Käesolevas saates jätkab mälestusi Hispaania kodusõjast. Vabatahtlik Eerik elman. Oleme tema kodus Lüganusel koos tallinlase Osvald maas Liivi võitluskaaslasega internatsionaalse brigaadi Mitskeevitši pataljonist. Jutustuse tegevus, Aegi paik, ebro rinne, septembri lõpp 1938, taganemislahingute periood. Eerik elman. Ja kõige hullem oli, vot see veel. Kui me taganesime juba, siis oli viimasel päeval püksi sellest nüüd rääkida, algas tasapisi seal meie meist vasakul pool hakkas madin, tõsine madin peale paremal pool teistel liinidel, seal oli kogu aeg küll aga hääldakas pääle ja ükskord oli niisugune lahing jälle tugev, lahing oli kahurid, olid miinipildujad kõigega seal aru saanud, õieti mis väikese kuuli siutsumine suht suhteliselt. See oli kogu aeg, aga aga kui hakkasid mehed tulema, tähendab taga, jooksid ära sealt, kas nad olid sunnitud jooksma või milline olukord, aga me ei tea, kas olid juba teised mehed kaevikus, aga seesama vaarikas nagu siksak, ta läks sinna võib-olla üks kilomeeter maad meist ja seda täielikult mööda tulid. Siis meie ühinesime ka meil nagu passinud sinna jääda, ootama, kes tuleb Maurid või itaallasest kõrid lõikama. Ja siis hakkaski see paanika oli ja siis oligi see meie kaarik lõppes, ära tee seal mitte kellelegi maale minev tee üle selle teemineksuaali ohtlik seal, kui keegi üle läks, nii, siuh-siuh üks sai vist pihta ka seal ja siis tuli nagu oodata, millal see kuulipilduja kuulipilduja tuli, oli millase kuulipilduja sisele vait Betail seda ta ka nii palju kuul ei olnud, et oleks kogu aeg seda teed hoidnud, tule all poleks saanudki sealt ära, aga ta väetis, vaid jooks oli niivõrd kiire, ta ei reageerinud, et oleks saanud nüüd kohe pihta. No see oli üks ohtlik minemine ja siis hakkasime sügavus meie kaitsesügavusse tagasi poole minema. Mingisugust juhtkonna korraldust ei olnud teist mingisugustki ja läksime jooksime siis. Niikaua kui jaga kur tuli, tuli kogu aeg mehelgani olla. Kas ta oli seal enne meid või, või suunati ta meie järgi, aga nii, et minul on meeles, ma ei tea, kuidas sinul on, siis me olime koos põhilisi, olime üksinda, kui kahurikuul. Noh, paari meetri kaugusel lõimul mullaga üle ja lõi kõrvad lukku. Ja samal ajal ma nägin, kui see pool mürsu kest seda tükki ühele eemal olevale, 10 12 meetri kaugusele mehele kukkus, jalgade peale kukkus, vaid lõi sinna selle mehel kohe jalg, üks oli katki ja teine kohe nii vinklisse jala lõi jalad alt ära. Nojah, ta oli pikali maas, oli, aga pikalt seal jalgade peale kukkus ta. Kui noh, kahurikuul oli tunda, kui tuled, siis viskad pikali, lennukipommid, pääsesite siis ehmatuse ja väikese tol korral jah, ja mõtlesin, kõrval olev mees sai, nägi jah igasuguseid pilte, neid surma saanud haavatuid ja mäletan, üks väga suur tugev mees kandis Maksimi täislaskmise valmis, Maximid õlgade peal jooksis sellega millega seoses raskekuulipildujat kandev mees eile meelde jäi või see oli lihtsalt noh, ta lihtsalt, et ta oli niisugune tugev mees ja ta jooksis sellesama. Aga see raskekuuli peale, kui ta on selle ametiga koos, on ju küllaltki väga raske sõnad. Kolm kuusk elu, toru, kuutset, kilu, 40 kilo, kes üle otse. Ja noh, aga siis kusagil me ikka saime pidama. Koguti kokku, aga järgi me mõtlesime, et tuleb neid ratsavägi või või tankid või midagi järgi, tankid olid küll, aga need olid meie tankid juba kaitseks nagu ees seal. Ja siis sai läbi oldud sisse samas see umbes, kus meie olime oma jooksuga tulnud, kogunesime kokku see meie üksus kompanii või mis ta võis olla. Veel siis tehti seatemp küll ma mõtlen niimoodi ja kõige rohkem veel kissell armanud kissell, jätsid meid ei kellelegi kohale sinna ja ise kadusid minema ja meie oleme seal pool päeva ei kuvata, mille vahetust vahetust mingisugust ei tulegi ja vaenlas ka ei olnud, aga me tead, kus kaugel ta võis olla või midagi siis vajusime sealt Venemaad mööda puu, muidugi. Selge oli juba nõiad väikesel kõrgendikul. No Kask on käes, sõjaväekäske oled, poolakad ei teadnud teid eesti keeles ju tagasi kutsuda, patsi arman kissell jäi ju sinna nende juurde. Miks tema ei ütleb, et kuule, minul kaasmaalased miks te neid kaasa ei võta ja niimoodi meie siis jäimegi oma päevase, otsisime, niikaua otsisime, kui ükskord tõmmata, mitte üks kord kaua tõmmata, ära õige pea teiste päevased juures olime, kui tõmbad kõik rindelt ära, siis eestlased tõmmati kokku, olenemata siis kus väeosad, nii et meie sinna kolmeteistkümnendaid brigaadi hulka ei sattunud. Olime vahepeal nende 12.-st Almanni nimelisest, siis olime inglaste juures keegi tea, kus meil ei pane, aga tol ajal oli siis lugu. Nojah, nii sihukesed jah, momendid jäid siis meelde, siis me saime alles kokku. Tore Helios juba siis, kui suunati need need interpersonaalseid rajasime, sattusime alguses teisi kogunemisi kohtadesse koos ameeriklastega koos sakslastega ja lõpuks siis sattusime torelius ja siis olid saarlased teised baltlased ja meie siis olin, seal oli Mooses juba oli seal ja ja teisi saueauk tuligi siis üheksa 30 meest oli vist unes päris rooliralli juurde, te mõtlete eestlasi ja eestlasi? Hulgaline. Ja siis olime jah, tagalateenistus ei olnud midagi, olime kusagil talus, olime talud muidugi meie mõiste järgi ei olnud suured kivimajad ja mitte suured paari korruselt pööningul magasime soomlastega koos, mitmel pool oli paigutatud ja siis ootasime nagu lihtsalt Hispaaniast äraviimist. Meil ei olnud küll kusagile minna, aga, aga siiski melootsime. See tähendas interpersonaalsete brigaadide jaoks juba sõja lõppjärku ja no ta tegelikult ei olnud, aga siis ta küll tähendas. Te nimetasite siin paar korda. Mul on siin näiteks ilusti ajalehe väljalõiget, mille üks hea inimene tõi 1000-ks Soomest pärit leht. Ja siin on jutu internatsionaarsetest brigaadides ja mees, kellest siin räägitakse, nimetab ka eestlasi. Selle mehe nimi on Sulo. Paasa on see niimoodi soo ja saab kaasa ka meie olime kaos. Tema on seal Lapimaal vist, kui ma ei eksi, kui ta praegu vähemalt tähendab seda sõda oli seal Lapimaal taas, aga meie olime jah, selles torelio asulas olime vist kas võib olla ühe. Me oleme mitmes majas, ma ei mäleta, kas tema oli nüüd seal. Aga nii, et kas oligi taasudel, kes hoiatas, ära sa päevikut, pea seal sõjalahtlik, aga ma ei osanud seda. Jah, no näed, siin on eestlased ju näed, siin on ERMis on siin teisigi tuttavaid. Ja minul on see pilt ka seal pikka saua. No vot nendel soomlastel vedas selles mõttes, et nemad saivad koju, nendel tuli kindral tuli nendel veel järgi ja vaatas nad üle, kes nad on ja andis nendele riided ja passid ja juba Hispaania territoorispaania territooriumile ja tulid järgi ja alt riietus me saame ka küll riietusid, aga mitte oma riigilt, vaid lihtsalt rahvusvahelise kuna meeste hulgas abimootori kaudu. Et meil oli kaerariided olemas, meil küll kallime, käisime ringi, siis sel ajal juba ikkagi veel sõduririides ära viidud, sai hoitud siis selleks pidulikuks hetkeks, kui saab nüüd seal tagalas, mine, me olime lihtsalt muiduleivasööjad ja sageli me siis andsimegi oma toidud sõjapõgenikele. Sven ju lähenes pidevalt inimesi poolasid ja inimesed olid toidutaja. Tuli omal ka sageli näpistada kõrvast. Aga ära minna ei saanud, aga enamus kõikide rahvaste ja riikide esindajad said minna jäivat, ainult fašistlike valitsuste riikide kodanikud ja baltlased. Poolakad. Ja teie tee viis edasi, meie nagu tulime rindelt ära, aga meil tuli veel sõdida, tema oli küll, ma ei tea, kus haiglas, aga aga minul, kaotasite Maaslevi silma veritses ja tema riigihaiglasse ja ja minu jaoks oli surnud. Otsisin tedasamandiku prooslast varem lei, otsisin teda igalt poolt, kus aga nägin inimesed, kas ei ole kuulnud või näinud või mis seal saanud. Kehvakesed Eestis saime kokku USD. Me saime kokkutoos polaagris täitsa õige tõlki seal ala ja, ja teie sõda kestis edasi veel meie esialgu ei kestnud, aga kui nüüd asi läks kibedaks, siis meid anti jälle relvad kätte. Õpetati veel raskekuulipildujate peale peatusteganda, Karl Hansen oli kuulipildujaeriala mees, õpetas meid veel seda ja siis meie osa suunati siis dessanti vastu kaitsma säärte ja osa siis läksid rindele ja viimaste rinde nädalate jooksul sattusivad vangi ja said surma. Õige paljuvad, seal oli kolk, oli vis, sattus vangi ja. Jutan eestlastest just eestlaste tsi aega me teisi nagu ei tulnud ega ei teadnud. Nii et me siis saad isem jälle jah. Missugune tulevik vangis oodata? Ta võis väga sünge ja on sul meeles, ma olen ära unustanud, kes tuli vangist. Ta oli tuberkuloosi, sai ja seal no ja siis üks aasta-paar ta elasin ja siis suri, aga vaata, need nime olen unustanud ta prantslaste käes vangis ja pettuse ja kavalusega sai sealt ära. Ta omandas seal niivõrd hispaania keele, et tema endis ennast andis välja mehitlasena. Ja siis tegi niisuguse avalduse ja siis tema tahab koju ja siis kuidagimoodi. Ta lasti sealt välja kas Mehhikusse või või, või kuhu ta sattus ja ta tuli koju ära. Aga seda antetusega siukse salakaubaga ja teine mees, valgevenelane, kellega ma olin koos Lynnitsa küla ei ole mitte see kuulus Hilditsa linn, Winitsa küla. Sellega olin koos, see oli, käsi olid ühekäeline kolhoosi esimees oli veel seal, tema sattus vangis vangis, Maurid torkasid ta käe läbi, need käed tuli amputeerida ja siis ta oli ka ja tema sai samuti nagu mitte nõukogude kodanikuna, vaid hoopis, ma ei mäleta, kas ta endast Hollandi kodanikuna Keldenud andis. Ta sai niimoodi välja, aga see nõukogude kodanikud ei saanudki vangi, langenud meeste käsi ei käinud hästi. Jah, nendest C1 on, kes tuli tema kedagi siis ka teadis, oli kuulnud, aga ma ei mäleta neid jutte enam. Aega on koledad, oleksid need huvi tuntud 20 aastat tagasi oleks võinud palju rohkem teada ja rääkida ja meenutada kuidas teie sõda jätkus. Ega seal oli jah niimoodi, kui. Me olime fantalooni, linn oli selle rannikul olime, meie üksus oli raskekuulipildujatega kaitsel ja siis tõmmati meid tagasi nii, kuigi prantsuse piirini. Ma olen väga sihuke noh, sümboolne ja. Elamusrikas oli see üle piiri tulek. Andrei Martii tol ajal ta oli meie organisaator ja lugesime teda, nagu öeldi tema internatsionaali brigaadide isa, tema oli initsiatiivile organiseerib, teie loodi need. Tema siis pidas vele veel seal kõne piiri peal, prantslase piir oli, noh, tee oli kohe teisel pool teed ja siis naheti, nagu tõotas vandetõotus võidelda aga pidevalt edaspidi kõikjale kuni elu lõpuni fašismi vastu ja seda on tullut, minul ka pidada seda kohustust. Ja siis jah, piiri läksite, suunati siis jaht ametlikus kolonnis juba viidi siis üle piiri, piiril olid siis valve. Sandarmid olid vastas, kes meid läbi otsisid ja relvad ära võtsid, meil olidki relvad ka veel seni. No võeti ka ära muud fotoaparaadid, kirjutas masinad, nagu mäletan. Need olid kaasas, kõik, mis talle meeldis, võeti ära. Ja siis tuli üks muidugi ka. Ei raha, ei otsitud libenjat, ei otsitud, ainult kotid otsid, mis taskus sul oli, võib-olla tasku Relgi, nii et see oleks võinud läbi tuua, muidugi oligi menetlusega. Aga siis see oli omaette väga piinarikas retk. See oli väga pikk, väga kauaaegne retk ja vahetpidamata Ta sõjast, nagu me olime tulnud, kõike, olime isegi väsinud, juba. Jalanõud olid, kuidas viletsad ja suli kõndide võib-olla üks, 50 kilomeetrit pole ma võtnud vaevaks on võimalik määratleda umbes kui kaugele see laagrikohta Ta oli või kus me tulema hakkasime, aga, aga ta oli väga raske. Ei antud meile, tähendab puhkust, sandarmitise vahetusid pidevalt, aga meie matka liikusime, liikusime ükskord, ma mäletan, kuidas siis anti puhkust, see oli siis Antivis süüagi, mingisugust leiba oli. Leib sai, muidugi. Anti meil laiali, jagati ja ja sai istuda ja siis jälle läks, läks. Tee äär oli palistatud. Noh, osa olid need mustad Senegali neegrid, prantsuse armee riietuses saalid, valgeid väeüksusi, aga nii, et kogu aeg oli takistatud, kaitstud, et me ei saaks põgenema kusagile tee kõrvale. No lõpuks siis jah, toodi, jõudsime rannaliivale, ilus, liivane rand oli, sensansid preeni, nimetlemine koht oli perpinjaanist vist lõuna pool ja tema vist satusele sõna biorid suur kuu, huvits koht, Tearid seal ligidal. Ja siis võtsin anti meile vabalt. Siis auto tuli ka veel. Tei meie kohvrid, ma sain veel kohvriga, no muidugi, see pole midagi uut ajaloo jaoks, aga keegi me läksime siis kohvreid sorima ja siis keegi oli minu kohvri üks poiss oli haaranud oma kätte. Kaks sellega oli tegemiste jäädke, kähmluseks ei läinud, aga tantsi käradav logis ära võtta ja minu kahvli, mis materjal oli kõik see propagandamaterjal, ütleme niisugune propaganda vaid. Lakatisi siis kaardisid ajalehti, raamatuid, brošüüre narkisid märkisid, mis tagamõttega nüüd kaasa tõid. Naera nüüd, suveniirid ikkagi ja näidata inimestele, mis mind köitis, oli see, milline kõrge minu arust kunstiline tase oli sellel plakatil seal. Huvitav niisugune selge, see oli suur kohver oli mul seda täis, norided oli ka muidugi ja midagi väärtuslikku pole seal sõjasaagi. Edasi hüpates või, või tõtates ütlen selle. Ja seal oli mu sõjaväepiletit veel sees. Ja ma tahtsin, oleks nad mul säilitanud ja ma kui olime Tallinna viimsed päevad, enne seda juba üks nädalat paar oli mul tädid elasid Tallinnasse graniidi tänaval ja ma arvutasin, et kuhu ma nüüd panen, et nägin, olukord on selline, et tuleb mõneks ajaks talid maha. 1941 51 ja nemad, oh anna meie kätte, meie peidame ära. Ja siis see oli 27. augusti õhtul 41. aastal. Ma läksime sead kaubasadama, sanan laevu ei olnud, läksin otsimas laeva muidugi üksinda, siis läksin hüppasin sisse, krediidi tänavalt miinisadama poole minnes, et näed, ma olen veel elus ja siin lähen praegu ära, kas minna ära, kuidas on minu kahvliga oime, põletasin juba ära. Kujutab läks nii marru, et niisugune väärtus valetada, kaitsnud, vedanud, hoidnud läbi Saksamaa, vedanud veel fašistliku Saksamaid. Nad põletasid ära enne kui sakslased sisse tulid. Ma ise veel, see oleks nüüd ette midagi, oleks maa sisse kaevanud. Midagi ikka oleks säilinud selle aja peale, see oli tema laused sõjaväepilet alles minule palju, palju niisuguseid noh, dokumentaalseid ja fotomaterjali täis. Ei saa kunagi taastada. Nojah, seal laagris, see oli jälle seal, kuidas, milline olukord seal oli. Milline meelsus, vat kõigepealt tahaks rääkida, milline, mis köitis mind inimeste meelsus, kes olid saanud? Näiteks oli, Me täpsetaksime üle üheksandal veebruaril 39 läksime, ületasime piiri. Ja siis me olime selles mereäärses laagriks nimetati küll, tema oli niivõrd laager, kuivõrd ta oli piiratud jällegi nendesamade Senegali neegrite neegrit, sest noh, sõjaväelastega mauride jalgne nägaallased Mauri Ale ka meil. Meil on maailmas, milles oli tema, nemad huvitavat, olid pilte, näen Diaalide lugenud ja kuuld, et neegrid ennast tätoveerivad ja, ja on kõrvas pulgad ja nii edasi. Nemad olidki niimoodi tätoveeritud nägudega ja ninas ja ja kõrvades rõngad ja mitte kõigil, aga need olid need hulgas prantsuse soldati sõbrant, joana ridva automaadid käes ja ega nemad nagu suurt ei, ei kaalud, kas sind lasta või mitte lasta, ikka juba lastasid siis kui vähegi kahtlane, on Tiinat aktsiad seal paljusid, kes olid põgeneda püüdsid või, või liiga lähenesid nendele või teab, mismoodi. Meie jaoks olidki, meie valves olid naast mustad ja riietusest mustad riietus, mustad olid sandarmi. Ja seal oli üks niisugune lugu. Meie ehitasime endale okastraat ümber, seal okastraat ei olnud ka ümber traataeda, tegin postidest, päeval tegime seda aeda, ehitasime Aganisse, valve oli niivõrd, et noh, eemal kaugel ja ta ei olnud väga valvas nähtavasti nii et meie patraatajad oli küllaltki sissepoole. Meie öösel jälle lammutasime selle aja, sest need postid olid külm oli, seal oli veebruari-märtsikuu sees, oli külm ja siis kasutasime neid kütteks, olime liiva peal, esialgu täiesti hiljem, siis seal tehti barakid või oli see, et meie Baraketi saanud, aga pärast saidist tühjaks need, kes koju läksid, et me saime hiljem baraki sisse Barakule liiva peal, see ei olnud paak sõna otseses mõttes, vaid lihtsalt katusealune ja seinad olid ka. Aga see ei olnud mitte akendega, vaid aukudega niisugune. Ja siis kõik see, kui tormid tulid, need tormid käisid kaunis sageli, sa elasid need ka üle liivatormid ja see oli niisugune hirmus kohe läbipaistmatu liiv, Ammade silmad ja kõik on sul ja toitu sööd, käik on seal liiv, liiv, liblibli. No vot, niisugused üle elada seal liiva, aga mis ma tahtsin meelsest rääkida, oli see. Näiteks kaheksateistkümnendas märtsis oli merre, et Hispaania vabariigi lipp, tähistamaks seda Pariisi Kommuuni võidupäeva selle tähistamiseks ja see seisis seal päris pikka aega, nad ei saanud kätte, sest nendel ujuvvahendid või paadid või need mootorpaadid olid väga kaugel, nähtavasti siis õhta eel kusagil, siis nad saivad paadiga Legija Tõivad siis ära. Aga keegi meie meestest oli selle viinud sinna. Võtame teine olukord, meil olid noh, toidu ja kõik see olukord oli väga viires. Tulevik oli sünge ja siis oli väga tugevasti korraldatud võõrleegioni. Nii et oleks võinud minna küll prantsuse sõjaväkke võõrleegioni muudkui kohe niisugune rataste peal putka aeti sinna peale keset laagrit, seal olid suured reproduktorite torud üleval ja siis päeva läbi seal rääkis hispaania siis prantsuse keeles, siis kutsus sinna minejaid oli, Meie hulgas küll ei olnud, vaat siis jällegi niisugune näide oli. Mis me toiduks oli. Toiduks oli meil need üheks piimakonservid, Nende purgid olid tühjad, vaat kus siis nisukene sõda, algas nende repro, doktorite, palju öeldud torude vasta hiljuti kive ja kõike, aga noh, kedagi vastutusele ei saadud võtta, need tehti niimoodi. Noh, kiiresti ja et aga muidugi aeti taga küll, minul isegi juhtus ka niisugune lugu. Ma lammutasin kusagil ühte kalade serval ääres olevat tühja baraki koos proosisega olime. Ja kiskus käristan lauda lahti ja proosa kujutab. Kuule san, parm tuleb. Hakkan vaatan basse, sandarn tulekul. Raud mul turjas kinni, aga väike nagu Valenaga Sand armama, sugugi doose törske mees võttis, andis paar sirakat, kumminuiad olid käes andis paar sirakat ja siis viis mind, oli sealt üks pool kilomeeter maad, oli selliski lainelised plekist üles löödud, niukene, pooleteistmeetri kõrgune putka. Putka täispikaks nimetanud niukene kokku põrasseli kõrts, kartsa visati sinna sisse. Seal oli, mis järgmise päevani või paar-kolm päeva, mis seal oli. Siis visati mind välja, aga siis me olime seal kolmekesi, olime kaks messiseinad sinna edasi. Aga küsida, mille eest? Mõtlesin barakki. Prantsuse riigivaral hävitasid külma, kuraator lammutab midagi sooja laada tule, tule kohale toituda, alguses ei antud, hiljem veel hakati andma, juba tehti väliköögid ja anti sealt toitu, aga esialgu ei olnud mitte midagi antilis ka mingisugust leib anti ja niisugust kuiva toitu nagu ikka pajuk on, aga seal oli mitte ainult meie seal taga palju tsiviilisikuid, kuid kes olid põgenenud Franku sõja jalust perekondade viisi lapsi ja naisi ja haiged ja haavatud ja kõiki-kõiki, nii et meil oli meie silme all, suri näiteks saue Kusti. Gustav saun, kena nagu vanem mees teda hooldas sidustama, oli kõhutühjusest sügistele posti külge teda pesta, niuksed kurvad sündmused oli, siis oli polteisem Tseviidi küll haigelt väga haigelt viidi ära, aga õige pea teada, et ta suri kusagil laatsaretis, aga see võib olla ka haiglas, mis seal, mis seal oli kusagil võib-olla Noseni meditsiinilised töötajad, seal olid võib-olla sidemeid ja nii edasi. Nii et kaks eestlast teha seal laagris, seal korraldaja surid maetud sinna, kuulad, maeti, viidi ära, ei tea. Meil mata ei antud laagri territooriumile tõmmata. Läraga nüüd võimude poolt, no siis oli. Käidi kauplemas, kellel raha oli, Need said ostav, nende väravate taga olid igasugused sigaretti vajavad alla ka. Ja rahavahetus oli veel, mis ma rahad, kellad, jahespaania, raad, jaak heideti välja jälle teatud aastakäikude rahabist, kõlbas nendele päris vabariiklike aegne kõlbedagaks, enne vabariiklik oli, seda nad võtsid. Tahtis ta muidugi seal jah, oli nagu rääkis, peteti, võeti raha ära, ei antudki, vahetas midagi. Aga raha meil ei olnud. Siis oli jah, kuus kord kirjavahetusel kodustega alustatud siis sai viis 10 krooni ja vaata, kuidas selle rahaga Saiglasse vahetati siis ära või saidi Saisi juba prantsuse raekoda tuli seal 10 krooni kätte, ühest sõna töö saab hanke või 98 franki tantsijale kätte nokantiinoiversamades osta, mis sa tahad. Aga sõber kõrval tähendab midagi kodunud. Siis pool oli ühiskonna uksepooli oma, jooksis sealt eestlastest sai veel ära. Tema oli ennem Hispaania tulekutes selles Rootsis olnud kommunistlik partei tähendabki ülesandel ja seal ta siis need sidemed nähtavasti Rootsis ajasid selle asja niimoodi, et tunnistest tema siis Rootsi kodanikuks või, või, või vähemalt selle nime all, nii et tema sai ka ära ka eestlased, lätlased, leedulased, poolakad, sakslased, itaallased, seal oli veel neid lõunaameeriklasi ladinaameeriklasi oli, kes siis austerlased, jah, pidid kõik olema selles laagris ja siis jah veidi mett korjata kokku ühel ilusal päeval ja pandi oli eelmisel õhtul teada. Reisivagunid olid kus meie olime vähemalt ja viidi siis Lõuna-Prantsusmaal Hispaania piirile poodepartemangu pool linna keskusest, mitte kaugel laagris, aga see oli juba üles ehitatud laager. See oli selline traadid olid ta võib olla kas oli 100 meetrit korda 100 okastraadiga piiratud see võis olla ka nii, oli, ja, ja siis seal oli selliseid naljakas traal nagu vasika kopli taga, noh natuke suuremad siis ja seal oli siis gruppide viisi olid seal, aga seal sees olid juba siis barakid, aga mitte paremad, kui seal mererannas olid samuti, olid siiski maa peal ei olnud siis lauad olid all seal liiva peal, aga siis on leitud laavatald. Ja see vahe oli ka, et seal poos, oli. Vihmane periood, oli kevadine aeg oli pori, kole oli kõndida ühest ühest barakist teise või üldse kusagil väljas liikuda. Aga noh, seal oli mere ääres, selle päralis. Seal oli jah, toitu sai nagu juba süstemaatiliselt. Süsteemipäraselt see toit ei olnud küllaldane, kohe võib ütelda julgesti. Eriti nagu meie olime kannatanud seal kogu aeg nälga. Seda oli ikkagi, ma ei tea, kas te selles sõjas olite, oli nii, nagu oli meie tagalasse ikkagi juba siis ma sain juba tunda ei ole, seda ei ole, ei ole kolmandal lõigata, ära räägigi. Tühjad ja nii edasi. Sealt siis jah, alustasime siis kirjavahetust kodustega. Sinna sans Breni laagrisse, meie kirju vist ei saanud, mina küll ei saanud. Aga säält poosse tulid, hakkasid kirjad tulema. Ja siis mõned ajasid seda asja, kellel olid need sidemed tugevamat, siin olid ju Eestis. Need töörahvaesindajad olid need. Volikogus riigivolikogus Neeme Ruus oli siis jurist nöör, Jõeäär ja nende tähendab vahendusel, siis sai niimoodi, et hakkasid juba grupid inimesed saama luba Eestisse sõiduks. Ja siis üks paar gruppi lapsed enne mind siis moodustati, komplekteeritakse suurem grupp, 13 meest, meie olime, siis saime sealt ära tulla. Muidugi tahaksin seal aega, viitsime, võib seal aga rääkida. Laagris õppisime prantsuse keelt, tegime sport, õppisime vene keelt, meil oli poliithunnid kestma prantsusekeelset lehti, tähendab, lugesid, meil meil oli põhiliselt üks leedu juut, kes oli meil siis nagu prantsuse keele peal kõvasti abiks, tõlkima sea. Nii et meie ei olnud nii tegevused, ei, ei seisnud seal ikkagi valmistasime endast, kuhu minema, vaat võib veel rääkida niisugust asja, kui me Turelius olime, sinu ajal ei olnud siin all, ei olnud vist ja kui need rootsi lubati võtta, kes soovib Rootsi minna? Noh ei olnud, ma ei tea, kui Prantsusmaale, kes soovib minna ja siis olid Mexicosse Aria, Hiinasse, Argentiinasse. Ai, kus oli nii pikk ja suuremad, aga kõik v kui seal on, aga mis oli Marzai sadam ei võta vastu, laevu seal vastu ei võtnud ja oli, see annab igale poole, me tahtsime minna kodumaale ka muidugi. Aga sealt keegi ei kassatki, et meid oleks ka tahtnud, aga siis poos juba jah, nähtus see oli maikuu, ta oli 39, nähtavasti see poliitiline kliima oli ülemaailmne niivõrd muutunud. Tähendab, ei tehtud takistusi osale meist koju tagasitulekuks, kuid samal ajal saadeti dokumendid selle sillenbergi kohta. Ma mäletan, siis oli Dicaralisi kohta koska kohta must Ta kohta, et nad on välja heidetud eesti kodakondsusest. Põhjusest pidanud mingisugust olema nadolid, joopoliit, tiliselt karistused kannud, kõik oleks pidanud nagu ikka, vastu võetama, juriidilist, ma mõtlen külge. Aga lihtsalt näod olid välja heidetud, aga teistele lubati tulla, kes soovis, muide, kõik ei soovinud. Vaat seal poris Pihlak ei soovinud tulla. Ei soovinud tulla. Tarn vist ei tulnud, ei tahtnud tulla. Sest tal oli osa, oli eestlasi ka, kes? Ameerika eestlased läksid kohe ära. Emeriit endale lasta, aga. Ja aga nad ei tahtnud Eestisse kadule, need lood seal ikkagi saavad mere peale jälle tagasi ja sinna jäivadki ja paljud käivad sinna kustkaudu ta lõpuks koju sõitsite. Jah, kui me loa saime, siis 13 mehega koguti kokku ja toodi siis rongiga. Pärisi saksa tulite ja Pariisis siis meil anti sead saatkonnas anti siis mingisugused dokumendid ka ja osteti piletid meil omal raha ei olnud üldsegi või kuidas kellelegi oligi, ma ei tea küll, kui oli saadetud natukene, aga minul ei olnud küll mitte pennigi ei olnud tee raha ka mingisugust, mitte pennigi. Ja siis saadeti jah läbi Saksamaa läbi Saksamaa ei olnud kuigi meeldiv võimalus, ei olnud, meeldiv võimalus oli, aga meil valida ka ei antud, ei pakutud külla, aga meeriskeerisime kuidagimoodi reageerisime. Ja kõik oli teada, see asi. Meil vedas ka muide. Ühesõnaga jah. No peatus oli Berliinis Asso kohe alguses, kui me juba enne, kui me juba Pariisist kuigi kaugele polnud jõudnud, liitus meiega kõikide tundemärkide järgi üks peol, nii et seal kõik teada. Meluga pandi agent kõrvale, aga meie kujutasime endist jalgpallikomandod, kes käis Prantsusmaal võistlemas. Muide, peaks ütlema seda, et Hanson, Karl kapten, kes oli Hispaania sõjaväes, ei julgenud meiega koos tulla läbi Saksamaa jäigi sinna Pariisi. Võib-olla ta tegi õieti ka, kuid ma ei tea, kus kandis tõlgendada, siis küll üksinda järk kasv tuli läbi Saksamaale, kus ta ei tea. Meie läksime siiski läbi. Saksa Ma missugune oli siis Saksamaal vaguni aknavagun last me võib-olla nii väga ei osanud hinnata teda, kuid meil oli peatus Berliinis. Hommikul jõudsime sinna ja õhtul oli siis edasi sõita järgmise rongiga teise rongiga. Mis muidugi. Meid huvitas see olukord, kauplused olid viletsad, siis mis hakkas silma, oli mida olime kuulnud ja lugenud, et juutid kiusatakse taga ja tõesti juutidel olid parkides, kus me käisime vaatamas selle kuusnurgaga tähistatud pingid ja samuti nad ise kõndisid, parkis ringi, nähtavasti oli neil selleks vajadust, ei olnud midagi muud teha, neil võib-olla tööd ei olnud, olid nendel varrukal juudimärgid, tähendab need kuus kuusnurksed, Taaveti tähe tähe Taaveti täht ja seda ma mõtlesin, et mis nad nüüd istuvad ometigi selle mina oleks poigoteerinud sellised juudi täisega pinki, aga nemad istusid seal rahulikult, lugesid nagu seda normaalseks mis hakkas silma väga palju vormiriietust, igasugust, muide ei hakanud silma sellist vormiriietus, kui meile tuli vagunis kohtuda, teame hiljem soli, Essteelased, surnu pealuu ja kondid mütsi ees. Nojah, agaks meiega midagi juhtunud, et Berliinis ja õhtul alustasime sõitu, siis kodu poole. Ikkagi jalgpallikomandod ja aga siis ei märganud, et keegi meiega oleks seltsinud, kui me jah, kuni Berliinini meil oli kaasas üks sakslane, kes ka teeskles, et tema on ka antifašist. Tegelikult ta oli nähtavasti jämeid valvanud, nad andudki. Aga seda ülejäänud peale Berliini me enam kedagi agente ei märganud. Märganud olen ütelnud talle ta oli kindlasti olnud. No ja siis läksime, niikaua kui sõitsime ükskord, ma ei tea, kas oli siis järgmisel päeval hommikul või läbi. Olime ükskord. Piirides Klaipeda, Leedu piiril trump peatus oli, formaalsused formaalsused olid ära, tähendab meid eriti kontrollitud dokumente. Aga kui ükskord tuli meie juurde üks pikka kasvu vormis Essteelanevad, siis nägimegi esimest kord sellist vormi, kus oli surnu pealuu ja kondid olid mütsi ees ja hakkas meid mõnitama Ahaade tulevat Haanjas, kus on teie au, tahtlikuste medaleid, kuste ordenid on meie muidugi, mis me oleme jalgpallimehed ja ei kuulanud ja mõnitas mitmes meiega kupees käis igas kupees maid mõnitamas ja siis läks minema. Hiljem selgus, et meie olime juba või rong oli juba Leedu piirides ja Leedu piirivalve või kes oli tema üle võtnud. Nii et meie siis selgus hoopiski samas jaamas siis et me olime vea teinud. Me oleks pidanud Tilsit dis ümber istuma ja minema otse, mis läbi rong läheb läbi Riia ja Valga ja Tallinna, aga see oli lõpp-peatus seal neemelis veid tol korral Kletades. No ja siis tänu sellele nähtavasti meid oodati, Tilsit diskus taheti, siis võib ollagi ühteteist meiega teha võib-olla med. Pingutadagi või teadki, mis oleks meist saanud, aga nii, et tänu selle eksituse tõttu meie pääsesime kergemana, aga no me, aga samal ajal tekkis veel teine probleem, meil ei olnudki rohkem pileti, seda sõiduvõimalusi. Leedu raudteelased korraldasid selle asja niimoodi, et meid saadeti edasi Riiga Riiasele peatus ja Riias siis juba meile hangiti siis ei, Riiast sama pilet juba kehtis jällegi, millega me olime tulnud, saime edasi Tallinnasse sõita, nüüd Riias me olime ka, peatasime ühe. Muide, olgu öeldud, et see üks meie Hispaania meestest, Artemi Talviste tuli üksinda ja tema jutu järgi tema oli Saksamaal Berliinis oli kinni võetud, oli seal paar-kolm päeva teda üle kuulatud, kõiki tema käest muidugi väljapressitud, mis ta tegi, kus ta tegi, mis ta nägi, mis ta teab. Ja siis lõpuks oli võetud temalt allkiri, ta enam mitte kunagi Saksamaapinnale ei tule ja siis oli tema saadetud valve all, kuni siis selle Läti piirini. Et see sõda oli siis teie jaoks sõditud seekord jah, see sõda oli sõditud sellephoraks ja.