Esimeste raamatutena mäletan oma teos Ernst Petersoni Eesti laste uut aabitsat ja mingit väikeseformaadilised sinise trükikirjaga lasteraamatut olin tol ajal nelja-viieaastane, esimesest püsib tänini meeles, Enno nõelas Käia teises suitsu, noored sepad milledega võib seostada algseid kirjanduslikke elamusi. Algkoolipäevist meenutan soojusega nagu olija kirjameest Timoteos, kuusikut, kelle emakeele tunnid olid alati paeluvad, sest siin õppeaine ja mäng käisid käsikäes. Hiljem asendas kuusikud emakeele õpetajana ja klassijuhatajana õpetajat rakmanud, kes samuti oskasid elavalt lühendada oma õpilasi kirjandusele. Tema algatusel sooritatud ekskursioon praegusesse kommunisti trükikotta õhutas meetrikule algselt välja andma masinakirjas paljundatavate oma klassi ajalehte kuni kooli lõpetamiseni. Selle väljaandja toimetusest on tänaseni meie hulgas populaarne näitleja Jüri Järvet ning kaks tehnikaalale siirdunud klassikaaslast Felix Tamm, Johannes Sepp kelledest viimane oli lehe kunstiliseks kujundajaks. Kuulusin minagi Tallinna pedagoogika algkooli teataja toimetusse ja avaldasin siin oma esimesed värsi. Natukese diavesteproovid. Lugemisvara moodustasid tollal muidugi Lutsu kevade jutud Vilde ajaloolised teosed. Hiljem tulid juurde Wern kupper, defo Pal-tänava poisid ja teised. Lugeda armastasin üldse palju, seda ka hiljem keskkoolis. Järjekindlam huvi luule kirjanduse vastu tärkas 15 16 aastaselt ja see kulges Koidulast üle Juhan Liivi kuni suitsu uni hiljem juba tulid under alla ja Sütiste. Et olin lapsena ära õppinud saksa keeles, siis ei puudunud loetavate värsside hulgas Schilleri Haine kuulandi omad järel Hoffmann, front, Hallers leebini satiiriline ja Freli gradi poliitiline luule. Veelgi hiljem sattusid pihku Ernst tolleri teemeli, osalt Becker teosed samasse aega 1000 936937 langevad ka esimesed tõsisemalt võetud salmi kirjutamise taotlused. Mõned neist värssidest ilmusid päevalehe lisas kunsti ja kirjandust ning ka tänapäevas või mõnede muude väljaannete veergudel. Lugemist jätkasin tollal muidugi üha suurema õhinaga, et puudus raha raamatute ja ajakirjade ostmiseks, siis laenasin neid Tallinna keskraamatukogust või käisin lugemas sealses käsiraamatukogus, kus tutvusin muuhulgas Loomingu värsk, mitte numbrite, aga ka varasemate aastakäikudega. Küllap see kõik sidus aegapidi üha enam kirjandusega.