See oli meil nimi, mina olin kõik stsenaarium, kaks venda ja kaks õde. Nüüd, kui olid juba suuremad, siis läksid naisest ära. Nagu minagi töödida, teha. Rasked. Keskel mõisasaksad olid ja kahte neid oma silmaga olete näinud. Alati nii, et ma mäletan seda väga heasti ja mäletan seda ka viienda aasta viienda aasta revolutsiooni vega, siis mina midagi sellest aru saanud veel, ma olin seitsmeaastane, siis? Jaa. Tallinnas ära kutsub kõik töölised oma juure, et igaüks oma hobused, igaühel oli kinnitud hobune, kellega ta töötas ja liistati kõik, võtke kõik oma hobused, kange kraam peale ja sõitke metsa oma sugulaste juurde. Mustsäga tuleb Tallinnast ja kõik hävitab. Nõuavad kõik olid nii ärevusse ka siis ei teadjumaal midagi sesse funktsioonist, töölisi saatis ära. Aga minu vend, vanemvöönd On see mängis EAS-i karmoškad, tema hakkas pilli mänginud, mitte kuhugi ei lähe mingilt, kus seda ei tule, meie omad tulevad kuhugi ei lähe, nemad jäid kodu ja veesis. Meie isa ja ema ja panime kraamiga, sõitsime metsa, kuskilt sugulaste juurde pööraveri, uuri aga isa ei kannatanud seda välja. Seal metsas olles sõitis tagasi vaatama, mis või sest tehakse. Ja siis võis põles nüüd ja olid seal mündisus mustada ei olnud, olid meie oma kohalikud revolutsionäärid, kes põletasid seal vaja oli, seal ma mäletan, üks, üks. Anne oli ja noh, siis minu veel nende hulka läks ja nii et isa tuli tagasi, mõis põles juba ja siis tuligi meil järel ja tõi meid tagasi. Nii et võis, põles karjalaut, põles meierei põles, vabrik põles. On, aga veel ei tehtud mitte midagi. Parun kartis siis, et kohalik rahvas ühineb nende mõisa, põle. Ja ta sellepärast siin olla on ka niiviisi selge, et tema tahtis meid ära ajada. Et, et mitte siinkohal ei ole, aga nendel ei olnud vajagi, nemad olid ise ise, on juba niisugused hakkajad mehed. Parun laskis jalga. Jaa, palun, sõitis ka siis minema, kui meiegi sõitsime. Veel oli suur, ma mäletan, suur ruum, niisugune voor oli, see oli talverehvide peale, oli kõik see esimene, hoidis üllam. Laualamp oli Williamsi käesed, siis tagumist, näevad kuhu minna ja Farun sõitis ka ära ja siis jäigi võistusi. Vot niisugune oli see viienda aasta. No ja siis pärast relva, kui me olime juba tagasi, siis igal poolmõisat poole poole, seda alati õhtu vaatasime, küsisin isa käest, mis pärast põletavadoomitegi isa ütleb, et no mis me saame teha, seda maksame neile kätte, nad ju kõik see aeg sunnivad ja ja peksavad ja nüüd seda selgelt niiviisi võis, oli varemeis, võidulli varemeis, võis, oli varemeis, karjalaut oli varemetesse, loomad anti välja ja siis oli. Tal oli seal mõisa juures üks suur viinavabriku lehitseda, feeritustandi spiilitas töölised vintsis linna. Ja see oli suur ladu või mis asi ta oli, seal olid latid. Noh, ja siis need revolutsionäärid, kes need tulid Tallinna poolt, eks nendele siis tulid meie omasid ka siis nad ajasid kõik need vaadid ajasid välja jäätsehhid augud sisse ja kõik saatsin selle tseeritusse kraavi. Siis mõned võtsid seda piirituse lund ja jõid seda, sõitsin ta ja kõik need puud, mis seal olid suves, siis tulid kõik kuivanud. Vot niisugune oli. Aga varsti hakkasid karistussalgad mööda Eestimaad. Ja varsti tuligi, ei olnudki kuigi kaua juba tulid, ratsanikud tulid, trantsernikud suurtükk oli, ma mäletan, meie mõist tuli ka suur tükk, mitte väga suur suunda ei olnud, aga noh, meil on siin küll suur tükk siis meie lapsed sõitsime kõiku ahjul ahju taha, et ma räägin lapse keelest leidsime endid, et suur tükk minti purustaminud ka, ega nad ei suurtükiga ei teinud midagi. Need siis see mõisnik andis käsu kõik vallamajasse minna, kaitsma vallamajasse, see olnud mõisast kaugel, pool kilomeetrit või palla mäest kõik minna ja need, kes need eestvedajad olid, need olid juba kõik arreteeritud. Keegi ära ei jooksnud, ei osanud püsse ta veel teha, et ära joosta ja siis need suutis enne, siis hakati näiteks, ma nüüd tapeti, peksime väljamajas. Aga neid kõiki, lapsed, vanad, kõik, kõik aeti valla, mees kokku, et näed seda suur värame osi. Niisugune saal oli seal keskel, oli pink. Pingi peal olid siis need, kes mitu hoopi neil pidid saama, need siis pandi sinna pingi peale kõhuli ja seoti nööriga kinni ja ära istus siis seal nende juures kõrvas, luges neid hoopis ju palju igaühe loopisi anti rooli siis kohtumõistja oli seal ja eks need suured sandarmi olid ka. No aga tema andis. No mis teha, kui palju igaühele anda. Ja siis ühe käega olen seal lasti maha, seda ei antud, peaks pilkunud, seda ma mäletan kirkmani, Juhan sai väga palju peksa. Kirkmanni. Juhan suur noormees oli pikk mees. Sai peksa nii palju, et kui sain toobid, vaenlased, võeti nöörid ära. Ta ei jõudnud enam pingi pealt üles tõusta, libises maha, siis nii verd oli pekstud, selg oli verine, siis lasi omaksid, võtsite siis ja viisid kodukonspekti palja ihu peale palja ihu peale ja millega peksti mehhiklased? Vitsad, vitsad. Vaat just nagu oleks kruvitud kokku niisugused, mitte lahtine vits, aga ma ei oska ütelda. Nagu oleks olnud eraldi paksud, jämedad kokku pandud, sedasi müti olnud vitsad kokku pandud, aga lihtsalt kruvitud, niisugust kokku pandud siis nende. Palju neid oli seal, keda nuhelda. Nii, ja nüüd seal, mis oli, siis tuli, siis oli minu venna kätte kordunud, aga teda ei pekstud. Pääses tema oli seal ka temaga toodi sinna ta oli noor, alles tuli alla 16 või niisugune. Mõistlik siis. Jürisson. Nuhtlust ei anna, aga las sa lasta tähistes niiviisi jale kulgi põlvel, et las ta nagu jaganud Allale suud. Et siis ta jääb ilma, aga jaan neil läinud seda tegema ja siis võisid, ise lõid teda paar korda pähe, niiviisi. Kange poiss oli ka. See poiss oli jah, no vot, ja siis kõik me pidime seda pealt vaatama, seal kohe selle jaoks kohe saadeti, aeti kokku, minul noorem vend oli taani nelja aastat minust vanem noorem vend ja näete siin ta välja ta lolliks ta ehmatas ta seal nii talusse mõjus. Ja tal läks suvelaks ohtamanni, kaua ma mäletan, kui teda ravinud olin Taanis rumaluse tappis, sai tuppa ise, mina olin mingisugune ohvitseri ohvitseri, tappis kõik saajani kes tuli isand, tunnis jood, peale kisa ei jõunud teda kinni hoida. Niiviisi kevadel mõjuscand, õelas seda nii üle, Taylond hülje, kangesti seda ja kes peksjad olid, soldatid olid sõdurid, soojend peale selle, vot see ühedajaga jaan, ta lõhkus kive, aga ma ei tea, kuidas ühe käega nimi lõhkuja oli ja siis olid veel kaks kohalikku inimest, need kolm inimest klastima kergu kergu surnuajas. Kelgumõis oli Kaise mõisas ka üks kilomeeter või poolteist seeme ja seal oli surnuaed. Ja sinna siis need seoti Putin külge kinni ja silmad ka kinni ja lasin need maha, sinna, selle helkur surnuaeda. Ja siis pärast seda ilusat lauad, omaksed, tegin neile ristid ilusat tegid ja siis oli nii suur viha mõistingi siis, mis ta tegi, ta andis Nisikese tingimused või et talumehed toovad tall mõisa ehitusmaterjali tagasi, ehitatumus mõis. Vot seda ma mäletan, kui tahtsid päikese ja siis ilma rahata seda nagu karistuseks. Vend. Isegi mõisas ka do mõisa moona hakkas, oli, aga temal läks kiiresti minema. Ta läks turis tornis oli see hobusekasvandus ja siis sealt tornist tuli siia oru lossi iilisheemi lossi juurde. Seal oli suur Manjees, lõbusaid hobused olid seal Jel see veel meie nööril, vot tema oli seal tallipoisiks nuia siis. Abiellus ja õde ja õemees oli ka töötas, õde töötasid seal skeemi juures ja nemad hakkasid siis mind kutsuma, siin tuli heliseevjuuretsi, maksab nii hästi. Et 50 kop ka päevask ja mina läksin siis ka see on oru lossi juurde. Hakkasin siis sealjuures. Koristasin seda parti, pühkisin parkioomiku tüdrukuid oli niisuguse, meid oli palju, seal reisisime neid keerandasi pühkige Mommiku, enne kui see välja tuli, terminali juures seal aitasime, kasta ja istutada ja vot nii, sugulise töö peal olime seal, aga seal oli üks, üks Voldemar puss. Meie sugulane ka tema õliga seal selleks kärneri poisiks, tema oli ka 10 aastat minust vanem, ta minul ütleb, et, et sellest ei tule sul midagi, ongi välja, kuid sina hakkad vahetama, kohtasin selle jaoks, et otsid parimat elu. Et sa mõistad, tulid otsima paremat elu siia, et sellest ei tule miskit välja tarvis võitintel selle parema elu eest. Ja siis ta andis mulle mingisuguseid raamatuid, millest ma väga vähe veel aru sain neid raamatuid ja vot see siin Voldemar buss oli siis esimene, kes viis mind nagu võitluse diilijat, midagi ja saada ainult võitlusega. No Voldemar buss oli pärast, ta oli suur mees, poldermal buss lõpetas esimesed punaarmee komandörid, kursusest, twitteri kohvis minu vennaga, minu venna Jaaniga ja siis kui tuli punaarmee Võrneerimine, siis minu vend Roti esimese Tallinna polgukomandöri, mis ta oli kodusõja rinnetel. Voldemar pus. Kuidas teie elu edasi läks? Elu läks edasi. Ma tahtsin saada vabrikusse. See õde, mis siis onul oli lennanud, läksid tiitel kohvi. Nii et mul oli, kelle juurde minna, õe juurde ja siis hakkasime otsima tööd. Maega katsus šveiki, ma ei osanud vene keelt. Mul ei olnud korterid. Ei, mind ei võetud kuhugi ja siis ma läksin. Hakkasin sisse akti teenijaks. Hakkasin, saaksin teenijaks lapsi, mul kolm rubla kuus. Söömine sealtpoolt ja. Kes teie pererahvas oli? Pererahvas oli, elasid Suvoorumi tänavas maja 31 chowskitsi, loomulik, kuidas seda eesti keeles ütelda, tsaariametnik riigi riigiametnik teen ja see oli tal palju naine midagi ei teinud, proua oli, käis mida diaatriaid. Vanamees käis tööl. Aga mis asi tema oli või mis tegi, tuli lõuna, tuli kodu, mäletan, väsind oli oma mustas kast joomisehitis sufadel pikali, natuke puhkasin, läks jälle tagasi. Peterburg oli suur ja uhke linn sellepärast peale. Ja tüdruku, mis midagi ei teinud, ei näinud, sai suurde sellesse linna, siis oli alguses kohe ma kohe kartsin, ma kohe Krahjad, sisin need, mis ma tulin siia, aga seal juhtusid üks eesti perekond. Ja sellel olid noored, kes töötasid tehases ja nemad hakkasid mind siis tassima venelaste poole. Andsid mulle raamatut, õpetasid mul lugema külakoolis ju. Tsaariajal me õppisime vene keelt, nii et algus mul oli käes, ainult ma ei osanud ütelda, milles ta või milles näete. Aga nii, et ma ikkagi juba teadsin sellest natuke juba hakkasin juba aru saama juutust. Jaa. Jaa. Kutsusid juba mind, neil olid mingisugused koosolekud, seal salajased koosolekut kutsuti mind siin vot sedasi, vähehaaval ma seal siis läksin edasi. Kuni veebruarirevolutsioonini. No mis me siis tegime, mina midagi suurt osa veel revolutsioonis ei võtnud. Vedamisel aitasin nendel Seal oli ees, oli poisi kõvalitsuse koht ja kusseageerinski oli sisse vist talvepalees ja töölised läksid siis rongi täikus oma usalduse andma omavalitsusele Tauria bee palee poole läksid minema. Istusin lapsega, ma ostsin lapsehoidjaks, olin ka toatüdruklapsehoidja ja istusin niiviisi sohva peal lapsega ja vaatasin, teisel korrusel me elasime, nägin, et rongiga Läheb lippudega ja rahulik rongiga läbi münte, mida mõned laulsid ja läks, järsku hakkas, hakkas ülemelt tulistamine, üks kukkus, teine kogus tõstsid üles. Siis suvised madrused nägid, et meie maja pööningul lastakse kuulipildujatega ja püssidega rongiga, et jääks ikka edasi. Aga need läksid siis sellesse katusel nägindajate pööningul tulistasite, siis tulistamine jäi tagasi ja need tulid, said, jooksid siis mööda kortereid, siis sellepärast vist valitsid selle maja kussari töötajad elasid, et mustavad, kelle juurde Speita ohvitser, soldati, riides, punane lind tuli rindu, soldati, müts peas, suur seenel säinas. Ja mees andis kella. Aga sakslastele oli nii, et kui hell andis, sest siis tootja truck pidin tegema lahti, nemad ise ei teinud. Mina teen ukse lahti ja kohe ütleb Randy. Mängid proua Bly kohe seal sealjuures ka proua juba teadis, tähendab, miks viite ja siis panid sahvrisse. Pani sähkris, pani sahvri ukse lukku, aga koos püssiga koos püssiga Tani sahvrisse. Aga madrused käisid nende korteris otsimas. Ja tulid meile ka. Söövad kõik meil suur-suur, korter, kõik toad, no mis saatsid, mis sa leiad seal midagi ei leia. Istusin sohva peal lapsega ja ajasid lõppesid minu seal kohe nii kui kurjategija lapsega ära, et tõuse üles saab, heidad sohval sessessid sohva ülesse ei olnud mitte midagi seal all ja juba hakkavad ära minema, aga mul oli laps süles. Mida mina vaatasingi, proua ikkagi keerles seal vahel niiviisi, et kui ta moondin nüüd ütelda, Sa pead silmaga selle sahvri ukse peale ja siis ma sain, Tolime moment, niisugune peadsin vea lapse peal. Kus oli vaja koosolekul ja, ja siis hakkasid jutud tulema, et Lenin tuleb varsti Venemaale. Ja tuligi kaasa hooldatute. Kolmas aprill 1000 970 70. aasta. Petrogradi bolševike parteikomitee organiseeris niisuguse piduliku vastuvõtu. Igas rajoonist oli tööles esindajatest kalonid, krossatist, maanteealused ja kõik sõjaväelased ja ja mina siis ka need mina oma šeff sütitada, siis läksin, kes mind algul sest alustasid ja läksime siis sinna. Ma tahaks juurde väljakule, meil oli teade Gleninud, nõnda küüsi. Aga siis oli juba rahvast, me olime selles numbris umbes kella kolme-nelja ajal või niisugune peale lõunat. Sähvas oli juba palju rahvas tuuli ja tuuli, tuulija tuuli. Oi, see oli see oli see ootamine, oli ka huvitav. Paljud kalonnid võtsid ühes tõrvikud. Ja kui hakkas minema juba pimedaks siis panid oma tõrvikud põlema see väljak 30 minutit enne seal oli tulupiline siin nulli tulukene revolutsioonile. Senna vaksali trepi peale soove vaksalist sealt kui siia väljakul tulla. Trepi peale tuleb grupp seltsimehi. Aga Meeli, meil oli nüüd natuke segadus. Noored, meil oli niisugune tunne, et küll Lenin on mul nii suur juht, et siis ta peab olema ise ka üks suur mees, Metleninud, me oleme üks pika kasvuga mees. Ja seal nende hulgas ei olnudki. Aga siis, kui lemmin võttis mütsi mütsiga lehvitas, siis me saime aru, et see on teeninud. Siis hakkasin meiega karjuma. Vaat niiviisi oli, no ja siis ta tuli, tehti siis nagu teed seal läbi rahva sai tulla siis sinna soomusauto peale. No ja siis annaks soomusauto peale ja siis tema tervitas Venemaa revolutsioonilist töölisklassi. Mulle väga meeldis see on, kes oli suuteline hukutava tsaarivalitsuse kes rääkis edasi, ma juba siis teadsin, nii ostsime siis mul oli juba Medendil selge Missuguse vabriku või tehase töölistega teie koos seal oli niiden pudilovi, tehast, putilovi, töölisi. Minu perenaine siis küsib, et. Siis ega ma siis ei olnud veel, aga mina ei osanud seletada, et mis mulle piletid ja sedasi ja andsin ta sellepärast ma olin see siis ta. Te olete vaid meie majast lahkuda. Vot siis ma saingi Petrogradis minema, siis läksid või? Noh, siis läksin udu vanemate juurde, tulite tagasi Eestisse ja tulin Eestisse. Ja siis siis hakkasid, hakkaski meie. Nii meie punakaart, Amles Me pidasime koosolekud Raplasse. Seal koosolekul sai meile organiseeritud enamlaste fraktsioon ja seal siis vahastusingi parteisse amlast 1907 seitse. Detsembrikuus meil oli koha peale revolutsioonilist liikumist juhtima saadetud Tallinna poolt Aleksandr Lippus. Endine vaatamas, noh, ja mis me siis tegime? Suur töö oli meil mõisate ülevõtmine, mõisades olime ja küünilise kommiteesi organiseerida, kelle kätte anda varandus, mis mõisast sai võetud. Muuseas, minu isa sai ta mõisakomitee esimeheks. Tegime koolid, koolid said nendes väikestes majades üle viidud mõisad majadesse abistatud nõukogude võimu, hakkasime organiseerima valimisi. Ambla, see oli valimised niiviisi. Minul see lippos andis ülesande, mina teeks tööd lassi hulgas, siis ma seal ütlesin neile ja kui läksime mainima, siis valijatest oli 50 protsenti naised. Olge. Elu meil oli alguses, aga siis veebruarikuus ei olnud ju seda sidet ka meie õigel ajal ei teanud. Et sakslased juba on siin juba Tallinn oli läinud ja nad tulid juba edasi mööda maad tajuks, katsus ära sõita. Okupatsiooni ajal siin ei olnud ju, te saite siiski ees minema ja, ent ka Alex ära ja, aga vanemad vanemad jäid siia neid varreteeriti. Ta suri vanglas, sõitsime titel kohvio juurde, Voldemar buss oli ka seal, töötas ka seal järveriks ja, ja vend ka tuli, siis hakkasidki need kursused sõjaväekomandöride kursuslased kursused, nemad läksid siis kursustele ja ma tahtsin minna, kohe oleme kirjutanud, aga vend ütleb, et enne ei lähe. Mina tulen, oled siin ja mina siis bittel kohvis. Täitevkomitees töötasin, pitser kohviniitja, pommid ees, kuus kuud töötasin, kui nende kursuselt läbi said. Siis kui juba oli Eestiga moon Narvas, siis vormeeriti ratsaväepolk ja mina siis tulin, ratsaväepolk, esitsid Narvas, siis läksime edasi kuni uussaluni. Ja vaat kui olime sealjuures siis ju Eesti valitsuse hakkas nõudma oma läbi välismaal. Eesti diviis likvideeriti, see oli niisugune suur kahju kõigil, kõik olid nii kangesti nördinud. Et siis meid saadeti teistesse osadesse, ratsaväepolk saadeti kasakud polku ja hakkasime jälle igaüks, kus keegi läks, hakkasid jälle sõdima ega siis keegi puhkama jäänud, aga mina sattusin seitsmes Ukraina vōi polk, mis me seal tegime, siis oli 20. aastal oli kangesti raskele emaga, ei olnud leiba? Ei armee leida, oli kuskil ei olnud? Jaa, aga kurakutel, ukraina kuivakutel, nendel oli küll leiba, nemad ei müünud kommunistid ja nemad ei müünud. Panid aukudesse, mäda nägu, aga ei anna. Olin nüüd rajoon, kus teadsid, et On kullakud peitnud lee vaena. Läksime sinna rajooni. Leidsime selle koha ülesse. Võtsime nisu nagu kuld said võetud sealt välja, nad ei olnud veel rikkis augu sees valatult kohe augu sisse, nii võiksid olla sinna mädanenud. No vot. Ja siis meie ajasime kottidesse lõik. Krasnaja praadi linna palju te saite sealt nisu, neid oli 100 koormanud. Jääksime kõik siis oma. Igaüks on aga kaks hobust, oli ees üks küla Carlovka selles linnas, kuhu pidime viima üks, 30 kilone, et me pidime selle vimma Krasnaja kraadi endine nimi oli Konstantin nõu kõlanud Poltaava kubermangus. Kärlovka külas ööbisime ja olid jutud, küla inimesed rääkisid, et lahnulased teid ootavad. Noaga komandörid ei panda rõhku ja mitte midagi ja mina olin veel viimased neljas Pasoodis Marlin. Hakkasime sõitma. Need, kes olid Kanandeeri, need olid ratsanad, sõitsid enne väljakülast. Niisiis läheme, läheme sealt Kärlukast üks, üks kilomeetrit, 10. Saime siin-seal üks kaevali. Me jõime vett veel, seal kaevus sõitsime Katrin logid peale vett ja järsku selja tagant tulevat ratsem, et tolmu seal siis juulikuus oli tolmas tee, ratseme tulevad ja päris ligidal siis järsku teevad võistluse. Räägi nii, kui see signaal käis nii syndjeest mõlemilt, poolt teest tulid lahnulist Me kallale, kus nad varjasid end, siis ma ei tea veel, kus nad arvasid, seal oli küll Lähme Roosipõld oli ees päevalillepõld, päevalille nad ainult ratsakõik. Aga ratsamees oleks vähe olnud, aga nad olid kuskil mujal, tulid sealt siis meile kallale, neid oli mitukümmend korda rohkem, kui neid. Ja neil püssi see on, neil olid mõõgad ja mõõkadega Traiemanni mehi, siis noh, me näeme nüüd, kui nad tulevad sealtpoolt, kaugelt hakkasid tulema. Hakkasime neid kotis maha panema, Igajuks viskame potid maha, et, et ära jooksta, seepärast vankriga koormaga ei jõua ju joosta. Hobust ei jõua ju meie viimaselt, mis me olime, läksime steppi. Keerasime stepi. Aga nemad muidugi nelja järel ei tulnud. Sellest ülejäänud olid siin kõik nende käes, seal tee peal mis võib olla üks kümme-viisteist kilomeeter, CD see oli kõik verega tehtud, sest seal oli kõik tapetud mehed ma selle liiva sees. Nad ei tapnud niiviisi. Et seal ei pea talle otseselt seda ka ehk tähele õiget seal saapinud, aga ta raius nii missi, ta oli see hobuse peal. Ja siis kes ees seisis, siis, kellel oli pea väändunud, kellel käe meetoamalt kohe olid kõigil kõigil olid niiviisi vot niiviisi, Mahnu tappis. No ja siis seal Vernialanna ja küla. Me juba tulime siis rannakülasse. Et nüüd on juba see valmised lahnoosi enam seal ei ole selles külas ja sõidame külasse. Loolased seisavad Mõekadega lahtise mõõkadega ootavad meid. Tuli siis niisugune man, ent seal on raudtee ligi ja sealt läks mööda. Soomusrong tuli ja tõus, rong andis paugu ja noolased, kuulsid seda pauku ja need ka, kes meid ootasid. Kõik pistsid plagama, kõik, kõik kõik ööbisse tagama, tähendab, mitte midagi nad ei saanud, nemad tahtsid mööda moosi saada või tahtsite leiba saada, nad hobusid, vankrid, saadame meie mõõtmised, meil tegid lenne, tapsid, kästi riidest lahti. Sul on palju seal ellujääjaid. Ei olnud, ei olnud ühtegi ellu ja ainult meie neljakesi olime, kõik olid joonud ja siis me tõime nad panime patroodade peal või nende vankrite peale, teeme sinna külasse, seal üks sära on. Panime siis sinnasamasse maha niiviisi. Ja siis Laweldi võtsin ämbri kätte ja vaata, et kas ma midagi tunnen, et koeraverist. Kole palav päev oli. Nad olid verised ja paistelt kõik ja liivased ja minti üht inimest sidunud. Siis külamehed küll haigimise tantsinud tykki siia linna asi ja siis panime linase seitse nende muudade peale nende vankrite peale, mida me pidime viima leiba sinna linna. Pärast räägin, siis oli plats keset linna sinna, siis sai vennashauda pandud kõik muusikaga ja ausalt maetud nad. Ja siis me tulime tagasi, siis korjasime leivad ära need kotid kõik ära ja teeme kotid ka sinna. Inimesi surmaleivataimi ikkagi. Kus te elasite ja mis tööd te tegite pärast kodusõda? Tulin Petrogradi. Hakkasin kohe tööle, mind määrati indel, näed, Eeeszindel näed, nende lapsed, kes sõjaväes surma said selle internaadi majandusülemaks. Silmul sõi, sündis poeg, siis ma olin kolm aastat, ma olin kodu, ei töötanud. Ja siis ma läksin. Siis partei saatis mind tööle. Aga see oligi mu viimane koht Leningradis kuni 38 aastani ja siis 38-sse aastasse hakkas mul see Repressiooni mul määrati seitse aastat, seitse aastat läks mööda ja siis ma sain vabaks ja ma sõitsin siia mullodi, las Kukrusel sõitsin jõule kukkumisel iis aastat töötasin Kukrusel vanemnorme ja ja 50.-ga aastal tuli uus käsk, tähendab, mul oli ainult seitse aastat. Mul on alati olnud ja siis mind võeti uuesti kinni siis vandi eluaegne asumine Siberis, Krasnojarski krais. Viis aastat olin seal ma kõik see aeg kirjutasin avaldusi, et Pravellid tunnibravinna ma seletasin, et mis asja, et minul ei ole mitte midagi, ma ise mõtlesin, et kas ma siis tõesti eksisin kuskil ise oma elu läheb kõik lagini ja mõtlesin, et kas tõesti ma kuskil eksisin. Ei aimanud, ei ole, minul ei ole mitte midagi, minul ei ole mitte midagi, minul ei ole mitte midagi, mina ei tea. No vaat sedasi siis oligi peale Stalini surma, Me olime kaugel Siberis, ei teadnud, et see suund on. Vot ja ongi kõik. Ja olid nüüd võid, passi sain ja sõitsin siia. Niiviisi nüüd olengi Eesti, nüüd on juba 30 aastat. Kui ma olen siis Ararati personaalbens liidulise tähtsusega. Ja siis jälle nüüd ma olen linna kodanik ja Kohtla-Järve. Ja meil on siis koduse jää seksiveteranid, ma olen selle seltsi esimees ja neid küll vähe on, aga noh, ma ikkagi seda teen ka veel. Vot 30 aastat olen niiviisi.