Tere taas head klassikaraadiokuulajad on alanenud suvejutusaatetund, kus on meile külaliseks õigemini kaks külalist. Lembit Saarsalu, saksofonist, helilooja ja pedagoog, kes just täna, kaheksandal juulil tähistab oma 60 viiendat sünnipäeva. Teine külaline on Toomas Peterson, kes on ka muusik ja saksofonimängija ja me räägime bigbänd. Tart dub 15.-st sünnipäevast ja meie saatetunni muusika. Kui eest on hea seisnud tänane sünnipäevalaps Lembit Saarsalu. Laval on ta esinenud üle 40 aasta. Ta on juhendanud paljude ansamblite tegevust koostöös sümfooniaorkestrite, ka on ta ette kandnud mitmeid džäss, sümfoonilisi suurvorme lisaks Eestile ka Soomes, Rootsis ja Ameerikas. Ta on läbi viinud meistrikursusi nii siin kui sealpool piiri. Lembit Saarsalu on kutsutud eesti saksofoni kuningaks ja seda mitte asjata. 1987. aastal valisid muusikakriitikud ta Nõukogude Liidu parimaks tenorsaksofon Eestiks. Aga kuidas sai lemmitust džässmuusik saksofonimängija, helilooja, sellest me nüüd räägimegi. Tere, Lembit. Palju-palju õnne sünnipäevaks. Suur-suur tänu. Mul on eriliselt au olla stuudios oma sünnipäeval, muide seda polegi minu nii-öelda pikal eluteel üldse veel juhtunud. Kuidas sünnipäeva hommikud tavaliselt algavad? No üldiselt olen rahulik selles mõttes, et ikkagi nagu, nagu ikka niimoodi tavaline hommik ja muidugi eriti selle peale ei mõtle, ja muidugi arvestades juba seda kuupäeva või tähendab seda arvu, mis nüüd on juba olemas, siis muidugi Peab ütlema, et see ei ole mingi peenutsev minega ikkagi aastatega vähem nagu sellist suurt tähelepanu sellele Päevaleht on niimoodi vaikselt omade hulgas ja kui keegi helistab ja õnnitleb, loomulikult teeb head. No me teame eesti geeniusi näiteks nagu Anton Hansen Tammsaare, tema oli tõesti niisori mees, tema läks lihtsalt oma kodud Kadriorus, jalutas kuskile sinna Kose kanti ei tulnud tagasi ennem kui kell 10 õhtul ja siis küsis naise käest, kas õhk on puhas. Teie kodulinn praegu on tartu, aga teie pole üldse ju Tartus sündinud, vaid kaugel, kaugel Roosna-Allikul. Ja Järvamaa tead täpselt niimoodi Eesti keskel, et kui ma elasin 40 aastat Tallinnas, oli see mulle väga tore aeg ja nüüd ma olen juba üle 10 aasta Tartus veel toredam ja kui ma ikkagi sõidan, siis põhiliselt ikkagi Roosna-Allikule Õie tallu ja peatun seal tihti, sest isegi kui ma sõidan Tallinna, siis te peatuse ja Tallinnast tagasi tulles, et see igatipidi mulle sobib ja loomulikult see on üks kaunis koht ja seal on ju, võiksin lisada veel seda, et seal on kahe jõe algused allikad, Roosna-Alliku allikat, sealt algab Pärnu jõgi ja natuke edasi minna on ilus koht. Kiigumõisa ja Jägala jõe algus on alguse saanud ühed suured Eesti jõed. Milline oli teie lapsepõlv ja, ja kuidas te sattusite nii-öelda ka muusika juurde? Ma arvan, et kodus musitseerimine on ikkagi väga oluline ja tihti on niimoodi, ma arvan, nüüd juba natuke aega juba siin maailmas elatud ja ringi käidud, et see õhkkond on väga oluline, mis kodus tehakse, millist muusikat kuulatakse, loomulikult mina kuulsin niisuguseid ilusaid valsikesi ja pulkasid, isa mängis akordionil, ema laulis ja saatis kitarril, muidugi mitte kuuekeelset, aga noh, see ikkagi mala korralik toomi Soll, eks ole, kus häälestus oli seitsme keeleline, aga see polegi tähtis, tähtis oli see, et ma kuulsin seda ja loomulikult see oli siis esimese klassi lõpus võtsin ka mina seal akordioni kätte ja proovisin ja noh, kõik need meloodiaid jäid kõigepealt pealseks, ole järsku tekki soovisin, ma peaks ise Kadid mängima, kuidagi parema käega oli lihtne meloodiad tulid kõik välja, aga seda vaeva passidega, eks ole, vasakut, et ta ta tat Võnni edasi või fokstrotti rütmid ja mis seal salata, siis oligi ühel nääripeol või jõulupeol. Ma ei oma üldse sellele sellist tähelepanu, et ta ikkagi kuuse all oli mul kaks lugu, selge olin mina selle taadi ees ja mängisin oma esimesed lood ära esimeses klassis juba, et ma arvan, et see kuskilt ikkagi tuli minusse kõik see muusika ja ma kordan veel, et ei ole tähtis, milline muusika ka stiililiselt või noh, kus sa seal külas ikkagi džässi kohe hakkate mängima. Aga kolmandast klassist selle loo ma räägin siiski ära, et kuidas tekkis see huvi kaks aastat ma olin siis nüüd valsikesi pulkasid ja Foxtrot neid suve kui kuldses järves puhkab ja nii edasi olid neid mänginud ja muidugi ma julgen, isal üled, tihti oli mingit õhtut, rahvast tuli külasku, kui meil oli saun, soome saun ja siis inimesed seal olid lõbusad ja ajasid juttu ja midagi muidugi mina sain siis kampa sellepärast et noh, et ma mängisin pilli ja loomulikult kuulata, mis räägitakse, see oli põnev maailm alati vanemate inimestega kamba seal olla, kuigi seda tihti ei lubatud. Ja siis mul tekkis muidugi see mõte, et kuidas need inimesed võivad tema meloodiat käijate seal neli korda ja viis korda. No mis sest, et sõnad muutuvad, aga meloodia on ju kogu aeg sama, see oli mulle niimoodi väga raske üle elada, sellepärast et mina tahtsin kogu aeg sinna midagi juba vahele mängida. Ma arvan, et sai alguse ka need esimesed niisugused valed noodid, nõndanimetatud meelega natuke segi ajada vanemaid inimesi, et nad midagi tuleks kaasa hakkaksid midagi muud ka tegema. Võib-olla seal oli alge impordisatsioonile olemas juba, aga saksofon, saksofon muidugi tuli tunduvalt hiljem, sest seda pilli oli väga raske saada, see muidugi juba Tallinnas, aga ma arvan, et see niisugune pikem jutt, aga kui te juba küsisite, siis ma ütleksin ära ka, et esimest korda Tallinnas ma sain mängida saksofoni, ma olin esimesel kursusel ja minu eriala õpetaja Rudolf Markus ütles, et kas sa saaksid mängida, mõtlesin, et noh, et ma ei ole mõte käis läbi, et ma ei tea, kas ma olen ikka, ütlesin kindlalt, jah, täna õhtul on üks, üks niisugune torudega punt, nagu tol ajal nimetati kolm saksofoni, kaks trompetit, kaks trombooni, rütmigrupp on üks õhtu kuskil klubis tantsuõhtut, kas sa saad minu eest minna? Muidugi valetasin jah, et mul tuleb kõik välja, läksin sinna, võtsin saksofoni kätte, seal muidugi Troitski põli olnud, uulik oli ka seal kuidagi mingi Drozdoli sees. Proovi üldse häält välja ei tule. Istun sinna bändi selle kolme saksofoni hulka, kõik seal räägivad, kuidas võtted tuleb, millised võtedina, noh, niimoodi täitsa asjalik jutt juba mina olin muidugi klarnetimängija, kas soov, mängides saksofoni ja see oli esimene kord elus ja viimane, kus meid siis kahe loo järel baritoni mängija ütles, et kuule poiss, sa võid küll nüüd koju minna. Niimoodi algas kõik, kuigi ma meenutan seda kõike ja see teeb rõõmu. Kui ma vaatan kaasaegset maailma, sest ma arvan, et see niisugune niisugune raskustega ja midagi kättesaamatut ja need unistused ja kõik see peab olema hästi tugev sinus endas ja noh, niuke võitlus peab kõike käima. Mina olen muusikakooli lõpetanud, puhkpilliorkestri dirigent, klarnet dist muusikaga, õpetaja, need niisugune diplomaal, minul olemas. Lühidalt veel seda, et tihti otsustab inimese muusikalise maitse saatuse näiteks üks lugu võib otsustada ja nüüd ma tõesti ütleksin, et näiteks raadio tollel ajal, inimesele, inimestele üldse oli väga tähtis ja mina kuulsin siis ühe raadiosaate olen seda ka varem rääkinud, aga see on kummaline, et miks mina juba selle leidsin ja ära kuulasin, see oli siis kuskil 1961, see oli veel siis ma olin riie talus Roosna-Allikul kuulen Estonia kontserdisaalist sellist kvartalit. Uno Naissoo, Valter Ojakäär, eriklassis mängis trummi ja Hillar Kareva ja ma kuulasin kontserti muidugi eriliselt, et mis mulle mällu jäi, vapustas mind, oli see, kui järsku Uno Naissoo küsib saalist, et me teeme praegu ühe loo improvisatsiooni, noh, see sõna olema ka väga uus ja teeme uue loo ja ka üks ütles seal siis kuus, seitse muidugi saalis tööde noodid ja noh siis midagi seal mängiti ka nende nootide peale, aga pärast läks ikkagi pluusi peale lugu. Noh, see selleks, aga see rabas niimoodi, et ikka mitu päeva mõtlesin. Vaat kuidas on võimalik muusikat teha, ei olegi midagi kirja pandud, kõik on olemas, inimesed said need noodid ja esitasid spontaanselt, kohe rahvale muidugi lugu meeldis ja vot see on ka üks niisugune ere mälestus. Ja ma ütleksin siiski, et tõesti, et see on väga oluline siiski, mida inimene kuuleb ja mida kuulab ja mida jääb kuulama. Teile meeldib džäss. Kuigi ma ütlen, et ega mina ütlen, et kõik saab alguse ikkagi klassikast ja ka mina olen ju mänginud kõik kaks Weberi kontserti, Moosardiaadur kontserti ja ka glasunovi glasunovi kontserti orkestrile ja altsaksofon, jäle on ära mängitud, need ma igati toetan ikkagi seda, et kui üldse muusikat õpib, hakatakse siis ikkagi klassikast pihta. Ega sellest ei pääse keegi. No vot üks väike katkend sellest glasunovi saksofoni kontserdist meil saate alguses kõlas ka üks väike kommentaar veel sellele. See on ju saksofonist repertuaaris niisugune kullafondist ja noh, ütleme nii, et ega saksofon tõesti tollel ajal repertuaar l ikkagi vähe, väga vähe. Noh, nüüd on loomulikult väga palju, aga see on ikkagi niisugune lugu, mängisid siis olid ikka midagi korda saatnud ja muidugi see oli siis 80 81 82, kus minu muusikutee oligi selles mõttes ma olin nagu teelahkmel, sest ma tahtsin toppida klassikat edasi, aga kuna Saksamaal oli ikkagi veel niisugune pill, mida pole vaja õppida ja ta niisugune kerglane võib-olla Moskvas oleks saanud, aga noh, tol ajal, kui sa siit ära sõidad ja nii edasi, nii et siis ma mängisin ka hiljem ka selles koosseisus Eino Tambergi Concerto krossot mängiti Padra saates oli niisugune Leffmartiivseli dirigent, mäletan, et siis olid kõik solistid, olid laid lepana, Hannes Altrov, Samuel Saulus, seal on Andres Leppnurm, mängis fagoti ja muidugi mul on hästi meeles, et siis mängis ka Ivari hilja mängis klaverit seal solo pilli teha. Nagu me teame, eks ole, see Eino Tambergi kuulus väga hea muusika. Aga nüüd me võiksime kuulata ühe muusikapala Täna võtsingi kaasa, et kuna meil on noh, niisugune tagasivaade ka natuke võib-olla oleks huvitav vana näiteks koos, mis on, mängisime kunagi Paul Mägiga, Paul Mägi töötas tol ajal juba Eesti raadios dirigendina väga hea viiuldaja. Mul on kahju. Kohe lisan, et ta praegu üldse viiulit enam kätte ei võta. Siin on üks vahva näide just sellepärast, et me mängisime ka väga vabatšessi ilma niisuguses vingita. See on üks niisugune vahva pala, mille pealkiri on külm, vihm. Ma kordan, et see on kuskil 1982 või kolm kuskil otsemäng, need täiesti kõik oli vaba improvisatsioon, et altsaksofon ja viiul ja siis pärast mati proua natuke seda töötles ka niimoodi helitehniliselt, nii et ma arvan, et üks põnev lugu tollest ajast ja sobib ka meile just täna klassikaraadiosse. Me jätkame oma jutuajamist ja läbi on käinud kogu aeg sõnad džäss ja improvisatsioon. Loomulikult nüüd uued stiilid ja suunad ja kõik, ma arvan, et noor põlvkond võib minuga vaielda, aga mind on võlunud ikkagi kaks asja selle džässi juures ikkagi see informatsioon ja rütmika muidugi svingitunnetus, vaat et see peab ikka olema, see eristab ka. Sest kui ma nüüd vaatan oma õpilaste peal, kuidas Jassi tulebki improvisatsiooni, õpi meil on, ma ütleksin tõesti klassikutel ta väga kerge ei ole. Pool on ikka väga-väga keeruline alguses, aga noh, see kõik on õpitav, aga muidugi teatud tasemele. Et džäss sündis ka niimoodi, et kui Luis hamster alustas krintetiga, ega nad isegi tihedalt, mis on siis tegelikult võib öelda, et see oli rahvamuusika lihtsalt, aga see neile meeldis ja nii ta välja arenes, see muidugi pikema teemaga. Ma arvan, et kõik niisugune uus, mis sünnib, on seotud ikkagi muusikutega ise, kes on tasemel, oskavad, valdavad hästi pilli ja muidugi tahavad midagi teistmoodi. Ja loomulikult see kõik on olnud ikkagi paljuski instrumentaalmuusika, sest vokaali on ikkagi väga vähe olnud. Ja nüüd me jõuamegi niukse, teravam probleemid, et et praegu salajane ikkagi niimoodi, et kui sa oma kaks takti laulu kuskil ei laula, siis nagu punt, et ei olegi, eks ole, vokalist peab alati sees olema, kas ta laulab seal neli takti või kaks takti, polegi oluline, aga hääl kõlab, eks ole. Aga meie, kui alustasime, ütleme Tiit Pauluse ja Raivo Tammik, Toivo Unt, siis oli meil tihti niimoodi, et oli ka juba kitarrist, oli väga andekas, Vello Mark endal oli tehtud, kõik võimendus juba oli olemas ja, ja tal oli ka oma hea mikrofon, aga tema õhtu jooksul laulis ainult kakskolm laul, põhiliselt oli ikkagi instrumentaalmuusikat. Nüüd on tihti niimoodi, et kõik nagu pöördunud niimoodi, et kui mulle antakse kaks-kolm lugu või soolot mängida, siis on hästi, et mina olen kogu aeg ikkagi võitlesid selle eest, et kõlaks instrumentaalmuusika ja no mis seal salata, selline on iseeneseuhkus ka. Ma ei tahtnud kunagi seista solistide selja taga seal kaks-kolm meetrit lavasügavuses. Ma tahtsin ikka jõuda ka sellele, et valeks ikkagi solisti kõrvale, sest öeldi ju niimoodi, et vokaalsolist on solist ainult instrument lihtsalt lahti. Aga džässis oli ikkagi see, et kui me alustame neid nimesid on tuhanded, aga ma mõtlen just, et näiteks kui võtame bosonovode Stan Getz, eks ole, astro tšilberto oli ju fantastiline laulja ja sobimmi pasanoovad lihtsalt vallutasid maailma seal selleks igale poole jõudis ka nõukogude aega meie 60.-teni ka meil Eestis ja me olime lihtsalt vaimustunud sellest. Aga loomulikult, kui me mõtleme, et kui poleks olnud seal stange tsi, ilusaid soolosid, et võib-olla see ei oleks ka nii populaarne olnud, aga loomulikult bosonovaleks ikkagi oma selle maailmarännaku ära teinud. Teie Lembit, olete ka selline maailmarändur, te olete andnud kontserte Eestis, Venemaal, Euroopas ja ka Ameerikas. Ja no seda on tõesti, kuna ikkagi see arm nüüd tuli peale, eks ole, kogemata ikkagi natuke vaatasin oma märkmeid, mul on hästi palju kirja pandud ja no mis seal salata, ega ma arvan, et ikka viis, 6000 kontserti tuleb ära ikka selle jooksul sinna juurde igasugused salvestused, plaadid, siis mitu filmi on ka rahvusringhääling. Telefilm on minust teinud, nii et noh, ütleme ausalt, et kõik seda kõike on tõesti olnud ja vist tasub seda nüüd juba isegi natuke niimoodi süstematiseerida. Sest ta on kõik praegu niimoodi laiali, et ainult ise tean, kus miskit on võimatu seda üles leida. Te olete te selline, et kirjutate ülesse ja nagu te ütlesite, et oleks vaja süstematiseerida arhiveerida oma tegemisi. No praegu peaks hakkama, kuigi nad praegu väikestes märkimata, sest need on niisugune kindel paberikandjal. Ma olen kõik sinna üles kirjutanud, näiteks ma toon ühe huvitava, kui tohib sellest päevikusse niisukese momendi maalin laines oli nüüd kaks hooaega ja te teete seal kuulsad solistid Vello Orumets ja mäletagi, kes seal siis veel olid juures noh, laine ise Kuusdaami ja ma mäletan, et ma olin kuskil Kasahstanis ja siis ma olin nagu instrumentaalsolistina ja minu kohustus oli mängida kolm rahvaviisi seaded, mida ma ise olin teinud, eks ja muidugi, ega siis noh, igal pool instrumentaalmuusika võib-olla ei läinud nii hästi, aga ma olin ühes linnas Kasahstanis näiteks niisule, linna kutshambull, eks, ja ma loen oma päevikust, et sellel õhtul ma olen kirjutada kohe selle välja läks võrdselt, võeti vastu nii Vello Orumetsa kui ka mind ja neid instrumentaallood läksid ka kordamisele, siis ma olen kirjutanud sinna juurde, et kas tõesti ei ole vaja kaheksa. Lisaks olete te ka helilooja? Helilooja on alati mulle teise tähendusega ka olen ka juurde mõeldud, sest neid palun ikka kogunenud. Ma arvan, et kolme-neljakümne ringis. Kuulame nüüd veel ühe loo. Praegu ma olen väga raskes olukorras selles mõttes, et kas võtta midagi, vaat viimase aja tegemistest on mulle meeldinud palju tööorkestriga just need viimased kolm-neli aastat ja muidugi tahaksingi võtta jälle ühe fantastilise kontserdi Uppsalas dirigent Paul Mägi ja Ugala sümfooniaorkester ja siis trio yks, kes muide ka tuleb, meid külastab. Ja me mängime, Sid Heiki sarmatu ühe pala, tema süüdist südamed, sest see on kirjutatud teemal, mis ma arvan, et inimesi üle maailma puudutab südamlik, kus südameteema ime tihti ju ei tahagi sellest rääkida, eks ole, et meil on noh, see väline maailm ja kõik on väga tähtis, aga ma siinkohal isegi ütleksin, kasutades praegu võimalust, et vale mikrofoni mikrofoni juures me oleme unustanud inimese hinge ja südame, sellepärast et paljud asjad hakkavad pihta lihtsalt, ainult sellest, et me ei näe kedagi. Ei kuule ja kummale nüüd puri orelifestivalil paar nädalat tagasi, sest me teame, et pori on ju Euroopa suur džässikeskus. Aga seal on ka väga hea võimas orelifestival ja seal üks prantslane mängis kuulsale Fritz Langi tummfilmile metropolis mingis uue muusika seal oli siis ekraanil jooksis muusika, inimesed istusid kirikus, mulle meeldis selle filmi lõpp, noh, seal on kõik need teemad, ma ei hakka seda ümber jutustama, aga lõpp on ju käsaldaga Olanengused vastast pooled lõpuks ikkagi kuidagi sele käepigistuse nii jõuavad ja siis tekst tuleb seal ka kätt tuleb anda südamega. Me jätkame oma sünnipäevahõngulist suvejutusaadet, minu vestlus Lembit Saarsaluga on kuulanud ka Toomas Peterson, Big Band Tartu tähistab oma viieteistkümnendat, tähistas oma viieteistkümnendat sünnipäeva ja Lembit on ka seotud selle bändiga. Lembituga, me oleme jah, trehvanud kuidagi ikka koos saksofoni asja ajama, Big Band Tartu oli küll juba olemas ja pigem Riho Lepp poja ja loittlepalane initsiatiivil ühel hetkel ellu kutsutud, kui Loit tuli ka Tartusse elama, vaatasid, et mida võiks Tartust teha, sellist, mida siin veel ei ole. Ja kutsusid esile siis pigmendi panid lehte kuulutuse, et kõike huvilised tulge proovima. No ja nüüd tuleb välja, et ta on 15 aastat seda siis hoovitud. Esialgsest kogunenud koosseisust on ka kolm inimest endiselt reas. Sedasi me mängime, aga Lembituga Me kohtusime natuke hiljem, et esimene kohtumine oli see, et ma läksin Lätti ühte saksofoni defestivali kuulama ja siis Lembit oli seal žüriis ja see üllatus oli temal ühel hetkel suu. Kui ma teda siis eesti keeles kõnetasin, jäävad sealt peale, me hakkasime suhtlema ja mingi hetk hiljem tuli Lembitut mõte, et saksofonikoor oleksid ka kihvt asi, aga noh, tegemist niigi küllalt ei minust selle nagu tegijat ei ole, aga meil oli seal samast bigbändi nii-öelda saksi rühmast välja kasvanud Salvador saks kvartett. Ja meie nagu leidsime, et tegelikult võiks ju rohkem mate häältega ka teha kui, kui neli häält, aga kuni ei ole sellist nime nagu ees, siis ei ole mõtet rabeleda, et teeme jälle taaskord iseendale ja kedagi nagu ei huvita siis kui Lembitu oli 55, sünnipäev, siis kuidagi mingil ma ei tea, mis põhjusel tuli see kuidagi isekeskis jutuks ja nii kui Lembit ütles, et tead, ah, aga ega minust ei ole korraldajat, siis palun väga, meil on kohe endale, siis läks kuidagi maru kiiresti, et äkitselt oli meil siis ma ei mäleta, esimesel korral oli vast niisugune 12 või 15 inimestele Lõuna-Eesti Systuritasime siis kontserdimajad ja peale seda oli üks legendaarne botaanikaaiakontsert, kus üle Lõuna-Eesti oli kokku 27 saksofoni. Sealtpeale töötab ka Tartu saksikoor, kes siin sügisel hakkab kümnendat sünnipäeva tähistama, samas halvad osaks, vaat et on samamoodi 15 aastat juba vastu pidanud ja sellest tulenevalt oli ühel hetkel Lembituga vajaga seda bigbändi asja ajada, et saksi asju nüüd aetud, aga bigbänd, kui ikkagi Jassi nii-öelda eliit koosseis, et selle eest Lembit mitte kaugele ei jääks. Milline muusika on Lembit? Kui minult sellist küsimust küsitakse, siis mul alati seondub see ühe asjaga, et kunagi üks esimesi projekte, kui ta tuli meiega koos mängima saladuseks kvarteti ette, siis muidu meie amatöörid nagu me oleme ikka mõni Priksiin ja mõni viga seal ja kogu aeg on nii, et üldiselt hea kuulata, aga midagi nagu juhtub ja Lembituga huvitaval kombel enam ei juhtunud ja see tunne, et inimene tuleb, särab ja meil ka enam ei juhtu apsakaid, vaid me mängimegi kohe nii nagu peab ja need kihtan, vat vat see tunne on mind saatnud nüüd juba 10 aastat ja, ja ükskõik mis puntijate Lembit siis tuleb, ikka juhtub seesama, et äkki enam eksimis ei tule ja ongi see asi muusika kohe palju säravam ja vägevam, seda viisimena Lembitut siis iseloomustabki. Ja see koostöö Lembituga on andnud sellele bigbänd Tartule nii palju juurde, et Big Band Tartut on Vanemuise teater usaldanud seoses ühe etendusega. Tõsine proovikivi oli testis Chess lavastus, mullat ekspress, mis siis eelmisel hooajal leidis siis 20 korda mängimist, kus siis Tarmo Leina Tamm oli dirigent ja, ja seal nii-öelda meie enda jaoks oli, oli see kohtadel, et ühelt poolt me oleme teinud juba, teadke kõik kokkulepet, teater usaldab, me oleme kokku leppinud, mis lood tulevad ja siis me saame Ülo Mälgandilt tee nii-öelda etenduse avaloo, mis oli siis kösswini kuuba avamängu ainetel ja siis loeme seda siis proovides lehte, et õpime siis loo ära, esimesed neli proovi ei luba ka. Siis oli küll hirm nahas, et, et esimesed soovid ei luba ka, et, et nüüd me oleme küll portsu otsas, et lugu nii raske, et, et ei tule amatööridele välja. Aga selleks hetkeks, kui me siis Tarmo leinatame ette jõudsime, siis meil oli ikkagi kodutöö nii tehtud. Et Tarmo nii-öelda esimene kommentaar peale esimest proovi, kus siis esimese asjanil löödigi sisse avamäng kohe lahti oli siis et ma pean korrigeerima oma seisukohti, et nii-öelda nagu temal on need kaks lemmikväljendit kas välismaa või Ameerika, et siis saatis teatrijuhile sõnumi, et, et Ameerika ja tema peab amatööride osas oma seisukohti korrigeerima, et selleks hetkeks oli lugu nii kaugele. Ta andis tööd teha lõppkokkuvõttes see oli ju etenduses 19 lugu ja, ja, ja väga huvitavad seaded solistid just nimelt ka saksofon, et põhisolist oli Marko Mägi, kes rohkem on teada küll rahvamuusikatöötluste tegijana, kellel on see kõige muu mängimiseks oma soonia oma nägu väga tugevalt olemas, aga vahel mahkumägiga ei saanud ja siis asendas teda solistina Lembit õpilane Roland Mällo, kel tuli suurepäraselt välja. Ta just äsja lõpetas Elleri muusikakooli, on nüüd Viljandis, õpib edasi ja väga suurepärane ja, ja muidugi, kui me juba solistidest räägime, siis tartlane Dane laavakivi hapetil on ikka uskumatu tult hästi läinud, et teda ükskõik millisesse punti kampa võtta, see on alati väärtuse vahet. Millal Tartu bigbändi saab kuulda nüüd suve jooksul? Suve jooksul nüüd tuleb nii mõnigi mängijat, et 19. juulil, Me mängime hansapäevade raames ühte tantsuõhtut ülikooli peahoone ees, 19. Juuli kell seitse, kui ma õieti mäletan, saame me kaks tundi tantsu mängida edasi avalikest esinemistest seitsmeteistkümnendal augustil Mäetaguse bigbändil, siis seal on Bigbändide festival, kus me oleme mõni aasta käinte, kus meil siis seekord jälle lähme meie enda jaoks taas üks üks oluline esinemine tuleb 19 august, kui tartus tehakse laulupidu, sedapuhku siis pealkirjaga järjepidevust üks nendest saator kestetest on siis lisaks Vanemuise sümfooniaorkestrile siis kabiikmendatud. Me jätkame tänast sünnipäevahõngulist suvejutusaatetundi, kus külaliseks on Lembit Saarsalu, kes täna tähistab oma 60 viiendat sünnipäeva. Möödunud nädalavahetusel toimus Tartu botaanikaaias kontsert, kus esitleti ansambel Trio yks CD plaati, kus soleeris ka Lembit Saarsalu. See on nüüd üle hulga aja selline, ma ütleksin, hea plaat, kohe, sõbrad, praegu on ikkagi aeg, kus inimene ütleb kohe ise ära hea ja siis tema peab hea olema, sest kriitikuid ja kõik võivad pärast rääkida mis tahes pani see oli väike, nii suure Järvamaa nali, aga mõtlen, ta on tõesti hea ja mille pärast sellepärast et väga hea, head muusikud Rootsist Uppsalast meie sõpruslinnast, et see on jälle järjekordne näide, et noh, niisugune kultuurivahed, kus ja kokkusaamised ei ole kuhugi kadunud, seal siis mängime sellist rootsi rahvaviise, minu lugusid on seal ka üks ungari rahvaviis näiteks on sattunud sinna ja ma tahaksin öelda, et ja see mõte nagu ongi selles, et džässi on ju igasuguseid, improvisatsioonistiile on palju kõik, aga siin on lähtutud sellest, et Need, ilusad meloodiad, mida kõigepealt mängime ära nagu teemana, eks ole. Mis on allikas, ütleme impensoratsioonile jätkavad ka seda ilusat rida seal väga palju niisugust meloodilise revolutsiooni, mida ma mängin. Ma arvan, et ta niisugune väga romantik, optiline ja ma ütleksin ilus, sest ma ei karda seda sõna sellepärast et tihti on niimoodi, et peab olema nüüd pea peale kõik pööratud, eks ole, ja isegi sõna on ju, eks ole, nagu me teame, friik, eks ole, ja mingisugused riigid on kõik ümberringi ja, ja kõik kasutame ära näiteks ma isegi selle teema tahaksin enne selle plaadi plaadi veel ära rääkida, mitte disti, alati on häirinud see, kui me niisugused, ütleme, inimestele aastasadu kindlad asjad nagu Luikede järv, eks ole, või juuli ja kõik me teame, mis see kõik on, eks ole, nüüd järsku see pööratakse niimoodi, et keegi enam sellest arvus ja, ja mul on kahju sellepärast et ta on ümber pööratud. Tuleb noor inimene saali, ta ei teagi, mis, mis asi see üldse on, eks ole, mõni läheb ära, mõni jääb sinna, vaatab õudusega. Aga sellepärast ma tahan kiita Vanemuise teatri praegu, et noh, suure elamuse sain, kui oli talvel Jevgeni Oneginit etendus, kus meie arme puis. Meie omad solistid, kõik, mul oli selle üle niivõrd hea meel, hea lavastus, orkester mängis vapustavalt. Paul Mägi kõik need, ma tahangi öelda, et, et jõuangi ühe teema juurde, et me ei tohi seda arvata, et inimese tahab midagi muud, eks ole. Meie ülesanne ongi see, et me peame ikka natuke eespool käima ja nüüd ju selgub klassikatähtede paraad, eks ole, võistlus, kõik said aru, et seda on vaja inimesi, tuhanded inimesed on vaimustunud sellest. Rääkimata sellest, et ma ei tea, kui vaatasin seda valt püünett Berliinist, kus oli Beethoveni üheksas sümfoonia, kus oli 20000 inimest kuulamas, eks ole, ja inimesed juhu vastuvad sellest tähendab, et me jään ikkagi selle juurde, et ma ei ole klassik. Jah, natuke olen sellega tegelenud, aga ma alati olen seisnud selle eest, et kõlaks laval hea muusik ja mis on hea muusika ikkagi see, mis puudutab meie hinge ja ma arvan, et ikkagi ka see, kui tema teeb inimest paremaks. Aga kuidas teie need improvisatsiooni sünnivad? Mina olen juba selles eas, et ma olen kogunud väga palju ja ma ei ole kogunud mitte muusikast ainult kõik, mis meid ümbritseb, maalikunst, teater ja kirjandus, eks ma alati mõtlen, et meie geeniused Tammsaare Juhan Liiv, kui sa loed seda, siis mõtled, et millised geeniused meil on olnud ja ma kuulen seda teksti nii vähe ja ma kuulen sellist noh, niisugust tühisust, eks ole, et sellepärast ma ütlen, et ma julgen täna selles saates välja öelda need mõtted, et noh, et võib-olla on ikkagi üle piiri juba mindud, et inimene ei ole see, et noh, et ainult antakse talle midagi läbi ekraani, ei tee seda ja mine sinna ja osta seda. Et lõpuks peab jääma talle ikkagi enda arvamus, eks ole, omaenda mõte tunne, sest see ei saa olla kõik niimoodi, et lajatame, eks ole, ja kõik on hea ja muidugi mis seal salata, Pajula rokirokkmuusikavastane, aga tihti ütleme ja kommertsseal on ikka palju seda lihtsalt niisugust noh mis antakse jõuga, eks ole, dünaamikaga pedaal on meie käes ja sa pead kuulama mind, eks ole. Et vastupidi, ma just ka selle plaadi juurde tagasi tulles, et ongi see, et just, et seal väga vaikne ja ei ole mingeid suuri emotsioone, ta on ikkagi läbimõeldud ja improviseeritud sellest palju polarisatsiooni ja muidugi see algab kõik sellest, milline saun on seal riiul, tema saun ongi selline, nad mängivad sellist muusikat, nad muidu väga ilusat klassikatöötlused, näiteks neil tuli just möödunud aastal plaat välja tradne raie, eks ole, seal on klassikatöötlused, aga just nii, et see on väga puhas, ilus, eks ole, et tihti on ju niimoodi mingi teema võetud ja ära rikutud, eks ole. Aga põhieesmärk ongi see ja ära rikkuda ja sama on olnud minu rahvamuusika, sest rahvamuusika on alati mulle meeldinud, see ongi, nüüd saan vastata ka üks minu inspiratsiooniallikaid nagu puhas allikavesi, eks ole, meil ei ole vaja sinna eriti midagi juurde panna, ta on ikkagi olemas, suured eeskujud on ju meil, jumal tänatud, Eestis olemas, eks ole. Alustades Mart Saarest, Cyrillus Kreegi siia jõuame Veljo Tormise, nii et see on ju niisugune. Iga põlvkond on andnud väga palju juurde ja see on ju meie allikas. Loomulikult mulle meeldib bluusiga mängida, aga see on jälle teiste poiste pärusmaa, eks ole, aga muidugi ei sega, et ma võiks seda mängida või, või sellest rõõmu tunda või midagi sealt edasi anda ja leida. Meie sünnipäevahõngulist saatetundi jäävad lõpetama siis muusikapalad sellelt uuelt CD-plaadilt musitseerivad Trio yks ja Lembit Saarsalu. Ütleksin ka muusikute nimed, lennatasi Manson, klaver, Jakemeckberg, löökriistad ja Päär, Johanson, kontrabass ja nemad on just selle muusika, Uplandi muusikud, kes ühes majas töötavad koos Paul Mägi ka näiteks kus on Uppsala sümfooniaorkester ja alles hiljaaegu ehitati sinna uus kontserdikonverentsisaal, mis mind just rabas, et me räägime, kõik, see aeg on keeruline ja kas me rahasid saame, aga kui tahta, siis leitakse ja ma arvan, et muusika on ikkagi inimhingele üks väga oluline, et ka lapsest juba mõlemast inimesest ja nii edasi, et see annab meile ikkagi väga olulist meie inimeseks kujunemisel ja mulle meeldib üks kuulus muusik, mõned, kes seda nüüd ütles, aga kui oli see, vaatasin asjad ülekannet Peterburis selle uue kontserdisaali. Aamen. Ja, ja keegi ei ütle, et ma ei tea, kas ker Kiievi, kes ütles tõesti, see, miks on vaja üldse seda muusikat ja kõik, eks ole ka kallis ja orkestrid ja solistid kõik, aga sellepärast, et me ära ei sure selles igapäevases hallis elus. Kui palju lugusid sellel uuel plaadil on? Uuel plaadil on täpselt 11 lugu, rahvaviisid ja muidugi seal erilisi töötlusega arranžeeringuid üldse ei ole, et see lihtsalt on teema ilus harmoonia loomulikult, mida väga hästi valdab lennad Simonson Ma täitsa imestan ja ma ütleksin veel nii palju juurde, et see on ka minul kuskilt minu unisuse unistuste või meenutuste kokkusaamine Rootsi muusikutega, sest kui 1966 mängis Tallinnas Jan Johanson, siis ma olin lihtsalt vaimustunud sellest, kuidas tema mängis, kasutas Rootsi rahvaviise ja seda suurem oli mulle üllatus, et ma kohtan selliste muusikutega, kes mängivad ka oma, noh, ütleme rakterilt ja oma nii-öelda põhjapanevalt sellist stiili, mis on just omane rootsi Tšassile ja, ja, ja sealt just selle allikas on ikka Rootsi rahvamuusika. Et ma olen ikka seda koda enam avas nagu minus ka hoopis niisuguse teised tunded ja tundsime järsku nagu oleks juba ammu tuttavad. Kuivõrd sarnased või erinevad on eesti ja rootsi rahvamuusika või džässmuusika? Rootsi rahvamuusika kohta mõtlen, et ma alati muidugi kadestan, millised meloodiad seal, vaat meil on ikkagi see nukrust ja seda lühikesed motiivid, aga muidugi meil on nagu hoopis teine võlu jälle sellel nendel kordadel ma arvan, et kõik need lühikesed fraasid, mida korratakse siin on jälle oma võlu, loomulikult andjo tekstiga, instrumentaalsete, sa pead leidma kuidagi, et mis mõttes kordusel siis 100 korda sa ei saa korrata, kui sa midagi ei muuda, harmooniat, rütmikat, midagi, aga just Rootsi muusika oli ju see, et seal on minu arvates niivõrd hingeminevad meloodiad üldse, ma räägin rahvamuusika, on ta rootsi eesti bluus ega see, mis on sündinud ikkagi kuskil, noh, ütleme niimoodi, et ega ta on ikkagi nagu pluuski, ta on sündinud ikkagi läbimurre, eks ole, sündinud läbi hingevalu kuskil seal need mustad mehed olid puuviljapõllul ja ma arvan, et ehk seesama hingevalu on ikkagi saatnud ka rahvamuusikat, et kogu aeg muidugi ma ei teadnudki, kui, kui nüüd kuskilt leitakse 100 aasta pärast, et millised meie rahvamuusika on, ma ei tea, et kas kuskilt mingid poplaulud ma ei oska ette kujutada, aga ma olen õnnelik ja rõõmus, et ma olen saanud nii palju sellist materjali, et see, mida ma olen, millised ideed ja püüdlused on olnud mul just leida iseennast ikkagi läbi rahvamuusika, siis see on tõeliselt meie või minu oma võib ka niimoodi öelda, sellepärast et see, mida ma olen kuulnud, mida ma saanud tulles tagasi meie saate alguse juurde, on ju niimoodi, et ega lapsele jääb ikka väga palju meedias on uskumatu talle kolm, 40 lugu meelde. Ta ei ole mingi küsimus ja siis ta hakkab proovima ise mängima, nagu minuga juhtus, aga sama on ju rahvamuusikaga tahan sinusse enesesse, kuskilt kuuled seda. Ja nüüd ütleme veel tõepära või nisuse tõe, noh, mis ei olegi mingi tõde, aga see, mis peaks olema kõigile selge, et mida rohkem selline muusika kõlab, see on ju kõige parem, see on meie, teistel seda ei ole ja vot sellega vallutame maad. Sellest 11-st loost, kui palju on Eesti rahvaviise Rootsi rahvaviise? Seal on ka minu niisugust neli originaali, võib öelda, et see on nagu siis niimoodi eesti muusikapool ja ka teised ütleme, neli viis on siis, võib öelda, et Rootsi, sest noh, ikkagi Ma jälgisin ka seda, et oleks niisugune tasakaal majas ja muidugi võtsime kahe Ungari meloodia, et oleks siis niimoodi seda soome-ugri ikkagi natuke ka juures ja muidugi kohe väga olulised on, millega plaat algab, plaat algab, Olav Ehala siin on ja lõpeb Uno Naissoo palaga, öö tuleb siis, need on väga head lood. Heaks, väga hea, ta peab kõigepealt inimest, sa pead jätma kõik oma mõistuse kõrvale ja kuulama ainult seda südame häält ja siis on kõik korras. Olav Ehala, see on ju tegelikult väga ilus laul, eks ole, seal on ju see, et siin on oja ja jalgupidi vees ja nii edasi, aga kui me esitame seda informentaalselt, siis inimene võib need kõik juurde mõelda, kui ta teab seda laulu, aga siin meloodiani võrd ere, et piisab sellest või Uno Naissoo on ka sellepärast Hiljem muusikakooli lõpetamisel kui taliga harmoonia, õppejõud meil tema tegevus oli ikkagi paljuski ka minu silmal, kui ta tõi need lugusid, ma sain kõiki need esimesed instrumentaalpalad otse Uno Naissoo käest, mida me esitasime, tema oli loomulik, et mulle üks ees, kui kuidas kasutada rahvaviisi ja kuidas sellega ümber käia, nii et see oli mulle väga oluline teile seda rääkima sellest, kui tore inimene ja millist loomingut üldse on kirjutanud, noh nagu ikka elus, ega me vähe teame, eks ta jääb, on kuskil olemas, aga tema hästi palju tema laule ja noh, võib-olla võib-olla noh, plaadi lõpu niuke lugu sobib, et alati algab kuskil looduses, jalutame, siis tuleb lõpuks päev saab ka otsa loojub ja seal on väga ilus tekst, mida loomulikult ma ei suuda praegu siin ette kanda, aga see kõik, kes seda laulu teavad, ma arvan, et neile see lugu ka meeldib. Aga milline lugude kirjutaja teie olete? Viimasel ajal on üldse tekkinud niimoodi, et ma vaatan, et ma tegelikult noh, ma arvan, et üks improviseerin, muusik suudab väga palju kirjutada ja kirja panna ja ma olen selle tegelikult niukse suure vaevaga, sest mina olen isele selles osas olnud ikka väga laisk inimene igat neljandat, tema ei ole kirja pannud, et ausalt et võib-olla on ka väga palju jäänud sinna kuskile ära kadunud, aga need motiivid nagu olid olemas ja siis ma mõtlesin, et noh, et võiksid nad ikka nagu lõpuni viia, et leida neile ilus armoonia ja noh, seal üks pala, mis tütrele pühendatud laul hirmelile, et noh, et ikkagi niisugused seosed minu elust on olemas, seal nende lugudega Millised on Lembit Saarsalu suveplaanid? Suveplaanid on sellised, et ikka juulikuu peaaegu midagi ei tee, sest pärast seda kõike peab ikka inimene endasse tulema, aga siis on ju meil koos Merle kallamiga ja meil tuleb üks väga põnev lauljatar Ameerikasse viia. Liv Cornelius ja on kontserdid. Me jõuame isegi selle kavaga Soome välja, et siis muid igasuguseid esinemisi, need neid ikkagi praegu on piisav. Aitäh Lembit Saarsalu ja Toomas Peterson selle intervjuu eest soovin ilusat suve jätku ja veel kord palju, palju õnne sünnipäevaks, nii teile kui kõikidele teistele tänastele sünnipäevalastele. Selline oli tänane delta saade. Tänan kõiki saatekülalisi ja teid, head kuulajad. Tartu stuudios oli toimetaja Hedvig Lätt ja helipuldis Urmas Tooming. Ilusat päeva jätku.