Ja kaunist keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele kell ei ole veel 11, null viis aga juba omadega eetris. Ja meie tänases jututoas siis ajakirjanike kolmik, Neeme Korv, Postimehe viimasel ajal palju räägitud, Postimehe arvamustoimetuse pealik ja Peeter Kaldre ja, ja mina, Aarne Rannamäe siis rahvusringhäälingu Eesti televisiooni kanali pealt. Aga täna vist meie postimehest jutuks ei võta, sest et ei ole nagu uusi arenguid ja viimasel ajal sellest ka üsna palju räägitud, kuigi mina isiklikult pean ütlema, et mul Postimehe saatus läheb vägagi korda, sest minu minu jaoks on ta niisugune noh osakene või, või väga-väga suur killukene kogu meie kultuuri ja, ja, ja mul ei ole sugugi ükskõik, ta ei ole, ta ei ole nii-öelda üks väljaannetest, mis, mis võib kinni minna rahuliku südamega või mitte minna, et, et see on, see on nüüd niisugune tükikene Meie meie oma ajalugu ja kultuuri, mille, mille käekäigu eest vist iga eestlane nagu muretseb Aitäh haarne, kui mina seda juttu räägiksin, siis öeldakse, et masin ajal mingit Sellepärast neeme maa, selle jutu ise ära rääkisingi, et sina ei peaks seda rääkinud, aga me hoiame sellel asjal loomulikult silma peal ja kui Mart Kadastik, kes siis praegu Oslos läbirääkimisi peab või Ostwoga läbirääkimisi peab, siis siis eks me tuleme selle teema juurde tagasi ja, ja et see teema leidis Cap piisavalt käsitlemist eelmises rahvateenrite saates, siis jätame selle praegu. Jätame selle praegu sinnapaika, aga nädalas, kus on 20. august ehk Eesti taasiseseisvumine on alati väga palju sellist ülevust ja väga palju emotsiooni ja eks see sõltub muidugi sellest, kuidas nii-öelda selle sündmuse ürituse korraldajad kõige laiemas mõttes seda asja nagu ette võtavad, seekord midagi ümmargust ei olnud, oli küll siis väga palju, räägiti ka eile siis balti ketist MRP-st, aga, aga kui me räägime nüüd 20.-st augustist, siis vaatamata sellele midagi ümmargust ei olnud, siis siis läks ikka hinge küll. See on päris huvitav fenomen, et et kuidas selline noh, sellise rahvusliku uhkuse laine ja niimoodi hooti aastati erinev. Et kui siin veel eelmisel aastal ei olnud, noh, oli ka ei olnud ka juubel oli 21 aastat, eks ole, aga aga see kontsert, mis toimus, läks kuidagi väga-väga niru, et pärast oli väga palju kriitikat selle kohta. Aga kui nüüd sai televisioonist vaadatud seda laulupidu, mis toimus Tartus siis see oli ikka igavesti uhke pilt ja eriti tähelepanu väärne oli vaadata neid noori inimesi, keda siis näidati seal kaadris pidevalt silmad säravad, lipud lehvivad, kuigi laulud olid ju nagu öeldakse seinast seina ei olnud ainult sellised pisarat kiskuvad isamaalised laulud vaid oli, laule oli igasuguseid ja kõik oli ja ja see tohutu rahvamass, mis seal oli, ma rääkisin just eile inimesega, kes ise seal kohapeal oli, ütles, et noh, et see on võrreldav, et tõepoolest laulva revolutsiooni aegsete pidudega millegipärast oli nüüd järsku tekkinud selline selline rahvusliklaineni. Noh, see on nagu parim vastus ka nendele, kes siin väidavad, et rahvuslus on oma aja ära elanud ja et see on üks igavene relikti, et tuleb nagu vaadata hoopis kosmopoliit tsemalt maailma peale. Kui on midagi veel alles. No ehkki see Tartu laululaval toimunud kontsert sai ju ka kriitikat ja kriitikat võib ju alati teha selles mõttes, et alati on mõned asjad, mis võib-olla võib-olla häirivad ja noh, kui, kui midagi välja öelda, siis võib olla see, et mõni mees oleks võinud ka sellise pidulikul puhul nagu laulusõnad pähe õppida. Laululaulude sõnad nagu kõigile korda lähevad, aga aga samas ju tegelikult ainus minu meelest ainus tõsist kriitikat või noh, sellist niuke häiriv moment võib-olla natukene oli see, et tõesti kõik inimesed ei pääsenudki sinna sisse, kes kes tahtsid, et väravat tuli ühel hetkel kinni panna, kuna see lauluväljak lihtsalt ei mahutanud rohkem. Noh, see oli selline väike väike kurb moment, aga iseenesest ju tõepoolest see lavastuslik kontseptsioon, järjepidevus sai ju tõepoolest ka kinnitust, et sa rääkisid nendest säravatest silmadest Peeter, kes olid publiku hulgas, aga mina nägin seal ikka ka mitmeid päris uhkeid esinemisi lava pealt, et kui kas või meenutada seda, kuidas sellised noored inimesed nagu Madis Arro ja Arlo, Tom ja ja ka laulab Laura põldvere, eks ju, meenutasid neid meie tuntud ja häid muusikuid Gunnar Grapsi, Urmas Alendri, Silvi Vraiti ja nii edasi, see on, see oli üsna üsna ülendav ja vapustav. Mina, mina võrdleks seda üritust tegelikult nagu atmosfääri mõttes 2008. aastasele märkamisaja peoga ja ma arvan, et mingi intervalliga tegelikult need laulud ilmselt tulekski jälle niimoodi läbi laulda ja järjekordsed noored saavad sellest osa ja minu meelest tasemega. Tore igatahes lavastaja Margus Kasterpalu ees müts maha. Väga-väga vahvalt tehtud. No te pidasite praegu siin kõva soolo maha ja ma kuulsin, et ikkagi niisugust vett peale eestlasliku virisemise nooti oli, oli, oli ikka sees. Et küllap nendele noortele solistide lainet sõnad pisteti üsna viimasel hetkel pähe ja kõik on need laule kuulnud, aga aga siin mõni mees laulab ühte sama laulu 25 aastat ikka. Sõnad ei ole peas, nii et et et, et juhtub kõike, aga muidugi jah, hämmastav muidugi selline üritus sai toimuda. Tuule tundub sel aastal selles kontekstis, kus me praegu oleme, elame ikka käinud Tartus. Esiteks noh, Tartu kui Tartu ja teiseks Tartu lauluväljak kui, kui, kui sellise suurusega väljak, nagu ta on ja seal pole olnud, sellist asja seal pole esiteks olnud ja teiseks tal on, ta on, ta ei ole kummist nagu, nagu noh, ütleme Tallinna lauluväljaku kohta, et ta peaaegu et on kummist, et et sellistel üritustel noh, kes, kes ikka eestlane tahab sinna minna, siis ta saab sinna minna ja väravaid ei lööda selja taga kinni, vaid nina ees kinni. Aga Tartu on teie lugu, sest et lauluväljakul lihtsalt väike ja, ja see annab ka nii-öelda täis. Maja annab alati niisuguse teise, teise fiilingu ju et kui on nagu pool pool muruväljakut täis, siis on hoopis teine asi, kuigi seal see pool võib-olla rohkem kui, kui teise väljaku täis, eks ole, must õigesti aru saate, et see ja kõik, see, kõik see, et, et sealt tuleb, mängisid ja vahva, et, et nii-öelda päev läks üle ööks ja kõik ja võib-olla võib-olla natuke venis pikaks, aga ja mulle, noh, ma vaatasin tõesti ta peaaegu et otsust lõpuni sundisin ennast telekas lõpuni istuma, aga aga minu jaoks see nagu see kontserdi päris lõpp oli natukene varem kui, kui kell kaks öösel, nii et, aga noh, see on, see on jällegi nii-öelda pisiasi. Võib-olla võiks selle nime ka ära öelda, Taavi Warm oli see kunstnik, kes selle nii-öelda valgusrežiim seal paika pani ja see oli, see oli tõesti väga uhke, aga mina tsiteeriksin Hardi Volmeri, et järjepidev vabaks laulmine on meie õnn ja ta Jaa, ja võitluses meedia meedia kakluses, Peeter Kaldre ja Kurmet Peeter Kaldre on praegu ühe punktiga peal Tartu laulupidu, seda seda tõestas. Et ikka läheb korda küll ja, ja kui naist võrdleme nagu eelmise aastaga, kus tõesti sai kõva kriitikat, et ei kuulnud isamaalisi laule ja ja paljude arvates tuli ainult tilulilu, kuigi kontsert oli tore, aga kas see kontsert oli, oli nagu sellele päevale kohane, see oli nagu küsimus. Siis siis seekord läks täiesti 10 punkti 10-st. Ei noh, ega siis 20. august ei, ei päädi nüüd ainult Tartu laulupeoga, kuigi see juhatas seda päeva sisse, kuni vaadata nüüd ööpäevasel ajateljel siis 20. augustil oli ju veel ka traditsiooniline vastuvõtt presidendilossi roosiaias. Mille puhul ma võin teile, head kolleegid, õnne soovida, pool president selle kõne lõpus seekord tunnustas taasiseseisvumisaegset ajakirjandust, et mina teadupärast tulin ajakirjandusse siis, kui kui kõik hakkas halvemaks minema, ehk siis mina olen see lapsajakirjanik aastast 93. Nojah, me olime just tol ajal ajakirjanduses nagu, nagu, nagu tegijad ja ega siis president ei saanud ju tõepoolest ka kriitikast mööda praeguse ajakirjanduse aadressil lauakõnes ja täpselt üks lause, mida ma arvan, see on väga oluline lause, ma arvan, sellepärast lausa seal sees oligi. See lause tuli ikka südamest küll, Heino tuli muidugi südamest, sest et ta on seda ka varem öelnud ja, ja küllap ta ütleb seda ka veel, aga aga see lause, et siis, et ajakirjeldusele, kelle kirest ja Eestist hoolimisest me tänases meedias sageli puudust tunneme, oli, oli see lause. Ja noh, tähendab muidugi meil meile kirjutatakse, näidatakse ja räägitakse niisugust jama, et tõesti mõnikord on kolleegide pärast piinlik. Aga ega siis 91. või 90.-te alguse 80.-te lõpuajakirjandus, nüüd siis ka mingisugune selline ühtne ja ja, ja, ja kohutavalt patriootiline ja isamaaline ja ühemõtteline ei olnud. Ma olen seda siin saates öelnud ja ma arvan, et mitte mitte üks kord. Et, et nendel augustipäevadel, mida me siis nüüd tähistame, sain maa kolleegide kohta teada rohkem kui, kui eelmise 20 aasta jooksul. Ja, ja mõne mõne kolleegiga nagu pärast seda ei olnud nagu üldse põhjust enam suhelda ja mõnega kellest sa nagu ei arvanudki võib-olla tol hetkel suuremat, siis siis muutus olukord vastupidiseks, et näidata ennast ikka tõesti heast ja ja parimast ja väga ootamatust. Ei no sa räägid üksikindiviidide, sest eks neid ole igal ajal olnud, aga. Me ei saa kunagi üldistada üheski ajas, et. Ei, miks me ei saa üldistada, me saame just üldistada just seda, seda aega ajakirjanduses, kus ju tegelikult nii eestitelevisioon, eriti Eesti raadiumedaga president ütles, kui ka kõik ajalehed olid ju sisuliselt barrikaadidel. Võideldi ju ühe asja eest võideldi Eesti vabaks saamise eest, see oli nagu selline üks ja ühendav idee, mille nimel ikka enamik ajakirjandusväljaandeid. Ma mõtlen, et üksikajakirjanikena igasuguseid aastaks 99 kui kindlasti ja pärast seda muidugi jah, loomulikult kadus jõu eesmärk ära, riik oli taastatud ja siis läksid, nagu öeldakse. Eri suunda. Mina pean ikka silmas seda, mis toimus tol ajal toimetuste Eesti keelsete toimetuste sees. Sellest mina räägin, aga ma ei taha sellest rohkem rääkima rääkida, sest et ma olen sellest juba nii palju rääkinud ja kuna ma kuna ma siiani ei taha konkreetsete nimedega seda seda juttu illustreerida, siis las ta jääb sinna. Aga ma ütleks siiski võib-olla väikse repliigi selle riigipea kriitika kohta, et ma olen tegelikult loomulikult nõus, et see ajakirjandus on väga-väga mitmepalgeline, aga vabas ühiskonnas kasvanud mees nagu Toomas Hendrik Ilves peaks seda väga hästi teadma. Et vabas maailmas ajakirjandus ongi selline, kus on põhimõtteliselt täiesti seinast seina. Ja mina soovitaks valida kanaleid Eestis on ka neid kanaleid, kus on kirge, hoolimist siiamaani ja ma olen täiesti veendunud, et kui, kui olukord peaks muutuma, loodame, et ta ikkagi ei muutu, eks ole, aga, aga nagu 2007. aasta näitas, et et kõike võib juhtuda, et on pöördelistes hetkedel me näeme küll kellel on kirge ja kes hoolib. Nonii ja siis pandi ta meil Nunne tänav, jah, kui ma õigesti mäletan, seda tänava nime pandi. Nende 20 Augustega 20. augustiga, sa ei ole veel lõpetanud eiei. Tahad sellest lõpuks rääkida täna, millest? Kus pandi punkt, kes pani punkti? Sina tahad sellest rääkida ja tahtsin hakata juttu veeretama Boriss Jeltsini bareljeef-ile. Aga kui sa tahad enne rääkida Robbie Williams, siis siis. No aga, et oleks ikka järjepidev sündmused oleksid nagu kronoloogilises järje kogeses punkti pani siis sellele 20. augustil Robbie Williamsi kontsert, mis siis ka toimus sinimustvalgete lippude lehvides ja igatahes Ta ma olin tol päeval tööl. Siis igatahes telemaja ümbrus oli autosid niimoodi täis pargitud, et isegi jala oli raske liikuda, sest kõik olid läinud Robbie Williamsi kontserdile. Ja hästi palju oli ju ka tulnud teistest riikidest turiste vaatamas seda kontserti eriti just Soomest ja Lätist ja mul jäi vist kõrvu selline selline number, et neetud turistid tõid siis ühe õhtuga sisse Eestis neli miljonit eurot, kuna, kui ma ei eksi. Et see oli vahva ja hoolimata sellest, kas kas ma pean Ruby Williamsi laulust midagi või mitte, oli siis show ilmselt oli paljudele inimestele ka väga selline meelt meeliülendav, mitte ainult nüüd muusikalises mõttes, vaid ka siis jälle selles samas isamaalises võtmes. Aga mis natukene jäi nagu noh, see jäi mulle silma on see, et vot ma ei saa sellest aru, ma olen kursis muidugi nende lepingutega, mis nendel staaridel on, on sõlmitud, aga no ma ei saa sellest aru mikspärast, kui tuleb selline täht siia, et miks ta ei või ennast rahvale väljaspool kontserti näidata, miks ta peab, eks ole, mingisugune lina peas põgenema hotelli inimeste eest. Miks ei tohi näiteks aktuaalne kaamera isegi järgmisel päeval näidata 30 sekundit tema tema esinemises, seal on kaks eri küsimust, Peeter, see, see on ka lepingutele. Saar ennast varjas staariks olemise A ja B noaga, kuidas staariks saab, no aga väidetavalt Lasnamäe turule läheb kurki? Nojah, täna täna jätame siis ta ei ole staar, tee üks ring raekoja platsis ja sa oled tunduvalt suurem staar, kui sa oled selle kilekotiga peas seal hotellis, rahvamees, aga mitte staar. Nojaa, Aleedi Kaaga, kes on ka staar, tema ei häbenenud rahvaga kohtumas, näiteks kuuldavasti oleme kuulnud seda. Nii et mulle meenub ka see, kui Elton John siin käis. Siis oli niimoodi, et me saatsime ka võttegrupp, et noh, heakene küll, et isakest me võib-olla siis ei saa näidata või ei tohi, need näitame vähemalt lennuki maandumist, näitame seda, kuidas ta lennukist välja astub, autosse istub aga ei, olid aetud eta, suured bussid. Et sa jumala eest ei saaks teda filmida. Siis anti lubadused, no vähemalt punasele vaibale ta tuleb, et noh, sealt saate paar paar kaadrit punasele vaibale, ta ei tulnud. Nii et noh ma ei tea, see kuidagi jätab sellise pehmelt öeldes keskpärase mulje, kuigi tegemist pole väga suure artistiga, aga noh, lase natuke lõdvemaks. Ja aga näed, kurgimüüjaga kaadrid olid täiesti olemas ja levisid nii et vähe ei ole. Ja samal ajal sai ju tema kontserti vaadata vist 44. riigis otse kinodes, eks ole, mille kohta mulle makstud pileti eest oli maksnud. Nojah, eks selle asja puhul ka väga paljud ju tahavad ehtida ennast nii-öelda võõraste sulgedega või kellelegi aupaistes särada ja ja eks need ole muidugi kokkulepped, mis siis kas lubavad või keelavad sellise sellise pildi tootmise, et, et loomulikult on imelik, kui kui sellise kaliibriga esineja tuleb meile siia ja, ja ütleme avalik-õigusliku tele või raadiokanali uudistesaade ei saa nagu koha pealt mitte mitte sekunditki näidata, vaid, vaid kasutab kellelegi mobiiliga võetud mingisugust pilti, eks ole, et, et noh, seal niuke keskpärane ruum. Aga no sellest me saime jällegi temaga intervjuuni, et. Aga samas on see siiski üsna noh, see on siiski äri, puhas äri ja allub täielikult äriloogikale täpselt samamoodi nagu, nagu Eesti nüüd nii-öelda põhimõtteliselt ikkagi ostis endale selle õiguse seda tiimi Tiit toote just siin Tallinnas ja peaaegu 400000 euro eest. Jah. Jah, aga ma, ma selles mõttes, ma, ma ei, ma ei oleks selles mõttes nagu, nagu selles osas kriitiline, et ma arvan seda, et see Eestit tõepoolest tutvustab. Kuigi see tutvustus ei ole võib-olla nii suur, kui mõned seda arvu arvavad olevat, aga, aga noh, see on see, et alati on lihtsam nagu mitte midagi teha ja öelda, et raha läheb, raha läheb raisku, eks. Eriti taolistes asjades. Hea küll, me oleme siin seda kultuurijuttu puhunud, aga meil on ikkagi Enda teada vähemasti peaaegu et poliitikasaade olnud vähemalt viimased 15 aastat. Me oleme siiamaani ikka poliitik, ma ei taha seda kultuurijuttu enam rääkida, ma tahaksin rääkida Boriss Jeltsini bareljeef ist bareljeef kultuurinähtus. Et AP, 20.-st ja, ja see puudutab otseselt otseselt Jeltsinit. Et esimest korda ma ei kuul, võib-olla ma olin tähelepanematu, kuigi maa Omarust jälgisin küll kanaleid. Ja lugesin, et, et ei olnud nagu seekord või keegi viitsinud või kuidagi enne valimisi oleks olnud puhkküll. Et kõmistanud vastu rinda teiega, meie tõime nagu ikka selle iseseisvuse lõpuks ära. Et seda, seda nooti oli, oli seekord kuidagi meeldivalt vähe. Kuigi muidugi Tallinna televisioon oma oma lõpmatult saadetest nendest päevadest siis aastast 91. Nende jaoks jah, ütleme, kodanike komiteed ja Eesti Kongressi ja niisuguseid asju üldse ei eksisteerinud, olid ainult need õige poole mehed lõpmatutes ja dokfilmides, mida nad siis seal eetri ja ei ole vaadanud. Aga, aga ütleme nagu nagu reaalajas meie poliitikud olid selles mõttes täitsa viisakad, et et ei, ei hakanud seda tavapärast kaklust, et noh, teie ei olnud midagi ja meie tegime kõik. Noh, ei olnud ka ümmargust juubelit muidugi võib-olla ühel pool ja mis oli veel, oli, oli tore ju, et need vähemalt noh, Eesti Televisioon näitas ju väga palju dokfilme sellest ajast ja ka üks oli selline mängu dokfilm, eks ole, mida on korduvalt juba lasknud, et et see oli, ma arvan, selline noh, selline õpetlik, õpetlik kuupäev ja eriti just noorematele inimestele, kes võib-olla sellest ajast ju ei, ei pruugi midagi teada, on kaheksateistaastased 19 aastat. Et see oli kõik tore Just just sellist asja peabki, peabki kindlasti kordama ja rääkima, sellepärast et üks selle aasta debatt, mida ma siiski tooks esile võib-olla siin mitu inimest sellest kirjutas ja rääkis, oli see, et, et kas me siis laulsime või võitlesime, et ilmselt nagu mõned inimesed ka tõepoolest tunnetavad seda, et võib-olla hakkab see kuvand nagu muutuma liialt selliseks, et oligi üks suur laulupidu ja laulsime, laulsime, ja lõpuks oligi käes nagu mängufilmis Malev, eks ole. Aga olukord oli ikkagi päris pinev ja mitte ainult sellepärast, et mis siin eesti sees toimus, vaid ikkagi pigem selle pärast, mis, mis, mis toimus ida pool ja, ja me ju tegelikult täpselt ei teadnud, et, et millised inimesed järgmisel päeval tanki roomikud alla sõidetakse. Nii ma tahan nüüd Jeltsini bareljeef rääkida. Kategooriliselt keelduda, kuule viisid teema teisala jälle? No räägime, et selle sellega bareljeefiga väike skandaal ka, et siis meie kaitseminister Urmas Reinsalu keeldus minemast selle bareljeefiga avamisele ja tema ütles, et et Eesti rahvas ei saanud vabaks mitte Jeltsini, vaid iseenda tahte tõttu, sellepärast tema ei pidanud õigeks sinna. Huvitav, mis, mis, mis kiun on, on ühe väikselt tegelikult ühe tühise bareljeefiga. Et sellel, selle bareljeefi avamisel on niivõrd tugevaid plusspunkte nii meie enda jaoks kui ka eeskätt just rahvusvaheliselt. Et me paneme oma põlisvaenlase, Vene riigi, Vene Föderatsiooni esimese presidendi auks Meie väga käiduvasse ja vanalinna väga-väga nähtavasse kohta üles kolme kolmekirjalise teksti koos siis selle, selle inimese näokujutisega, et mis, mis miski kuramuse kiun selle ümber peab ikka toimuma. Et, et ei saa ühte lihtsat kiviga meil seina panna. Ei noh, see on ikka noh, see on puhas poliitiline lühinägelikkus ja seon poliitikut, haugi mälu. Et võetakse nüüd tagantjärgi see, et no kes oli Jeltsin, eksuaalgata Tšetšeenia sõja panid Putini võimule ja nii edasi adumata seda, et mis siis tegelikult toimus? 90 91? Millises kriitilises seisus olid nii Venemaa kui ka meie, meil õnnestus ju vabaks saada ikkagi niimoodi, et meil lipsasime ukseprao vahel välja ja see oli nende asjaolude kokkulangemine, mis seal toimus, see toimub Jeltsini ja Gorbatšovi võimuvõitlus, eks ole, nüüd öeldakse, et Jeltsin käis ju mitte sellepärast siin, et meile tunnustust avaldada, vaid sellepärast, et Gorbatšovile ninanipsu teha. Muidugi käis ta sellepärast gaasi Muidu aga oli nii, ajaloos ongi absoluutasjaolud lihtsalt langevad ühte ja mõnel puhul toovad toovad need kaasa õnne ja mõnel pool toovad nad kaasa õnnetust. Ja kes hoidis ära Venemaal ikkagi selle sõjaväelise riigipöördelõpuleviimise, see oli ju Jeltsin, midagi ei ole teha. Andkem ikka ajaloole au, eks ole, Jeltsin ronis tanki peale ja hakkas vastu. Kui Jeltsinit poleks olnud, oleks ta vastu hakanud, siis hoolimata sellest, et joodik ja naa ja teised külapoisid, eks ole, nägid nagu haledad välja, see asi oleks rullunud, võib ikkagi tagasi tagasisuunas ja see jutt, et miks me paneme Jeltsinile, kui meil ei ole siin, meil võiks olla siin Reiganile, eks ole, siin võiks täitsa muidugi võikski, võikski, võikski kõik sinna Nunne tänavale panna. Ma ei taha, kihvt oli ikka see vaadata, et need, kes sinna nagu avamisele tulid et Reinsalu keeldus tulemustele ja see lause, mida ma siin tsiteerisin, see on üks, üks imelikumaid, mida ma üldse olen, olen viimasel ajal lugenud. Et see on küll huvitav arusaam, et kui meie istume kodus ja me väga mõtlema, et mina tahan, mina tahan ja mina tahan, siis saamegi vabaks või ma ei saa sellest lausest üldse aru, et kaitseminister ja poliitik võiks nagu nagu laiemat pilti näha. Ja teine asi, see, see Jeltsini paturegistri üleslugemine, tagatipuks veel see, kes tegi endale kasuliku lepingu Meriga 94. Moskvas juulikuus ja vere Vene sõjaväepensionärid, kes kõik siia jäid ja, ja noh, viimane püük piisk karikasse muidugi see, et, et ta oli üks igavene mudajoodik. Et kõik see on õige, aga Meie jaoks oli ta õige õige mees õigel kohal, selles mustas pimedas kambris oli ta, see kaske hiiri püüdis ja ongi kõik. Kas ta tegi seda teadlikult, kas ta tegi seda pool mingis sundseisus või mitte? Fakt on see, et ta ilmselt riskis ikkagi oma eluga, kui ta, kui ta sõitis tol korral Tallinnasse, noh, see on küll natuke varasemat sündmuse teda ikkagi ja nii edasi, kui ta ronis tanki otsa Moskvas, putšipäevadel ja nii edasi ja nii edasi, et et no ütleme, et joodik sai temast hiljem ja niisugune šovinist nagu nägu, teda armastatakse ka kujutada. Ja see, Jaanus Jaanus Piirsalu kolleeg, kirjutab väga õigesti, et Eesti paradoks ongi see, et meil on mälestusmärgid nüüd Jeltsinile kui ka Dudajevi ja mis siis, ja nii ongi. Ja mina ütlen ka, et ja mis siis oli õnge, aga noh, samal ajal on see, et mitte, et ma tahaksin kellelegi rumalaid avaldusi kaitsta, aga ma ütlen seda, et et kas see nüüd ikka on nii suur skandaal, kui keegi kuhugi ei lähe ja ütleb, et ütleb, et ta lihtsalt ei lähe, et küllap neid oli teisigi, kes sinna läinud ja näiteks tema oma erakonnakaaslane Ene Ergma oli näiteks seal kohal ja, ja ei teki ka, tegi ka omalt poolt avalduse, ei olnud mingit probleemi, et ma. Mul on üks asi, Neeme on on olla kohal või mitte olla kohal, teine asi on seda selliste põhjendustega. Nojaa, mingeid kommentaarideks, aga samal ajal samal ajal jälle mina tahaksin öelda seda, et et tõepoolest räägime seda lugu nii, nagu see oli, et ma ei poolda ka seda, et mõned inimesed siin ütlevad, et vot need, et umbes, et, et ärme räägime sellest, mis hiljem juhtus, et mis, missugune see Jeltsin nagu üldse inimesena ei miks mitte, aga räägime ikka sellest ka, aga minu meelest see, et, et tema, tema roll 91. aastal ja ka varem olid täiesti vaieldamatu, see on, see on täiesti vaieldamatu ja kui ta näiteks siin see, mida sa mainisid 91. aastal tuli jaanuaris Tallinna siis eks ta, eks ta kõhkles küll, ta kõhkles, kas see nüüd on, on see see samm ja ta panustas sellele kaardile? Otsustas panustada, see nõudis kindlasti täiesti selgelt sirget selga ja ikkagi kõva mehisust. Sest et sellega oli nagu põhimõtteliselt nii-öelda see tõsine vastasseis Gorbatšoviga ja, ja aga, aga sellega ta tõmbas endale lääne tähelepanu ja nii edasi. Ja, ja see, et, et Moskvas ta ei ole enam siis mitte Moskvas, vaid, vaid Kremlis konkreetselt ei ole, ei ole ta enam hinnatud ja ka venelaste seas läbi viidud küsitluste järgi kõige ebapopulaarsemat poliit. Viimastel aastakümnetel on Gorbatšov ja Jeltsin, kusjuures Gorbatšov on konkurentsitult viimane. Jeltsin on eelviimane, kõige popim poiss Leonid Brežnev, eks ole. Nii et suhtume nendesse küsitlustesse, kuidas, kuidas parasjagu vaja, aga, aga, aga kahtlemata see seda näitab, et et, et Jeltsinile mingisuguse austuse avaldamine või tema tema meenutamine nii-öelda positiivse poole pealt naaberriigis siis meil ajas kindlasti mõned mõned venelased vihale juba juba kui juba see, et Vene saatkonnast ei olnud kedagi selle selle bareljeef avamise kui kuigi kohal oli nende esimene leedi ja nii edasi, eks ole, juba juba see näitab, et me, me antud juhul demee, vaid see väike grupp, kes seda seda asja ajas, ajas õiget asja. Ma tahaks öelda, et parvel sümpaatsed, et asja, et kõigepealt seda, et, et see näitab, et algatus on jõud 39 ühiskonnategelast, kes selle selle ettepanekuga välja välja tulid, viisid selle asjaga lõpuni. Renee Reinu mäe oli, oli see skulptor, kes tegi selle bareljeef. Ma nüüd kunstiliselt ei tahaks teda väga hinnata, aga samal ajal ma ütlen nii, et minu arust on see vorm on hea. Ja see asukoht on hea selles mõttes, et meie me ei pannud mingisugust Maida tohutut mingit hiigelmonumenti, mis midagi kuskil oleks ära varjanud valgehobusemäemehi ja, ja me me ei kinnitanud seda näiteks ka ma ei tea kuskile Toompea lossi külge, et, et minu meelest täiesti Väärikas koht väärikas ajaloo, mis natukene muidugi mind isiklikult häiris, oli see, et Need kirjad, eks ole, see on kolmes keeles kirjad ja ju see oli nagu paigutamise küsimus, et üks oli üks, üks keel on oma ja kaks on võõrad. Et siis need võõrad inglise ja vene on siis nagu üleval pool ja kahel pool seda. Jeltsini pead ja eestikeelne kiri on siis all, et noh, see kompositsioon võib-olla jahet põlevast, põlevast kõige õnnestunum. Ja olles eluaeg välispoliitikaga tegelenud, siis lisaksime juurde Jeltsini noh, nii-öelda teeneteregistrisse ju veel kaks asja, millest nüüd selle bareljeef puhul ja üldse ei ole räägitud, on, on see, et läks aega, mis läks ja tuli võidelda, mis tuli võidelda Jeltsiniga, aga lõpuks ju eriti ameeriklaste survel ikkagi viidi välja siit Vene väed, punkt üks. Ja punkt kaks, Jeltsini ajal sai võimalikuks NATO laienemine mille üleme täna oleme vist väga uhked ja rahul ja see kõik on väga hästi ja huvitavalt kirja pandud. Bill Clintoni nõuniku Strutalboti raamatut. Kuigi Jeltsin NATO laiendamisele kaasa ei aidanud Kaasa ei aidanud, aga ei olnud ka ei olnud ja ei kasva suur. Ma kujutan ette, õigemini ta ei suutnud enam sellele survele. Toona oleks olnud näiteks Venemaa president Vladimir Putin, siis oleks need väed siiamaani sees. Ja Eesti ei oleks NATOs. Tuleb nõustuda ja see Vetta olgu kas mis värvi tahes, olgu ta kaine või purjus. Minu viide on selgelt siis nendele tollele ühele juulipäevale 1994, kui Lennart Meri oli siis koos meie delegatsiooniga ja Jüri Luige ja Mart Helme ja kõik, kes sinna kuulusid siis vene vägede väljaviimise lepet allkirjastama siis olles tollel visiidil ajakirjanikuna kaasas, ma nägin vähemalt kaugkaude mis toimus, kui, kui need higised ja, ja, ja purjus näod edasi-tagasi seal saalisid ja kui kahelt poolt toetamist vääriv kahelt poolt toetamist vajab. Jeltsin, kes oli tol ajal, et oleks hetkeks juba juba nii kapsas, et ei seisnud enam hästi püsti. Aga ometi see allkiri tema värisevate sõrmede alt tuli ja, ja see on antud juhul kõige tähtsam. No see on kindlasti sündmus, mida tuleval aastal tasub meenutada 20 aastat. Just oi, seda tralli Mississippist. Ta hakkab nii kodune poliitika veel edasi, et rahvusringhäälingu tellitud Emori teostatud uuring meie erakondade populaarsuse kohta on toonud siis augustis teatavaid muutusi Keskerakond endiselt esimene 26 protsendiga sotsi 25 protsendiga, teisel kohal, Reformierakonda kaotanud neli protsenti toetust 20 protsenti kokku IRL 14 protsenti ehk nii nagu varem või nii nagu kuu varem. Aga väikesed, siis mitte parlamendierakonnad, rohelised, augustis viis, konservatiivne rahvaerakond neli ja iseseisvuspartei kaks protsenti. Ja küsitletutest. See on riigikogu täpsustage, mis on riigikogu valimiste kontekstis mitte nüüd kohalike valimiste kontekstis. No see on parteide toetus kõige üldisemal kujul ja et milline see sellest ei selgu, siis jah, et ei suuremad linnadega ega regioonid, et, et kuidas see toetus nagu toetus nagu jaguneb, nii et, et me ei, selle selle küsitluse põhjal ei saa öelda, et, et kas Tallinnas on, ütleme siin Keskerakonna toetus natukene madalamaks läinud või tõusnud, et ja sama sama kehtib ka teiste siis Eesti piirkondade kohta. Aga väikesed suured, no ütleme, reformi langus on. On märgiline, ta langenud kogu aeg vahepeal natuke stabiliseerus, aga nüüd on, nüüd on jälle neli protsendipunkti, on, on päris tõsine kaotus, arvestades seda, et valimisteni jääb alla kahe kuu natukene. Jah, ega siin võib olla väga palju selle tabeli juures kommenteerida ei ole, sest suurte erakondade need üldised vahekorrad on ju võrdlemisi võrdlemisi sarnased, nagu nad on olnud, mingid väiksed tendentsid võib-olla kuskil on. Aga mina mõtlesin seda seekord populaarsustabelit lugesin, on see, et, et ikkagi seesama erakondade maailmavaate küsimus, et kui me vaatame siin neid viimaseid viimaseid arenguid, kus järjest kuuleme uudiseid, et kuidas ikka minnakse Reformierakonnast keskerakonda ja ja, ja nüüd, viimasel ajal on olnud selliseid uudiseid üsna üsna üsna üksjagu ja vahepeal olid sellised uudised, mida võib-olla väga isegi ei valgustatud, kus piirkondades väga palju endisi rahvaliitlasi läks Reformierakonda ja nii edasi, siis mul on ka selline tunne, et, et nendel inimestel, kes neid niimoodi seal nüüd vahetavad, neid neid paate seal, et ega ikka selle maailmavaatega väga palju nagu otseselt pistmist ikka ei ole. Samal ajal on maailmavaade siiski suhteliselt tähtis asi, sest et mina ütlen teile, et kui ma vaatan seda tabelit ja näen seal rohelist erakonda kusjuures ta oli viie protsendi peal, nii et valimiskünnise peal siis ega see, ega see ikka päris adekvaatne ei ole, et inimesed tegelikult, mida nad toetavad, nad toetavad maailmavaadet. Ma arvan, et väga paljud nendest inimestest oska nimetada ühtegi tänapäeval roheliste etteotsa kuuluvat inimest. Vaatasin. Lasime neil vähimatki aimu sellest, et roheliste erakond on peaaegu pankroti äärel. Selleni ma tahtsingi jõuda, Ma vaatasin roheliste erakonna kodulehekülge ja seal valitseb põhimõtteliselt selline pilt, et see erakond on nagu nagu põhimõtteliselt poolsurnud, et see organisatsioon on neil algusest peale olnud suhteliselt nõrk ja see, mis praegu seal toimub, noh, näiteks on see, et seal puudub üldse volikogu. Vähemalt ei ole seal kodulehel mitte midagi selle kohta huvitavat vaadata, juhatust, kus seal osad näod ära udutatud, piltide peal, et ühesõnaga ühesõnaga sõltuks täielik udu, aga näete, inimesed annavad oma toetuse siin sellele sellele. Oma viis protsenti on päris palju ikkagi valimiskünnist üle. Mina tahan öelda, et erakonnad teevad nagu väga valesti, ikkagi need siin, mis omavahel siin viimastel aegadel mõnel kommentaatoril mul siin mõnel heal kolleegil on hakanud siin reforme, kes pidevalt segi minema omavahel, et ma arvan, et see On ikka pikas perspektiivis lühinägelik just selles osas, et see tõmbab alla ikka üldist erakondade renomeed, see, kui, kui see, see kindel maailmavaateline asi nii-öelda ära vajub ja see on ka see, mida erakondadele Palju eta heid, sama tendents on ju iseseisvuspartei kaks protsenti toetajaid? No meie võib-olla teame, et seal on üks liige Toomas Leito eest, aga aga ma arvan, et kui inimeste käest küsida, et öelge mulle üks iseseisvuspartei liige, siis ei osata seda nimetada küll, aga nimi iseseisvuspartei on ju väga atraktiivne, kes ei tahaks olla, ise sai eile rahvaerakond, muidugi on vist teine staatus, see on ikka Helmede perekond, Helmede teene, ma arvan, et sealse. Ühte kahest helmest ma usun, osatakse nimetada juba ja, ja peab ütlema, et nad on ise üsna aktiivsed olnud, viimasel ajal osalesin siin nädalapäevad tagasi paides arvamusfestivalil ja ütleks nii, et tegemist oli kindlasti ühe kõige aktiivsema erakonnaga seal keele, kes oli muuseas väga professionaalselt koostanud oma oma voldiku või sellise, kus oli siis pisikesele voldikule suudetud ära mahutada erakonna siis juhipilt ja pöördumine, erakonna nii-öelda juhtkond, juhtkond ja nende tutvustamine siis erakonna nii-öelda platvormid erinevates kohtades ja, ja ka viimasel leheküljel küll väga väikses vormis erakonda, sisseastumisavaldust. Et meenutades seda ülehüppamist, mis on viimasel ajal tõesti olnud suhteliselt massiline tuntud näod, keda siis nagu ajakirjandusvälja toob, kes on siis põhiliselt liikunud ühesuunalisel teel Reformierakonnast keskerakonda, pange tähele, missugused on põhjendused, tulevad just nagu nende inimeste suust, aga nad on, nad on sõna-sõnalt identsed. Et me tahame kuuluda sellesse erakonda, kus mitte ainult ei räägita, vaid ka, kus tehakse ja kus kõik lubadused ellu viiakse. Tähendab, partei kontor lihtsalt vorbib neid selliseid põhjendusi ja pannakse need inimeste suhu, sest nendel inimestel on täiesti ükskõik, kuidas seda põhjendatakse, nendel on hoopis tähtis isiklik kasu, mida nad seal erakonnas erakonda kuulumisest saavad. Aga noh, see on niisugune pisikene detail, et ma usun, et kogu selles poliitika sõnnikumeres, mis on, millest me oleme siin nüüd aastate jooksul juba rääkinud ja, ja mis, mis meie ümber vohab, et, et see on nii pisike detail, et nüüd valija seda küll eriti tähelepanu. Aga olgu ta lihtsalt nagu ära mainitud. Aga kui joont alla tõmmata sellel teemale, siis tuleb tõdeda seda, mida ilmselt siin igas saates on võimalik teha olnud juba kuid ja kuid, et Keskerakonna positsioon nii kohalike valimiste kui ka kaugemal seisvate riigikogu valimiste kontekstis on, on päris kindel. Vankumatu. Ei noh, seal tuleb põnevaid heitlusi südalinna kui ka Tartus ja võib-olla veel mujal võib-olla ka mingis Ida-Virupaigas, kas ja igal pool on nagu oma oma küsimused. Noh, Tallinna puhul, eks ole, kas tuleb 50 protsenti ja kui palju tuleb plussi ja miinust sinna 50-le protsendile kas alla või maha või juurde Tartu puhul kas IRL või sotsid näiteks või, või kui palju suudab reform sinna sekkuda ja nii edasi, et et neid neid küsimusi on palju, aga, aga noh, mis me ikka sellest nii palju räägitud ja ootame valimistulemused ära. Sel nädalal. Ilmus Postimehes, eks Mik sallult üks päris huvitav lugu selle kohta, millist rolli ikkagi need väike noh, nii-öelda väiketegijad siin Tallinnas võivad, võivad mängida ehk siis küsimus on selles, et kui nad jäävad napilt künnise alla, aga küll aga võtavad tohutult hääli, et kelle huvides see siis on, et. Valimiste võitnud erakonna huvides võitja võidab kõik selle peale ma ei tea, mida peab, võib lubada, et, et ära ära ära sööks, et valimised võidab üks erakonda. Küsimus ongi selles, et, et kui palju ja, ja ega, ega siin neid saatanlike käike on, on tehtud küll väikseid on, on tehtud ju küll ja küll, sest et on ju selgelt näha, kuidas kuidas Keskerakond soosib mõnda väikest, et nad ka saaksid nii-öelda oma protsendi kätte a- jumala eest mitte üle viia. Ja isegi mitte sinna lähedale, aga et nad saaksid midagi kätte, et pärast oleks hea need hääled endale ravitseda. Aga mina siiski täiesti ootaks ikkagi seda, et lõpeks ära see, et, et me ainult nii-öelda need, need vastupidi tahtvat võinud võimule pürgivad jõud ainult piirduvad Keskerakonna nii-öelda lihtsalt suvaliste ideede kritiseerimisega, et et ma tahaks näha neid alternatiivseid kontseptsioone Tallinna kohta ja millegipärast neid neid ei taheta meile ikka nagu eriti pakkuda. Ja see on, see on iseenesest nagu väga kurb, sest noh, mina ütleks, et siin palju-palju asju, mida, millest tuleks rääkida. Aga noh, ütleme võitluses võitluses võitluses nii-öelda meediavõitluses, savisaarega, need jäävad kõik alla, sest see on, see on lootusetu. Jah, kui sul põhiline valimislubadus on see, et sa Tallinnas kaotad ära Tallinna televisiooni siis noh küll oluline jah, et sa selle ära kaotad ja raha kokku ajada, aga nad sellest nagu valimisprogrammiks Tallinnas ei piisa, et siin peaks nagu. Ei no ütleme jah, siin randpere suust on juba tulnud ka midagi natuke konkreetsemalt lasteaiakohad ja, ja teede lappimiseks, ehitamiseks summade kolmekordistamine ja nii edasi, et, et mida midagi on tulnud, aga ütleme, sellist konkreetset tulevikuplaani on ikka kogu selles valimis väitluses ikka ikka näotult vähe seni olnud ja ega Keskerakond ei peagi midagi tegema, ta peab ainult positsioone hoidma. Ja selleks kõlbab igasugune lindi avamine Lasnamäe turul, kurkide müümine ja mis, mis iganes, et võitlused, võitlus eestlaste häälte eest on sisuliselt lõppenud ja edasi tsementeeritakse ainult oma valijaskonna valijaskonna häältesaaki. Niiet küsimus ongi selles, et jah, et, et kui palju siis neid neid lõpuks kokku tuleb ja kas, kas nad on sunnitud, kellega kellegagi koalitsiooni hakkama või, või mitte? Siseministeerium on valmis saanud tõmbekeskuste kaardiga, natukene võiks paar sõna öelda, kuigi me ei saa oma saates siin väga konkreetseks minna, sest sest kui me hakkame neid valdu ja ja maakondi kõike ükshaaval läbi hekseldama, nagu nad seal kaardi peal on, siis see võtab tohutu aja ja, ja ma usun, et raadio kuulajatel läheb asi aina aina segasemaks sellest mis on väga iseloomulik muidugi, et kui nüüd tuldi väljakaardiga kus on siis arvestatud maakondade ja maakondades ja valdades juba peetud läbirääkimisi ja, ja mingisuguseid, võib-olla juba kokkuleppeid, siis see kisa, mis, mis kohe järgnes, on, on niivõrd, et sümptomaatiline, et, et tundub küll, et, et Andrus Kivirähu on taaskord õigus, mida ta kirjutab, et et paneme aga uue sama varitulele ja pistame näpu suhu ja hakkame arutama ja homseks on nagunii kõik meelest ära läinud ja, ja igaüks jätkab jälle oma toimingutega, õhtu tuleb, läheb pimedaks, paneme jälle samovar ja siis lähme jälle näpu suhu ja hakkame mõtlema ja nii edasi ja nii edasi. Kas sa viitad sellele, et Kiisler jääb ka lõpuks oma võitlustes üksi nii nagu nii, nagu on mõnel korral varem siin juhtunud, et joonistatakse kaart ja sest noh, tegelikult seal on nagunii üksi tegelikult tal on üks, aga, aga põhimõtteliselt täiendamine. Ka Sulev Valner Täpse meie ekskolleeg tublilt peab seda asja väga tore, et veab ja Ants kõigile on ju selge, et, et tegu on väga hädavajaliku asjaga, see asi tuleb ära teha. Aga niikaua, kuni siis koalitsioonis või, või siis nelja hulgas ei ole sellist konsensust täpselt, mida teha ja millise tempoga teha. Nii kaua need asjad jäävadki tegemata. Riigis nagu praegu ühte võib-olla kõige kõige olulisemat asja ja, ja noh, tegelikult on mitmel peol, aga nii nagu nii nagu hariduse puhul, nii nagu võib-olla siin majandusministeeriumi mõne mõne valdkonna puhul on nii-öelda see see reformida töö või see nii-öelda must on kõik nagu IRL-i ministrite käes, et kiisel parts Aaviksoo muutkui möllavad. Reformierakond reformid, peaministri seisukoht tõmbekeskuste Eesti kohta ma ei tea, pole nagu väga praegu viimasel ajal kuulnud, aga selge on see, et teha tuleb. Aga mina ütlen seda, et, et jama on see, kui, kui, kui selle asja tulemus on see nagu, nagu siin mõnede ametite ühendamise puhul on selgunud, et, et kuskile planeeritud tohutu päästevõimekuse juures päästeautol varuosi ja sellepärast tuleb päästeautol sõita välja Tallinnas, mis on, mis on täiesti absurdne, et sellise sellisele teele tohi jõuda, mistõttu ma ütlen, üks asi, mis minu meelest millest räägitakse antud reformi puhul on jälle taaskord vähe, on see, et milliseks kujuneb see elu pärast seda. Et kuidas need, kuidas need tõmbekeskused siis ikkagi elama, kuidas need ülesanded jaotuvad? Tõepoolest, maavalitsuste senine struktuur ikkagi siis nagu jääb alles, et hakkavad seal kontrollima üks, üks maakond, üks, üks vald ja üks keskus ja siis ma maavalitsuste struktuur on samasugune, sellest me oleme tunduvalt vähem kuulnud. Minu meelest äärmiselt ebaõnnestunud on see ajastus selle ideega välja tulemiseks vahetult enne kohalikke valimisi hakata rääkima sellest, et me peame hakkama kokku tõmbama, ehk siis peame hakkama maakondadest ja valdadest inimesi vallandama ametnikke. Eks ju, sest haldusreform seda ju tähendab, et me peame kompaktsemaks muutuma, rääkida vahetult enne valimisi, selles. See on ikka, see on ju kõigile välja arvatud IRL, eks ole, kelle minister on selle ideega välja tulnud. Oota siin on üks kompvek veel, sest et selle praeguse kava kohaselt peaks omavalitsused järgmise aasta sügiseks ehk 14. aasta sügiseks langetama otsuse, millise tõmbekeskusega nad liituvad. Aga 14. aasta sügis tähendab seda, et 15. aasta parlamendivalimised toovad on kohe-kohe ukse. Kuna jah, kui me vaatame seda omavalitsusreformi, sellist ajakava, siis täpselt nii ongi, et ega sobivat aega Väga sobivat aega ongi raske endale võib-olla Europarlamendi valimised on niisugune, kus nagu see ei mängi, ei mängi rolli, aga, aga pagan seda teab, aga ikkagi. Küsiks nagu seda, et, et kas riik hakkab nendesse kohtuma investeerima, rajab sinna riigiasutusi, tõmbab seda riiki natuke laiali, millised on need omavalitsuste ülesanded, kuidas toimub see rahastamine, kõik see värk, see, sellest me peaksime palju rohkem rääkima selle juures kui see, kas, kas tõepoolest sest tegelikult need, nende, see tõmbekeskus, et tõepoolest nad juba praegu suuresti eksisteerivad, et ega, ega see on ainult nagu põhimõtteliselt nii-öelda nii-öelda asja korda tegemine mõnes mõttes, tegelikule tegelikkusele vastavaks viimine. Okei, räägime, räägime Eesti elust veel. Me mõtlesime niisugust asja, et et noh, liiklusigapäevane liiklemine autodega on neile väga, väga oluline kõigile, sest et igal korralikul eestlasel või peaaegu igal korralikul eestlasel raudtee ja ta on sunnitud sellega sõitma, mitte ainult korraliku kõigile on antud. See, kellel on autos, on korralik onu ja ja kellel ei ole ja kelle lube ei ole, nendest ei räägi, sest nad on okei, et, et väga-väga positiivne uudis tuli, oli see nüüd eile või üleeile, eile. Et, et liiklusmärk, kui tahetakse hakata nagu mitme kesistama selles mõttes, et see, see kuskilt sovjeti ajast pärit liiklus või kiiruspiirangu märk 100 90, see on nii automaatne, et seda peaks kuidagi varieerima. Väga-väga tore mõte. Mõnel pool peaks seda tõmbama vähemaks seda numbrit ja mõnel pool lisama juurde, kuigi viimastel kahel aastal olnud see nii-öelda 100 sajatsoonist keeldumine on, on üsnagi üsnagi imelik, ausalt öeldes et kui meil mingid asjad nagu kirvega pakku lüüakse, siis see kirves sinna jääb ja, ja, ja meie teed lubaksid kohati juba praegu väga ilusti sõita 100-ga väga-väga paljudel lõikudel, aga ma saan aru, et 100 110 ja sealt enam nõuab, nõuab siis ka noh, teist teistsugust teed ehk siis eraldusriba ja nii edasi ja ja, ja neid neid lõike on, meil on veel vähe, kuigi väga imelik tegelikult vaadata sama kvaliteediga tee meil ja näiteks noh, näiteks Leedus, eks ole, või meil ja Rootsis siis meil on seal 110 ja, ja, ja Leedus näiteks on 130 märk. Et no mis, millest see vahe tuleb, kusjuures seal leedu tee kvaliteet sageli noh, kas või näiteks Vilnius, Vilnius Kaunas tee on, on, on kehvem kui, kui meie siin Tallinnast väljasõidud kas siis Narva või, või, või Tartu või Pärnu poole. Et see on ja, ja ilmselt sinnamaani, kus me hakkaksime neid liiklusmärke nägema vilkumas vastavalt teeoludele vastavalt ilmale, see aeg on veel kaugel. Et nad oleksid elektroonilised ja kui hakkab ikka lund ja, ja, ja muud hullu tulema taevast, et siis see 90 märk tehakse väga operatiivselt, 70 märgiks või isegi 50 märgiks ja kõigil on selge et mis ees ootamas. Kõigil ei ole selge, et minu meelest on liikluses väga oluline märksõna selline ikkagi selline sujuvus ja ühtlased, mitte mitte sellised järsud manöövrid, kiirendused pidurdus, et kõik niisugused asjad. Et kui siin mingil aastal oli Tallinna-Tartu maanteel olukord, kus oli 30 50 70 90 100 110, siis ausalt öeldes noh, püsikiiruse hoidja ka peaaegu on võimatu seda teed sõita üht need kolonnid, mis seal niikuinii pidevalt liiguvad, need, need olid veel hullemad möödasõidud, olid veel veel probleemsemad. Ma ei tea, ma arvan seda, et, et igal juhul peaks süsteem olema kindlasti kindlasti nagu selge, et ma arvan, et seda, et hakata panema neid liiklusmärke niimoodi erinevatele teedele väga erinevate kiirustega, see ajab. Ei no aga ta võiks ju olla, aga ta peaks olema, vahel on endalgi tunne, et, et kas ma olen nüüd, et ma ei saa aru, ma tahaksin käituda korralikult, aga ma ei saa aru, kus ma olen seitsmekümnealas, nüüd ma olen üheksakümnealas, ma lihtsalt ei saa aru sellepärast et et mul, mul ei pea olema mingisugune kompuuter peas, autoga sõites, et, et ma saan aru, kus, kus tsoonis ma parasjagu olen, aga on üks on üks, teine asi, mis sel nädalal samuti nagu liiklust küll küll natukene kaudsemalt ja teise kandi pealt kirjeldas on siis tuntud kirjamehe Justin Petrone juhtum. Et kui vaadata näiteks selle selle juhtumi kommentaare, siis on kaks, kaks väga selgelt suhtumist, et üks on see, et seadus on seadus ja seadus vajab täitmist ja olgu ta siis Justin Petrone Ameerika ühendriikidest või või patriislumumba, eks ole, kuskilt kuskilt teiselt mandrilt, et ei ole vahet, kõiki, kõiki tuleb kohelda ühtemoodi. Ja teine teine suhtumine on see, et politsei noh, oli ikkagi julm ja et, et sundis selliseks intsidendiks lapsed peal ja radade, tra nagu ilmselt paljudele meie meie kuulajatele ka on teada. Nüüd tõepoolest ma ei ole kohanud, et meil oleks keegi seaduse välja võtnud meie ajakirjanduses, sellepärast olgu see nagu nagu ära öeldud. Et küsimus siis selles, et tõesti petrooleum olid Ameerika ühendriikidesse antud New Yorgi osariigis väljaantud juhiload mida ta ei olnud eesti omade vastu vahetanud ja politsei tegi talle märkuse, kuigi tegelikult politsei ilmselt oleks võinud käituda palju karmimalt. Sest et sisuliselt Petrone sõitis ilma juhilubadeta, need Ameerika omad on siin kehtetud, kuna ta elab siin juba nii kaua aega. Aga see selleks et selle asja, kas kas välismaalt tulnud inimene peab vahetama juhiload või mitte, sätestab siis Viini 68. aasta teeliikluse konventsioon ja kes on selle ajaga selle konventsiooniga ühinenud, need riigid, need riigid saavad nende riikide kodanikud või inimesed saavad siis oma juhiluba välja vahetada ilma eksamiteta. Petrone peab minema eksamile sellepärast, et tema on sellisest paariariigist nagu Ameerika Ühendriigid kes siis kuuluvate Viini 68. aasta teeliikluse konventsiooni. Ka ühinenud riikide nimekirja nimekiri on väga pikk, aga muuhulgas on seal ka sellised riigid nagu Albaania, Aserbaidžaan, Valgevenes, Kesk-Aafrika Vabariik, Hiina, elevandiluurannik, Iraan, Kasahstan, Kõrgõstan, Mongoolia, Maroko, Vene Föderatsioon, Tadžikistan, ja selle nimekirja lõpetab Zimbabwe. Ja tõepoolest Ameerika Ühendriike selles konventsiooniga liitunud riikide nimekirjas ei ole. Tähendab, Justin Petrone on pätt ja kaabakas ja tema mitte ei saa lihtsalt minna oma New Yorgis välja antud juhilubadega ARKi maantee ametisse, et olge head mehed, et siin on nüüd pilt ja, ja andke mulle uued load välja, vaid tema peab tegema nii teooria- kui ka liikluseksami. Ja vot siin me oleme, et ühest küljest meie riik on loonud erisuhted, kui me räägime näiteks viisad tasandil, eks ole, siis siis on, on alati väga, väga selge nimekiri ja, ja see nimekiri ei sõltu mingitest 68. aastal vastu võetud konventsioonidest. Aga näete, juhilubade väljaandmisel on, on Eestis näiteks selline kord. Nii et kui sa, kui sul juhiload väljastatud Zimbabwes kui Robert Mugabe isiklikult on, on andnud sulle sinna juhil olema allkirja, eks ole, siis oled sa õige poiss, lähed meil ARKi, vahetad need load ära. Aga kui sa oled saanud need Ameerika Ühendriikides, siis tutkit, vend, lähed ja teed kõik eksamid, saate teada, kuidas Eestis tegelikult liigeldakse. Kõige naljakam on see, et ega Eesti ei saa siin midagi teha. Konventsioon on olemas, riikide nimekirjad on olemas, eks ole, või ma ei tea, et Eesti saaks mingisuguse seaduse veel määruse lisaks võtta, et noh, et seda asja kuidagi normaalsemaks mõttes, sest see on ebanormaalne, eks ole, see olukord, et võib-olla see, et Justin Petrone juhtum nagu Mina küsiks, et kas mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis oleks asi olnud siis teistmoodi? Temaga ei tea, selle kohta ma tõesti ei, ei oska öelda, aga juhiload pead, saad uued juhiload pärast liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist. Nende riikide inimesed, kes on siis, kui riigid on ühinenud Genfi 49. aasta teeliikluse konventsiooniga, ehk siis ja kui sa vaatad selle, selle seda nimekirja, mis on ka väga pikk, siis on seal muide kõik kõik Euroopa Liidu liikmed kirjas. Nii et siin on, on, on selge vastuolu kahe kahe konventsiooni vahel. Nii et Justin, vaheta äramine eksamitele. Saa selgeks, et Eestis on maailma naba siia hoopis teistsugused liiklusmärgid, kui sul seal New Yorgis olid ja, ja õpid sõitma nii, nagu Eestis sõidetakse, mis siis, et sa võib-olla oskad sõita, aga aga kõige parem on, kui sa ikkagi ka Eesti ametnikele kinnitada, et sa oskad sõita või ei oska, siis loomulikult siis oledki jalamees kirjastada oma oma suurepäraseid raamatuid. Jalamehena, aga mitte mitte autojuhina. Aga siin me peame oma jutud koomale tõmbama. Neeme Korv, Peeter Kaldre, Aarne Rannamäe olid täna siis rahvateenrite stuudios ja soovime teile siis ilusat päikselist nädalavahetust.