Minu vanavanemad on pärit Raplapiirkonnast ja siin omal ajal läksid rändama ja tahtsid lõunasse minna, kus oli ka soojemja. Peterburi piirkonnas sündis neil laps ja selle lapse nimi oli Kaie ja kuna see oli detsembri 19. kuupäeval, siis jäid nad peatuma ja ühe kuuse alla, tegi täis Annikese ja elasid seal kuni kevadeni, nii pool mustlaselu nagu klaasid, väikene jõgi oli seal ja püüdsid seal siis ja, ja noh, ja vanaisa oli väike jahimees ka ja nii nad siis elasid. Ja kevadel sama piirkonnas, kuna seal mets oli ja jõgi kaali maad oli. Ja kus sa selle väikse lapsega lähed ja varsti oli juba tulemas näha, teine k seisvalt muudkui raiusid seal puid maha, jäid väikese kosmikkuvaiks, ütlevad ära ma hiljem seal, kui käisin veel kuiva poisike olin siis muidugi põrand, vald oli olnud nagu sa ikkagi oli rehetare ja savist põrand ja kuna siis elu läks muidugi edasi, eks siis seal piirkonnas oli ka noormehi. Ja ema abielus tähendab sõrmega augustiga. See oli ka umbes nii 23 nelja aastane Rätsepa poiss ja kuna siis nad abiellusid, otsustasid rajada või ehitada ka väike majakene, mitte kaugele, umbes kaks või kaks ja pool kilomeetrit eemale ilusa koha peale. Ja, ja niisiis kujunes välja rida neid talusid. Ja ja hiljem hakib küll Kurlovka nimetuse, kuid tervikuna ta on selle piirkonna nurme piirkonna eesti küla ja talud ja, ja sellepärast on ta nurme, et asundus laienes ja raudtee raam asus nurmes. Ja ega siis seal vahepeal oli ka Ingerlasi, aga nurme kool oli ja seitsmeklassiline kool oli, seal oli külanõukogu ja nüüd seal niisugune keskus, kus olid ka eestlased, mis teie sünniaastad? Ma olen kanus, vana mees, nüüd sündinud 26. novembril. Muidugi, see oli aeg, kus haridus ei olnud, mul ema oli brigadir, aga muidugi ainult neli klassi ja seegi sai kuidagimoodi. Nii õhtukooli laul seal läbi võetud. Kolhoosiminek oli siis umbes sel ajal, kui te olite kusagil 11 12 13 aastat kolhoosiminekule kusagil 30. aastate alguses, siis ma käisin just selles nurme koolis, see oli eestikeelne kool, solisti ja soomekeelne, sest kuna soomekõlad siis osa oli soome keeles, see oli üks niisugune kohakene, kus tuldi kokku ja olid lapsed, laste vanemad ja isetegevuslased ja kõik need ja mina netti, nagu selles kolhoosis ei olnud poisikese asi oli külvia kolhoos. Seal olid talude süsteem ja ta oli hästi venitatud pikaks ja ta pikkus võis olla võib-olla oma neli-viis kilomeetrit, aga ta läks sele ribana nagu jõeribana ääres kallast, jõe jõe kallast ja, ja, ja kui me karjapoiss olin kolhoosi ajal, siis olime ikka jõe ääres, seal, kelleks teie tahtsite saada. Minul oli niimoodi, et mina tahtsin saada meremeheks. Isegi käisin Vassili saare peale ja istusin korra juba seal osakonnas ära, kus valmistati ette allveelaeva kaptenit. Siis aga selgus, et ühiselamut seal ei ole. Ja minul sõber Kasemegi Robert külast ütles, et kurat, lähme Lähme seolovskis. Et mina käisin seal ära, ei hakkama õppima, aiandust vaadates ei ole aeg, millal lapsed võid iseseisvalt ja läksin temaga kaasa ja tulin koju. Jõudsin ära emale, et kuule, et et mina otsustasin minna ja andsin avalduse ja mind võeti vastu Flowski aiandustehnikumi õpilaseks hakata meenutama üldse. Seda aega siis ega meil kerge ei olnud. Meil oli ikkagi niimoodi, et päeval õppisime, kui palju meie laadisime öösiti õhtuti, vagunid, Leningradis põhimised palju. Me saagisime puid, õpetajata teiste puid. Selleks et, et raha saada. Sest et see majanduslik tase ikkagi Tuli teha ja eksis töö olegi see, mis on ka poisist mehe teinud, kuid käisid öösel vaguneid laadimas, kas oli järgmisel päeval tundiminejad siis õppijat? Noh, tulge küll, igat kopikat oli hoida. Ma mäletan Leningradi Leningradist Soome vaksalist, sõitsime Olovskis rongiga ja sõitsime sageli pesi Iltalehti jänestana katuste peal olnud edasi. Häbi ütelda, poiss asi. Aga me hoidsime igat kopikat sellepärast et osta toitained. Muidugi, minul vedas veel väga hästi, sest ma olin kõva sportlane. Siis ma sain Urazaisse suusatreeneriks. Ja kui ma sain suusatreeneriks, mulle anti suusasaapad suusaülikond ja ma sain lõuna tasuta toidu. Kui suur sündmus, mantlit ei kannud, sündmus ja suur abi, mina Mantade kannut ja valmistasin ette siis teda, nii nooremaid ja vanemaid, käisime võistlustel, meelisemist, võtsid osa liidu võistlustest, jäävad sama kaugele. Seal on mitmel korral tulnud sõita. Kas tehnikum oli neli aastat? Tehnikum oli neli, neli aastat. Mis paberit andis vis, diplomitehnikum andis noorem agronoomi kutse. Ja kui mina sain noorem agronoomi kutse siis suunata mind tööle viimaski rajooni Te jõudsite enne sõda kooli lõpetada, enne sõda lõpetasin 39. aastal ja mulle anti niisugune piirkond, kus, kuna ma olin sportlane umbes viimaskist 180 200 kilomeetrit eemale. Kus ma siis suvel sõitsin ratsahobusega ja talvel käisin suuskadega. Minul ainult, kui agrojaoskonna agrammil anti seitse kolhoosi ja tundub, et see suund hakkab tänapäeval ka läbi lööma. Et laia profiiliga agronoomil ta kohapeal agronoomi jaoskonna agronoomi siis võid, jaoskonna agronoomid anti mitu majandit ja siis sa pead neid asju kõiki tegema. Loomakasvatus ja mina mäletan, tollal oli just linaküsimus oli kõige rohkem seal probleem sellele piirkonnale anti ülesanne lina kasvatada mikspärast. Sellepärast, et seal oleks naturaalne majandussüsteem, nemad ise kasvatasid linalihas, tegid õli ja tegid riide ja, ja tapud ja köied ja kõik kasutasid ise nad ära. Ja seega oli võimalik sealt kohe ära transportida. See valmistoodang linana aga muidu maatükis või päikesed hobusega harisid. Aga muidu, mis oli kartul ja teravili, seda ta põhimõtteliselt ise kasutavad, ise seid ja loomadele andsid ja sealt midagi riigile jäänud. Aga siis linasuund on just sellepärast, et saada sealt, kui lina oli saada sealt siis linakiudu jätaku ja, ja seda sealt ka saagi. Need on nede websid lipslased jah, vepslased ja isegi seal olid need niisuguseid piirkondi, kes noh, ei olnud näinud muidugi rongiautod ja teed ei olnud simmer tol ajal ja sai hobusega sinna sõita. Ja ma ütleksin, et kohapeal oli naturaalne majandi süsteem täielikult ma nägin, kuidas nad siis seda linast õli käsitsi tegid. Ma isegi ostsin need saapad säärega, saapad olid ise siis teinud ja. Ka omal käel parkinud ja ja need oli kaunis nii omapärane. Ja Ma mäletan ühte niisugust juhtumit, ma läksin, siis pandi vanema inimese juurde mind elama hobuse küüni alla ja tule siis tuppa, suur tuba, aga seal suured ahjud, see vepsledama ägis kuma keet vägis võis, võis aru saada, vees olid. Ja siis ütles, et kuule, et arvestad sulamist, külm, mine ahju otsa. Hiljem kuulen midagi ahjust nagu suliseb. Ja asjaahi oli nii suur, et nemad käisid selles ahjus sisega pesemas ele müüdeebeetmaladoidzelevikumaid asja, sul külm, et tule soojenda, Ma tulen siis vaatan suur ahi, pliita neil ei olnud, ahjuveed olid niuksed, suur süvend, kus nad siiski sõja jääd, roni rai tagurpidi ahju ja vaatasin sinna, mina ahjust nüüd ei käinud. Aga niimoodi seal siis pesti ja, ja niimoodi siis elati. Kas oli sauna asemel sauna asemel sauna neil ei olnud, ei olnud sauna, ei olnud ja käis mutike siseneda seest ära ja. Et Epul jäi see rõõm tegemata, et ma käisin juba üleval ahju peal, seal sai soojaks. Aga kui ma, kui ta poleks muld ahju peale pannud, nähtavasti emaks, hajuka ära käinud, ahjust saunas saunas ja ahjusaun hästi-hästi suur. Kauade agronoomi ametit pidada, sõite. Ma nimetasin juba, panin vaikselt nagu ka spordimees ja siis ma sõitsin tassis ratsavõid talvel suuskadega, helistasime, liigud ette ka, kui tulema hakkab. Aga noh, siis juhtus ikkagi nii, nagu noormeestel on. 40.. See algas tegelikult 39 ja tema algas 39 aasta lõpul. Ka 40-l aastal kutsuti mind nagu juba talvel välja ja taheti Nõukogude armeesse võtta. Aga seekord jäi nagu ära ja siis armeesse võtmine toimub 40 aasta sügisel. Ja, ja nii et siis lõpetasin selle agronoomi töö ja läksite aega teenima ja läksime aega teenima. Palin polgu koolis. Ja varsti paari kuu pärast valiti meid välja, olin kommunistlik noor, olin ka roodu komsorg ja suunati Novosibirski noorempolitrukkide kooli. See ei ole tavaline kool. Seal väljaõpe on hästi keeruline ja hästi tugev. Seal pidid olema füüsiliselt hästi tugev noormees. Me tegime peaaegu iga päev 40 kuni 50 kilomeetrilt rännakuid. Ühesõnaga kasvatati meis just seda isadust ja hästi oleksid vastupidavad nendele raskustele. Mina olin kuulipildur. Nojah, ja mis on siis vatsa Maximka, 32 kilu pool minu seljas ja teine pooleteise käes. Ja võiks ütelda raat. Arvestades seda, et ma varem ka sporti tegin. Ma pidasin vastu komis palju. Õppeaeg oli kaks aastat aga me olime parajasti Hiina piiri äärest, mitte kaugel. Olime suvelaagris, kui tuli teade, et haldas suur isamaasõda. Kohe keelisti kutsuti meid Novosibirskisse kooli tagasi ja määrati mind raskekuulipildujaroodu komsorgiks. Muidugi tehnikat ei olnud, meil oli hobused, 16 hobust oli hakkestada ette valmistama ja kohe kiiresti teele Moskva suunas. Moskvas anti meile uus relvastus ja sõit läheb lahti edasi Smolenski poole. Kuulasime Mironovi diviisi Nicolas polku, sellest polgust Žukov. Oma raamatus kirjutab kaunis palju. Ja ja lahingud eriti Helne all. Ma kuulun selle polku. Ainukese eestlasena võtsin osa Moskva lähedustes lahingutest polgu koosseisus. Ma ütleksin, siberi poisid olid hästi võimsad ja füüsilise ettevalmistusega. Ja meie lohmiks oli. Varsti jõuame Berliini juba sel ajal sel ajal ja ega ei saa ütelda, öeldakse niimoodi, et tuli taganeda ja kaotasime. Ega see taganemine ivalt lihtsalt andjaga, sakslastel oli juba seal tungimise ajal kaunis suured kaotused. Me tegime dessandi tee peal, kui nad sõitsid külla, siis nad olid ju röövisid kohalikku rahvast. Nad elasid unede arvel. Nad sõitsid ju mootorratastega külla sisse, püssid kanu, võtsid ära munad, võtsid riietus ära, sealt rahvast jooksis laiali, tuli meile kaebama ja kus võimalused vähemalt oli siis kuulipildujaga ja väikselt anketiga. Mõnikord eel neid ütelda nii karistasime, kuid see ei olnud siiski otsustav löök, kui ikka suured tangid hakkasid tulema, mis 100 kuulipilduja ikka seal, eriti siis. Teed. Aga pidasime kinni ja hoidsime ära vaenlase kiire pealetungi Moskvale. Ohvreid oli kaunis palju sõda sõjaks. Mina sain ka ise seal haavata. Ta hakkas kohe esimeses lahingus. Ei, ma sain kusagil kolmandas lahingus sain haavata, mitte otseeelne all. Aga hiljem, kui me lõime sakslase tagasi, ma jõudsin siia OK piirkonda. Seal sain pihta, haavatu peast, sain jalast haavata ja tõesti, seal juhtus niimoodi, et ma sain tugevasti ja lumi 100.. Ma sain postiga läbi, hästi, ma nimetan poisid sõjameestega. Nemad tirisid mind ühe heinasaadu Annale ja muidugi mõtlesin, et siia ma nüüd jään, et ega kaugemale enam minekut siit ei tuleverest ära jooksnud, pime juba ja korraga kuulen. Keegi tulevad. Ma mõtlesin, et sakslased, relv oli teile, minul oli relv küll, aga mani verest nii ära, et ma ei olnud võimeline kasutada. Kui ma sain haavata, siis andsin mulle nimeline üksed taskurelv ja andsin selle poisile. Aga siis nad võtsid mind sellesama sineli ja palatiga vedasid pähe, eemale. Ja sealt siis toimetasid Vente kanuuga linna keskkoolis oli haigla haiglasse. Minu õnneks oli ma juhtusin, paigutati ukse juurde ja ühesse, sakslased tulistasid seda keskkooli kuuldaks põlema, lennukid pommitasid, pommitasid ja see läks põlema ja siis tuldi. Ja kuna mina olin seal ukse lähedal, siis koos selle tekiga, sellega visati kõiki autosse. Aga need kis humanoid muidugi jäidsime põlesidki sinna ära õieti pommirünnaku alla uuesti ja pommirünnak ja siis samal päeval või järgmisel päeval. Ei, see oli ikkagi kusagil hommikupoole ööd vist oli ja siis ka need, keda siis saadi, visati kohe. Tervikuna muidugi riided seljas ei olnudki, olite pikk kleit. Noh, me nimetasime teda surnuri üks ja ja siis visati koos tekkidega ja madratsiga kõiki kohe sinna autosse ja ja, ja siis raudtee ääres seisis, tähendab rong vagunit, osavaid, lahtist liivavagunit, muidugi külm oli kellaga, platvormid, platvormid ja lahtised isad sisse. Rong läks hästi kiiresti ja, ja nagu ei pommitatud ja läks kohe ilma suurema peatuseta Fihlawi jaamani mitte kaugel seal reas on nimetatud piirkonnast seal peatus ja siis köiti meid maha. Sa oled põhja üheksanda 10. klassi õpilased neli-viisteist 16 17 aastat vana kes hakkasid meid sealt siis välja tirima, kuna seal all oli just meierei, pandi meid alatitele sinna meiereisse maha ja pesti kõige enne seal ära. Ja aga seal oli meiereis, kajab lehtedelt soe vesi ju. Esimest korda sai nagu tunda mitmete kuude jooksul sihukest hoolitsust, hoolitsust ja kohe, kes siis vähegi said kõrvalruumidesse, siis tehti mulle kohe seal hädavere juurdevalamist. Vereülekannet ja üks tütarlaps kahjut ei teatanud nime, andis oma verd ja arstid tahtsid mul jalg otsast ära võtta. Kas see oli siis esimene kord, kus arstid tõid, vaatasid esimest korda? Enne oli sanitarid ja, aga õnneks oli niimoodi, et et eks seekord jalga nagu maha saetud pandi kipsi ja siis need tüdrukud siis kandsid kogu aeg. Niimoodi palavik oli ka 38 39 tol ajal sõjamehe jaoks on nagu väikene palavik, hästi tublid olid need tüdrukud. Ehk siis mõnigi mees sonis ja palavik ikka oli ja nemad istusid öösiti õppei viia, abistasid ja toetasid, põhjetasid ja kõikidest, ega need ei käinud üldse nädala pärast. Leiti, et raskemad haiged, kes seal oli. Et saate edasi ja mind valiti välja, kuhu viiakse, muidugi diavaatasin Guybosselist läks läbi, noh ja lõppude lõpuks siis sai Oremburgi siis ta nimetatiivičgaaleriks vastu võtma said jällegi köidikud, koolitüdrukud ja vot sealt juba siis ükshaaval sanitaarautodega hakati vedama. Ja siis see on umbes ligi kaks kuud seljale, kus siis raviti ja läks nagu paremaks. Ja ots oli suur kivi ka vahepeal, mis tegi venitust veel ja. Aga midagi asja saia 58. päeval lubati välja tulla, isa kanti kargud jahibu kargud kättena siis ilusti külma. Noh, siis käisin komisjonis läbi santi isamaasõja invaliidsus, teine grupp ja nüüd hakkab teine periood hoopis teistsugune. Kuhu siis, kuna ma olin agronoom, saadetakse Huphasse. Aga siis olid põllumajanduse sovhoosid ja kolhoosid haldusid kõik kaitsekomiteele. Ja mind määrati 13. eriparanduspataljoni ülemaks, noh, näed seal nagu mul on meeles, et seal oli 28000 hektari maad ütlesin, töötegijad olid seal evakueeritud Moskvast mujalt. Mul kombainerid traktoristid, 80 protsenti olid kõik tüdrukut. Aga eriti palju oli, kes olid haavatud ja said kaks-kolm-neli nädalat puhkust enne enne rindele saatmist tervisepõrandast järjest järjest, paraku uhkust 1000 943. aastal. Meie majandusnäitajad olid head ja lõunahuul oli ringkonna poolt suunatakse mind Moskvasse kremlisse kaitsekomiteesse, kus toimus nõupidamine toitlusküsimustes. Et mina annaksin edasi oma kogemusi, kuidas meie saime teravilja, kartuli, kõrgeid saake ja sai palju tööd tehtud ja saagid või teadja paremad kui teistel ja öeldi, et nüüd mine kärbis ja räägi, kuidas oleid sait. Kas see nõupidamine toimus Kremlis? Toimus Kremlis ja toimus seitse päeva. Dokumendid, mis meile välja anti. Nendega saime sisse seitsme päeva jooksul asjad välja muidugi käia ei saanud, meid viidi sinna sisse ja poodi välja. Ega seal mingisugust lankimistega tänaval käimist ei olnud, isegi Suhdiaater tuvi näitas meile etendust, see aeg oli seal näitas, ega meiliaadress siis on käia. Kord oli majas selles osas kindel ja. Tulime tagasi, meile anti uued ülesanded suuremat kui muidugi enne olid. Ja aga 43. aastal moodustati juba Eesti väeosad, noh, ma läksin siis Eesti korpusse, te tulite siis koos eesti laskurkorpusega Eesti poole jooja. Kuulusin korpuse koosseisu jakk, töötasin komsomoli peal ja manna rivitu mees ja ja, ja siis lahingutesse ja ma ei saanud võite. Aitasin kaasa võidule oma jutuga ja rohkem ideoloogiliselt kasvatada ja et teda vaprust ja mehisust pesta ja ja nii ta siis häbi oli käidud, see oli jah niimoodi. Aga noh, hiljem elu läks edasi ja. Ja kui juskui sõjalast lahti sai hakata tööd vaata, tuli hakata tööd vaatama. Väga hea oli jokk tööd vaadata. Mul oli seljakott, on mingist transpordi vaja ei olnud, kui ma sain lahti sõjaväest. Aga siis oli veel need spets torgid vaid spets erikaubandus ja, ja mint, leppisime kokku ja olin siis Viljandis maakonnast Tarvastus, sain sinna osakonna juhatajaks, see oli eri kaubastud tol ajal. Me varustasime kinniseasutusi. Naia ja seisse sai seal oldud ja väga huvitav periood, aga mitte kaua tehti mulle ettepanek minna Tallinnasse Spias surgi selle kavatsuse põllumajandusosakonna juhatajaks. Aga ma ütleksin, vaat nüüd, kui ma sõitsin sealt armastust Viljandisse, sõitsin hobusega ja melomaan Lila kandiline kast tehtud, see on praegu mul alles, olgugi, et seal sees vist midagi eriti ei ole, siis ma mulloy Vabarandust vähekene. Ja siis sõitsin Tallinnasse, panin selle kasti Tallinn-Väikse, samas oli ka ikkagi rasketel ei oota 45 aastat sügiskortereid ei olnud, kastivanitori võiks hea hoiuruumi sisehoiuruumis oli seitse kuud minu käest ja kui ma tahtsin sealt sisse võtta, särki ära vahetada, tagasi ma käisin sealt, võtsin ta ära ja panin siis puhta asemele, sest et ma magasin kabinetis diivani peal, kuna kuna korterit ei olnud seitsme kuu pärast ma alles sain hiljem Telliskivi tänavale Tallinnas korteri. No see oli suur õnn, ütleja. Ja kahe peale muidugi oli korter ja siis oli meil autoga Opel. Kõvad mehed ikka siis kuna kvartalis wifiga enam oli, siis ma teinud sihuke väike Tallinna jaamast täitsa oma kastiga ära ja elu läks edasi, sai rähku rohkem muretseda ja juba voodi ja. Pliit. Siis oli see aeg, kus väga palju loeti läkitusi ja mina olin Rapla läheduses Tudulinnas lugesin Stalini neid läkitusi. Aga selle seal läkituse ajal oli seal kohapeal meie põllundusminister mägi. Aga seal Homme tuleb kohe minu juurde. Siis oli elman, oli ministri asetäitja ja ja siis arutavad alles ukse taga, et kuhu siis panna kõik endast panna masintraktorijaama. Ma kirjutasin seal. Ja mina siis lähen karutame juurde. Aga öeldakse, tema vastu ei võta, tema on hästi kiire, peab sõitma Moskvasse. Maalt tulnud ja tahan ja aga siiski maamehi. Karotam võttis vastu. Laskis finišisse. Mina ütlesin, mina masina-traktorijaama mind ma ei taha, ma olen peast kaalutud ja ja et pojal ikka edasi ja. Tema võttis kohe siis telefoni. Ma ei mäleta sinna ministeeriumi ta siis kas mägi oli? Ütles, et pange see meest tööle, mis ta ringi longib, MINA, OLEN tõus. Volitatud kohaga. Deka jutt ei olnud midagi rohkem. Aga siis ma läksin sinna ministeeriumisse ja ministeeriumis üldse, et vaat meil on vaja Vana-Antslas direktoreid vaja, koorid, rektorid, Vigalas on vaja ja me tahtsime näha majandusspetsialiste nuusnema kooli. Jaa, hantslase tehnikumine läe ja ma ei käinud vaatamas ja midagi nagu sõjameheliku kombeks. Ja mind siis määrati Vigala aiandus-mesindus kuridirektoriks. Ja nii ette 47. aastal sõidan siis Vigalasse selle kooli vastu muidugi mull koolitööst nii hästi teada ei olnud. Olgu mis muut andnud, aga ma mäletan, ma lõin poledki sõjaväekorra sinna sisse. Iga õhtu laulsime, hümni korraldad, õpetaja käis mulle ette kandmas, kui vaid kõik üles rivistatud, kes kohal, kes ei ole. Ja oli meil sisse pandud, punane must tahvel. Seegis hästi töötas, oli seal punase tahvlotiva päev seltskonda rikkus sellele nimi pandi muster tahvlane, siis panin veel sisse iganes punase lipu ja robuski lipu, seal suurel robuski. Kotid olid see kursus, kes kõige parem oli, sellele kuuks ajaks pääsesime ära. Taaslipp, see, kes kursus, kursus, distsipliine, kordaja õpilast ei olnud sellel ta tooli robuski, lipp, mitu korda varastasid robusliku ära siis käsk antud, olgu jälle uus tehtud. Ja muidugi seal naeruväärne asi. Tänapäeval ta ei võiks kõne alla tullagi, aga vada. Nii sai ta nii poolt partidega lapitud. Likver, võrrastus, poisid, parasiit, häbi-häbitunne oli, aga siis me tegime niimoodi, et peale tundi lasime klassijuhatajal, õpetajal lipparaadio omale hommikus kogu tagasi. See oli peale sõda ikkagi, kõiki täideti väga hästi. Sealt tuli aidata mul. Ja siis rannas ja vahepeal palga partorg seal Vigalas lihtsalt noh, täitsa neid kohtusin, seal juhtus mitmeid juhtumeid, kus saime ka, sain isiklikult sain. Eriti sai meil külanõukogu esimees, sai väga palju kirju metsavendade käest mingi ärataja, tapame teid ära, mulle nüüd kirju tuli. Aga ega siis sellepärast elu seisma jäänud ja edasi siis oli niimoodi, et. Tehti vahepeal ettepanek, et Tallinnasse minna, mina siis Tallinnas ei lähe ja siis tuldi, ütles, et kuule, et karbised, gene Räpinasse kaardi pealt, kus ta siis asub või kus ta seal on seal Setomaal kusagil ma palju Räpinas käinud ja kord minek siis minek, vahetasin manna. Nii et 50. aastal, esimesel oktoobril jõudsin siis kohale, kusjuures igavas ja sõitsin autoga Rosseedee kuulus kastile auto peal, teeks, kuulus kast oli siis peal, aga siis mul oli, on mu vanaema rohkem ma peas, isal juba lehma. Ja üks lammas oli ilmast ei, kolm talle. Nii et ma tulin, oli täitsa üks autokoormale juba olla maa nagu toimib täitsa jõukas mees maalse räpisõdurit ja majja sisse. Oktoobrikuust 1950 ligi 30 aastat. Olla kasutuses direktorina, see on terve ajalugu ja kui hakata nüüd võrdlema, siis nüüd see on öö ja päev. Siis, kui moodustati kolhoosid alles ja ja milline siis meie maja on ka välja nägi meil hobused tehnikat, meil ei olnud uhke meie noorte peale õpilaste peal me tegime kõik sisse ära. Tegelikult mul tööl siis ei olnud, ma ise olin direktor mal iseõppele juhatamisel, partorg, komsorg, ega siis niuksed Kahadest polnud nagu majad, on meil. Ja tehnikum ise, seesama meie praegune loss, seal oli õppetöö seal ühisRooma, seal oli Kök saialadu, Meie naride peal õppisid, elasid. Kas te panid siis Räpinas ka samasuguse korra maksma, nagu Vigalas? Ei jää, küsimus on niimoodi, et need kolm aastat igaveses tulid seal, ma sain selle tööga targemaks. See oli alul, teadku sõjaväest, dolla ega lõpupool juba leidsin ise ka, et need ajad on teistsugused. Ja siin olid enne mehed juba olnud ja, ja kord majas. Tol ajal, kui ma tulin siia, oli üks traktor, Mattimine tuli Brat, minu teada on traktorid üle 70. Siis me saime ühe autu, õigemini vastu saime ka teise veomasina. Praegu minu teada on kunagi üle 60 autu tol perioodil Me karistasime õpilasi, miks nad käisid muru peal ja teed pidi läinud. Enam Praat ei karista sellepärast et meie teed asfalteeritud, siis olid mülgas. Kui palju me tol ajal istusime hommikul ja õhtul. Petrooleumilambi ja küünlavalguse all, sest muud valgust ei ole. Õpilased käisid jalgsi Võrus, mul praegu kassapidaja tuletab meelde, kuidas tema käis Võrus jalgrattaga palga järel. Aga nüüd ei taha, neli kilomeetrit eemal on söökla, ei taha või siis kauplus idasid jala minna, autoga rääkimata veel põllutöid. Meie koristasime põllud ära, aga peksime vilja, kuni märtsikuuni seal tegid õpilased. Rehepeksu käis talvel. Ja ega kombaini siis ei olnud. Vilja panime küüni ja kui ta oli juba lumi, tuli maak, teravili oli koristatud kartulisalves ja talvel, siis hakkasime lehte peksma. Nii käsitöö. Aga elu on edasi läinud ja see on väga, väga tore. Samuti on ka uus õppehoone praapil valminud uued ühiselamud ja rida asju, mida, mida, mida ei võinud tol ajal nagu mõeldagi, et ta nii kiiresti tuleb. Ja rõõm on selle üle.