Teekond. Tibu-tibu-tibu. Teekond tippu tere. Tänasest teekonna saates räägime saartest, kus nii mõnigi on käinud puhkamas ja ehk isegi võtnud tipu ette, kuid kas ta on seda teinud ka õigesti kuuleme õige pea. Kord jätame need kontinendid ja mandrid sinnapaika ja lähme ära suurtele väikestele maatükkidele, mis kuuluvad kahele riigile, Hispaaniale ja Portugalile ehk siis Kanaaridele ja sooridele. Kuidas mägedesse sealkandis jõuda, kuulajate Andres Karult, helirežissöör on maris tõmba ja alustame siis kõigepealt Kanaari, vaata sest need asuvad Aafrikast Maroko rannikust vaid 100 kilomeetri kaugusel. Kanaaride elanikud olid perverdid, kes haaret täitsid tuhatkond aastat enne meie aega. Guanchesid ei olegi enam olemas, kuid nende jälgion kultuuris, nii lauludes kui keeltes finiiklased, kreeklased ja teised külastasid vahepeal saari, kuid keegi ei jäänud sinna püsivalt elama. Aastal 1402 alustati Hispaania tulevase kuningriigi ühe osa Kastiilia kuninga Henry kolmanda käsul vallutamist Kanaaride kuningaks ja Kastiilia kuningat Henry. Kolmandat oma Lordina tunnistanud. Sai siis lõpuks prantslane Jean d petenkuur temaga müüs oma kuninga koha maha tsirka 40 aastat hiljem Portogaallastele, mille tulemusena tekkis saartel mäss ja vastuhakk ning portugallased kihutati välja isegi paavsti enda rahu lepitusest ja kinnitusest. Ekanaarid kuuluvat portugallaste ei piisanud. 1479 tehti rahuleppe ja Kanaaride ide endiselt Kastiilia kuningale ning kinnitati, et kui peaks leitama veel mingit maad, siis võivad portugallased selle uue tüki endale saada. Nii Gran Canaria kui Tenerife on seejärel saanud oma kubernerid ja saared muutusid siis peamiselt peatuspaigaks, uude maailma suundujad teleseedaga saartele loomulikult hea sissetuleku tõmmates sellega ligi suurte impeeriumide nii armeesid kui ka loomulikult piraate. Üks rünnak aga, mis näitab Kanaaride elanike sisu oli aastal 1599, kui hollandlaste suur laevastik 12000 mehega saabus Grancanaar ja nii-öelda pealinna ehk siis laas Palmast alistama, nõudes rikkust ja vara endale. Kanaaride elanikud või siis las palm, aseelanikud andsid 12 lammast ja kolm vasikat. Solvatuna tormasid hollandlaste sõdureid otsima linnaelanikke ja juhte, kuid need olid evakueeritud lähedal asuvasse külasse. Ja sel hetkel, kui need sõdurid sisemaale tormasid, tehti neile üllatusrünnak ja hollandlased olid sunnitud taanduma. Ning teine rünnak, millest veel võiks rääkida, on briti laevastiku ründamine peaaegu 200 aastat hiljem. Ning seda juhtis tulevane admiral Nelson ise. Britid kaotasid ja Nelson jäi ilma oma käest seal. Nii et ühekäelise admirali tekkes on osaliselt süüdi siis Tenerife toonased elanikud. Suhkrurookasvatamisega rikkust kogunud saared läbisid sügava majanduskriisi suhkru hinnalangusega 18. sajandil ja see tähendas ühtlasi massiliste emigreerumise parema elu nimel. Ka riik ise ehk Hispaania toetas saarlaste lahkumist, sest pealinnas arvati millegipärast, et Kanaaride elanikud sobituvad paremini Puerto Rico ja Kuuba inimestega. Kümned tuhanded lahkusid ka Venezuelasse ning Hispaania Ameerika territooriumile. Mis siis tänapäeval on tuntud kui Ladina-Ameerika ja Mehhiko ning Ühendriikide lõunaosa. 20. sajandi algust peetakse kahe linna las Palmase santegruusi rivaliteediks arhipelaagist pealinna tiitli nimel ja see pole tänini ametlikult läbi. Saarel on oma autonoomia, neile on ka 13 esindajat Hispaanias, Senatis. Saartel elab 2,1 miljonit elanikku. Piirid ei ole küll täpselt paigas, sest merepõues on väidetavalt naftat ja Maroko ei ole nõus piire tunnistama. Ja ühel aastal oli ka Andres Karu seal. Millal täpsemalt? 2007 minu arust see aeg oli selline märtsikuu lõpp. Vot ei, ma tegelikult olen isegi rohkem näinud, ma käisin 2003. ka käisin täiesti turismipaketiga, käisin Granganaarial ja siis ma mäletan seda, kuidas ma seal ringi käisin ja vot ta ei ole nagu selline minu jaoks reisi sihtpunkt tegelikult. Eriti see Gran Canaria. Et ma saan aru, et ongi turiste, peaks seal olema hästi palju, et iga aasta käib läbi tsirka 12 miljonit, mis on ikka. Jah, ja nagu sa ütlesid, et tervete nende saarte elanikkond on kaks miljonit, nii et kuus korda sama palju inimesi käib siis turistidena sealt läbi. Et vot ei ole nagu koht mulle. Ja, ja seda ma 2003. tegelikult tunnetasin ära. Ja andsin endale lubaduse, et siia siiakanti ei ole varem vaja tagasi tulla, kui, kui võib-olla pensionipõlves, kui, kui tõesti nagu paremad ideed otsa on saanud. Ja siis paraku on neli aastat hiljem pidin oma sõnu sööma, sest kui ma koostasin riikide kõrgematest tippudest esialgu Euroopa omadest listi, siis selgus jah, et ikkagi ametlik, Hispaania kõrgeim tipp asub just nimelt Tenerife saarel. Kanaaridel on 3700 18 meetri kõrgune ja nimekstel Pico de Teide. Ja siis polnudki midagi teha, siis panime pundi kokku. Neljakesi läksime tookord Tiia, Mari-Liis, Enro ja mina ning ostsime samamoodi niukse paketireisi, et meil oli õigemini ja mitte päris pakettime siiski ostsime reisibüroo vahendusel, ostsime lennupiletid ainult nii, et me saime kuidagi natukene soodsamalt tundsime, et hotelli meil ei lähe vaja anekess neks, nagu sinna üldse seljakotiga või telgiga lähevad, neile võib kohe ära öelda selle, et et ega niukseid näiteks. No, ma räägin Tenerife nendelt ega Tenerife ametlikke kämpinguid, vähemalt noh, kuus aastat tagasi oli minu arust üks ainult mis ei tähenda, et seal nagu telgiga ööbida ei saa, noh, seal on, tulevad muidugi mängu mingid asjad, et noh, et sulle sa võid telgiuskliku püsti panna küll peaaegu. Aga noh, näiteks ligipääsetavus veele võib olla väga problemaatiline, et siis sa pead nagu ette mõtleme lihtsalt teavet varuks, ostma kuskilt poest ja nii edasi, et seal taga mugav seljakotimatkaja elu selle saare peal ei ole, et ta on mõeldud ikkagi hotellituristile. Aga see nägi, et ma saan aru, et turistid armastavad sinna lihtsalt ronida, et võtavad omal hommiku väikese veepudeli kaasa ja lähevad üles ja tulevad alla tagasi, et, et kas see on õige. No vot, seal on mitu, aga seal on ta kõrgus on selline noh, 3700, tähendab seda, et selle mäe puhul tehakse lihtsalt seesama, et noh, väga paljud inimesed tahavad sinna minna, kes, kellel puudub igasugune kokkupuude varem mägedega ja seal omad ohud siiski onu ja nende peale tasuks nagu mõelda, et on. Ta on üks selline halvemini mõistetud mägi maailmas, ma arvan just selle koha pealt, et alahinnatakse seda kõrgust üle, hinnatakse selle saare soojust temperatuure ja, ja mõeldakse, et kuskilt peaks nagu pihta hakkame, seal on nii palju asju, peab need lahti rääkima. Esiteks on see, et sinna tipam põhimõtteliselt laias laastus võimalik minna kahte moodi. Üks võimalus on, et autoga või bussiga pääseb enam-vähem 2000 meetri kõrgusele ja sealt hakata mööda rada minema, mis tähendab niuke 1700 meetrit tõusu ja alla tagasi. Teine võimalus on sealtsamast enam-vähem 2000 meetri kõrguselt sõita rippraudteega 3550 meetri peale, ma arvan. Noh jah, see on natuke üle 150 meetri, on siis omal jalal vaja ainult tõusta. Et vot need ongi kaks täiesti erinevat moodust. Sest ühe puhul saab peaaegu iga elus inimene saab sellega hakkama, kui rippraudteega minna ja ainult 150 meetrit on tõusta teisel puhul ta nõuab ikkagi teatud nagu füüsilisi eeldusi. Ja nüüd mis mind kõige rohkem nagu ärritab, vahel, kui ma loen kuskilt foorum vist või või kuskilt kellegi blogist, et näiteks keegi kirjutab, et tere, et ma ei ole kunagi mägedes käinud, aga ma lähen nüüd Tenerife saarele, onju ja ma mõtlesin, et tahaks tõusta ka selle Pico de Teide Hispaania kõrgema tipu otsa, et mida ma pean, millega ma peaks arvestama ja mis mul peaks olema kotis kaasas? Täiesti adekvaatne, normaalne küsimus, aga vastus, et tihti on täiesti ebaadekvaatsed, noh et keegi vastab näiteks. Midagi ei ole kaasa vaja võtta, on ju, olen käinud seal kaks korda, fotoaparaat võtta kaasa, kindlasti on ju, et noh, jube ilus on ja, ja noh, ma ei tea, võta mingi väike naps ka, et üleval tippu tähistava umbes. Aga sõnagi ei mainita selle kohta, et see, kes küsis, onju noh, võib-olla plaanis minna hoopis 2000 pealt ja oma jalal on ju. Ja see, kes vastas ilmselgelt kirjeldas olukorda, kus ta käis seal südasuvel, kui ilm oli hea, Ta sõitis 3550 peale rippraudteega ja jalutas sealt see viimased 160 70 meetrit tippu kõrguse poolest. Ja, ja tal lihtsalt vedas, aga seal ei ole üldse harvad olukorrad tegelikult, kus ilm pöörab niimoodi ära, et sul ka märtsikuus nädal enne meie tipus käimist 100. seal väga rahulikult lund veel tipus, nii et võib ka juhtuda see, et sa rippraudtee alumises jaamas tundub, et ongi T-särgi väel päris mõnus olla ja siis sa tõused sinna üles ja sa ei saa edasi minna sel lihtsal põhjusel, et sul on nii tohutult külm, sest seal on kõvad tuuled ja ja temperatuur on vahel isegi päeval ja päiksepaiste käes on null kraadi ümber, nii et sa ei pea seal lihtsalt vastu, et alajahtumine on kiire tulema. Selles mõttes on, tuleb seal mäega olla ettevaatlikke ja, ja noh, teine asi on see, et selle mäe peal ei ole tilkagi vett kuskilt ei, isegi kui tal lumemüts peas ja see sulab. Paksem lumekiht maha sulab, see kaob sealt sealt mingeid nagu niresid või ojasid, nagu praktiliselt ei teki, see kõik kaob selle kuiva mäe sisse ära, sest noh, tegemist on ikkagi vulkaani ja nii, et alla sellest ei jõua mitte midagi, see tähendab meie puhul tähendab see seda, et minu arust kas meil oli vist kokku mingi nelja peale ikkagi oli niimoodi, et igaühel oli kas mingi neli või neli pool liitrit vett oli kotis kaasas. Siis meie tõus oli ka kahepäevane, nii et me pidime arvestama ka söögitegemis nagu veega ja et, aga noh, see, et kui sa lähed isegi 2000 meetri pealt hakkab tõusma ja tahad minna tippu ja tulla tagasi ka siis. Ma arvan, et pooleteistliitrist veest näiteks jääb väheks, et võiks olla pigem selline kaks pool kolm liitrit peaks olema vett kaasas inimesel, sest noh, seal ikkagi päikese ja tuule ja kogu selle kuivuse nagu koosmõjul seda vedelikku läheb kehast ikka päris palju välja. Ja ühel hetkel lihtsalt hüdreerud ja ei jaksa enam midagi teha, vastasel korral. Nii et noh, selles suhtes ta ei, ta ei ole nii lihtne, väga paljud kirjutavad, et on lihtne tippaga, oleneb kõik sellest, kuidas sa lähed lisaks muidugi tuleb sellele see, et tegelikult on sinna tippu minekuks vaja luba mida saab taotleda siis saare pealinnas. Ja meie otsustasime. Me proovisime, me nagu üritasime saada, siis nad ütlesid, et noh, praegu ei ole hooaeg üldse ja märtsikuu, et noh, et sinna väga üldse ei saagi ja siis me kuulsime, et oh, teine võimalus on veel, et Tenerife nõlvale on ju seal, kus me läksime 3200 meetri kõrgusel. On üks hütt ja umbes maksab mingi kaheksa eurot või seitse eurot, saad seal ööbida. Ühtlasi annab see selle loa sulle. Et kui sa järgmine hommik, kui otsustad minna tippu, siis kui sa lähed sinna varahommikul ja päikesetõusu vaatama, siis sa ei pea nagu luba eraldi taotlema, et see hütis ööbinutele nii-öelda on tippnagu ilma loata ja tasuta. Ja aga see hüttele kinni, et me esimesel päeval tõusimegi suht hilja nagu hakkasime minema ka, nii et me. Ma mäletan, see oli ikka keskpäev oli juba väga lähedal, kui me alustasime raja peal tõusu ja siis meil oligi plaan, et lähme suurte seljakottidega, telk on kaasas ja tõuseme 3200 peale, ööbime seal ja lähme hommikul varakult, lähme tippu ja kuna see hütt oli kinni, saime küll telgi panna selle hüti terrassile betooni peale püsti. Vitali lukus või teine liin. Ei olnud kedagi teist sees talle kinni, kuna hooaeg ei olnud veel tegelikult alanud, et siis siis nad ei näinud põhjust ka seal koha peal olla ja siis me läksime, lihtsalt otsustasime, et mõtlesime loogiliselt nagu läbi, et 3550 peale on see, kus need Reinseritsis pargivahid tulevad sulle kett on ees ja, ja jälgivad seal vaatavad, et keegi ei läheks tippu ilma loata ja siis me mõtlesime, et aga samas, et kuule, ega nad seal üleval ju ei ela reaalselt seal 3550-ga. Tõenäoliselt nad sõidavad ikkagi viimase vaguniga iga õhtu alla ja esimese vaguniga üles. Ja siis tegime oma arvestused, noh, järelikult kui üheksast hakkavad vagunid käima, siis peaks kõik korras olema, kui me käime enne üheksat seal tipus ära ja siis laskume alla, enne kui esimene vagun kohale jõuab ja kõik peaks korras olema. Ja tegelikult see toimiski niimoodi, et me jõudsime sinna 3550 peale, järgmisel päeval veljed, isegi kassid olid kotis, siis seal mingeid lumelaike oli ja me ütleme, et noh, seal ei sadanud nagu päris kõvasti, aga neid vaja ei läinud. Siis läksime, käisime tipus ära ja laskudes siis. Me jäime küll natukene hiljaks, et me tõenäoliselt jõudsime selle majakese rippraudtee ülemise jaama juurde, võib-olla mingi 10 paiku selleks ajaks tegelikult oleks pidanud juba vagun oma 40 minutit vähemalt juba üleval olema, aga meil vedas ka selles mõttes. Meil ka takkajärgi, kuigi me võtsime juba nõnda, et täitsa ükskõik, on ju, et et kui me nüüd alla minnes meile tehakse mingi trahve, siis meil on tipptehtud vähemalt, onju, et hullem on see, kui lähed sinna ülesse, siis öeldakse sulle lihtsalt, et ei saa. Mine nüüd alla tagasi, nüüd siis oleks olnud nagu nõme. Ja siis me olime nagu leppinud sellega, et kui trahvist trahv, aga õnneks juhtus niimoodi, et tol päeval remonditi ühte nendest kondlitest või sellest vagunitest ja täitsa rahulikult, et tulime alla ja mitte kedagi veel ei liikunud, sest kondlide käinud ja pargivahte samuti olnud üles tulnud, nii et meil selles suhtes vedas. Milline see mägi on selles mõttes ma saan aru, et sinna võib ka lihtsalt jalutada üles. Jah, ta on raja algus, mis ma rääkisin nagu 2000 pealt, et on selline eriti lauget, kus põhimõtteliselt saad ka neljaveolise masinaga veel saad teatud piirini sõita ja tegelikult see läheb kuhugi 2700 meetrini välja, kus on üks, üks selline tipp, mille nimi on Montana Blanco, ehk siis nagu valge mägi jääb kuidagi sinna tee peale. Et see on ka üks sihtmärk, mida, mida siis käivad koolilapsed, vahel käivad seal ja käiakse nagu selliseid tennisega kõnnitakse, sinna, sinnamaani on täiesti lauge tee ja sealt edasi siis ütleme see 2700 pealt, ehk viimane kilomeeter tõusu nii-öelda. Et see on, läheb natukene järsemaks ikka vahepeal, kui suur kott seljas on, siis tõmbab niuksed hingamispaelad nagu kokku natukene ja ikka peab vahepeal hinge tagasi tõmbama, et see tõusunurk on täitsa asjalik. Aga muidu ta näeb välja. Mägi ise näeb välja üsna klassikaliselt vulkaani moodi. Niuke koonus, tal on küll see, et tegemist on tegelikult kaksiktipuga selles mõttes, et seal nagu kaks mäge, mis on osaliselt nagu massiivina nagu üheks sulanud. Et on seal kõrval, on pikovieho, mis on, ütleme jämedalt 600 meetrit madalam niuke 3135 meetrit mis nad moodustavad nagu, et allpool, nad on nagu ühtne mägi ja üleval siis lihtsalt. Teide tõuseb nagu pool kilomeetrites kõrgemale jämedalt. Ja Veho iseenesest on selline, oli kunagi vist üks maailma kõrgemaid tegevvulkaane sest ta oli kaks kilomeetrit kõrgem kui praegu ehk üle viie kilomeetri kõrge. Aga lihtsalt tema viimane purse oli selline, noh, Teide oli tema kõrval väike päkapikk. Aga siis Veho sadu ja sadu aastaid tagasi otsustas, et ta paneb niuksed litaka ära, et kaks kilomeetrit nagu selle mäe tipust lendas minema lihtsalt. Ja pärast seda siis Teides sai temast natukene kõrgem mägi. Teide ise on selline rahulik purske. Ega see kraater ka seal üleval on selline sajameetrise läbimõõduga, mis vulkaani mõttes on nagu äärmiselt väike, et isik, kes on näiteks käinud Vesuuvi näiteks, mis on nagu on väga lihtne nagu kraatri servale saada, noh, kas midagi tegema sõidad autoga siis paar sammu jala ja oledki juba kraatri serval, kes näiteks on läinud Vesuuvi kraatrit, siis noh, ikka oluliselt väiksem noh, kordades kordades väiksemaid. Ja Vesuuvi kraator ei ole ka mingi supersuur kraater pean ütlema et selles suhtes, et on väike ja üldiselt ta purskajana on saanud, Teidan muide selles listis tegevvulkaanide stame ikkagi tegevvulkaan ja selles listis ta lähima 50 aasta jooksul ennustatakse, et ta on üks nendest vulkaanide, mis peaks purskama. See võib iga hetk juhtuda, viimased pursked mingi sadakond aastat tagasi, need on pigem olnud sellised väikesed ja mis pigem kasvatavad seda tippu natukene kõrgemaks ja selle, see on üks tippmaailmas, millega võib-olla see probleem, et et pärast purset ma pean uuesti sinna otsa minema, sellepärast et riigi kõrgemini on saanud kõrgemaks, kui ta varem oli. Mingi minu arust oligi viimase purskega kasvatas Teide oma kõrguse 3500 pealt 3700 peale viskas 200 meetrit, seal portsutas otsa endale vaiksemana. Et siis selles suhtes niuke natukene teistmoodi, et paljud vulkaanid viskavad just, viskavad just tipust maha. Umbes sarnane oli, me rääkisime Islandi puhul, rääkisime, oli see Hekla üks Islandi kuulsamaid vulkaane, kes ka vaikselt kasvatab oma kõrgust, et teile on selles mõttes sarnane siis Heklale. Kuulame siia vahepeale ühe muusikapala ka selline Ibeeria poolsaare mõjutustega muusikastiil nimega isa ja tegemist on sellise rõõmsapoolse lauluga. Selle muusikapala esitajaks oli lossabandenias kohalike tore muusikaline grupp, aga mäest edasi minnes Andres kas lisaks mäele seal ja turistidele veel midagi näha oli? No loodus on siiski nagu vahelduslik aset veel kui, kui mäest nagu üks pilt, mis mulle väga meeldis, nagu selle just nimelt Teide puhul oli selline eriline oli see, et et seal oli kunagi nagu ammu-ammu oli toimunud üks suurem purse ja terve mägi nagu mingi kiht vahepealt oli kaetud sellise heledama laevaga, aga siis mingi keskajal umbes toimunud purse oli siis jälle olnud hoopis jälle mingis teises kihistulise laava välja, nii et olid sellised, kuidas ma ütlen nagu, nagu tumedad jõed jooksid selle nagu heledama laava peal, mis oli hästi-hästi ilus ja ma pean muidugi ütlema, et noh, see, seda vulkaanilist, tuhka, sodi on seal loomulikult igal pool, eriti saare lõunaküljel. Ja see on ka üks põhjus, miks näiteks me käisime seal piko Biechaasele vana suure vulkaani otsas käisime ka, mis nüüd on siis Teidest madalamaks jäänud. Et seal vahepeal niuksed niisugused kohad, kus ühtegi rohulibled ei ole, et sa lähedased päike paistab ülevalt ja sul on nagu erinevat värvi laava nagu ümber niukse känkrad vahepeal siis vahepeal on niuke kruusamoodi nagu, et lihtsalt kruusavallid. Et see on täiesti kummastav vaatepilt ja kui sinna lisandub veel vaikus, nagu mingitel hetkedel, kus tuul kaevu, siis on täitsa uskumatu, nagu niuke. Just kummastav ongi täpsem sõna ja ma saan täiesti aru sellest, miks paljud Hollywoodi filmid, mis nagu kajastavad just nimelt elukuul näiteks, et Diazkuus, need filmitakse just nimelt Tenerifel, sest seal on neid kohti leida, kus nii-öelda kuumaastikku ja sellist tühjust ja, ja ilma taimerit ala leida, ilma et sa peaksid nagu mingeid nii-öelda filmimates Photoshopi kasutama, et seal on suht lihtne, et lähedki lihtsalt kohale filmid. Et saare lõunaosa ongi suhteliselt selline vulkaaniline, üldjoontes on, saar koosnebki, siis seal keskel on see suur Teide ja siis ülejäänud saar on siis Teide nõlvad, Tenerife on üldse minu teada on maailma suuruselt kolmas puhtalt vulkaanilise tekkega saar siis Islandi ja Havai järel, et ega seal ega teda muidu ei Alaski, seal seda vulkaan ei oleks ja ja nendel nõlvadel siis ongi Teide ise jagabki nagu saare lõuna pooleks ja põhja pooleks illust ära lõuna pool on siis väga kuivus, nagu sajab mingi kolmel päeval aastas, siis mis tähendab, et seal kogu aeg ainult kastetakse, seal on väga palju kuurorteid. Kogu see rannaäär on täis neid erinevaid väikseid linnakese, mingi Playa Christian Jaanus tuleb meelde ja mingi loss Ameerika Ghanas või mingeid selliseid nimetatud meelde, mis kindlasti inimestel, kes on Tenerifel puhkamas käinud, kõlavad väga tuttavalt. Et seal on jah, see, aga kõike tuleb kasta, kõikjal hoida ja siis on saare põhjakülg kus on seesama Teide tekitanud olukorra, et pilved lihtsalt, mis muidu sõidaksid üle saare ja kataksid vahepeal edukalt nagu tervet saart. Et Teide on lihtsalt nii suur, ta ju nullist merepinnast tõuseb kuni 3700 meetrini, et ta ei lase, lihtsalt ei pilvi üle saare minna, need jäävad tihti sinna põhja poole nagu pidama. Ja mille tulemus on see, et põhja pool sajab nagu oluliselt oluliselt rohkem. Seal on rohelust, seal on selliseid troopilisi taimi, kõike muud seal on jõgesid, seal on rannad, on natukene teistmoodi, seal on ka sellised musta vulkaanilise liivaga rannad näiteks on olemas ja et kui lõunapool on ainult sellised kuldsed ja kollased, siis teisel pool võib näha ka täiesti musta liivaga randasid. Ja loomulikult tänu sellele, et kogu aeg on nagu erinevad pursked olnud erinevatel aegadel, noh, teid ei ole seal ainukene vulkaan noh nagu ka juttu juba oli, et siis veel, mis, nagu selle saare loodus hästi ilusaks teevad, on see, kui kuidas laava nagu erinevates kohtades jõudnud põhimõtteliselt ookeani ja kuidas mõnes kohas on need kaljud väga kõrged, ainult väga järsult kukub nagu ookeani ära seal, seal on Nortali saarele, aga ma ei mäleta selle nime, aga seal on täiesti selline läheb küll asfalttee, aga sa tead, et sa lähed sinna täiesti omal riskile, et kui seal juhtub näiteks sulle auto peale kukkunud mingi kivi kuskilt kalju pealt, siis kindlustus seda ei korva, et täiesti omal vastutusel lähed selle kohta, kõik sildid on nagu väljas olemas. Jällegi sõidad sealt kaljude vahelt imeilusat vahepeal vaatad nõnda et et kui, kui jaksaks 10 meetrit kaugust hüpata, siis pärast kolmesajameetrist langemist oleksid ookeanis maanduksid. Et noh, väga väga järsud kaljud lähevad otse alla ja ja noh, klassikaliselt veel lõpus on mingi parkimisplats ja sealt läheb mingi niuke noh, laudtee põhimõtteliselt läärnakse helesinise laguuni lihtsalt, kuhu võimalik näiteks ujuma minna. Et selliseid imelisi paiku seal on, seal on igasuguseid muidugi turistidele mõeldud igasuguseid mingid pargid ja loomaaiad ja kõik, et kus on väga palju erinevaid liike ja, ja ta on tegelikult on seal nagu häid kohti küll, ainukene asi, mis minu jaoks ongi häiriv, on see, et jube palju on neid inimesi, kes neid näha tahavad kogu aeg, et seal sellist nagu üksildust ei tunne peaaegu kunagi, kui sa just ei turni kuskil mägedes, et siis on nagu rahulikum. Kuulame siia otsa, siis veel ühte palakanaaridelt ja see muusikapala peaks tekitama sellise vähe üksildase tunde. Nüüd siis üleminekuks soori saartele, lihtsalt väike hoiatasid, erinevalt assorides Kanaaridel siis inimesel on sinu raha peale nagu kõvasti Maiemad ja see võib üle kanduda ka näiteks reisikorraldajale meiega oma reisikorraldaja, kelle kaudu me oleme lennupiletid ostnud, Horizon Traveli käes, küsisime siis, et kas meil oleks võimalik sõita nendega koos lennujaama, et me teadsime, et kõikidest hotellidest buss läheb läbi ja korjab inimese peale, et palju see maksab. Ja siis nad ütlesid, et on küll võimalik, et see maksab selline 15 kuni 20 eurot, et täpselt ei tea, on ju, et hommikul saab umbes teada, et tulge lihtsalt Kindla hotelli juurde ja me võtame teid bussi peale siis mulle tundus, et kuna sinna lennujaam oli mingi paarkümmend kilomeetrit või veel vähem, et siis tundus kuidagi ülepaisutatud ja otsustasime, et me loobume Horizon Traveli teenustest ja ja võtsime siis takso ja taksosõit neljakesi maksis 14 eurot lennujaama. Et see soovitus siis kõigile, et vaadake, vahel on palju lihtsam omal käel minna, nii et me hoidsime sellega siis umbes neljakordselt oma raha kokku või natuke rohkem. Ja üleminek oli see, et sarnaseid asju, näiteks Portugalile kuuluvatel Assoori saartel, kus turiste on vähem, meil ei juhtunud, aga passoridest räägib teile, Tarmo. Jah, vaatamas soorid ka kiirelt üle üheksa suuremat saart ja laidude kogukonda, nii nagu Kanaaridel on ka neil oma autonoomia ajalukku pilku heites, siis käib vaidlus selle üle, kas ikka oli inimesi enne viieteistkümnendat sajandit, mil Portugal need saared enda omaks kuulutas ametlikult 1431, kuid enne seda olid meresõit teadlikud nendest saartest, kus vahel peatuti Kanaaridel, tulles juba isegi sajand varem. Kui Kanaaride nimi tuli väidetavalt hülgedest ja merekoertest, siis assorid on pärit ilmselt vist, sest kes seda ikka päriselt mäletab kana kullist portugali keeles, mis ennast soor rahvas eriti aktiivselt uutele saartele ei tulnud algusaastatel, sest saarel polnud mingeid erilisi loomi ja kuhugi Atlandi ookeani keskele elama minna ilmselt ei tundunud ka nii huvitav. Saarte avastaja Konshlo väljuv praam ei jätnud aga jonni ning kogus raha ja veinis siis nõnda inimesi tulema. Santa Maria São mingi ELile hakkasid esmaasutajad tulema kolm-neli aastat hiljem pärast siis 1000 430 esimest aastat, kui avastati saar nii-öelda ametlikult. Kogu elu tuli loomulikult nullist üles ehitada ja loomakari, mis siis inimesi kõige rohkem nii-öelda huvitas, toodi emamaalt Portugalist Chaomi Kellyl üles ehitatud pealinna villafrankade Campo. Seda linna tabas 78 aastat pärast loomist. Häving ja maalihe nõudis tohutult palju inimelusid. 5000. Õnneks ehitati linn peagi üles ning on tänapäevalgi olemas vilka sadamalinnana. 15. sajandi lõpus hakati ka teistele saartele asundusi looma ning üheks huvitavaks osaks on suur slaavlaste kogukond. Portugali kuningas nimel lubas valitsematutel plaamlastel kolida assoridele ning kui flamlasi sai juba päris palju, siis hakati saari kutsuma mingi hetk lausa flaami või Flandria Saarteks. Assorid ise muutusid aga poliitiliseks vastasseisumaaks. 1578. aasta järel, kui noor Portugali kuningas Sebastian suri ilma troonipärijate vereliinide pidi, jõuti lõpuks siis selleni, et Hispaania kuningas Filipp teine võis trooni endale võtta. Ta tares assoridele oma laevastiku turvapaiga, kustkaudu juhuks, kui peaks suuremaks vastasseisuks minema, oleks hea olnud jõudu koguda. Aga drooni nõudlejate vastasseis lõppes juba 1581. Kuningas Philip teine oli toona maailma võimsaim, sest tema juhtida olid maad peaaegu kõikjal Euroopas. Lisaks Portugalile ja ühendatud Hispaaniale oli tema juhtida veel näiteks Inglismaa ja Iirimaa läbi abielu siis kuninganna Mary, esimesega ta oli trooni nõudleja Prantsusmaal ning Hollandi alade valitseja impeeriumile oli toona territooriume igal kontinendil. Kuninga ajal ei loodud ühiseid seaduseid. Kõigil territooriumitel jäi oma iseolemise õigus ning assoride elanikud olid siiski need viimased, kes alistusid ja jäid ustavaks port Lugali kroonile. 1640. Kui Ibeeria unioon otsa sai Portugali ülikute vastuhaku läbi, siis astusid kaassooride portugallased Kastiilia valitsejatele vastu ja võitsid. Seejärel elas Portugali saarestik oma elu suhteliselt rahulikult kuni kodusõjani, mis toimus aastatel 1828 kuni 34. Kodusõda tähendas seda, et kaks venda vanem vend Pedro, kes oli Brasiilia kuningana emamaalt sunnitud tulema nooremat venda min kelli korrale kutsuma. Just nimelt sellepärast, et otsustada, kes portugali ikkagi edasi valitseb. Oma pidepunkti Räs Pedro loomulikult Tassoridele ja naasmisest oli kasu, sest koos Prantsusmaa ja Suurbritanniaga tehti väikevennale selgeks, kes on valitseja. 1834. Kui loodi rahu jõudis Pedro siiski valitseda vähem kui neli kuud. Tema trooni päris ta tütar Maria, kes on muideks ainus Euroopa kroonitud pea, kes on sündinud väljaspool Euroopat. Jätame need trooni, pead nüüd ajalukku ja liigume kiirelt edasi. Assorid on korduvalt veel pidepunktideks nii esimeses kui teises maailmasõjas. 20. sajandi alguses, nii nagu Kanaaride puhul, emigreerus kümneid tuhandeid inimesi Ameerikasse ja Brasiiliasse Bermuuda le Havaile. Praeguseks on inimesi jäänud sinna võrreldes hiilgeaegadega poole vähem ehk umbes 240000 elanikku pidepunktina teel Ameerikas. See tähendas muidugi seda, et laevaehitus kasvas toona vägagi palju teisti tähendaski seda, et raiuti metsa väga palju maha põllumajandusmaale ruumi andmise eesmärgil küll aga, aga ikkagi see lõhub saart minu arvates praegusest poliitilisest ülesehitusest autonoomia oma valitseja või kuberner ning ühekojaline 52 saadikuga parlament. Ja väidetavalt saab endiselt just seal näha. Härjavõitlusi käisid kaemas ka Andres. Ei käinud, aga see, sellise, ma kuulasin sind siis see oli nagu mõnest nagu kõlas nagu mehhiko seriaal, et kuule, see vennad, Kell ja Pedro omavahel nagu võitlevad täitsa ja siis drooni saab ühe tütar ilusasti, aga härjavõitlust ei näinud. Assoride kohta peab ütlema, et vot nüüd Kanaaridest juba rääkisime Islandist, me rääkisime varem, et nad tegelikult kõik. Kui, kui tõmmata nagu põhimõtteliselt nagu Islandilt nagu alla selline kergelt looklev joon siis mis lõpeb nagu Kanaaride juures, siis te saategi enam-vähem sinna teele, need assorid jäävad, nad küll on Kanaaridest natukene rohkem Ameerika mandrile lähemal. Ja, ja see pidev vunk, mis sa rääkisid, see, see on ka täiesti õige, et seal tihti just ka ümber maailma purjetajad näiteks teevad seal peatusi ja seetõttu on ta, ta on äärmiselt populaarsed, sadamad on nad ja sellised, kus ka vahepeal jahtlaevu hooldatakse ja kraavitakse maha mingi jälle allapoole veepiiri tekkinud vetikate ja muude elusorganismide kiht ja nii edasi, et meie saatsime 2009, kui me seal käisime. Punt Ta oli selles mõttes sarnane natukene Kanaaridele, et olid Kanaaride pundist oli kolm, neljandikku oli kaasas lisaks minule, sest ja Mari-Liis aga lõidul punti Evelin, Kristel, Renee ja Riho. Nii et kokku. Me olime seitsmekesi ja meie läksime täiesti oma käe peal, sest tol ajal veel väga palju Eesti reisikorraldajad sinna ka selliseid pakettreisi ei teinud, ka nende vahendusel piletit osta oli natukene keerulisem või võib-olla me lihtsalt ei leidnud seda üles. Igatahes me omal käel minnes või niukse hinna suurusjärgu öelda, et lennupiletite peale alates Tallinnast kuni siis Fortasse, mis asub siis ühel assori saarel, Faiaali saarel. Maksis suurusjärk oli 400 eurot oli edasi-tagasi pilet ja täiesti korralikke lennufirmasid kasutades nagu Lufthansa ja ja siis minu arust oli äkki see sattalise Portugali lennufirma, millega me Lissabonis siis edasi lendasime. Ja need saared on sinna jõudmisel nagu oli juba see ma ei tea, kohe oli kõik hästi, kuidagi maandusime seal lennujaam oli nagu Horta linnas, mis on siis selle Faiaalise saare suurim linn oli umbes 12 kilomeetri kaugusel, nii et me otsustasime, et me ei hakka mingeid taksosid võtma, et me teemegi väikse eeltreeningu saamiseks lähme jala, et võtame oma suured seljakotid selga, jalutame mööda rannaäärt, siis sinna Horta linna ja see oli väga hea valik, sest erinevalt ka Tenerife või Gran Kanaariast, Kanaarides siis ütleme laialt on seal ikkagi sademetega oluliselt rohkem neid saari õnnistatud mis tähendab, et loodus on äärmiselt lopsakas, kõik see jälle see rannikuäär imeline, lihtsalt, kuidas, mida, mida see vette jõudev laava nii-öelda on moodustanud seal, milliseid kujundeid, milliseid koopaid milliseid väikseid saareke, siga ranniku lähedal ja nii edasi. Et imeline jalutuskäik oli, kusjuures meil oli kohe esimene õhtu, oli ka tore kohtumine tegelikult olivasele Lissabonist nii-öelda siis sinna hordasse lendamisel oli üks tore kohtumine lennukis kohtasime üht eestlast ja selgus, et tegemist on Margusega, kes käis korra kodus ära, nüüd lendab tagasi, sest samal ajal oli maakerale tiiru peale tegemas. Kolmas Eesti lipu all sei silla alus nimega Marta ja me kohtusime ühtlasele Marta Mars, kes lihtsalt oli korra vahepeal Eestis käinud kuni umbes jahti hooldate ja et kuni nädassoridele olid siis ta ütles, et noh, et kuule, et aga õhtul näeme, siis ma lähen küll taksoga lähen sinna hordasse, aga et näeme siis sadamakõrtsis on, et ju seal ikka tavaliselt saadakse kokku, onju siis õhtul hüppasime sealt ka läbi ja leidsime sealt selle, Kahe mastilise Marta ka sadamast üles, aga Marta peale pardal ei olnud mitte kedagi ja kõrtsis ka ühtegi eestlast kohanud. Aga siis panime kuhugi ranna peale, noh, siinkohal ma ütlen ka ära, et erinevalt Kanaarides siis Atsooridele kämpinguid rohkem ja tegelikult nad põhimõtteliselt sa võid igale poole panna, et ma arvan, et noh, kui sa küsid inimese käest, siis nad nii lahkelt nad võivad sind oma koduõue, kalastaja ja nii edasi, aga põhimõtteliselt kõik, mis kuulub nagu riigile või nagu ei ole inimeste eravalduses need alad jumala eest, et keegi, keegi ei pahanda, sellepärast meie panime ka. Ma ei tea ookeanist mingi kuue meetri kaugusel oma liiva peale oma telgid püsti ja magasime selle esimese öö ära, aga enne kui magama jääme, siis oli ühel hetkel see tore hetk, kus mõnusalt seal tegime süüa ja siis nägime, et eemalt randa möödud läheb viis inimest, nagu jalutades selgus, et oligi Marta nägu meeskonnaga tegemist, et neli meest üks naine, kes tol hetkel neil pardal olid neil siis nad ütlesid, et nad olid teinud nagu saarele väikest tiiru autoga peale siis eemalt tulles nagu nägid, kuskil ranna peal on kaks telki nagu linna lähedalt, siis mõtlesin, et need ei saa keegi teine olla, kui, nagu see madrus, kes nagu eestis tuli nagu tema rääkis, et need peavad olema needsamad eestlased, Sparksid auto ära ja siis tulid mööda rannikut randa, jalutasid meie juurde, ajasime mõnusalt reisijutte seal. Ja järgmine päev käisime ka veel enne, kui me seal, kusjuures Faiaali Saar ei olnud õige saar, kuhu me pidime jõudma. Õigesaar oli tegelikult pikosaar, kus peal on siis ka Portugali kõrgeim tipp, mida kutsutakse nii lihtsalt piko ehk nagu tipp või mägi kui kapiku Alto 2351 meetrit on tal kõrgust. Aga järgmine päev, enne kui me pikale sõitsime, siis me käisime Marta pardal ka natukene tutvumas. Kapten Hillar Kukk oli seal siis pardal tol hetkel olemas ja valves ja. Mõned pudelid õlut, ajasime juttu ja ta rääkis oma reisist ja siis filosofeerisime üldse matkamise reisimise teemadel ja ja väga tore selline koosviibimine oli nii-öelda praami oodates ja siis me sõitsime juba oma pundiga siis õigele saarele, mis tähendab, ta on väiksem, aga näeb selles mõttes Tenerifega sarnane välja, et samamoodi noh, Saare moodustab põhimõtteliselt üks vulkaan. Ta ongi ilus selline koonus, ta madalam kui Teide mingi poolteist kilomeetrit 2351, nagu ma ütlesin, aga väga ilus ja sõitsimegi laevaga sinna praamiga siis kohale. Jaa, jaa, hakkasime kohe-kohe minu arust sammuma ülespoole, millel niuke pool päeva aega seal põhimõtteliselt jällegi on võimalik autoga saada, tegelikult öeldakse, et 1250 meetri kõrgusele, meie jällegi otsustasime, et ei lähe mingi masinaga siin, et lähme jala, esimene päev katsume 1250 peale saada, järgmine päev on tipupäev. Ja ideaalis nagu võib-olla oleks toiminud ka, aga meil kuna natukene pidurdas meie hoogu see. Me avastasime mingeid külasidega poekesi praktiliselt, kui me altariga rannikuservas on noh, suur suured maanteed, seal on neid poode ja linnakesi on küll ja veel, aga et kui sa hakkad nagu minema täitsa nagu sisemaale või vulkaaninõlvasid mööda nii-öelda üles teed mööda, et ega seal mingit külasid ja selliseid kohti poest osta, vett ka näiteks ei ole. Et üleüldiselt ei ole, nägime, ainult suurte paakidega sõitsid niuksed niuksed, maastur, autod, kastidega sõitsid mööda, kes kogu aeg viisid sinna üles loomadele, sest loobusid, on palju loomi, seal lehmi, kõiki teisi põhiliselt lehmad siiski liiguvad seal nõlvadel ja neil on seal toitu kaasas sademeid, nagu ma enne ütlesin, on ka ikkagi ja taimed kasvavad mõnusasti. Ja siis meil ühel hetkel tekkis nagu see, et me pidime hakkama ringi vaatama, kust vett saada, siis me avastasime, et need, need farmerid viivad sinna oma lehmadele ja põhilised joogianumad on tegelikult külmkapid vanad, tühjaks tehtud külmkapid, mis on kuidagi nõnda, et nad ei lase nagu vett läbi, et on kuidagi ära vooderdatud väljast näeb välja nagu külili pandud külmkapp. Aga tegelikult on jooginõu, onju. Ja siis me otsisime seal, aga juhtus selline tore seika, et vahepeal ühes aias, kus olid noh, aiad on ka nagu umbes kiviaed, aga lihtsalt see, et need kivid on vulkaanilise, on ju, et see vahe on nagu eesti kiviaedadega on natuke tumedamad ja sellised poorsed siis ma mingist aiast ronisin nagu üle mingi kolm lehma, nagu vaatasin, kuidas me sealt üle ronin, siis läksin lihtsalt tšekkima, et kas vesi, mis seal nende jooginõus on, et kas see tundub niuke värsked või nagu läbi keeratuna näiteks söögitegemiseks kasutada. Ja siis, kui ma olin nagu tagasi roninud sellest aiast üle uuesti tee peale, siis üks lehm nagu kirgastustes sai aru, lihtsalt siit on võimalik üle ronida. Tuligi minu järel, ronis sellest aiast üle, läks teed mööda rahulikult alla linna poole. Ma ei tea, kaugele ta jõudis, me väga ei süvenenud. Me panime igaks juhuks teisele poole edasi, aga noh, loodetavasti siis mitte väga kaugele ta väga suurt peavalu siis omanikule ei teinud. Ja tol päeval me esimesel päeval me tegelikult meil tempo nagu aeglustus, me lõpuks leidsime ka wet niukse korralikuma külmkappi, kust oli siis nagu värsket vett toodud, nii et me julgesime seda kasutada toidu tegemiseks joomiseks. Peale keetmist. Ööbisime Ühe ära kuskil teeristil lihtsalt siis jätsime järgmine päev raskema varustuse ehk suured seljakotid ja telgid jätsime selle maha. Sammusime veel nii-öelda asfalti mööda mäe all asuvasse mingisse külastuskeskusesse, mida alles ehitati. Tankisime ennast seal vett täis ja ja siis hakkas juba vulkaani nõlvu mööda ülesminek, et sealt siis niuksed 1100 meetrit on, siis tee lõpust on veel tõusta ülespoole. Rada lauge. Pill tuli meile peale, meil tempod olid grupis olid üsna erinevad, nii et ma ei hakka siin ka gruppi kaheks jänese tagumise aeglasema grupiga siis kiiremad minejad lasime ees ära minna ja kohtusime lõpuks kraatri serva peal. Ja see seal on, ta on selles suhtes eriline, nagu et see kraater on täiesti selline kraatri moodi, aga kõrgeim tipp tegelikult nagu tavaliselt on vulkaani puhul, et üks kraatri serv on lihtsalt kõrgem, et seal ei ole niimoodi, vaid seal üks väike purse on olnud siis pikku Altol hiljem nõnda, et purskas kraatri seest veel uue koonuse sinna peale, mis on nagu kraatri servast umbes 70 meetrit kõrgem, nii et nagu vulkaani kraatri sees on teine väike vulkaan, nagu veel. Et selline selline pilt, mis teeb ta niukseks erakordseks, et ühe nagu kraatri külje on ta siis põhimõtteliselt ära täitnud kõik selle uue väikse koonus vulkaani ja nii et nii et selleks, et tippu minna, tuleb siis kraatri servalt laskuda kraatri sisse ühest laugemas küljest ist tõusta uuesti üles selle väikse niuke 70 meetrit tõusu, umbes jah, on selle väikse uue kraatri tippu ja seal on siis portugali kõrgendik väga-väga ilus kõik vaade, kõik oli imeline, isegi tihti aitavad nagu, kui päris nagu puhas on, taevas ei ole pilveräbalad kivis tihti ei ole pooltki nii ilus, kui see kuskil on vahepeal mingid rünkpilved ja ja need annavad nagu oma mingit aktsenti ja see osa pilved on sellest allpool ja kõik see, et väga ilus, väga ilusti Kaua see matk üleski? Ma arvan, et et kui nüüd võtta niisugune klassikaline tõus, et sõidate autoga 1200 peale või bussiga või millega iganes, onju et siis sealt edasi me, ma arvan, et selle 1100 meetri kõrgusevõtmiseks tuleks arvestada kolm tundi, võib-olla, et siis siis peaks olema nagu üsna niisugune keskmine aeg. Et on võimalik kiiremini teha, on võimalik aeglasemalt teha, et rada naljakalt märgistatud, sellist märgistust ei ole varem näinud, et põhimõtteliselt needsamad valged postid, mis on maanteede ääres meil kus on need helkur, ühel pool on nagu täpid ja teisel pool see triip selliseid samasuguseid postini pandud, seal osa neist on küll ära murdunud, aga mida ülespoole lähed, seda rohkem neid nagu on, et ma ei teagi, et kas nad on mingi ülevalt kukkunud kividega ära murdunud või mis iganes meie küll ei näinud seal ühtegi kivi kuskilt kukkuma, seda suht lauge on, nõnda et kivid ei, kivivaringuoht ei ole väga suur. Et ta on ikkagi üsna niukene, turvaline ja, ja lauge mägi hästi ilus. Ja siis, kui me seal tipus olime ära käinud, siis muidugi laskumisel see tore asi nagu juhtus, et raja peal mingil hetkel jälle see tempod erinevus tekitas selle, et me nägime, et pimedus tuleb üsna kiiresti peale ja siis ma jagasin jälle grupi kaheks, et minu arust Tiia, aga me liikusime nagu kiiresti eest ära ja leppisime kokku, et ülejäänud viis, et nendega leppisime kokku, et nad ei lähe enne nii-öelda sinna maantee peale tagasijõudmist ei lähe lahku. Ja, ja siis võivad nagu hargneda, sest siis läheb konkreetselt üks tee läheb, kuni, kus on ka mingeid maha pöörangut, aga läheb kuni meie laagripaigani. Et meie, Tiiaga läheb vees, teeme süüa, paneme telgi püsti juba ja et kui rahvas tuleb, et siin meie pimeda peale. Ja juhtus see naljakas asi, et need, kes kõige kiiremini meile järgi tulid, need mingil ristil suutsid ikkagi valesti panna, keerasid nagu vasakule poole ära nii-öelda siis panid üldse alla, kuhugi said mingi auto peale sõitsid põhimõtteliselt alla see, kus me olime oma reisi alustanud sinna linna nagu tagasi tulid mingil hetkel siis taksoga kuidagi üles meile järgi õnneks tõid muidugi jälle vett juurde ja õlut natukene, et meil oli see õhtu, tänu sellele oli niuke lõbusam ja mõnusam. Et ikkagi oli nagu see Ta andis mulle kui grupijuhile nagu selle vihje ka, et et aeg-ajalt peab nagu rääkima teistele ka, et vaat et niipea kui siin nagu grupi juures enam ei ole, et isegi kui kõik tundub nagu nii imelihtne, et väga-väga lihtne on siiski ka mitte mõista seda, et tuleb lasteaiad teistel ka rohkem läbi mõelda, asju otsis sellega, oli nagu tipptehtud ja siis me jäime saare peale tšillima nii-öelda. Meil on aeg nii kiiresti läinud, et peame hakkama juba otsi kokku tõmbama, kas midagi erakordset teiselt saarelt helmele? Just see inimeste nagu see, vaata kui, kui on nagu kuskil kuskil Eestis liigub näiteks On ju võõras inimene või sa tunned ära näiteks mustanahaline on ja kes hakkab silma nagu paremini, et siis nagu eestlane on sellised, vaatavad küll, aga nii kui nagu see inimene vaatab meile vastu, nii pööratakse pea ära, et ei, ei, ma ei vaadanud, ma ei vaadanud, on ju, jumala eest, näiteks sooridele on see, et kui tulevad mingid nende jaoks on erakordne seitse mingite suurte seljakottidega tüüpiaki jalutavad, siis saad samamoodi, muidugi vaatavad suurte silmadega, aga siis, kui sina nendega nagu silmakontakti saada, siis ei ole mitte see ära pea ära pööramine, vaid nad rõõmsalt ka nagu lehvitavad sulle. Tšau, tere tulemast ja et hästi toredad, vahvad, et neil on nagu aega kuidagi rohkem kui Kanaaridel. Neil on hinnak kuidagi rohkem paigas, et nad ei üritasin nagu tüssata või ei ole nagu turistile kohalikule elanikule erinevad hinnad. Turiste nii palju ei ole. Absoluutselt mitte, et seal on ikka randu, mis on täiesti tühjad, nõnda et ilusamad veel kui Kanaaridel, mõned mõned sama elusad mõniganaari rand on kindlasti ka ilusam kui enamus assori omi. Aga seal on nagu ruumi ja näiteks ka seljakotimatkajale lisaks sellele, et sa saad nagu rahulikult rahulikult nagu igal pool peaaegu ööbida kämpingus ja näiteks, kui me läksime, siis kus kõik soe vesi, kõik muud asjad on olemas, paned oma telgid püsti ja seitsme inimese hind töö eest on umbes 25 eurot, et ehk siis alla nelja euro inimene, et mis on väga-väga soodne näiteks et hästi soe koht ja sa tunned ennast, et sa oled sinna teretulnud. Assoridelt üks muusikapala või stiil Chama riita, mis on väga populaarne, selle esitajaks on Portugali üks tuntumaid terroriste kitarrivirtuoos Louis Bettencourt, see jääb saadet lõpetama. Tänasest. Vaata siis olid siis Andres Karu ja Tarmo Maiberg, meid aitas Maristomba aitäh kuulamast.