, et tead, et ma nägin unes või tont seda teab, kuidas see oli Öeldi, et sellel ja sellel kellaajal ja sellel päeval tuleb isa koju. Ja kujutage ette, täpselt sel kellaajal ja sellel päeval tuligi isa koju, see oli nii uskumatu. Ei uskunud isegi, kas isa, kes siis pula kaardi lahingutes just ikka ja sellepärast, et ta oli haavatu ka sai ja siis ma mäletan seda, et meil olid need püssid ja käisime emaga kahekesi, need peitmas pööningule selle katuse ja selle seina vahele. Pritsimehed, kes siis ära, see oli selle Järtkele minekud enne jääretkele minekud ja aga seda, et lavale lähme, ma ei teadnud midagi, läksin kooli ja tulin koolist tagasi ja siis olid juba meile need kraamid, mida me suutsime kaasa võtta, oliivid, viidud laevale ja ja mind viidi siis lihtsalt järele ja oligi kõik. Viimasel minutil ja. Aga läksite. Kui pere koos isa ema Kogu pere koos ja kõik. Ja me olime veel teate, millisel laeval. Me olime Saari jahtlaeval paljarna ja seda neid üks laeva niisugust, üks oli standart ja teine oli polaarne, sest ta üks oli siis selle proua jaoks ja teine oli rajaks. Laev küll ja uhke. Me olime salongis seal suures. Aga hirm oli ikka küll korda muidugi seal eriti ei olnud, sest meil olid seal kaks korda suured õnnetused ja ükskord laeva külje peale murdus jääga auk. Ja me olime juba nii uppumas vurtsu laeva küljes ja mulluses ja küll siis tuli auk ja siis oli hirmus suur paanika muidugi, ja kõik olid seal, nii et mõtlesid, et nüüd uppumisest me juba natuke vajusime. Aga tänu sellele, et seal laeval olid mingisugust luugid, mis sai kinni panna, pandi siis need luugid kinni ja siis tõsteti kõik see kraam, mis meil oli Ühele külje peale, noh, seal see küte ja kõik, mis oli olemas, laeva peal tõsteti ühe külje peale, tõsteti ise küll ülesse ja siis muidugi häda ülejäänud ja siis tuldi meile lähedale ühe laevaga, kus oli palju näiteid töömehi peal ja need lappisid meelsele laeva ära. Aga suur paanika oli, kõik karjusid laeval ja mul isa oli hästi rahulik, ütles niimoodi, et ärge muretsege, et me lähme. Me lähme jää peale ja et kui jää peal on, nii et me enam ei saa olla eksisseomendid kolmekesi, kui ongi kõik. No ja muidugi, ega see nii väga ei rahuldanud, aga aga noh, ikkagi teha püüdis meid rahustada. See oli muidugi väga paks, hirmak oli see, mis meil lahti teetegi. Ja. Teine suur asi, mis jäi ka meelde eluks ajaks, oli kroonlinnas seisime seal ja järsku laeval tulekahju aga seal olid laeva, need masinaruumi seinad olid kõik poleeritud ja vot just seal seal tulekahju hakkas, sest no nähtavasti oli nii palju lohakust, et keegi viskas prügikasti seal mingisugust suitsu või tont teab, mis seal oli. Ja oli siis paanikaga väga suur. Sest kui meie oleks nüüd põlema läinud seest, siis ega see üksinda mees ei oleks, seal oli ümberringi teised laevad ka. Nii et see oleks olnud ohtlik ka neile. Aga siiski kuidagi kanti seal ämbritega vett, et igasugust asja, nii et said ikka selle ära kustutada. No ja siis, kui me jõudsime Petrograati leitnant Schmidti silla juures, jäime siis peatuma. Ja isa läks siis õhtul paadiga linna, et vaadata, mis edasi saab, et kuhu me lähme. Ja me jäime emaga laeva peale ja olime nagu hiirepojad seal salongis, kartsime nii mis hirmus, sellepärast et meie laeva peal oli väga palju. Need kas ja kompasites oli piiritus ja madrused, kõik tühjendasid need kompasid ära, jäi õitsele piirituse ära ja olid muidugi kõik väga purjus. Aga no meil õnnestus, meid ei puudutud. Nii et järgmine päev tuli isa ja viis meid ka linna. See oli siis sõit, see oli küllalt pikki raske retk siis 11 päeva, 80 kilomeetrit 11 päeva. Muidugi sellepärast et no jäälõhkuja hirmak üksinda purustas seda jääd ja ikka ei olnud. Laev oli haruldaselt palju, ma ei tea, kuidas need nimetatakse, nendel laevadel on need taganed vindid või mis need on grindida hundid, novot, vindid, vendid, need olid veest väljas. Vot nad olid rikkes, sest jää lõhkus ära. Ja siis nad olid nende köitega teiste laevade külge seotud. Et siis ja mis ma veel mäletan, et see 11 päeva me peaaegu kogu aeg sõime ainult riisi ja ei tea, kuidas seda riisi meil siis nii palju oli, aga mäletan, ainult riigis ei või. Ja siis kohe saime bürokraatia. Siis isa oli, lühikest aega oli laevadel madrust, seks ka. Laeva kapten oli nii kena, ütles, et et kuna Petrogradis on toiduga raskusi, et las tütar käib iga päev siin meil söömas ja siis ma käisin ka, see oli mulle ka huvitav, sellepärast et tee peal oli kõiksuguseid, muid asju ka, mida vaadata ja ja siis ma sinna sattusin, siis nad alati mulle andsid seda tatraputru ja, ja see on ju nii väga hästi tehtud laevas väga hästi, aga et piima olnud, siis anti mulle magusat teed juurde ja ma ütleksin teile ausalt, et ma seda hea meelega praegu. Isa oli madruseks mõnda ja niikaua, kui selgus, et mis siis edasi saab? Naase eesti sektsioonis, siis leppisid kokku, et nad lähevad kõik algusest, nad pidid jääma Sagadis enna läheduses, aga pärast otsustati, et nad sõidavad seal. Jätkas nüüd nüüdne kiirav sõitsingi jätkasse, jätkas, elasime siis päris kenasti. Sellepärast et isa töötas jälle oma erialal ja oli seal parteisekretäriks vist. Igatahes mulle kindralaru rääkis, et minu isa olevat temaga parteisse võtt. Ja Me olevat seal koos olnud, aga minul küll ei olnud teda meeles, ta natuke minust vale. No ja ja siis elasime seal, mis äss, tema elasime. Teeme seejuures meil oli hästi suur tuba seal ja. Ja ja mina käisin siis koolis ka kuigi palju. Aga minul oli selles mõttes hea, et kui need põrandaalused tegelased Soomes olid meie juures näiteks Kingis ja teised ka siis neil oli ju igav, oodata seal hommikust õhtuni ja midagi ei olnud teha, siis nad õpetasid mulle matemaatikat ja vene keelt. Ja sellepärast mul juba koolis oli palju kergem. Ja no ja siis seal oli ikka päris mõnus asi.