Tallinna Ülikoolis kaitses doktoritööd Vaike Kiik-Salupere ja tema teemaks oli esinemisteks valmistumine ja esinemisärevusega toimetulek klassikaliste lauljate kaal pedagoogikas. Ja nüüd sellel teemal ongi klassikaraadio stuudiosse tulnud laulja ja ka vastne doktor. Tervist. Tere Te. Olete olnud Estonia teatris pikalt laulja, aga kuidas te hakkasite akadeemilise tööga kuni doktorikraadini välja tegelema? No ütleme niimoodi, et lauljaamet kestab teatud aja klassikalise lauljaamet, eriti ma isegi võrdleks seda tippspordiga. Et tuleb teatud aeg, kus sa mõtled, mida siis võiks edasi teha. Sest et mina töötasin rahvusooperis 26 aastat ja alates 1999.-st aastast olin solist. Niiet et ma arvan, et minu niisugune kogemustepagas on olnud piisavalt pikk ja ka ma olen õpetanud laulmist. Olen õpetanud kaheksa aastat Georg Otsa nimelises muusikakoolis. Ja nüüd siis Tallinna Ülikoolis, ma töötan Tallinna Ülikoolis, praegu olen vokaalpedagoog, Meie muusikaosakonnas. Aga kuidas siis täpsemalt see lähenemine, nagu teadvusele toimus, oligi see tegelikult see teema niisugune esinemiseks valmistumine ja heaolu teema, mis nagu tagaks hea esinemise ja mis nagu pärsib seda head esinemist. See teema tegelikult huvitas mind juba juba üsna üsna pikka aega. Nii et tegelikult ennem kui ma doktorantuuri astusin, ma tegin ka magistrisotsiaalteadustes. Nii et jah, ma olen, kui olin niimoodi, hakkan tagasi mõtlema, siis jah, päris palju õppinud, päris palju koolis käinud ja aga see ongi olnud huvitav. No kui palju te omaenda laulja praktikas nägite seda probleemi, et psüühika mõjutab häält, et psüühiline heaolu, psühholoogia selline struktuur mõjutab hääletekitamist. No kui me näiteks võrdleme nüüd ütleme näiteks popp jäts lauljat ja klassikalist lauljat, siis ütleme siin esinemisärevusega niisugust põhjust on klassikalisel lauljal märksa rohkem juba sellepärast, et see tuuni kvaliteedi ootus on niivõrd selge niivõrd, kuidas ma ütlen, kõrge ja kõik nagu ootavad midagi, mida nad on juba kuulnud. Ja kui see nüüd ei peaks vastama sellele standardile, siis asi läheb kehvaks. Eks, aga nüüd ütleme peatsus on niimoodi, et ütleme, et kui seal väike kahin, mõikrõbin või, või mingi muud häälitsused sinna juurde tulevad nagu laulmisega kaasa, siis see oleks nagu laulja omapära selles mõttes, et kui mul täna häält nii väga ei ole, siis ega ei juhtugi mitte midagi, et küllap ma siis teinekord teen natuke teistmoodi, eks ole. Aga klassikalisel lauljal on väga väga, kuidas öelda, tähendab niisugune juba psühholoogiline ettevalmistus, tervislik ettevalmistus, kõik see seab omad teatava niisuguse pressingu, et sa pead, et kõigeks nagu valmistuma lisaks sellele, et sa õpid noodid ära, et sa õpid sõnad ära. Aga sa pead ka oma tervise eest väga väga hoolt kandma. Nonii, nagu tippsportlane valmistuma. Ja siin ongi, see tähendab selles mõttes, et kuidas nüüd suhtuda just nimelt see terviseküsimused igal hetkel valmisolek iga päev väga heal tasemel laulmine, et kuidas sellega kõigega toime tulla. Et ootused on nisu. Vorm on jah, klassikalises laulus kindlasti väga ahtakene, kuhu tuleb suunata ja see, see on teatavas mõttes nagu mingisugune prisma, kuhu suunata kogu oma jõuga. Kogu oma jõud, energia ja loomulikult see muutub elustiiliks, vastasel juhul seda ametit ei saa pidada ütleme professionaalsel tasandil. Minul tekkiski niisugune huvi, et mis on need põhilised põhjused, mis nagu segavad lauljat ja mis on niisugused asjad, mis, mis tegelikult väga paljudele lauljatele nagu kasuks tuleks. Et nagu rohkem seda nagu kaardistada ja, ja aru saada. Et mõnes mõttes öeldakse ju ka, et mis vahet seal siis on, eks ole, ta on klassikaline laulja, aga mina olen viiuldaja või tšellomängija. Et mul on samasugune ärevus ja ma peaksin olema nagu pilliga üks ja, ja ka see tunnetus kaob ja aga vats terviseküsimus ja see pidev valmisolek on, ütleme see laulja pillil ikka ikka väga-väga eriline situatsioon, sest et ütleme ausalt, kui nüüd tavainimenegi üles ärkab hommikul ahhaa, täna tunnen ennast nii, eks ole. Eile tundsin, no no tegelikult lauljal on ju samamoodi, nii et, et see on nagu väike risk iga kord, et kuidas ma ennast nüüd kokku võtan. Et võib-olla see huvi, jah, nagu selles mõttes kiski läbi kogemuste, niisugust esinemiste, erinevate lava, kogemuste ütleme ka, et kui sa laulad muusikali, sul on võib-olla natuke ka vabadust häälega rohkem ümber käia, kui mikrofonid toetavad ja keegi keerab kuskilt puldist sulle häält juurde, eks ole. Aga kui on juba klassikaline operett, siis on asi juba ka märksa krõbedam ka kõnehääle puhul, sest et lauljatel on teinekord ka see, kui laulad klassikalist operetti, et kuidas ma selle kõne hääle peale nüüd üle lähen, et laulusse hääl küll kandused, aga kõne hääles nagu kaob ära või nii näiteks kui mina laulsin Savoy pallis teisi talingtoni siis ja ma olin noor laulja, siis ma küll mõtlesin, et ohoo, et kuidas mul see hääl ikka nüüd üle orkestri läheb, sest et teksti alla mängiti päris tugevat orkestripartiid. Noh, niisugused kogemused tulevad, eks ole, aga see kõik õpetab ja samas no ma ütlen, et igal niisugusele žanril on oma väike niisugune raskuspunkt spetsiifiline raskuspunkt, eks ole, aga see füüsiline energeetiline valmisolek peab olema ikka väga-väga heal tasemel ütlema. Nii. Kui te olete ise laulu õpetanud oma õpilastele, siis mida te neile ütlete, kuidas nad selle esinemisärevusega ja füüsise nii-öelda Altkukkumisega toime peavad tulema, mida nad peavad selleks tegema, et seda ära hoida? Kui me nüüd lähtumen nagu ka spordipsühholoogias siis tegelikult selline treening toimuks juba paralleelselt vokaaltehnilise treeninguga. Kui ütleme, et see õpilane siiski soovib jätkata professionaalsel tasemel ja tänapäeval see, see konkurents on tõesti tihe, sest et see on ikkagi maailma konkurents. Et ma arvan, et kui siin näiteks Estonia teatris ei ole momendil teatavat osatäitja, tead, siis saab ju teda angaseerida kust iganes, eks ole. Et selles mõttes on see väga-väga niisugune pingeline alad. Et õpilastele on tegelikult kasulik kohe öelda, millega on tegemist, mis alaga on tegemist. Ta väga subjektiivne ala, sellega tuleb alati arvestada, eks ole, siis ta on väga niisugust emotsionaalset, et vastupidavust nõudev ala igast väiksemast ütlemisest ei saa nii-ütelda ennast väga mõjutada mingisugune koorikumale peale, noh ütleme jällegi samas interpreet ei saanud väga koorikus minna, sest et sel juhul ta ei ole enam väga andev inimene, aga interpreet peaks olema emotsionaalselt tööandja suurandja siis tema energia levib kuulajateni. Aga kui ta hakkab omaette mingit asja tegema Virtoosselt siis kõik võivad nentida, et jah, teeb küll väga hästi, aga no ja mis siis. Aga õpilastele ma jah, kõigepealt tuleks rääkida selle eriala spetsiifikast. Et ta on mingi niisugune eriala ja teiseks aidata Ta oma õpilastel see lauluõpetaja, kuna ta on individuaaltunnid ju siis ta saab ju üsna kiiresti aru mis inimesega on tegemist, kas ta on esineja tüüp või teda peaks natuke aitama kuskilt julgustama enesekindlust sisendama. Kõik see klassikalise muusikaõpingud on rajatud perfektsionismile. Ja siin on ka üks niisugune asi, et kui me muutume väga suurteks perfektsionistideks, siis Me oleme perfektsionistid esinemise ajal. Ja see on üks väga segav faktor. Nii et tegelikult tuleks leida selline lähenemine, ütleme niisugune ka mõttemuster. Et kui ma esinen, siis väike niisugune kohtumõistja minu sees peab taanduma. Ehk siis niisugune sisekõne ennast kritiseerib või ülemäära jälgiv, selles mõttes ülemäära, et kogu aeg hinnangut andev niisugune sisekõne, vot selle peaks lõpetama üsna üsna ruttu. Et niisugune kontsentratsiooni väljaarendamine, avalik üksiolek, nagu öeldakse, eks ole, selle arendamine juba tunnis juba kooliesinemistel mitte. Nii et ah, see on see õpilane, tah tal niikuinii, see närv veab alt ja nad tuleks õpetada neid väga väiksed asjad, eks ole, juba see, kuidas ma esinemisele mõtlen, kas see on nüüd kohutav katastroof, mis nüüd on tulemas või olen ma selle vabatahtlikult valinud, eks ole, või on see niisugune põnev enda proovilepanek, mis ei tähenda seda, et ma ilmtingimata Kun eks ole. Ja toimub kohutav hukkamõist, et siin vot selle balanssi leidmine on väga-väga oluline ja selle mõttemustri just nimelt, et ütleme niimoodi sisseviimine, niisugune kordamine, kordamine, kordamine, täpselt samamoodi nagu ütleme, klaverimängus. Me kordame, kordame, Me meie näpud juba mäleta tavad, eks ole, ka siis kui võib-olla meile tundub, et hahaa, et ma nüüd ei teagi, kas tuleb lugu meelde või mitte, eks ole. Aga vaata siis ühtäkki näpud mäletavad ja vaat niisugust situatsiooni kordamist tuleb teha lauljatele ka niisugust lihasmälu kordust. Mul on tunne, et väga paljud lauluõpetajad on sellised, kuidas öelda omamoodi psühholoogid neile meeldib vaadata Ta oma õpilaste psühholoogilist struktuuri ja samas seal võib-olla just nimelt, et tekib selle tunni ajal kindlasti üks selliseid peaaegu nagu Hermineutilisele ringile sarnaseid situatsioone. Et psüühika mõjutab minu laulmist. Aga laulmine mõjutab uuesti minu psüühika. Et teatavas mõttes ma laulu kaudu täiendan ise või saan rohkem inimeseks või siis jään just nimelt oma nende mõttemustrite küüsi ja takerdunud iga kord nende. Kui palju te jälgite oma õpilaste psüühi. Vaat niimoodi mulle tundub, et see on selline üpris lauluõpetaja selli. Jah, laulu õppimine ja ma arvan, et tegelikult ükskõik millise instrumendi õppimine vaatamata sellele, et on üks suur kordus ja niisugune tunnetuse meeldejätmine eks ole, tegelikult klassikalise laulu õppimine on oma seesmise tunnetuse meelde jätmine ja selle kordamine, sest vastasel juhul, kui ma ei jäta seda meelde, siis see muutub väga, väga juhuslikuks. Ja ongi juhuslik, laulmine tähendab selles mõttes, et kord tuleb aga mingil põhjusel, vat siis järsku ei tule, eks ole, kuigi eeldused oleks nagu, et võiks tulla, et ei ole nagu tõbe küljes või haigust või midagi niisugust. Et siin see tunnetuse väljaarendamine pluss psüühika väljaarendamine. Et samal ajal kui sa laulad ja kui sa interpreteerid, et sa siis ei ole kohtumõistja. Aga ütleme, pingu ajal sa paraku kogu aeg ju kuulad, mismoodi aha niimoodi niimoodi ma võtan seda kõrget nooti, eks ole, selline tunne mul on, eks ole. Et nii, et see balanss on väga-väga õhuke tegelikult, eks ole, kust maalt aga esinedes tuleks kindlasti minna sellise mõttemustriga, et nüüd ma usaldan seda, mida ma olen tunnis teinud. Ja ma nagu ka ei püüa üle mis on teine asi, eks ole, nüüd ma näitan maailmale, milleks ma võimeline olen, eks ole, aga tegelikult ma lähen krampi selle läbi. Nii et, et see väga õhuke niisugune serval balansseerimine ongi see võtmeküsimus ju lõpuks kes suudab ja kes ei suuda. Aga ikkagi seda, mina leian, et seda tuleks arendada, mitte väga lihtsalt öelda, et ah, et tema närvid ei pea vastu ja, ja ongi niimoodi ja et ikkagi anda noorele inimesele seda võimalust, et sest et milles seisneb laulmise õppimine, tähendab üks asi on see, et sa õpid oma pilli tundma tunnetama ja samal ajal saga esined sellega, kui on instrumentalist tema sageli, kui ta juba vähegi kannab, ta saab selle väga hea pilli juba mängimiseks. Aga nüüd laulja peab seda pilli, noh, kuidas ma ütlen arendama ja täiustama ja aru saama ja tunnetama kõik üheaegselt samaaegselt, kui ma esinen. Et see ongi see nii-ütelda, mis seda ärevuse määra võib tõsta. Eriti kui sa oled veel väga noor laulja, et kas ma suudan seda tunnetust rakendada, ma ei ole päris kindel, kas minu keha ja mõttekõik selle sellega kaasa tuleb. Doktoritöös teatavasti on vaja sellist teaduslikku baasi, et väga teinekalt olete praegu tekkinud just nimelt oma elukogemusest ja sellest, mida te olete saanud sinna doktoritöösse panna. Aga kuidas see uurimine käis ja millistele uurimustele üldse tuginesid, kui te seda tööd kirjutasite? Kohe alguses, kui sai seda doktorantuuri, nagu kavandatud siis oma juhendaja professor Jaan Rossiga sai arutatud, et see töö võiks olla artiklitepõhine. Mis tähendab siis seda, et, et peab olema teatud hulk artikleid, mis avaldatakse rahvusvahelise levikuga teadusajakirjades. Ja ka minu teine juhendaja, emeriitprofessor Maie Vikat oli seda meelt, et, et see on teema, mis kannaks niisugust rahvusvahelist huvi välja. Ja siis saigi niisugune plaan tehtud, et tulevad nii kvalitatiivsed, uuringud kui ka kvantitatiivsed, uuringud ja kvantitatiivsed uuringud viisin läbi siis lauluõpilastega ja kvalitatiivse laulu pedagoogidega, kes olid ise ka tunnustatud lauljad, sest et tõele au andes mind ikka väga huvitas ka lisaks sellele, et need olid nagu lauluõpetajat või klassikalise lauluõpetajad, aga et nad olid ise ka väga head professionaalid, sest et ütleme, et siin tekib ka väike niisugune vahet, et võib ju küsitleda lihtsalt lauluõpetajat aga kellel ei ole sellist väga tugevat aastatepikkust lavakogemust, siis see vastus võib-olla jääb natuke ühekülgseks minu silmis. Aga minu vastajad olid väga-väga suurte lavakogemustega, nii et ma arvan, et need olid huvitavad tulemused. Millised need tulemused siis olid, mida ütlesid õpilased ja mida hindasid professionaalsed lauljad? Jah, õpilastega oli niimoodi, et mul oli välja töötatud kaks küsimustikku. Üks neist oli varasem ja teine oli tuletatud sellest varasemast, mis keskendus rohkem esinemisärevusele ja üldse esinemisteks ettevalmistamisele. Ja selle põhjal võib öelda niimoodi, et meie tänapäeva klassikalise lauluõpilased On üsnagi teadlikud sellest, et selline psühholoogiline surve on ja elukutsega kaasas käiv nähtus mis iseenesest on ju väga hea fakt teada, sest et mina eeldaksin siis, et kui ma juba seda tean, et siis ma võib-olla võtan midagi ette selleks, et sellest nii-ütelda võimalikult hästi välja tulla. Eks ka tuleb välja siiski, nii et, et õpilased küll tahavad saada, ütleme, niisugust esinemise heaolu tagamiseks teadmisi. Aga kui nad peavad ise esinema, siis sinnad rohkem loodavad nagu oma. No ütleme, sellele ütleme õhukesele kogemusele. Et võib-olla ka, et ei märka või ei jõua selliste küsimustega ekstra tegeleda, aga minu arvates peaks tegelema sellepärast, et kui nüüd seal klassis laulad väga-väga kenasti ja nagu lähed edasi oma õpingutes ja näitad häid tulemusi, aga esinemistel sellest kaotad ütleme, märgatava protsendi, siis on see natuke, see on nagu ajaraiskamine ju, kas pole nii? Ja ma leian, et ka õpetajad võiksid võib-olla tähelepanu rohkem pöörata oma õpilaste niisugusele esinemisvalmidusele ja, ja neid rohkem nagu esinemisteks ette valmistada ja võiga suunab. Ütleme niimoodi, et kui endal võib olla niisuguseid teadmisi väga, ei ole, siis võib-olla suunata siis vastavatele kursustele või ka, kui on ülikoolides õppeprogramme niisugusi aineid nagu uurima ja läbima. Sellepärast et tõepoolest, mis kasu on ilusast häälest, kui see ei rakendu suures osas, nagu me ikkagi loodame kuulajate ja vaatajate ees. Et professionaalsed lauljad ja õppejõud olid ise küll väga täpselt endale välja töötanud, oma päevakavad ja tegelikult ega lauljad enam ise võib olla väga tähele pannudki, seda, et ma elan kuidagi eriliselt, see oli täiesti normaalne elu, eks ole, aga nüüd kõrvalt vaadata, on see siiski väga normaalne, ei ole, tähendab, et sest, et sa pead sööma teatud ajal tähendab, sai laula täis kõhuga, eks ole. Sa pead teatud unevajaduse täitma, tähendab, sest, et teadupärast hääl ju paraneb läbi väga hea une võib-olla isegi kõige paremini. Et siin tuli välja ka, et kes suuri rolle laulsid, nemad ikka väga panid tähele seda, et nad saaksid korralikult magada, et nende päevarutiin oleks võimalikult selge. Tähendab see kõik see ärkamine, millal süüa, kui palju süüa? Enne esinemist tuleks kindlasti süüa küpsiste šokolaadi. Lauljatel mitte lauljatel, no ma ei tea, võib-olla keegi sööb šokolaadi, sest et ütleme niimoodi, et laulja pill on lauljas eneses ja nüüd tõepoolest see sõltub, mis tüüpi see inimene on, kes joob piima, kes ei või piimatooteid üldse tarbida mingil põhjusel, eks ole, enne laulmist. Ja siin peab, et igaüks arusaam on, mis minu häälele hea on ja mis tekitab siis seal niisugust tunnetust, mis, mis ei tule nagu kasuks, eks ole. Ja siis ütleme niisugune, et kas laulda enne etendust proovi näiteks no üldjuhul ei soovita. Üldjuhul ei soovitud ja, ja see, see on ka mõistetav, tähendab, et jah, teatud kohad küll võib-olla iseenda jaoks ja tunnetuse jaoks, aga mitte niimoodi, et, et sa teed pikad proovid enne esinemist ja see on tegelikult arusaadav ka sellepärast et laulja pill on ju lihaseline pill seal samamoodi nagu ütleme, sportlane, kui ta nüüd hakkaks hommikust peale tegema tugevasti trenni, et õhtul siis maailmarekord visata ei ole nii, eks ole. Et siin jällegi tuleb aru saada, et kuidas minu lihastik ja tunnetus vastu peab, kas mul on vaja väga tugevat niisugust treeningut enne esinemist või see peaks olema automaatne juba enne treenitud, eks ole. Te mainisite selle töö potentsiaalset rahvusvahelist huvi, kas rahvusvaheline huvi on tulnud ja milline seal olnud. Jah, rahvusvaheline huvi selles mõttes on tulnud. Ka siin eesti muusikaringkondades ja muusikaõpetajate lauljate ringkondades, kuidas te doktoritöö on vastu võetud? Ma pean ütlema, et seoses oma doktorantuuri ajaga olen ma pidanud ja ütleme niimoodi, et ma olen ka heal meelel seda teinud päris palju osalema konverentsidel ja mind on selle aja jooksul viinud küll minu ettekanded ja see tähendab seda, et minu ettekanded on aktsepteeritud ja mind on kutsutud sinna esinema on viinud küll väga erinevatesse maadesse. Siin ma võin lihtsalt nimetada näiteks Itaalia, Prantsusmaa, Türgi, Hiina, siis Inglismaa Ja kui te olete nendes teemades seal rääkinud, mida lauluõpetajad, lauljad on, on öelnud, on see universaalne. Kohati tundub, et näiteks inimesed, kes Itaaliasse lähevad, kuulavad natukene seda sellist kurgupea tõstmist ja vaatavad päikest ja juba juba tuleb hääl, et kas see on Itaaliasse, Hiinas samamoodi. Nojah, ütleme niimoodi, et kui käia konverentsidel, siis see seltskond, kes seal on, on rahvusvaheline ja mida nüüd arvata siin rahvuslikest eripäradest, loomulikult on erinevad lauljad, kas sa oled Itaaliast või oled Hiinast ja mis, mis selle tekitab, see on ju tegelikult see minu harjumuspärane häälekasutus tekitab selle tähendab seda, et meil on juba ju vahe ka Eestis, ütleme näiteks, kui sa oled Saaremaalt, sinu häälekasutus on natuke teistmoodi, kui sa oled näiteks võrust, eks ole, nii et, et see harjumuspärane häälekasutus paneb väga paljud, ütleme selle alguse väga paljus paika. Aga kui sa hakkad otsima oma resonaatoreid ja kuidas sinu hääl paremini kõlaks, siis põhimõtteliselt ju tegelikult see tuuni kvaliteedi ideaali ühtlustub. Seda kindlasti ma mõtlesin oma küsimus on ka seda, et kas need probleemid, millest te räägite oma oma doktoritöös, et kas need on resoneerunud ka sealse publiku No ikka ikka ikka ikka sellepärast, et tagasiside on niisugune, et on pakutud, et koostööd siin Euroopa lauluõpetajate liidu poolt ja ma isegi olen ju tutt kuueliikmelisse komiteesse. Mis on siis International saieti Music Education, mis tähendab seda? Ta on peetud väga oluliseks just nimelt nende probleemide käsitlemist. Ja see puudutab mitte ainult siis meie regiooni, vaid tõepoolest omab niisugust laiemat resonantsi. Kuna mina olen nüüd tegelenud oma selle teemaga, siis ütleme niisugune koostöö praegu teiste või siis pakutud, et võimalustega on paraku tõesti jäänud kõrvale. Aga kuna huvi on endiselt olemas, siis ma arvan, et ma jätkan siiski rahvusvahelisel pinnal. Kas teie töö on olnud oma loomult pigem selline konstanteeriv kaardistab või ka uusi lahendusi ja nii-öelda uusi väljundeid pakub? Nii ja naa, kõigepealt tulebki asjad kaardistada. Tulebki välja tuua teatud probleemid, mis ilmnesid siis vastavalt tööle. Samas lahendustega on ju ka niimoodi, et, et meie niisuguste asutuste õppekavad, mis siis valmistavad ette professionaalseid muusikuid tänased õppekavad peaksid täiustuma selliste noh, ütleme niisuguste loengute või workshop idega, kus need teemad läbi räägitaks ja kus pakutaks õpilastele niisugusi võimalusi, mida siis konkreetselt võiks ette võtta. Ta, sest selge on see, et kui töö toimub grupis ega siis individuaalseid lahendusi nii väga otseselt ei pakuta, eks ole. Aga mina näen seda, et meie vokaalpedagoogid võiksid julgemini oma teadmisi oma lavakogemusi jagada noorte lauljatega, et et see ei ole nii väga iseenesestmõistetav, et katsugu välja ujuda või eks igaüks saab ise hakkama. Ma just mõtlen seda, et laulja tegelikult harjub ära, et, et aga päevakava ongi niisugune ja aga see algaja laulja ei pruugi päris aru saada. Tegelikult ütleme niisugused rutiinid, ütleme ka hingamisharjutused või füüsilised harjutused, mida head nad annavad, eks ole, et aga tegelikult tuleks lähemalt selgitada seda kõike. Ja ütleme ka see teha tead hääleharjutusi, mis korduvad, mis tagavad sulle eduelamused, eks ole. Õpetaja lauluõpetaja ei muudaks hääleharjutusi enne esinema minekut teinekord ohus, see on väga hea harjutasin, ma pakun sulle selle, vaat sellega nüüd saad. Ei, tegelikult see ongi see, et tuleks teha neid vanu sissetreenitud harjutusi ja neid hääleharjutusi kasutada siis enne esinemist ja see ei ole mitte ainult nüüd klassikalistele lauljatel, vaid ka, ütleme ka koorijuhtidel kasulik teada, et tegelikult see lihasmälu tuleb äratada mitte niivõrd, see, et ma teen, nüüd mõtlen uue ja vahva harjutuse välja ja, ja see siis tagab nagu selle edu. Ei ikka see juba, mis on eelnev töö olnud. Mis siis aitab kõige paremini sellise esin enemis ärevuse vastu. Jooga Aleksandertehnika metsas puude raiumine. Metsas puude raiumise kohta ma ei oska midagi ütelda. Võib-olla läheb liiga väsitavaks, võib-olla. Aga ma arvan niimoodi, et selline mõttemustri kujundamine sest et ütlemisest tegelikult algab ju kõik. Et kui nüüd laulja või muu interpreet oma õpetaja toel või ka ise leiab lahendusi, vaataks selles suunas, et mis mõtteid ma mõtlen vahetult enne lavale minekut, kas need on destruktiivset või kaasa aitavad, eks ole, kas need blokeerivad mind või aitavad minu esinemisele kaasa? See on esimene asi ja see on väga lihtne, väga lihtne mõte, et mitte olla kriitik enne lavale astumist. Ja samas mõelda ka oma päevakavale, mis ei paneks sind kiirustama, mis annaks sulle teatud rahu. Et sa teaks, et kui, kui ma lähen kaks-kolm tundi varem esinemispaika, ma jõuan kõikide asjadega hakkama saada, ma jõuan Krimmis käiama, jõuan riietuda mõjuval lahti laulda. Et see aeg Aja planeerimine on lauljatel ka ülioluline. Sest et niisugune kiirustamine, see lisab, eks ole närvipinget niiehknaa juurde. Et vot need algavad tegelikult nagu lihtsatest asjadest. Aga tuleb luua endale teatav süsteem ja mõni vajab süsteemi rohkem, mõni, võib-olla mitte nii palju. Aga ma julgen arvata, et mida nõudlikum on partii, mida sa laulad. Mida suurem on vastutus, seda täpsem peaks olema sinu juba mitte ainult ühe päevakava, vaid juba kõikide eelnevate päevade rutiinid. Et see, see on kindlasti ja väga suur paralleel on spordiga. Vaike Kiik-Salupere. Ma tänan, et te tulite siia klassikaraadiosse tutvustama oma doktoritöö teemat ja soovin teile jätkuvalt hindu selle väga huvitava teema uurimisel. Ilmselt teete seda veel edasi. Ma arvan, et päris kindlasti teen ma seda edasi sellepärast et uued konverentsid ootavad nüüd juba juulis Austraalias. Et ma arvan, et, et see on üks minu enda jaoks väga-väga huvitav teema ja ma usun, et sellest teemast saavad kasu paljud. Aitäh teile, aitäh. Klassikaraadios käis rääkimas vastne doktor Vaike Kiik-Salupere tutvustamas oma doktoritööd esinemisteks valmistumine ja esinemisärevusega toimetulek klassikaliste lauljate vokaalpedagoogikas.