Mina tähti taevast alla ei ole toonud, sellepärast ei ole ma mingeid memuaare kirjutanud. Nii ütles üleliidulise tähtsusega personaalpensionär Iida Prillop. Kui veel mõned viisakused vahetatud ja tagasihoidlikkuse tõkked ületatud, võis avada mikrofoni, sest pika elu jooksul on ju sündmusi, mida mäletada. See on ja siis vend oli seal see initsiaator. Ja see oli siis või sakslast ära läksid siis ikka ja siis taganesid. 1918 18 ja kui vana te olite, siis järeldusi see 20 sündinud, ma olin see minu uurimiskaheksateistaastane. Aga te olete 1900 sündinud? 1920 siis see kaks gen was parteis jänes veel 1900 syndinud jah. Kus kandis sinu elus, mis on lapsepõlvest? Mäletan seda kollassi, mina kõige noorem olin. Nii, meil oli nii, et kes kes tiibu kandma hakkasid, pesast välja lendas, sest me elasime küll, aga meil maal ei olnud absoluutselt. Ja käsitöölised see vend, kui sai seitsmeteistkümne aastasest lektüür, oli kõige vanem õde, läks teenima, mina läheksin last hoidva valimis kaheksa aastane, meil oli Smeduslikesed last hoidmas ikka. Nii et minu tee algas juba kaheksa-aastaselt leivateenija talgesi siis koolis, meil oli küla kuuel kolme klassini. Ja siis Sõõrusi, las nii kaua, kui ma sain 14 vaasis, isa suri ära ja siis mul vend oli Tallinnas juba oli ka, teenis Tallinnas. Ja siis ma sõitsin Tallinnasse. No mis ma 14 aastasena midagi mulli ammitud ei olnud, haridust? Ta ei olnud isa, mis ma leian katseid muidugi siin ja seal õmbleja juures siis käisin tööl, siis pärast läks juba pükse, teel oli nende diilagraadimisi vabrik pisikene, üks, 25 süüdis. Elatud kui ma hakkasin muidugi vabrikus töötav, siis ma hakkasin rohkem iseseisvalt elama. Tallinna te tulite ju siis esimese maailmasõja esimesel aastal? Ja 14. aastal sellele ja nii, et üks kuuegi üksik poeg, siis seda ei võetud, sõjaväkke. Nii ta sõjaväkke ei võetud, tema töötas ikka. Aga eks ta muidugi oli, toitainetega läks juba siis algas, eriti ma mäletan, kui oli see nõnda tšikeerinski aeg, siis oli toitaineid kõige vilets mina ja oli sel ajal täitsa niisugune roheline maisest noh, töölisliikumisega Felix ei teadnud midagi, enjuki tuli revolutsioon, siis Maiva läksin demonstratsiooniga kaasa ja, ja see oli rohkem venna mõju, meeldis mulle, kui orkester mängis punased lipud, hurra ühtim ja üksnes kaasa ka, aga ega mul suurt ei tea, mis sel ajal veel ei olnud. Kas ventigi poliitikat? Vend oli partei liige, vend oli kommunist. Käies püssiga ja noh, kui võtame neid sündmusi Tallinnas, aga siin on siis niisuguseid suuri lahinguid, mida siin olid rohkem niuke demonstratsioonid ja niisugused asjad, meeleavaldused sellega siis noh, sai tundeid midagi juhtunud ja. Veebruari päevil tulite Tallinnasse? Siis ma olin Tallinnas ja Margarete juures vangist vabastati, siis mina seal käinud, aga mul vend käis seal küll. Nii suur tung oli, rahvas seal pikal, tänas kitsad tänavad. Inimene iis kinnisi, vend oli, seal on niivõrd pigistad, silmavalged olid kaua aega punased kandis neid siisid Frillisi väelisele. Rahvas nii palju läks sinna kokku. Oli, aga ta on niisugused kokkupõrked ei olnud, olid ainult kui olid ka seal mingisugust demonstratsioonid, ehk siis niisugusel kujul. Vaat ma mäletan, kui olid matused maitsev ja kes sealt kolm tükikest läksid püssi mõisa eile võtma, siis oli selle puhul, kui nende matustel suur demonstratsioon oli, ma mäletan, eesti, ta maeti Kadriorgu seitsmeteistkümnendal aastal minu videos ja siis väljenduski selles, et kui oli mingisugune demonstratsioon, siis oina Atin osavõtja, siis siis orkester mängis, rahvas oli palju punaseid lippusi, karituur, raamine karjusid Kaura hulka ja ja siiani solvarasse. Sakslane sisse tuli 18. aasta, see oli vist ja jaanuaris ja veebruaris nii mind vallandati mind ja hõbe vallandas ideelt sealt kohe. Ega see on võib-olla, noh, eks see oli selles, et meid oli vähe töölisi seal ja ei omavahel. Ja siis eriti tööta. Ei, no siis oli, vend oli siis juba ära läinud sest siis oli ja kui need päevad hakkasid siit lahkuma, aga vend oli öösel ta oli, ma ei tea, kust sa tulid, valves olnud ja niiet vend tuli koju alles ja magas ja ta ei teadnudki, et me meile seal Kaarli kiriku juures seal no oleksin võib-olla spetsialisti. On see seal oli niimoodi, et oli Bushovi, tema ja ja seal kõigest kortereid oli kojamehe siis meie korter, tema ei teadnudki, et nüüd seal taga aetakse juba laeva peale tuli üks meie sugulane, tuli vaatama, et kas ta on ära läinud ja siis naeratas ta ylesse ja siis saaks sinna Sadamasse võttis püssi kaasa ja, ja siis enam laeva peal ei saanudki lasta. Laeva peal need laevad hakkasid, noh, oli juba tähendab täis nii palju tulisi, Koju tuli punakaardis punakaardis ja noh, tema ei olnud, tibi juhtide hulka ei kuulunud, aga siis ta ei leia, mees. Üks seltsimees oli Keila all ja siis tuli, see oli pühapäeva hommiku parajasti ja Silvia tunnisel keelel tagasi ja rääkis, et sakslane tungib peale ja nii edasi, et ega meil siia jääda ei ole enam võimalik. Ja siis järgmine järgmine ampsanud, läksid jala jala minema. Nii et nemad ei saanud laevade peale, mis läksid jääretki Kas ja vot niimoodi saanud Reisakast jala minema esiteks läksivad sinna koju Virumaale ja mis olid siis seal päev või paar, palju siis seal oli, siis läks siis Narva suunas. Noh, ma ei tea, kui kaua ta oli seal. Seal tuli koju, kas see oli, kas see oli märtsikuus või siis seal Hamburgi all vist organiseeriti neid sõjaväeosi ja siis tulid välja läinud. Ja siis sealt tuli tagasi ja siis töötas. Tagasi tuli, ta töötas Väike-Maarjas, siis seal oli üks lukussepatöökodades, seal töötas, hukkus juba töökojas. Nonii, endas palju ei ilmutanud, kes ta on või mis, mis sa mõtled? Niikaua kui punaarmee tungis peale, see oli 18. aasta sügisel jah. Ja siis ta hakkas seal kogus sinna oli siis niisukesi, teisi ka tema kaasmõtlejaid, siis olid seal kehtivaid nõukogude võimu. Valiti valla täitevkomitee esimees, teda valiti. Ja sellest siis suuliselt midagi osa ei võtnud, ma olin siis kodus niisamuti seal ema juures. Mis te siis maal ema juures tegite? Mis me tegime, niisama, käsi heegeldas, kes ja suka kudus, midagi pole teha emale, seal kartuleid oli kohutav, ma mäletan, et olid seas oli vihmane suvi alanud, kartulid, pisikesed maad ei olnud, ta oli ostnud isegi talveks valmis, lisaelasid pihust suhu, nagu räägitakse. Mäletan, meil oli siis juba seal oli pidusi, oli organiseeritud ja nõukogulikult organiseeritud, kõneleja kõneldi õieti ja nii edasi. Valiti juba, segas presiidium ja üks kõneles, siis ma tean, Rakveres kutsuti, käis kõnelemas. Aga see periood ei olnud kuigi kaua, sest oleme jõudnud isegi Tallinna Sydwiesi tagasi, siis juba hakkas seal ja kohe see asi muutuma. Ei olnud kuigi kaua. Nõukogude võim seal. Ma mäletan veel, et mul vend pani Punase lipu lehvima, võttis, seal oli see vallakasakas nimetati selle naise punase põlle sees pandi veel punane lipp sinna alla vahepeal. No ja siis, kui punaarmee paneme, siis nad meie taganes väga õega, vend ütles, et ega ta siia ei jää, niikuinii tapetakse maha. Ja taganes siis niikaua kui tuduni, kes järjest tulid ja kus ta kuidagi tulijad siis rabaäärselt sutsu suunas saivad siis kokku. Ja siis hakkasid, ütleme eriti noh, me olime kergelt riided, mis visiidid või suvi oli õega, naisi, kedagi ei õled, mis teie tulite, kaasneb, kuhu me paneme teid, mis hakkame tegema teed. Ja siis meil jäätis, hobune ei soosinud, viidi edasi. Meile andis ja vahune ja siis yks poisikene ka seitsmehommikusele tagasi õhtul läksime siis välja, ei olnud küll tagasi, siis me kartsime, et mis siis edasi saab, siis tulid mõistlikud olid ja siis plehku pannud küsisse, kuna kui nõukogude võim kehtestasid seal ja siis nad olid juba tagasi tulnud. Nendel oli side jälle nende moonakatega, kes kes olid ja nende tallalakkujad tantsis juba teada, et kas õhk on puhas, suid meile kohe ruttu ütlema, seal teised, kelle mehed olid ära läinud, et täna öösel juba elektripurjes mõisas ja meil külas elektrit ei olnud ja et on juba parun, on juba tagasi tulnud jälle, ja siis hakkad seal juba kinni, võtage seriaale. Mõned tulijad, isegi, kes läksivad, väganesid kaera, aga kolm inimest tulid tagasi ja need võeti siis kinni metsikult, siis tapeti isegi tehtud nii julmalt, et pandi riie taha, seoti kinni. Kes sealsed parunid olid rangel kui niisugused lood hakkasid juba juhtuma, kas teie hirmu ei tundnud, siis? Mis ei tundnud hirmu, ma mäletan, läksime Juhkami jaanuari, see oli ka nõukogude võimu pooldaja, ta juba enevad. Ma kuulsin, revolutsiooniliselt meelestatud oli. Ja siis me läksime siis Juhkami üles, Juka jaani, mis siin saab? Kõige rohkem kartsin kets OSCE peksmine. Et kas siis hakatakse meid peksma, CVs isegi lohutas natuke noores hirmu kogu aeg ikka täis, aga midagi erilist ei juhtunud. Ainult käsivad, nii et kes olid eelnevalt meie, meie tuttavad poisid, no me olime noored tüdrukud, sel ajal käisin peol tantsimas ja kes oli teeninud meie kavalisel sündinud pärast tuli ja siis olid nende parundiga siis nyyd yhel poolne käsud veel taga otsimas, et kas meil ei ole vend koju tulnud. Aga midagi meile eriti tehtud. Kas vennast mingeid teateid oli teil? Ei olnud midagi absoluutselt mingisugust, teatud niikaua meil vennast seadeid, kui kas see oli 19. aastal mul vend oli nii et ta oli rasva metsik ju kogu aeg. Siis ta käis üle siia Eestisse, jälle saatis Tseesile ja ta Peipsi ääres, seal oli seal omal punkt organiseerida siis ta ükskord, ma ei tea, kas ta ise eile või kellegiga, kes, kes tuli üle stani raha saatnud meile, meil oli üks sugulane, elas Tallinnas, sellele ta Tallinnas ei julgenud minna, sest tema oli Tallinnas väga tuttav, tema oli sportlane ja endine. Ja siis saatis meile raha, siis me saime ees ja taga, kus ja kuidas rohkem midagi ei teadnud. Ta tuli 20. aasta. Kassi oli aprillikuus tuli öösel oli salaja koju tulnud, isegi ta käsiste, nagu ta käis Tartu vahet üle piiri ja siis oli saetulnud koju, mina siis oli teenimas talu peremehe juures ja siis ta tuli, ema tuli siis hommikul mulle ütlema, et Juku on kodus, tuli suri järgi, tahab sind ära viia. Me oleme pikalt-laialt rääkinud nüüd teie vennastega teele, nimetanud veel tema nime. Kolm päeva isi kodus ta oli noh, nii ära peidetud, et keegi ei teadnud, kus ta on, nii et side oli kesine selle kommunistliku parteiga ja nende nende tegelastega ja nii et ta ise ei käinud Tartus, aga ma tean, et Tartus jälle kui ma tulin üle, siis ta andis mulle ju aadressi, kelle juurde ma lähen, kui ta meil kodus käis seal kolm päeva kodus oli salaja siis ta andis mulle aadressid, kuhu ma lähen Tartusse ja kelle juures. Süliga revolutsioonis liikusid. Kui oli tarvis kedagi siia põranda alla saada, siis tema, tema saatis, kui sealtkaudu läks, ja 24. aastal, kui oli ülestõus, siis tema saatis sealt, mis oli niimoodi ette nähtud. Vanasti sai teada, et tema saadi sealt, kes siit Leningradist läksivad, siis otsinud, laulja rääkis, et et me läksime mitmekesi kolmekesi loeti ka, ei teadnud midagi. Läksime saeti Kingisseppa, tema elas sellel siis ta oli kiis passiva. Siis läksime sinna, ühiliaid glübryllub, saadad vile. No ja siis ta saatis, saatis, leiad ise viis lõpuks ka minema, aga kujunes sirutus, suruti maha, siin kohe siis Isiidunudkile. Nojaa, aga 20. aastal te olite siis veel Eestis? 20 aasta esimesel juunil ma läksid ära. Jutustage, palun nüüd lähemalt ja täpsemalt sellest äraminekust. Kas emale Te, ütlesite? No ja siis sa räägi ära, tema, tema lihtsalt polnud, päev oli siis kodus ja siis ta läks, läks ära, jälle siis üle peitsid, või käis. Nii et kui pandi need uued valvurid, need olid siiski hästi sihukesed kohusetruud eestlased. Eesti pool, piirivalvur, aga kuiv, andakse nyyd vahetati, siis ma ei tea, üle üle kahe või kuidasmoodi siis üle tuleb raskendatud kui tema käis, seal olid varajased, uued valvurid pandud, Lairsanud isegi üle minna, ta oli seal. Nii et ma üle tulin temaga koos ja siis ma sõitsin siis Tartusse üksinda. Ma mõtlesin, et temani läinud ära, noh, ta rääkis nii, et küll siin-seal organiseeritakse kõik, et midagi täpsemalt, et lähen sinna küll sealgi tehtaks ära, nii et ma sõitsin katusele jahu, Annali jahulieni olidki see see otsas. Aga see oli siis, kes oli nende inimene, kellega side oli laadi. Ja siis sellega ma sõitsin siis ja seda Emajõge mööda kuskile, ma isegi täpselt ei tea, kus kõht maale laevaga ja nii kui läksime sinna, siis tema said järve. Et ei ole, Johannes ei olegi saanud minna Tanel praegalt siin. No ja siis muidugi ta vist tuli, kui ja järgmine päev tuli sinna, kus me siis peatasime. Ja siis olime seal kuskile kellelegi, kas veel üks-kaks-kolm päeva ja siis oli neil nii organiseeritud Tauates, et sealtpoolt tähendab Venemaalt, siis nüüd keegi tuleb, tulevad paadiga ja siis tulevad neid viivad siis neid detaile, aga teda polnud üle viidud ja siis me saime siis kahekesi ja tuligi selliseid laupäeva õhtul, ma mäletan Seal hakkas seal heinaaeg varasema. Meil on perenaine, siis tõi meil sinna see toidu laupäeval siis tulivad, koputasid ja tema läks siis kohe välja ja siis olid tulnud üle siis käsivasse soola viisivad siit päästeravuseni Kaie mehi oli venelased, kõik niisugused kalurimoodi mehed, üks üks kolm-neli meest oli ja siis ruttame, panin riidesse ja siis laumees hästi. Suveöö oli siis, me läksime niimoodi, vend läks yhes ja siis tema jälgedesse astusin nii palju live palli jalgadega, me läksime mööda sood. Mööda sood läksite Peipsi äärde? Peipsiääre ja mina tean, see oli niisugune koht, kus kõige ma ei tea praegelgi täpselt, kus see oli, kus kõige kitsam koht on nii, tasa tuli minna, et nii kui tõmbasid jala ära sinna tulijale vesises jalaauku, nii et siis oli selleks, et piirivalvurid siin lähedal kuskil olemas. Et astusite, siis ees käia jala. Naine üks tüdruk oli, tal oli suvel valmis keegi muidugi ta lossis. Meil on suur pakk, oli tal seljas nii raske ja ta läks käigi sealt meega õues ja siis läksime kõik ühte paati. Ja seda ma mäletan, renditus kohe lase maha. Et kui tuleb, et kui tuleb rahvuslik midagi, siis ma mäleteraaling küürockilisel paadi sees ja siis nad tõmbasid nyyd aerudega, tõmbasin nii, tasakene, tõmbasid esisulises. Nii, vaid nii oli. Ja ma mäletan, vennal olid valvel igaks juhuks alles. Aga laskmiseks ei läinud. Kas vend kuidagi seletas või põhjendas ka, miks ta teid tahab kaasa? Ta rääkis seda kohe, kui ta tuli, ta teadis, et ma koorkülakoolis maa võrdlemisi oli nii hea õpilane, mul oli suhteliselt hea pea ja tõsiasi, et ma tahtsin õppida nomi, vanematel ei olnud ju võimalus, võib olla Meie kool mingisugune olla siis veel, aga no Rakveres meil hobust ei olnud ja kes siis sinna viiv ja nii edasi. Ja siis, kui ta tuli seda, nii, kui ta ütles mulle, et sa saad, on võimalus õppida, siis vaidlesin kuued korra peale, et ma tulen, ei teadnud, kas ma tahan tulla või ei taha, vägisi oleks viinud ja aga et kui ta ütles õppida seansil oli korraga valmis. Kaua üleminek aega võttis? Ei, see kaua ei mõtle, see oli võrdlemisi lühikese maa, oli ikka nii, et ei vissi yhi valge ja siis ma mäletan, oli tema, tema punkt seal seal lähedal kohe kuskilgi, huviti majaski lehildel tuba või kaks või mis seal üüritud. Tal oli üks, teine abiline ka seal ja nii hommikul siis vaatasime seal kaldalt, kui need siia Eesti puu olid, piirivalvurid, siis käisid ja liikusid, siis ta näitas mulle binokliga, näen teid, liiguvad kätte, meid ei saanud. Kas see oli siis päev või kaks, mis oli seal kohapeal, see oli siis tema punkt, kui oli tarvis, keda külje saates esinenud üks teadus oli seal ja siis ta muidugi vaatas, mis, millal võimalus siis saadab ja nii edasi. Siis ta oli hobune, ma mäletan isegi. Ja siis hobusega sõitsime, seal oli metsatee, oli kus sõitsime kohe ja siis sealt saime rongi peale ja sealt rongiga sõitsime Pihkvasse siis Pihkva, seal seal oli temal nagu omad inimesed ju kõik mõista, siis seal rääkisid, ega mina ei teadnud midagi, ma olin nagu kotis viidud. Ega mina ise seda asja midagi, et kuidas mul dokumentidega on ja nii edasi. Ja siis, aga kas me olime paar, paar päevapäev või mis me siis olid seal sel ajal seilata suunas siis seal ka muuna sendi siia sõitsime edasi katsinasse. Katsinas oli, olete kursis, on meil vist oli, olete kuulanud, siis rammel, siis see oli nendele üks ülemus seal siis sa räägid selle randmele randmele menetlenud sellel randmel tegi ettepaneku, et kas ma tahaksin, mine tipp kurjeriks ehk taha Kauna perena siis minna ehk õppima minna. Mina ise ei käinud siis kuskil minagi isegi ukse taha, isegi temal ei ajasse asja, kõik siis talle läksime sinna liikmeldi juurde, siis siis oli jumala sel ajal eesti Raphak olla moodustatud. Arafat läks parajasti, see oli juunikuu. 15. juuni juba, pakk läks vaheajale, aga siis oli esimest korda moodusel parteiaktiivi kursused, need, kes tulijad demobiliseeriti Eesti diviisist. Seal Kurseli oli võrdlemisi vähe rahvast. Kas oli inimesi 15 20? Ei, ja siis sihvedeli soovitanud, las ta läheb sinna kursusele. Nasva natukene. Tutvu seal. Noh, selle olukorraga. Ma mäletan, kui ma hakkasin seal, kuulavad seda poliitikat ja kõiki olulisi, kõik nagu kõmas kuskilt. Mul oli see kõik nii võõras ja need nimetasidki priotäriaadi diktatuuri, niisugused sõnad ma mäletava kiiresti piires. Kui suli Ventsides vennad küsimise pik tähendab, ja siis tingimused, siis ma läksin kursusele. Kui Raphak vaheaeg lõpeb sügisel õppus peale, siis ma hakkan õppima, rahva riivas. Mis õppeained seal olid? Üheteist liikunud Radissoni flöödiloal saa väledad ja mis meil siis oli, majandusteadvus andis ealisi poliitika noomi ja see oli sel ajal summ puur juba nendele, kes akestamise õppi oli läinud, siis juba seda kriitikanoole. Te nimetasite Pöögelmanni, mis mulje temast jäi? Noh, ta oli niisugune energia Eeesselline sõnaga särtsu täis mees kui laegas, kui ta kõnelema hakkas, kui ta hakkas seda Eesti kodanlus siin materdama, siis oleks siis oleks vihaseks. Vihaseks, ta läks näost punaseks. Arvan, et mõned niisugused hästi tabav seilata oli. Seal hariduse vajas, ta esines, tegi et ega need, ma ei tea, mis ei revolutsiooni pühade puhul. Sa ütleb, et see, et Tallinn on nii suureks muutunud ordumaja, et ta pani endale katus peale, siis on see maja valmis. Nodaali ässimisega. Kuule, kui nad läksid omavahel vaidlema, seal riidest oleks hästi lihasse punaseks. Ei ta, kui õppejõud punu sigade viia. Kelle vahelisel vaidlus võis tekkida? Eks nõnda fantaanikutes Viro mehed nüüd vaid lihtsalt ägedad. See oleneb ajast, kohast ja tingimustest. Äsja ägedad olijad peale 20 neljandad aastat siin kui Siivis tõus siis meie olime treigi Weeki veenad neid Mei kutselisi hääletama. Nonii, et siis nende vaidlustega kursis ka. Missuguse hariduse või missuguse paberi andis? Mina läksin ära sealt 22.-le, mitte mina üksi, meid läks ära 14 inimest, siis läks venerafaki. Vaat see oli selle, seda nimetan Sclocakse sele ses Gloca tagajärjel. Seal oli vahel niimoodi, et kui, kui hakkasime vaidlema päev kaks, vaid meie vaidlus, kas järgmise hommikuni välja ja niisiis õpid ja siis pandi kinni, tähendab, õpetajaid ei olnud muud, kui muudkui vaidlevad. Ja õppetöö oli varem organiseeritud ja seal oli vene keeles need asjad vene keelt õppida. Kuidas teie vene keele oskus oli tol ajal, kui ta sind ära läks? Ma ei oska midagi, no mis külakoolis, mis seal olid, mõned üksikud sõnad. Aga siis seal oli tungijad ülikooli juures olev rahvaku, me läksime sisile. Lõpetasin 24. aastal ja selle kohta mul ikka tunnistus olemas. Niisugune lõputunnistus kohe oli, et Erafagi lõpetajad saavad ilma eksamiteta igasse õppeasutus sisse. Ja mina läksin Leningradi ülikooli, mul oligi see matemaatikas soont, mul oli kogu aeg ikka marja matemaatik Rafakis. Ja siis. Ma vaatasin, mul siin perspektiivi oli, kui ma lõpetan ära, mis mul seal oli niimoodi, kas lähes statistika peale läheb? Astronoomia, need lähed siis selle mehaanika peale. No ja mul tuli tahtmine, tahaksin keemia meeleline ja siis ma käisin rääkimas, et kas ma ei saa üle minna ise kursi mainin seal õpetanud juba teiselt kursuselt. Selleks, nagu õnnetuseks likvideeriti, ära selle. Ma ei tea, mis ta nimi oli, vahe vist päris ei olnud ta süüta sissi saatkonnas isegi Tallinnas see oli sel ajal töötas seal Okowis ja siis jää nõuanud menüüs aastaks tööle ja siis oligi nii, et ma lähen üheks aastaks on see, mis mul poolelile keeleõpetajaks oli õpetajaid vaja siis järgmine aasaga õppima. Nüüd on, et ma ei taha, ma ei taha siinkohal öelda, et ma olen teisi kohti, et ma olen ära seal, kus need parti riigiparteipileti laua peal ära minna. Aga see oli ja see oli mõtlematu asi ja ja vot nii ma jäingi tiirlema, läksis kiis, oleksin õpetajaks. 29. aastal Kunsourite kuumudest ja. Kas see oli Lääne vähemusrahvuste ülikool? Ja Lääne-Eestis on sellel palju õpetatud karutamadi selle õpetaja, siis on lamba Kaarli Nikolai Puusepp, kes seal kõik ok ja me kõik ühel ajal õppisime plokiga ka ja jaokiga mikspärast ma rohkem. Nii kui ma läksin, no meil oli seal suurorganisatsiooni hästi palju soones 200 inimest, parteiorganisatsioon suur siis. Ta oli siis mind pandi kohe tehniliseks ägedaks sele, liigne makse võitis valt ja tehniline sekretär vas margid olid, sellel tööd oli palju, seal palgaline koht, isegi siin ok, oli sel ajal siis sekretär, tema oli just lõpetanud ja siis ta ei olnud kuskile. Okei, ma tundsin väga hästi suurepärane seltsimees eestiks, ta oli tark mees ja orienteerimisi võivad, ta oli printsipiaalne, oli IT kolledžit postiisid, jooned minu arvates ja karuta oli siis ka karutab mulle veel kuldpropsis. Tähendab. Kas teil vennaga oli ka ühendus olemas kogu aeg, kogu co2 ta ikka jälgis kogu aeg teie liikumist, kus te olete? Iidee? Ja ikka meil side oli. Vaat siis oligi, kui eesti Raphakuni eesti Raphagiga paralleelsed oli osised, aktiivkuuldused ka ülbardiaati, keda suunati parteiaktiivravist, ise tahtis tulla suunati sinna õppima ta jäätisuses haigeks ja siis nii et ta nii kui sai terveks, ta oli siis hästi kõhn, vilets ja suunas mine parem Kingissepp. Rongi peale jälle Tartu seda rahulepingu sõlmimise eest siis hakkasin rong käima selle Kingissepa kiiru, Eesti vissi isegi vist nii räägi või Eestis niikuinii Leningradi käin Kingissepa ja siis Narva vahet hakkas rong käima ja siis seda. Tavaliselt üks kord pidid minema minema, kuskilt sealt hõõrus mingi põlevamine, valge laud ja midagi ei teadnud. Muidugi teine yles täitsa, mis, mis sa pidid tegema seal. Ja siis siis oli raudtee, siis ta töötas seal tolliametis siis pärast varblased sinna, aga kaubandus juba siia. Softork, vot siis ta oli selle kuni viimane Softork Freudi ülem soliidi nimetas kellegi asutusega päikene Sanyksoftoff loba, Kingissepa ka kenasti. Kuni surmani. Ja ta isegi oli teiste teistel kaldal, seal ta oli kalda ligidal, seal neli kordili. Viha, ülepäev oli ja oli teisse löödud, poisid, aidake, ma enam ei jaksa, aga üks oli võtnud tema särgi viskamatele, tali haarase särki ja aga sedasi lahti. Teie töötasite ka Kingissepas? Siis, kui ma lõpetasin selle Kunza ära, siis saadeti Kingissepas, organiseeriti rajoonidevaheline parteikool. Ja mind siis saadeti sinna, valisid seal kõigest pool aastat. Ma siis juba abiellusin, kes ütles mulle Leningradis ja siis ma sain sealt sõja pärast ära. Oli Leningradis Leningradi oblasti rahvusvähemuste parteikool, see oli seiku Ülikooli parteikool siis ma seal sai eestisektori juhatajaks ja partei hääleõpetajaks ja siis hakati sigu olisi õppeasutus kõik likvideerima, siis ma läksin tööle sellesse optikatehasesse. Seal oli kaadrite osakonnast igatsusi, seal töötasid nii igav, sa oled ju välja teed ja parteist välja. 36. aastal saadeti Leningradist väliskolmeaastase lapsega. Viies oli mul siis surnud juba ja siis ma töötasin. Tšeljabinski vallas siis Satrovski raiuanisse üks Iiri jõu, nii kui ma läksin, sina sain õpetaja koha seitsmeaastasse üldhariduskooli, seal ma töötasin siis õpetaja geograafia ja vain, ärge uurige sageli õpetaja olidki vool hiiemäel ja mulle dokumendid selle kohta iga ma saksa keelt ei valda, aga on õppinud ikka Rafakis, esis kommuni ülikoolis ja, ja õppige õpiku järgi vialisel, sest seal ei ole õpetajad. Seal ma töötasin niikaua, kuni 40 Soome sõja ajal 39 39 kutsuti Leningradi mentaarsed yli parteisse. Aga tänu sellele, et, et mul on väga järjekindel kange iseloom, ma ajasin kõik kõik puhtalt jälle ega mu lood siis siin ei olnud midagi, ma ei ajasin kõikaalse pärast, elamispinda ei ole, ta oli siis seal kohtuse andsin koos või siis elamispinna tagasi kõik ikkagi venitas ikka ei saa ja ikka ei saa, ei ole Eiale taanovile ana teie korraldasid kolme päeva jooksul on kuul, elamispind oli vanasti suvel siis ja viia kuskil süüria minema koolid ja siis läksidki hääle. Ja siis ICOM soodi, mine lasteaedades lapsi ees, töötasin lasteaias. Nii sõda hakkas. Siis olin liiga liinil kaadis Vassili saarel, suur lasteaed, Jeltsin kasvatajana ja siis Akkadi evakueerima lapsisempartiidilis hakati korjama lapsi, kes olid lapsevanemad, olid surnud juba lapsed jäänud vanematega, nii edasi hakati kortereid jääda. Vot see oli kõige õudsem aeg minu elus, kui saadeti korterites korjama neid lapsi. No kujutage ette, talvel 41. aasta oli kõige õudsem aasta sa lähed, valgus, kuskil ei ole suured, korterid on paradna, uksed on lahti, no kassasid, ehk on neist kinni tõmmatud. Lähed hüüategi pealt, kas on kedagi inimesi, kui siis keegi sulle filiseb, vasta natuke ja poolsurnud juba. Ehk keegi, keegi ei vasta dieedi sees neid kortereid, neid on nii palju, et uuesti ja siis ühe ukse lahti teise ukse kuskil on jälle surnud kuskil. Meil on siin laps seal, kas tema kaebuse keelas ja kõige õudsem. Siis iga ekse püüdis oma last kuidagimoodi süvendada ja kuidagi muid toite, kui paljudel võimalus oli, siis oli küll, see oli. Kokku ja siis jälle evakueeriti need ühe selle pardi etteotsa määradis mind juba kindel koht, kuhu me siis lähme? Neid tuli ju sööte ja nende neid kasutada ja, ja koolitada ja kõik teha. Ikka see niisama kerge ei olnud, anti meile ka vesiseks hobune ja, ja siis anti meile, tahad ka ussid ja naised ise kõndisid naised ja olid adra ees ja see on ju kõik niisama lihtne ei ole, seal ei olnud kedagi eestlasi, ainukene eestlane olid, jaga, tulime, riigid oli ja mina käisin tihtipeale seal, käisin helistamas Osconsulist ja korraga Rahva hääl Eesti lehti ja mina küsin, et andke mulle leht lugeda, aga see oli kuidagimoodi sattunud, kuskil, tantsisin, olid need Emakueerituid, aga ma nendega kontakti saanud ja, ja mina lugesin selle läbi ja seal oli siis esimene pleenum Võrus ja karud on valitud sekretäriks ja õliga puusalt gaaside osakonna juhatajaks ja seal kõige hullemad poisid, tuttavad kõik ja mina kirjutasime selle avaldusi isegi aadressiga, midagi, ma ei teadnudki, lihtsalt Eestisse ja kuulsin partei keskkomiteel nii edasi ja varsti sain kohe väljakutse ja siis oli avatud, siia parteikooli veel ei olnud, siis oli avatud nõukogude pardiaadee kursused, kolmekuulised, lamba, kaareliku kursusejuhataja ja siis oli ette nähtud juba mulle kohtuma, siia tulin õppealajuhatajaks ja siis ma sain suure tegevusega, sai siis sealt tulema, anti luba kõvasti, ise ära ei too, liugsik ei olnud ja siis ma sain siia jäänud 45 väljakutsega, tulin. Noh, see oli hoopis teist nägu, Eesti kui see, millest te ära läksite, sest vahepeal oli olnud ebasõda ja. Kodanlik valitsus oli olnud ja ja sõda oli üle käinud, loome tingimused, õelad, sest ma olin ikka harjunud kõigepealt kui vene vene rahvast ja võta, võta eestlasi, nad on ikkagi nende riike vaks vahet, kui räägitakse. Mulle meeldiks veel 40, see oli niimoodi, kui sa, kui leiba-saia kangesti vähe, kui, siis 125 grammi saiu. Ja siis ikka otsisid veel, et, et missugune leiukus, kus parem kui need ei ole palju vete hulka pandud ja siis olid moes, kui sa läksid, hoolitseb, kui nägid, keegi Leagi suchihvleb. Ja siin mina ükskord üks naine, alguses anti meile ka ju kaardid reisideks ja mina selle vana traditsioon kohaselt küsin, et kas sa nii hea leib. Üksi, Vassocot, millise koodinimega, vaadake. No vot. Ja nii ma siis sattusin siia, no ja siis hakkasin, hakkasin kursime töötlema. Ja parteikoolis siis aga instituut jagati organiseerima, õpetad instituut, siis oli, aga siis hakati organiseerima Pedagoogilise Instituudi, no siis tehti mulle ettepanek, et sinna ja maise nõustusin ka sinna minna. Millisele kohale? Instituudi, noh siis läksin dekaan ja marksismi kateedri vanemõpetaja pärast dotsendi kohusetäitja arhisega Jets. Aga ikka on, ma olin ikka peamiselt. Ja siis mind Lonygezi moes tassitakse ühes kohas teisi, siis mind viidi arisminist Jürima kõrgemate koolide osakonna juhatajaks sel ajal kõrgema haridusmessi oli või ei olnud, siis oli seal kõrgemal kuuldeosaga osakonna juhataja, eks. Aga mulle administratiivei meeldi ja seal ma panin siis kõik rattad käima, ta sai sealt ära vihasta teras. Ja siis Aleksejevi