Praegu ma hoian käes internektsionaalse brigaadi sõjaväepilet, siin seisab peale Republic aspanjoone brigaldasintennessionaalnes karnet militaartähendab sõjaväeraamat. Numer 92 753. Müüasin seisab karneti militaar, paa Kelly jaoks appeliidos nimi, dublevski numbri nimi tähendab Nikolai ja siis on sündimis Tedžeri siis professioon. On lihtsalt Edudyante, tähendab üliõpilane ja sünniaeg. Sünniaeg on kolmas, esimene 17. See on kolmas jaanuar seitsmeteistkümnendal aastal ja kodu oht Estonia ja Petseri linn ja siis poliitilise partei. Siin on mul märgitud antifašiste. Selle sõduritunnistuse, mille väljakirjutamisest on nüüd peaaegu pool sajandit tõi omanik kaasa Hispaaniast. See oli temaga intervjueeritud laagris Prantsusmaal tegi kaasa teekonna läbi hitlerliku Saksamaa. Ja võeti ligi ka siis, kui sõda 1941. aastal meie koduni ulatus. Eesti laskurkorpusest tulnud, tegutses Nikolai duplevski Tartus ajakirjanikuna. Ja ta on jäänudki tartlaseks. Taksoga sinna õppima 36. aastal, nii seda Petseri sündis mon Petseris ja seda vaheaeg Tartuga ma kogu aeg sõitsin, kuigi ma muidugi Tartus juba vanemat printsist. Ma õppisin ka mitu aastat sena vartegi Saksa eragümnaasiumis. Ja siis kolisin jälle Petseris, kus lõpetasin juba Petseri gümnaasiumi ja siis hakkasin jälda Tartusse. Ma olen elanud ka 20. Mida te Tartu ülikoolis õppisite Tartu Ülikoolis, ma õppisin majandust, ma tundsin väga suurt huvi tol ajal majandusjuuras ja vastu. Ja mõtlesin, et ka spetsialiseerunud ennast majandus Yougraasias. Mõtlesin ka. Poliitika vastu ja Tanja kodusõja ajal oli jutt Hispaania kodusõjas, no igal pool kohvikutes ja tooriumidesse olid muidugi ka neid, kes pooldasid Franco, kuid peab ütlema, et neid Franco pooldaja oli täiesti selgelt, seda võib öelda, palju vähemuses olid, suurem osa oli ikka vabariiklaste poolt, sümpaatia kuulus haiglasse valik vastu oli ja, ja vaatamata sellele, et kodanlik ajakirjandus oli tol ajal väga ja väga tendentslikult seda jama jutt oli jube palju ja muidugi punast metsikutest ja nii edasi, nii edasi, nii edasi, vaatamata sellele kodanikuajakirjanduse mõju oli siiski suhteliselt väga väike. Eriti suurt huvi. Tundsin Hispaania vastu siis kui kuulsin ja seda sain väga ruttu teada, et konstantšokk on läinud ja samuti. Johan Tamm, ta on Hispaanias on sõitnud, et osa võtta rahvusvaheliselt brigaadides. Jaan Tamm oli Pärnu poolt mees, BMW Johan Tamm oli Pärnu poolt mees ja kas ainult supp? Minu meelest oli Tallinna poiss. Ekslehed siiski kirjutasid ka internatsionaalsetest brigaad. Jaa, internatsionaali brigaadides oli juba muidugi teada muidugi internatsionaal brigaadid, tegelikult nad aga siit. Nuus oli 36. aastal sügisel kuigi välismaalased, kes elasid kisma Tanjas tulid küll Vabariigile appi rahvamiilitsakoosseisu, et kaitsta vabariigi, ma ise näiteks niisuguse inimesega olen Hispaanias, kokku saab, too oli, eks ungarlane. Ta õppis Londonis Londonis, ta õppis kokakunsti. Räägisin mitu keelt ja ühisväga nooblis Madriidi restoranis oli peakokaks. Kui Franco tähendab hakkas mässama, siis tema näiteks läks kohe rahwaneez, mis tol ajal oli tol ajal muidugi nyyd iga parteil oli oma väeossa ja missugust oleks, ma ei tea, aga igatahes siia pärast muidugi läks üle rahvusvahelise brigaadides sõna. Kas te mäletate? Kuidas teil küpses otsus samuti sõita Hispaania kodusõtta vabatahtlikuna kas tekkis nii aegamööda või oli mingi vahetu mõjutusele? Ei, ma pean siiski ütlema, et see aegamööda, aga mis mõjutus Orly ütleme, see oli muidugi peale selle, kui konstant siuh ja ja tamm läksi, tähendab, ma sain aru, et see on võimalik. Enne oli rohkem ikka natukene fantastiline, kuidas ühendus saad ja kuidas sa sõidad. Kust otsast te hakkasite otsima sõiduvõimalusi? Ja keemiline kätte juhatas. Et. Ütleme organisatsioon, kes saatis, töötas võrdlemisi loiult, siis kergemaks läks parajasti 30 80. aastal, siis juba jutt läks reaalseks ja. No muidugi, esimene asi oli muidugi see välispassi asi, mina tegin. Esiteks andsin avaldus sisse välispassi saamiseks sõiduks Rootsi ja teistesse riikidesse tahtsin minna Uppsala Ülikooli tutvuneda Salo ülikooliga. Formaalselt võrdlemisi väiksed väike ankeet ja siis üks tõend, et on maksud makstud, aga noh, mis riigimaksud, mis oli, nüüd on, see oli lihtne saada ja teine tsa kohtu all ei ole. Siis ma läksin reisibüroosse ja maksin niiskuru, niisiis toodi mul reisib kas koju sellega siis jätsin muljed, sõidan, pillasin jääd, tülibedasena sai ta siis igaks juhuks Väksin ja ülikoolist võtsin välja rahvusvaheline laste pass oli niisugune dokument, kus seisis, et ma õpin Tartu Ülikoolis. Õppinud majandust ja nii edasi, nii edasi, sellega tähendab, kui ma lähen disülikooli, et saaks midagi. Et noh, on ikka õige Ülitega, need on niimoodi reguleeritud Tartu Ülikoolis. See asi siis muidugi millegis aus asi seedis sellesse, et kartsin et kas sellest sära sõidusse teadlik grafo, Kaitsepolitsei. Tanja kodusõjas osavõtmise keeluseadus, see on veebruar 1937, Eesti elanikud on keelatud osa võtta Hispaania kodusõjas ükskõik, kummalgi sõdivad pool, samuti on keelatud Eestis vabatahtlikute värbamine Hispaania koduses osavõtmiseks ning selgeks igasugune kihutustöö tegemine Hispaaniasse sõiduks vaid välispassi anda ainult neile, kel suht väliskohas andvale asutusele ei teki kahtlust, nende sõidueesmärk on Hispaania kodusõjast osa võtnud Eesti kodanik teenitud, et see tähtis paragrahv, paragrahv number kolm Eesti kodanikku, kes on süüdi Hispaania kodusõjast osavõtt, mis ükskõik kummal Svendivalt poole karistatakse vangimaja, mitte üle kolme aasta. Kas või seetõttu ka inimesed, kes sõitu organiseerisid, pidid tegutsema? Ettevaatlikult, ja loomulikult, ja et see passima sain, kätte see veel mulle mitte midagi, muidugi ei ütelnud see kuum, nii palju, ma ikka sain aru, et juhul kui nad tahavad kinni võtta, siis nad võtavad kinni vihmasel hetkel muidugi. Kes teile jagas viimased juhtnöörid? Kuhu minna, kellega ta, see oli nii? Sõitsime Meelis ja sassi koju sõitsime Tallinna ja Tallinnas, teisel päeval ma ühes kohvikus sain kokku daamiga kelle muidugi nimi ma tol ajal loomulikult ei teadnud, aga mis ma tagantjärgi sain teada, et see oli Weber. Mina sain aadresse, muidugi mõtlesin pähe ning ühe kirja sel instruktsiooniga, et annan Ülle Stockholmis ühele mehele, kes hakkab minuga eesti keelt rääkima kirjule ümbrikus, ümbrikus kinnine, kuid oli rangest öeldud, et juhul kui kukud sisse, siis katsu kohe ära visata kas või mere või kuskil, kus sa parajasti oled, kuid laevalt keegi mind maha ei vaetud ja sain täitsa korralikult Stockholmi kaadrisse. Igatahes oli kesklinnas oli väike jälle parandamis tilkuda Tauli kinni, kingsepatöökoda, kingsepatöökoda ja see, no läksin siis hotelli. Magasin ära ja läksin veel sööklasse. Väga imestasin nende hinda, Te ei ole kindlad, olid võrreldes eesti soolased, seal Eestis oli palju odavam, rääkisin söömas, siis otsisin üles hotelli ja teisel päeval hommikul, siis leidsin üles seda kingsepa tuvis korterisse ja siis sain silinbergi ja kes seal veel oli, neil oli ja siis oli veel see Einberg ja tähendab kirjandsin üle ja sellega sealt läks. Sõitma võimu üle Mandmu siis väina Kopenhaageni sõitsime üle väina. Kui skandinaavia jaapanlased ses kontrollis ongi, lihtsalt küsiti, kas skandinaavlane või mitte, kujutis Skandinaavia, Skandinaavia, siis ega keegi ei vaadanud paberit. See seltsimees niis Kopenhaageni, säält andi süle teistele seltsi, mis tähendab võrk, töötanud juba taanlastele, taanlastele, aga sealt tuli üks raskus, parajasti sattusime kevadpühi ja prantsuse konsulaat prantslastel kihla võtta pesitses nädal aega või kui ma ei eksi, siis 10 päeva ei teinud lahti. Väga mugavad mehed olid, käin maseni Ühisades suitsu edasi sõita. Seal muidugi sõitsin. Sarv on loomulikult võitsin, viisa muidugi meie kambas ei käinud, käisime muidugi üksikutes someetri oma põhjusega viisa võtmas, tegelikult oli teinud nüüd juba neli, neli ja laevale istusin Emitte Kopenhaagenis vaid Esbergis ja Estecis läks Antwerpeni kerki ja kerkis reisirongi kaks parajasti minuga ka juhtus. Väike äpardus, sätistasime, konid bänd, mis olid kallimad. LEDid hellalt odavamad ja väga-väga nõuti seda lisaraha. Reet marte kannigi, need nagu teada ja noad. Mina sain küll Pariis, Montmartre kann, kes näha ja nimelt kui me otsime seda, kus meil oli juba aadres, tead seda, me saime Kopenhaagenis teada vastavat keskust ja vastavalt keskuse ja seda minu mees kuskil only plasmat või midagi niisugust, iga tai, seda platsi ülesleidmise meil olime ju väga suurtes raskustes. Küsisime ikka muidugi vannide käes politsei käis, aga nemad juhtisid, üks ühes, teine tee, Sarudismaanis juhtis igatahes tükk aega andis terve päev see, keda enne ja siis mõtlesin, et küsin. Läksin lill kioski juurde. See oligi mu maantee kant. See, eks noor tütarlaps seitseteistaastane, väga viisakas ja too teadis. Ja ta ütles, et see ei ole kaugele tahvli nii kena. Jättis täiesti lahti see kiosk, imestasin mul silmad, läksid pungi, jätab seal raha ja valis soorlim ja saatis meid soo vähemalt 500 meetrit sinna. Ja ma kartsin, et nüüd varastatakse ära ja väga kena oli. Pisiseik on tänase päeva nimel. See on üks ametiühingu, andsime ju või midagi niisugust, igatahes ametiühingu, maja, ametiühingu kontserdi, seal nad võtsid meid vastu, vot seal juba tuli kõik neid esitada, mis Kopenhaagenis kõik ära, et seda ma kõiki ei mäleta, mis seal oli. Aga igatahes tuli pass kätte näidata ja kõik tegutses vastav komisjon, vastav komisjon, sealhulgas ka arstlik komisjon, täiesti muidu haiget inimest ei ole mõtet vedada. See siis läks Pariis Lexpedjeesse funktsiooniks lõunalinn, sees kah peatusi, mees on niisugused väiksemates hotellides kui suure rühmaga ta nüüd liikus, ma välja juba sõitis, paniis oli juba meedia juba palju juba juba mitu-mitu-mitu-mitukümmend inimest oli seal ja sealt igasugused näiteks ma mäletan, poolakad olid siis olid Tšehhoslovakkias, Austrias lasi, oli küllalt palju vihmani sakslane uniga või siis seal oli seltskond hästi kirju ja veel kylm, ta läks vesi ees, seal banki lõhtul bosside pääle. Jalga anti, aspargaatas Vorgatas niisuguse lülides tehtud kergeid. Siit ma ütleks. Mida kinnitakse nööridega kinni. Ja seal sees oli huvitav veel, mida võiks meelde tuletada. Mul oli palitu, aga oli ka jope. Ja kusjuures kvaliteet oli täitsa projekt, meie väga ilus. Aga mõlemad. Et siin juba mee nüüd ette, et Üllelt pidi need tulid jalgsi minna, et kahte asja ma ei saa ja mina otsustasin, et jätan siiski kerge jope. Aga Palyton ära. Jalutan pidi ees ja tuleb mul vastu suure habemega kerjus. Ma lähen viisakalt emajuure võtantsee kaenla palitu ja annan talle, et kas sära soovib võtta mõningate ilma rahata, seleta ja too. Väga rahulikult võtab vastu ja ka teda käe peal käega käe kaalub ai räbalates räbalates ja hästi pikk habe ja targad, targad silmad ja siis temal on liiga raske? Ei, ei, tema ei võetne ja tänas väänamissid jääms ehmessib jäämisi, aga andis tagasi. Tema ei võta liiga raske, siis. Ei saanudki seal kerjused ära. Jah, see üleminek, neede nuh, see muidugi oli küllalt raske, siis lõpuks keegi meist ju solfinist ei olnud ja see läks ikka täiesti üle jää lumme, hea olid muidugi eriti juhid muidugi neid mängi kes viisid, aga ükskord oli peatus ja seal tuli segadusega. Seda muidugi, ma ei tea, kas nad päevani muidugi? Jaa, keegi portugallane, nagu pärast räägiti, kes oli viimases sabas olevad üks keegi libisenud ja halvasti libisesid kuskil orgu, siis seal õnnetud mägirajad olid väsitavad käia komisjoni väga ja terve tuli käia ja alles enda hommikul saime dieedi funktid, mis kuus oli täpselt esimesil mail saime inspons täpsustes, mis ma ei tea, mingisugust piiri muidugi seal mängides loomulikult mind. Aga seal oli Hispaania piirivalve, kus meil pakuti sooja kohvi, külm oli küll jube, oli täiesti lume sees ja siis see oli juba nii kõrge väike majake, mägimajakene ja kivimaja. See siis viidi meid alla. See võttis ka muidugi aega, aga siis oli juba valge ja seal oli juba soojem. Muidugi kuing täitsa saime, saime autod pääle ja siis viidi kuni Figeerasime linnani ja seal ühes kloostris neid paigutati Keila linnas. Noh, ikka mõni kilomeeter maad seal, esimene asi, mis selles kloostris näidend oli loosung, loosung oli selle sisuga, et briti rahvas esindab Briti pataljon. A mitteametlik valitsus. No igatahes mitte valitsus, vaid meie briki pataljon, rahvusvahelisem brigaadis esitame Briti rahvas, see oli suur loosung sellest. Ja seal oli tingimused. Inglastega sai juttu ajada, nemad olid ka uued vabatahtlikud. Kas seal teed juba formeeriti või viidet? Tahtsime emed viidi muidugi edasi kuskil falseti, kus formeeriti ja falseti ligidal, muuseas ma sain ka tuttavaks. Nonii meiega ka üks väga kena Sindi tööline, kes langes Hispaanias, mis brigaadid seal olid? Lülite alul eestlast olid rohkem teistkümnest brigaadis, muidugi võiks Holland Eestis ja eriti veidi muidugi võiks olla Lincolni brigaadis mehed, kes näiteks eestlast, kes olid Ameerikast see loomulikult ja pärast Poola brigaadist proskeego, see üldse olid seal brigaadid, nii ta enda polisakslaste, austerlaste ja Skandinaavia laste ja seal olnud osa eestlased, 11. 11. ka lätlased ja leedulased seal olid ka siis oli 12-st oli minu meelest see oli, kärib, mängi brigaad 13. Ungari paljulises itaallastega. Ma arvan, et see brigaad ja siis oli 13, oli puhtal kujul slaavlaste brigaad, kuhu ka pärast kuulasid ka eestlased sellises Dombrovskis Dombrovskise brigaadi ja see ja 14 Dali lammasseljees oli prantslaste brigaad ja 15. oli ameeriklast ja briti Lincolni brid ja, ja siis tegelikult oli veel moodustatud, see oli pomand ringi all oli veel üks viga, suure numbriga brigaad ka 129 või midagi niisugust. Mõni sõna siiski sellest missugune oli laagripäev. Ma tulika oli õppused ja siis vika hommikul rivist helistamine ja õppused ja sõjavägi on ikka täitsa loll ikka rindele saata ei saa, tuleks ikka midagi õpetada ja mõnikord oli mul seal tõlki mängida, midagi teha ei ole ja kusjuures minna natukene muidu, ehkki olime ettenägelik minna natukene juba eestisse, õppisin hispaania keelt ja ausalt öelda neid poliittundid, mis meelancy, see poliitkee on, ausalt öelda. Ega ta keeruline ei ole poliit ja olid meel alul hispaanlased, vähemalt nii. Eesti keeli eestlaslik, siis tõlgib ära kuidagiviisi inglise keelde, tõlgiti saksa keelde, tõlgib ära, et kõik tähendab, skandinaavlased olid suurem osa meremehed ja nemad peaaegu kõik rääkisid inglise keelt. Inglise keelt oskasid. Kas sõdurid ja ohvitserid olid omavahel teie või sina peal? Tähendab, ametlikult oli ette nähtud rahvusvaheliselt brigaadis sinna ametlikult ja sakslased selles pidasid kõvasti kinni. Aga ausalt poolakate juures olid pandud tee seal panideks ala, sakslased pidasid sellest kinni. Mu õppus, õppus, poliitõppust ka käis ja siis muidugi, mis huvitav on, võib-olla e-prof natukene. See oli see viimane peale toogia, mis läks hästi, tähendab hästi jalule, ausalt öelda, ütlen ette, et olen mitmes osas olnud ja aga Eenpalu ülemineku ajal olin sanitaar paar väeosadest Camiliero kes pidi kand raamidega eesliinilt ära viima haavatuid. Ja kui me saime Eenbro juure viidi muidugi sinna autodega, siis Rolli parajasti ületatud, ta parajasti ainult pontoon, must on üles ehitatud. Ta käis kogu aeg pommitamise ajal, ikka olid Junkerseid, olid neid ka proonid, Messerschmitti muidugi olid kogu aeg õhus, nii et see üleminek üle pontoonsilda üleminek, see oli täiesti pommitamise. Aga teised veel oli, mis kohe silma torkas, oli hulk paati täiendatud fašistide poolel, kus, mis me oleme ära võtnud. Hästi tähendab fašistid ka vist korra juba kavatsesid e-büroo ületada, need olid muidugi nii läbi lasknud, loomulikult. Ei saanud neid muidugi fašistid, kui taganesid, siis nad tahtsid muidugi läbi, ei saaks neid kasutada. Igasugusid seal kaltsud, riided olid ja vanimad juba kogenud seltsimehed need nende riided, mis seal seal mahajäetud järgi otsustades rääkisid, et seal arvatavasti see siis meie vastu taanlaste väeosa Mussolini Itaalias, siis ühed olid itaallased, kes olid meepoolt Garibaldi brigaadis ja teises muidugi palju rohkem raku pooleli, paljusid neil olid regule saarlased, väeosad nojah, muidugi, segadusse oli ausalt seal selle minekuga küllalt suur. Nii säiliks osa, eks etteteeni takka kasulikum oleks kohe edasi minna, ruttu. Sest sillapiirkond see oli kõvasti pommitanud. Aga seal oli natukene segadust, oli äkki liiga kaua seal peatusime, aga teisel hommikul juba me olime juba tükk maad juba edasi ja siis läksime korpeera. Ta oli võetud, eks suuremini sund, linnakene küla. Kataloonia külad on üldse rohkem meie mõiste järgi nagu linnakesest, siis on kahekordsed kivimajad ja nii edasi. Aga Corveere oli muidugi puruks lastud täiesti. Ja siis ikka edasi edasi, edasi seal juba täitsa muidugi lahinguolukorras olla ja siis saime kandes alla legandesse alla, seal seisime. Detsember oli hästi lage maa. Nii mõnigi ainult pisikegraafia mõnid, väiksed väiksed, seal võib-olla isegi korralikud puud ei olnud ja mis olid need juba maha lastud. Seal oli väga raske muuseas kaitsta pommitamine ja seal oli muidugi palju avatud ja seal on muidugi kõik väga-väga-väga-väga-väga ametis. Aga kandissaal peatanudki siis mees kandis, mis pärast listid pärast on toonud ka teistes väeosades, sealhulgas ka kompanjeesby seal Eli kompanni. Too tegeles rohkem teede Fatrulleerimisega, kui meid viidi juba tagalasse ja kui tuli käsk sügisel seal piirkonnas seal täna viia ja viidi rohkem Varssilonova, ütleme sinnapoole. Sest tol ajal ju oli üks niisugune kokkulepe, komisjon, see, et Hispaania valitsus nyyd välja rahvusvahelise brigaadi ja Francovid välja Alasi ja sakslasi muidugi mitte ei viinud välja võid, ümber toodi veel juure, need, seal oli terve sakslasi kondor lennuvägi, leegion ja, ja muidugi vallasid olid regulaarväeosad, nii toodi veel juures seal mõni puht see nuia, siis me olime juba 13. brigaadi Poola brigaadi koosseisus. Te läksite 11.-st 13.. Ja alla poolest oli vabariikides kuni viimase hetkeni oli väga suur maa-ala, mis oli käes ja Madriid oli kuni lõpuni käes. Ega Mandriik võitluses ei langenud noobassaraanoni kinno, passara matriits langes ju Olitmise teel veidrusi. Kolonel püsteeroneetis, nõia fašistidel õnnestus läbi Leida ta kuni Vahemereni ja sellega ära lõigata Kataloonia Levante rendise sees sisemise poolsed on, nimetati lihtsalt tähendab siin Madriid valentsi ja kõik seisund, kant, aga see oli lahmakas ja muidugi need, kes manitses. Eestlased olid, need toodi vaibaga ja neil vedas. Keelses pommitati muidugi, aga neil vedas ja vot siis ma sain ka kokku, see oli juba lõpupoole, sain koguga Juhan Tammega ja Ramose kaitses, olime siis tammega koos. Raskekuulipilduja. Te olete ikka relvakandja mees, mitte sanitar, kuigi te rääkisite, tähendab see lõpupoole, siis oli relvafondi, aga e-PRIA-le üleminekul olin sant, oli väeosas, kes haavatud tõi välja. See nüüd oli siis raskekuulipildujaga, see oli raske ja see oli tullu. Ühe uus, maksin, meeohvitser oli poolakas, aga ta elas Poolas või Inglismaal ja meega, rääkis kah inglise keelt, õpetas ta maksnud inglise keeles ja suurem osa poolakat, mis meebrigaadist solid oli võrdlemisi haritud inimesed, muidugi seal oli väga palju töölisi, kes Prantsusmaal ja Belgias, kes töötasid ja nemad rääkisid kõik Brandluski vägapalju, poolakad rääkisid saksa keel ja väga palju vene keelt rääkisid poolakad. Ja suhtlemine oli Poola brigaadis oli väga kerge eestlane näiteks ka hoolini. Patrulleerisin sealt parajasti ühes väikses külas, missuguse ei mäletanud muid ikka Kataloonias. Ja siis sain selle meremehega kokku, Schmidt oli üks meremees eestlane ja küsin, ja siis praegu olid tema jälle määrati politsei miilitsad, seal ränne, politsei ja tegeles sellega, et pidi raadiojaamad likvideerime ära, mis tol ajal oli juba päris seal palju siginenud. Milles veel nisust huvitavamalt võiks rääkida, peab ütlema, rahva poolehoid valitsusele oli ikka väga suur. Ja eriti tahaks veel ütelda, et oli üks väga huvitav organisatsioon. Nimelt raha, see punane ongi. See tegeles sotsiaal lambiga, tähendab nii, näiteks pommitatakse tsiviilküla, siis kohe tulevad ka neis korra rohesuremus on, muidugi seal olid naised ja orvud, korjavad ülesse ja abistavad Kell seal neil inimestel ei ole mitte midagi ja tervist, seda abistamistööd ja korra raha oli väga populaarne. Mee rahvusvahelises brigaadides tehti palju korjandusi aastate ja andsid oma sõduripalgast siis selle nüansse, mis olid pandud ja kusjuures korra jaoks anti igasuguseid veendumustega, nii kommunistid kui ka mittekommunistid, anarhistid, sotsialistid ja vabariiklaste ükskõik kes ja korra raha oli parteitu organisatsioon. Lisaks on muidugi kunagi unustanud ära Franco vastane võitlus, antifašistlik, nii kaugeltki mitte kõiki solid rahvusvaheliselt brigaadid, nad kommunist, anarhist, Annašisti, sotsialistide, kuid olid ka teised, kes olid antifašistid harjunud neegriks. Ükskord ühe väikse väikse poja juures istun ja pesen jalgu teisele poole tulepüksseltsimees sakslane ja peseka jalgu. Me hakkame vestlema, ma küsinud, kust sa oled, ta ütleb, nimetab mingisugune maakoht linnakene Lääne-Saksamaal kuskil seal Reini kandis ja nuia tegelebki, mina on, Ma ütlesin, ma näppisin Eestis ja nii edasi. Ma käisin, no sina siis seal tegid mina, mina töötasin kirikus, mina on katoliiklane ja olen seal mingisugune kiriku ameti, no midagi nii köstritaoline igatahes usklik oli, jah. Aga ütles Hitler, aga viimasel ajal katoliiklasi Vasakpoolsete katoliiklaste hakas repressi keerima mul seal elu ei olnud midagi ja ma pidin Saksamaalt põgenema ja läbi Prantsusma otsustasin ära Hitleri vastu õitsema. Ja see antifašist. Kas te nägite ka vabariiklaste juhte? Või tuntumaid asemel, kõige suurem elamus oli, see oli 13. brigaadi koosseisus. Kui nägime innuestrodoloors, tähendab bioloogilisi paruri. Ja pidas kõne. Küla oli muidu mõtteliselt linnakene ja rahvas oli palju ja väga, väga, väga, väga, väga, väga sooja. Tollal noor naine, too oli jah ilus naine oli ja väga elegantselt hütrima. Tal ei olnud seda tingimata proletaarlased klannaga, oraatori võimet. Meid haruldaselt. Ta mõjus väga, kui ta lõpetas oma kõne ära, kõik laulsid internatsionaali aga kahe pealintellukesenaali isustel Bueblu. Sest küla oli peamiselt anarhistid, oli, kas oli anarhistide? Väga ilus emm, mis üldse väga palju lauldi, eriti Kataloonias on üldse anarhistide positsioonid väga kõvad. Praegust tsiteerin üks hetk, üks hetk. Ihasleriteerima rahva pojad, rahva pojad, vaat siin on niisugune lause. Ja terve rahvas koos narhistidega lähed sotsiaalse revolutsiooni vastu, aga seda siis lauldi nii rahvas koos kommunistidega. Väga tihti. On teil siis laulik rahulikkus, on ta siis see publik on välja antud rahvusvaheliste brigaadide poolt. Loomulikus veel, kui juba jutt hakkas, selles on ka niisugused laulud nagu väga populaarne, mis oli sakslaste juures, see on nimelt silinder internatsionaalne briga. Tähendab, keda olin näinud. Varus, oli jutt, see oli poliitiline, muidugi tegelane on, vihkan bensiini ja see tähendab hispaania keeles talupoeg, Elgampecino ja, aga ta oli tuntud igal pool, ainult selle nimega. Tema õige nimi mul praegu meelde ei tuleta, teadsin küll, aga mul ei tule praegu meelde, mis ta hauast ta oli. No ikka kindral ikka, tal ikka suur väeosa. Ta oli Andaluusias Lanne. Hästi-hästi tume mees. Jube temperamentne. Kus või missuguses olukorras? Ma nägin, This is meil kõnega esines ja see oli ka 13. brigaadis räägis väga temperamentsed ja hea kõnemees oli. Kas te võtsite osaga viimasest paraadist Hispaania pinnal oli viimane paraad üks Barcelonas. Seal ma üldse ei tea ühtegi eestlast, kes oleks osa võtnud. Aga viimane oma sarad, mis meil oli, see oli prantsuse Hispaania piiril ja kus esines Andrei Martii. Selles sotsionosa ja sest kuni piirini, kui me tulime ikka täisrelvastuses piiril muidugi.