Eesti NSV teenelise õpetaja Leida kokka mälestustes on olnud ja tuleb selleski saates juttu tema isast Hans kiilaspeast. Viimane kuulus aktiivse töölisliikumise tegelasena 1905.-st aastast. Maa sotsiaaldemokraatlikku töölisparteisse tegevuspaigaks Tartu põgenemise järel Helsingi, kus tema korteris leiab peavarju ka Viktor Kingissepp. Osalemine Soome punaga kardis jääretk Helsingist Kroonlinna, mille tegi kaasa ka tänane jutustaja Leida Kook. Ants kiilaspea oli Eesti töörahva kommuunivalitsuse esindajaks Ukrainas ja võttis Eesti kütidiviisi koosseisus osa kodusõja lahingutest. 1900 kahekümnendatel aastatel Siberis töötades soovitab ta tütrel õppima sõita Neeva linna ja siit jätkab Leida Kook. Jõudsingi Leningradi hommikul vara kell kuus, sel ajal oli Nevski täna või see täiesti tühi, rahvast ei olnud peaaegu kedagi, ainult vajavaid koristasid siis tänavaid. Ja ma ei mäleta, kas siis oli üldse neid voorimehi või olid ainult need niisugused, nagu nimetati lam, Avoid ja suured rattad olid siis ja see oli vist suurte asjade vedamiseks. No ja siis panin oma varanduse sinna peale ja ja ise istusin siis kõrvale ja sellele hobusemehele ja jala gripsid. Sõitsime eneskid mööda aneskit mööda oli väga põnev sõita, sellepärast et seal olid suured kauplused ja igasugused asutused ja ja need aknad olid kõik peegelklaasist, nii et ma kõik igal pool ennast hästi nägin. Ja koomiline oli küll. Sõitsin siis Vassili saarele Rafacasus Vassili saarel, esimesel liinil, Endis, sest kirikuõpetajate seminaris see maja oli kaunis suur. Seal oli niimoodi, et eraldi oli veel siis kirikuruum seal kirikus, siis me alati tantsi, sõitsime ja see oli veel niisugune lõbustamise koht. Alguses ma olin kooli direktori juures sõõrafakkide rektori juures, sellepärast et see oli isa sõber Soomest täiter. Ja pärast siis ma sain omale tuua ühe vanema naisterahvaga kõveralt koridori peal, seal oli palju niisuguseid väikseid, dub eksamid veel mingisuguseid ei olnud, oli ainult vestlus. Ja vestlusest pidas meiega seltsimees Käspert. Mõtlesin, et ikka tulevad kõik küsimused partei konverentsidest, kongressidest ja kõik, nii nagu isa mulle ikka kangest õpetas. Aga ei olnud mitte midagi, lihtsalt küsiti kõik, kuidas seal elame. Siberis ja isa kohta muidugi pikemalt seepärast, et kätt hästi tundis teda. Ja võeti sismindrafaki vastu. Esimesel kursusel, kes olid õppejõududeks õppejõududeks oli panna, oli matemaatikaõpetaja pool, oli poliitökonoomia õpetaja siis oli meil veel deep. On. Seepärast oli Leningradi Ülikooli professor sele Depmaniga sai väga palju nalja, oli niimoodi, et mina olin rühmavanem siis alati need päevikud olid minu juures. Tepp nalja oma taskuraamat märkmik ja seal oli siis ta kirja pani sõna kõik need hinded ja alati, kui ta siis hindas, siis ta hindas nii nagu apteegikaaluga. Et üks, üks miinus kolm, kaks miinust ehk kaks plussiga, üks oli ka vahel plussk, nõiapoisid, otsustasid talle siis nalja teha, võtsite selle märkmiku kuidagi ja panid kõik need miinused plussideks, parandasid kõik, kõik sale, aga mis tal oli. Ja lõpuks panid siis nii päeviku vahel, et mina teen päeviku oma tuppa ja oligi kõik ja pärast viisin tagasi ja mina ei leidnudki, et see seal vahel oli. Ja siis hakati otsima, et kus on, tähendab tema märkmik keegi ei teadnud. Ja lõppude lõpuks siis avastati, et ikka on olemas ja keegi oli siis ütlen, et, et noh, et see oli kiilaspeatoas. Et see on mitte kuskil. Ja siis Depmann kutsus mind oma juurte ja ütles, et seltsiline siis öeldi seltsiline, et seltsiline kiilaspead teistma, seda küll kunagi ei oleks uskunud. Ega ma isegi ei uskunud seda. No ja siis oli veel üks pottsepp selline. No ja siis oli meil veel meerinosalmeson praegu pansionaadis eesti keelt andis meile seal kuigi palju, raud oli ka, vahetevahel asendas see, kes oli minister, siin haridusminister. Mis ained olid töölisFocultüübis? Kõik ained, keskkooliained olid töölisvõtmateet oli ju mõeldud just nendele noortele, kes sõjaaeg ei noh, ei saanud lõpetada keskharidust, siis nendele anti võimalus tulla sinna ja seal oli tervest Nõukogude Liidust eestlased, kõik eestlased, soli eesti Raphak. Pärast Eesti Rafakviidi venerafakiga ühendati. Kuidas te ära elasite stipendiumi soita ja 10 rubla saime stipendiumi. Kauaks sellest jätkus? No teate, mina lisaks näiteks raha ei saa olnud, sellepärast et mul Siberis vanematel raha ei olnud mulle saata ainult toitaineid neid toitaineid, kui ma tõin, muidugi mul oli seal suurel hulgal alati ma tehnika sinkisi mitu ja ja hane siia, kana, siia, mune ja igasugust asjana, aga siis me ju sõime kõik koos. Nii et sellest ei jätkunud koige kauaks, aga teised Tõivad ka ja siis me niimoodi kuidagi ikka saime hakkama. Noor inimene vajas aga ehk muukski raha. Noh, siis oli meil jällegi niisugune võimalus, käisime sadamas tööl, nii et me seal vahel pühkisin sadamad vahel siis käisime poistega koos, nemad laadisid suhkrukotte ja nii edasi, need läksid, vahepeal katkes meie kõik, varandasime ja teenisime, nii et me saime omale riietust, jalatseid ja riietust. Ja siis oli ka niisugune asi, et meil raha muidugi juuksurite jaoks nii muidugi ei olnud, aga siis me kogusime üks kord natuke raha ja läksime aadikesisena juuksuri juurde ja siis vaatasime, kuidas neid lokke seal tehakse. Ja siis olin mina meister. Nii et kui me peole läksime, siis mina tegin kõik soengud ja ja, ja lõpuks ma sain veel niisugused oskused, ma leidsin tänavalt poldi ja selle poldiga tegin siis niisugused lokid, mis olid väga loomulikud. Kuidas te seda polti kasutasite, kas soojendasid või soojendasin, soojendasin ja mul omal ei olnud siis vahe muud midagi, kui ma panin priimuse peale teekannu ja lasin auru peale, siis mul tulid kohe ilusad lokid pähe. Natukene juuksed, lonks, need elu päris igav ei olnud, ei olnud, väga põnev, oli väga põnev. Refatis oli meil väga suur kampsun, oli organisatsioon koosolekud toimusid, aula Saul oli hästi avar ja väga huvitavad koosolekud olid, sest aeg oli ju huvitav. 25. 26. 27. aasta. See oli ju Trotski esiLoovjevi küsimus. Enne koosolekut me harilikult alati kogunesime palju varem selleks, et seal siis kohtuda kõigiga ja arutada, rääkida oma arvamusi ja, ja peale selle laulsime väga palju revolutsioonilisi laule. Leningradi jõulud Eestist kuigi kaugel, kas Eestist uudiseid ka läbi imbus ikka kõik. Kui 24. oli see neljandal aastal see sündmus, siis me olime esimese detsembri ja siis me olime kõik teateni häiritud sellest asjast ja me tahtsime kangesti kaasa võtta, aga meid ei lastud kuskile poisile siit kuskile ja need siis tohtinud ka meile rääkida, aga no nad ei saanud pidada siis õhtul ikka meile salaja rääkisid, kuhu nad lähevad ja mis nad teevad. Ja meie üks õpetajatest lillakassaiu siin ka surma. Nii et see oli väga põnev aeg ja me väga lootsime, et me nüüd saame kohe Eesti. Aga läks kõik, niisiis oli ju veel väga suur sündmus, see ka 27. aastal kuse voikusta Poolas tapeti, see oli see suursaadik Poolas Poola valgekaartlased poolt. No see oli meil ka kajastus kõik. Ja meie näiteks omavahel siis me arutasime ka seda küsimust ja ja otsustasime, et ikka tuleb minna sõtta, kui nüüd sõda lahti läheb. Kartsime kangesti, sõda tuleb, arutasime siis, kuidas keegi läheb ja ja mina olin õnnetu, et mul on saapad nii viletsad, et maailmal kalossi taisse. Noh, teate nii naiivne Tiroska häbi praegu rääkida sellest, aga see oli tõesti nii. No vot, niisugused sündmused olid. Ja peale selle veeuputuse oli kaks korda, siis kui ma seal olin, üks oli 24. aastal ja teine oli hiljem ei oskanud siis sellest nii eriti midagi järeldusi teha, on, ma mõtlesin, et noh, oli oli, aga tegelikult andis see ikka väga tunda majandusele. Inimene, kes käinud, ei kujuta üldse ette, kui kõrgele vesi tõuseb. Kaugeleulatuv Me alguses läksime. Selle Rafakis oli see väga lähedal, oli sild, kohv, sild, seisime sealsetes kov silla peal ja vaatasime huviga seda, kuidas see vesi kõik tuli. Aga pärast jalad said märjaks, tulime siis salaja, läksime Raphaki aulasse, seal oli suur rõdu ja sealt siis vaatasime, kuidas inimesed tänaval läksid ja juba vesi oli ikka nii kõrgele, et põlvini. Aga kõige hullem oli see, mida pärast kuulsime muidugi, et see oli väga suur õnnetus selles mõttes, et need mustav Need, kaevud, kaaned tõusid üles ja inimesed uppusid sinna kaevudesse. Oli väga kole asi. Pärast muidugi oli palju siis koristamist, kõiki niisuguseid asju, millest me muidugi kõike osa võtsime väga aktiivselt profaki lõpetamisel Mulle andis siis keskkooli lõputunnistuse ja nii et siis me võisime minna ükskõik missuguse instituuti, kes kuskil soovis. Millise õppeasutuse teie valisite? No mina mõtlesin väga kaua ja pidasin huvisak kirja teel. Ei, ma käisin iga suve kodus, iga suhe ja talvevaheajal ka meil oli vabasõit prii sõit. Võisime sõita kuhu tahes, sõidujänese peale kulus siis juba pool vaheaega ja viis päev viis ööd-päeva läks sõit koju. Noh, aga ikkagi kasvõi nädalaks või paariks päevaks ma ikkagi sõitsin koju, sest ema ja isa muidugi. Ta ootasid koju. Ja siis pidasin aru. Nojaa, isa mulle muidugi ütles, et tema näiteks valiks pedagoogi eriala. Ja muidugi ta oli minule auto, Reet, te oleksite instituudi, siseertsin instituut ja läksin Eesti osakond vähemusrahvusosakond ja seal olid siis kõik need eestlased, lätlased siis olid Poomi ja udmurdid ja kõik need olid kaks osa õppeaineid oli siis eesti keeles ja näiteks eesti keel pilt oli kuigi palju, aga üldiselt ma ütlen teile, et ma olen eesti keelt ikka väga vähe õpinodi üldse. No natukene on mul seda võimet muidugi kaasa roopäraselt, nii et ma sain sellega siiski hakkama. Aga ikka vähe oleks pidanud rohkem. Kas seal oli omakorda võimalik eriala valida? Jah, seal oli kaks eriala, üks oli siis keeleõpetus ja teine oli ajalugu. Valiksite ajaloo. Kes Teie õppejõud, noh, seal oli kirjandusalal, oli Pöögelmanni Hans reegel on ja siis keele alal oli Christian kur. Pöögelmanni loengud olid hästi niisugused põnevad ja elavad ja nii et tundus, et ta elab kaaslasel sellele, mis ta räägib. Kure oli tasakaalukam ja niisugune hästi mahepärast instituudi lõpetamist. Mind määrati Sverdlovski linna ühte tehnikumi aga siis kuna ma suve olin Eesti lastekodus kasvatajaks, siis millegipärast vari Anvelt, kes töötas Leningradi eesti õppeasutuste osakonna juhatajana, leidis, et ma võiksin töötada selle lastekodudirektorina sellepärast, et oli niisugune juhus, et päevapealt võeti millegipärast direktor maha ja sattusingi Eesti lastekodu juhatajaks. See oli Eesti lastekodu, kus olid paljud need lapsed, kelle vanemad siin olid. Olid vanglates näiteks värk siis Tomgi kasupoeg, Gründerk. Mahmastalid nõia terve rida täis lapsed, kelle isad olid põranda all kinni langenud ja Eestis, nii et nad olid siin vanglates siis seal oli, olid ka teistest rahvustest, oli näiteks üks oli tatarlane siis olid lätlasi, oli, venelasi oli, meil oli väga palju, alguses oli 75 ja pärast oli 105, kuidas tatra lätlased eestlastega suhtlesid haruldaselt hästi. Ta õppis selle keele nii ära, et ta oli täitsa eestlane ja ta oli väga andekas poiss, väga hästi mängis asunud ja väga aktiivne oli ja lõpuks ta lõpetas meditsiinilise akadeemia, seal oli oma pasunakoor oma tasuna korrali, kus mängimas käies no igal pool, kus oli vaja ja Eesti haridusmajas ja, ja koolipidudel ja igal pool mina ei mäleta enam, mis, mis pidustus see oli. Et Kirov oli seal pidustustel ja siis meie seal midagi ka esitasime või mängisime seal pasunakooriga ja siis ta oli huvitatud, et kust see on ja kõik me rääkisime siis ärakest ja kus me oleme. Ja lõppude lõpuks siis ta väga meid kiitis. Te olete siis pise, Sergei Kirovi äkki ma ise olen ja ise olen teda näinud ja seda olen rääkinud, aga ühe korra ühe korra ainult ja aga Mui, minu isa käis Kirovis matmas, Moskvas oli niisugune asi, et tema kui vana kommunist sai kutse matustele oli kohe spetsiaalne niisugune rong, mis läks Moskvasse Tiroid matma ja tema oli siis ka selles raundis, kes nii et ta käis kiirulit matmas ja mul oli siiamaani see kutse alles ja see käes idega, mis tal siis oli, see punane ja must. Ja see on nüüd ajaloomuuseumis. Eesti lastekodus oli niimoodi, et me olime kooliga ühes ja väga raske oli see kooliga elu, sellepärast et hirmus kitsikus oli. Alguses muidugi mul oli väga palju raskusi, sellepärast et ma ei oskanud eelarvet koostada ja noh, ikkagi see asi oli kõik mulle võõras. Aga ma ütlen, et ma olen ikka väga tulnud heade inimestega kokku. Seal oli väga hea raamatupidaja, üks vanem mees õpetas mind siis sellel ajal oli parajasti kooli direktoriks üks kaup, temal endine tööline ja ta oli väga niisugune hea ja sõbralik mees ja temaga ma kõik konsulteerisin ja tema vend juhtis ja mul oli selle pärast väga hea, nii et mind toetas igal pool. Ja siis ta mulle alati ütles niimoodi, et töötan niimoodi, et kui lähed kuskile midagi õiendama, et kui sind uksest välja aetaks, siis mine aknast sisse. Ja siis ma võtsingi seda harvesse ja käisin nii kaua rajooni täitevkomitees, kui me saime omale eraldi maja. See maja ei olnud väga suur, aga siiski niisugune, kus mahtusi määra ikka nii et teisel korrusel olid meil magamistoad ja all oli siis õpperuumid ja köök ja kõik muu. See oli Vassili, saada 15. liini peal üks niisugune puumaja. Kivivundament oli küll. No ja siis meil õnnestus seal niimoodi, et me elasime väga hästi, meil oli paljusesse, rajooni parteikomiteest. Me saime omale seltsiks veel naela tehase, see oli hästi suur, sellele me julgesime esitada väga suured Arved. Nemad meil näiteks sisustasid söögitoa ja õppetoa kõik mööbli ja niisuguse mööblemis, seekord oli luksuslik tammepuumööbel käik ja väiksed väiksed lauad. Ja siis meil oli majandusjuhataja väga tubli. Pesulaos oli meil üks väga tubli inimene, kes oskas hästi õmmelda ja õpetas kõiki lapsi õmblema ja tüdrukud õmblesid esimesele rühmale kõik koolieelikutele ilusad kleidid ja ja nii et meil olid lapsed, kui läksid välja, siis ikka kõik pöörasid tähelepanu. Neil olid ilusad lühikesed kleidid, ilusad lühikesed nisust, joped ja poistel elusad püksid ja pruunid saapad ja pruunid sukad ja barretid peas ja no miks siis mitte tähelepanu pöörata, väga linnad olid ise ka muidugi uhked. Siis meil oli veel peale selle oli meil Eesti trükikoda, oli Scheffiks, klaverivabrik, oktoober seal oli üks eestlane, direktor töötas seal lisaga, oli siis Leningradi ja ma käisin tal veel. Ja teda ei tahetud küll eriti sealt ära lastaga, no tal oli juba vanust ka küllaldaselt ja ja siis ta ikkagi tuli ära, sest ta vene keelt ei valdanud. Me elasime siis kõik koos. Ja sitler, see oli üks vana põrandaalune tegelane Tartost. Sihver oli direktorina. No ja siis seal oli palju eestlasi, need mulle, eks, mis neil seal siis ladudes on ja, ja kõik siis käisin aga sihveri juurest noorimas seda, mis vaja oli. Näiteks Me saime kardinapuud kõik mustast puust poleeritud ja Eskla Avery saime sealt ja ja siis, kui meil mingisugust remonti oli, vahes, nemad meid ikka aitasid ja nii et meil oli väga hea niisugune side, meil oli lastel riietusega täiesti korras. Olid talvemantleid ja sügis, kevade, mantleid ja tüdrukutel olid ikka peokleidid ja seelikud ja pluusid ja ja koduselt ja poiss seal niisamuti ülikonnad, nii et meil oli kõik ikka niimoodi oma kohta küllaltki käest kus juhtus ka nii, et mõni poiss küll ei saa Eestis vangis oli, sai näha veel oma isa. Kahtlen küll sellepärast, et vaat see aeg, need võeti jõuga ja nad kasvasid nii vanuseks, et neid võeti armeesse ja vist paljud need jäid seal suitsuta ja siis hiljem mind viidi üle venelaste kodus. Ja ma olin siis lastekodus, mis pidi saama rajooni eeskujulikuks, sellepärast et seal oli töölkoda ka juures 15 töölist oli ja selles töökojas valmistatud sukakudumise vardaid ja, ja siis neid suuri koti nõelu. Ja mina siis sain veel Eesti trükikojast kaasa ühe ühe niisuguse Stambi või ma ei teagi, kuidas teda nimetatakse, mingisugune oli see niisugune, mis, millega valmistati rõhk najal, no ja, ja siis need klambrid, see oli väga suur sissetulek, sellepärast et neid kuskil peaaegu ei tehtud ja meie siis tegime ja me siis saime ta väga rikkaks sellega. Nii et kohe 5000 panime ainult maja välisremondile. See oli Nevski ääres. Selle leitnant Schmidti silla juures. See oli ka üks väga tore maja, sellepärast et see oli endise. Suured maalid oli seintel ja üldse sisustus oli väga tore. No vot siis töötasin seal. Aga siis 36. sel aastal juhtus meil suur annetus. Isa arreteeriti, muuseas, me elasime siis juba väga hästi, sellepärast et peale instituudi Me saime omal kõik elu korda seada, meil oli väga palju raha, raamatuid, meil oli mööbel korral, meil oli antud neljatoaline korter lastekodu juures. No ja siis 36. aastal, seitsmeteistkümnendal oktoobril tuldi koju ja öeldi, et vaat isana arreteeritud õhtul päeval me käisime jalutamas kõik sellepärast, et meil oli siis kuidagi see nädal oli niisugune, mitte ühel ajal ei olnud meil puhkepäev, vaata siis me isa ja ema ja tütar, käisime siis linnas jalutamas, tulin tagasi ja siis tuli tuldigi selle musta autoga ja viidi isa ära. Enne seda küll kutsuti isa, aga et ta vene keelt ei valda, siis ma käisin teda saatmas. Aga meile ta ei rääkinud ka siiski ja me ei nõudnudki. Ja siis, kui ta eelviimane kord tuli, siis ta siiski hakkas meile rääkima. Ja meie siis küsisime, et kuidas sul siis on, et noh, kirjutataksegi üles, mis ta räägib. Aga mis keeles vene keeles eestlane siis rääkis ta ka sellest seal oli üks eestlane ei tööta ja, ja siis, kui tuli rääkis, meie ütlesime, et aga kuidas sa siis alla kirjutad, et saiu keelt ei valda nii palju, et sa saaksid seda aru, mis ta kirjutab, et mine tea, mis ta kirjutab. Ta ütles, et kuidas, kuidas te võite niimoodi üldse rääkida? Ta on ju seal, on ju kõik partei liikmed? Tähendab, tema leidis, et partei liige peab olema nii aus, et, et ei tohi seal mingisugust pettust olla. Nii et ta ei teadnud, millele ta alla kirjutas. Ja siis, kui tuldi teda ära viima siis oli ka nii kena see, kes Äraviis ütles mulle kohe täpselt, kuhu ta viiakse. Jaa? Jaa, ütles isegi, millal saab külastada ja, ja kõik, nii et me läksime siis see oli seitsmeteistkümnendal, see oli pühapäeval ja tee esmaspäeval, me läksime ja saime siis seal isaga kokku ka. Ja siis ta ütles, et mulle ei öeldud mitte midagi muud, kui öeldi, et viisa vastad. Baby seadvass mõistatjee ja kõik. Ja siis oli niimoodi, et siis see, kes ära viisi, ütles ka, et pange talle kaasa soojad riided ja jalatsid, köited, seda läheb tal kõik vaja. Ja siis oli niimoodi, et kuuendal novembril viidi ta Leningradist välja. No isa oli siis juba ikka küllaltki vana. Ja me 60 aasta juubeli pidasin ikka Leningradis. 41. aastal. Saime siis teate selle kohta, et isa on surnud. Ma tahtsin rääkida seda, kuidas ma reageerisin selle isa arreteerimise peale. Me arvasime kõik, et see on eksitus. Et see on kindlasti tuleb seda selgeks teha ja kõik ja koos abikaasaga konsulteerisime juristi juures, et mida teha. Sa ütlesid, sõitke Moskvas. Et minge Sänna ja minge vaadake prokuratuuris ja minul oli seda võimalust tehase pärast, no ma ikkagi tütar. Ja otsustasin, et lähen läinud eestlaste Jooresena ööbima, aga meil oli üks perekond ja see oli vene perekond, kelle juurde ma siis ööbima jäin ja käisin siis iga päev alguses, kohe ma läksin. Büroo saavad, oli siis ja selle juhataja. Võttis mind vastu haruldaselt hästi, kuulas mind ära, muidugi minagi nutuga rääkisin, sest närvid olid nii pingul. Ja andis mulle kirja, et ma läheksin prokuratuuri Võšinski juurde. Oleksin siis prokuratuuri Važinski juurtega Važinski ei võtnud kedagi vastu, sellepärast et et siis olid need protsessid kõik järgimööda ja Važinski oli nende protsessidel Uspenski, NSV Liidu prokurör ja aga siis tema asetäitja, võttis vastu, lib leski kuulas mind ära kõik ja ma rääkisin seal kõik ausalt, mis ma mõtlesin ja tegin igatpidi selgeks, et mu isa ei ole milleski süüdi. Ja tema siis kuulas ära ja ütles, et no hea küll, et eks me siis teatame teile. Aga ma jään sellega veel rahule, ma mõtlesin, et ma lähen ikka veel kuskile. Läksin siis veel oli niisugune asutus mootor ja seal oli siis Peskova, on see Maksim Gorki abikaasa ja sellele rääkisin ka kõik ära, seal oli väga palju rahvast. Ja kõik olid muidugi nii õudselt löödud ja nii edasi ja mina ka muidugi jälle nutsin seal ja kõik. Ja tema andis mulle ka kirja, aga ta ei eitanud, kuhu ta mind saatis ja mind see ei huvitanudki. Ma mõtlesin, peaasi et kuskil jälle minna, aga seal ei olnud silti väljas, kus vastu võeti ja seal oli kaks meest kabinetis ja rääkisin nendele kõik ära, mis mul südame peal oli ja üks nendest nähtavasti kirjutas siis ka ja kuulas mind ka ilusasti ära kõik ja vääga viisakalt räägiti ja eritivad keskkõva ja see Mariil niitsena, need võtsid nii südamlikult last. Nõe tulin sealt ära ka, öeldi, et me papiš. Siis ma mõtlesin, ma lähen veel Kalinini jort, Kalini, neil oli ka vastu võtta ka siis ta ei võtnud vastu mitte kedagi ja rahvast oli tal seal väga palju, sellepärast. Ta oma abikaasaga ja oli pahandus. Siis ma mõtlesin, et kui ma saaks molotovi teate leian, et praegu on kaevi mõelda, aga siis noh, inimene kõik mõtleb, mis aga vähegi pähe tuleb, sest olukorrast oli tarris päästa. Ma läksin siis kremli värava juurde, käisin seal mitu-mitu korda ja lõppude lõpuks ütles mulle valves levini objeriootis mõõvassaadist soojem. Ja siis jau Pravas ei olnud midagi teha. Ja siis tulin tagasi ja, ja sain muidugi vastuse. Nii et mootor niimoodi, nii et see täis kit tühjase käimine, aga no ikka vähemalt seda Meie rahul, et ma tegin kõik, mis võimalik oli. Aga isa oli väga suure lootusega, et ta saab ikka tulla meie juurde, see on, kus olimegi, Kirovi oblastis oli Sist teinud tütrele maale. Ta väga ise armastas malet mängida, õpetas mind ka omale mängima ja ja oli siis tütrele teinud Benaalija ja need nupud, et kui ta tuleb, siis ta enam ting kaasas ja me kõik muidugi lootime, sellepärast et ta oleks 41. aastal seitsmeteistkümnendal oktoobril juba pidanud välja tulema aastal viis, viis aastat oli. Aga lõppes niimoodi. Niimoodi siis lõpes oma isa elu ja olu, rohkem temast ei tea, ei tea midagi. Kalmistul, ma siin, panin ta nimega plaadi peale koos emaga aga ta oli väga kindel, et see on eksitus ja et ta kindlasti saab vabaks ja ta oli palju kirjutanud Stalinile sealt kui ta oli kinni ja, ja võttis väga, et ta kindlasti vabastatakse, et see on eksitus. Ma mõistsin, et teie vahetasite elu kohta sel ajal te nimetasite, olite kiirumis? Kõigepealt mind, ma olin partei kandidaat. Mind heideti parteist välja. Parteikoosolekul ei julgenud muidugi keegi minu eest midagi ütelda ja üks nendest eestlastest, kes minu järele jäi, siis anna Eesti lastekodu juhatajaks, ütles, kuidas sa ei teadnud, et sinu isa oli kontrrevolutsionäär. Ja peale selle võeti ta kinni, mõisteti kaheksaks aastaks ja abikaasa ka ja sinna nad jäid mõlemad. Nii et kuidas tema siis ei teadnud, et ta kontrrevolutsionäär. Niimoodi. No ja siis minuga kõigepealt, et mind siis heideti välja, siis kutsuti mind mitu korda rajooni Potteis komiteesse, oli üks Woycofolibist lätlane, olis rajooni sekretär, see mind mitu korda pressis seal, et ma ikka tunnistaks, et ma olen midagi ei tea kuskohalt teinud selle isaga koos. No ma ei tunnistanud. On midagi pahandust teha kuskil. No ja siis minuga juhtus niimoodi. Et 37. aastal ma mõtlen, millal see oli. Juuni lõpul kutsuti mind miilitsasse. Ülem mind tundis sellepärast, et lastekoduga seoses tuli ikka tihti peale seal käia ja see oli niisugune. Hästi ladus mees, kellega sai hästi läbi ja. Ta kutsus mind välja ja ütles, et tead, et sul on antud päeva ettevalmistuseks, et sa välja sõidad Leningradist administratiivkorras väljasaatmine ja sina ja ema, et kuhu sa tahad sõita, et sa võid valida. Aga mul ei olnud midagi valida, sest mul ei olnud kedagi kuskil, mitte kedagi. Mina ütlesin, mina küll ei tea, mis asja mina pean tegema, et ma ei kujuta ette, kuhu ma peaks minema. Tema ütles, et teadmis mine Kirovi oblastisse, šabolino rajooni Lenini käe, et see on hästi majanduslikult niisugune hea rajoon ja mine seal. No ja ma nõustusin. Ja siis, aga abikaasad millegipärast unustasid nad ära, nii et abikaasad ei saadetud välja. Tuli meil kõik vaadata, mis, mis kaasa võtame, päev oli aega, mis sa selle viie päevaga ikka mõtled. Ja siis abikaasa otsustas, et ta mõned asjad meie tuttavate juurde, mis meil on ja kõik nii. Ja mis oli võimalik, siis pani. Nii, et saatis siis Kirovi oblastisse ka. Nii ja siis kummesena maksalisse läksime ja ma läksin. Siis oli küll õudne pilt, sellepärast et seal oli haruldaselt palju rahvast, kõik nutsid, kõik karjusid seal ja, ja lapsed nutsid ja lapsi oli palju ja kõik ja pandi siis meid vagunitesse ja. Ja siis oli niimoodi, et mina istuda ei saanudki, ei olnud ruumi, ema sai istuma ja võttis tütre sülle ja siis oli kõiksaluga anime, sõitsime siis Leningradist välja, terve rong oli niimoodi. Meie olime siis Leninskisse nuia ja siis saime seal, meil oli vastas, siis olid miilitsat vastas. Hobustega võtsid Meklaamid siis peale ja panid lapsed ka peale ja meie läksime jala, seal oli kaks kilomeetrit minna. Muidu suhtusid küll kenasti, aitasid pakki panna ja kõik viisid meid kolhoosi. Hotellidele nimetati siis anti meile seal üks dub, see oli niisugune muidugi, et seal oli lutikaid täis. Õudne lugu oli. Aga siis kutsuti meid jällegi sinna miilits sõjaülema juurde, see oli endine õpetaja olnud. Ja see kuidagi inimlikult Ta suhtus, mina muidugi nutsin kogu aeg, sest ma ei suutnud pisaraid hoida. Tema ütles kõigepealt, et lähete kooli tööle. Mina ütlesin, teema kooli küll ei lähe, et ükskõik kuhu, aga mitte kooli, mille pärast ma ütlesin, jumal midagi seal ütlen viltu, et siis viimati saadetaks mind ka kuskile ja mul on ju pereema ja, ja tütar ei, lähete kooli. Et meil on vaja, meil on vaja geograafia, õpetaja, tead. Ma siis nõustusin, mõtlesin, et ma võtan ainult füüsilise geograafia, sest majandusgeograafia seal on väga palju poliitikat ja ei võta seda nõust, teised siis küsis. Kus teie abikaasa on. Ma ütlesin, et abikaasa Leningradis, et ta sõidab järele. Et teda ei saadetud miilitsasse Ülem-seal, Leningradis ütles, mõtleks, kui sul nüüd on, et sa saad kindlaks teha, kas su abikaasa on truu või mitte. Ma ütlesin, et see on liiga kindlakstegemine. Noh, aga siis see ütles niimoodi, et mis alal tema töötemaatilisentan insener. Aga seda ei või füüsikat ja matemaatikat õpetada, ma ütlesin, et ma ei tea, võib-olla kuiv. Et las ta tuleb siia, me räägime. Keskkool oli seal. Ja siis öeldi niimoodi, et ennem me ei vormista enne, kui abikaasaga tuleb, sest neil oli väga vaja seda õpetajad. No ja ma siis esimesel koolipäeval ei olnud ma veel koolis. Viiendal tuli mul abikaasa, siis määrati mind aga küll see oli mul suurelt elamusse, et ma esimest korda eluaeg olin kodus, esimesel septembril. Aga keskkoolis ma ütleksin, et väga hästi suhtuti õpetajatega. Me saime kohe hästi hakkama ja ja ma olin seal jälle nagu igal pool. On olnud ametiühingus mingid tehes selle heaolu sektoris. Käisin siis külades õpetajatele, jahu, kolhoosist saamas tangu ja, ja justkui teist muud asja jagasime. Ja siis saime ka riiet ja nii edasi, sõjaajakirjanik. Te elasite siis sõja seal üle sõja ja niimoodi oli, et peale selle, kui isa suri, ma sain, ma kirjutasin lõpmatuseni, ma sain sellest lahti, sellest Talmist saadi saatmisest, ma oleks võinud sõita ära. Ja noh, mulle öeldi, et kuhudeleta vaata, no kuhu ma tahan Eestisse. Aga siis sõda algas siis me ei läinud mitte kuskil. Me jäime sämp, millal te tulite Eestisse? 45. aastal. Kus oli teie esimene töökoht Eestis, ülemnõukogu presiidium, konsultant ja assistent. Huvitav teoli. 1945 oli ülemnõukogu presiidiumi esimees Johannes Vares ja tema võttiski mind vastu. Tema. Ma ei oleks sinna oskanud minnagi, aga seal töötas üks minu koolivend Aule. Ja see aule ütles, et neil on just niisugust vaja, kes eesti ja vene keelt valdab. Siis ma ütlesin, et aga saba taga. Et ma olen küll ise vabastatud, aga isa ei olnud siis veel rehabiliteeritud. Ta võttis mind dial, kuidas vorstid kohtles väga hästi. See oli haruldane inimene. Väga hästi, ütlesin vareseaeg siis töötasin Jakobsoni ajanud ja väljaga. Kaua te olete pärast sõda töötanud pedagoogina 36 aastat 36 aastat ja samas koolis kogu aeg samas koolis kogu aeg Tallinna pedagoogilises koolis. Ja sellepärast ongi niimoodi, et ükskõik kuhu lähed, ikkagi on mõni õpilane jälle kuskil. No ma tahaksin öelda seda, et kõik soovid, mis mu isal olid ja mida ta mulle kaasa andis, kui ta mind saatis Leningradi õppima, olen ma oma elu eluajal ära täitnud. Nii et tunnen, et ma tema ees võlgne ja ei ole. Ja olen sellega muidugi väga rahulik. Nüüd ma olen väga huvitatud ja katsun igati Antiga olla kursis alati sellest uuendamisest sest meie kodumaa ju elab nagu väga huvitavad sündmuste üle. Kõigest väest, püüan ja, ja südamest soovin, et meie keskkomitee ja valitsuse otsused seltsimees Gorbatšovi juhtimisel läheksid täide.