Suvejutud. Täna on klassikaraadios suve juttu tulnud puhuma noor pianist, auli lonks. Esialgu aga kuulame frantslisti esimesest klaverikontserdist kolmandat osa. Klassikaraadio stuudios on noor pianist ja saatesarja klassikatähed 2013 osaleja auli lonks, tere auli. Tere. Lõpetasid just äsja Tallinna muusikakeskkooli, kuidas kool lõppes? Kool lõppes väga kenasti, meil oli lõpuaktus eelmisel kolmapäeval ja eks see nagu päris kohale ei ole veel jõudnud. Et nüüd ongi, seega on läbi, et mingisugune kurbus oli küll sellel päeval hinges, et, et kui, kui direktor ütles mingeid selliseid selliseid lauseid, et nüüd ma vist nimetangi tõid vilistlased, eks et siis kuidagi tekkis selline kurbus hinge küll, aga, aga ega ma vist päris hästi veel aru ei saa, et, et nüüd ongi, sellega oli ka kõik ja ma arvan, et tegelikult ka edaspidi olema selle kooliga mingis mõttes nagu seotud käin seal harjutamas või suhtlen nende inimestega, kes seal on. Kas jääd mõnda tundi või õpetajat igatsema, aga? No kindlasti, no minu meelest on siin maailma toredaim kool ja minu jaoks parim kool, et selles mõttes kindlasti jään igatsema. Ja täna viisid juba paberit muusikaakadeemiasse just. Kas sul on alati olnud kindel soov pianistiks saada? See oli vist küll asi, mis on olnud küllalt kindel alati, et kuskil seitsmendas klassis ma mäletan ma kuidagi tabasin selle ära, et jah, see on asi, millega ma tahan tegeleda ka edaspidi ja elu lõpuni ja, ja sellest ajast saati pole see soov palju nagu muutunud, et võib-olla on tulnud juurde mingeid asju, mingeid muid huvisid, soove, aga see on alati olnud nagu üks, üks päris kindel asi. Mis need uued huvid ja mõtted on seal tekkinud? Ma olen lihtsalt selline inimene, võib olla, kellele, kellele meeldib mitmekülgsus ka teiste inimeste juures ja see, kui üks inimene on hea näiteks mitmel alal ja ja ma siiralt usun, et, et kui sulle midagi väga meeldib, siis, siis tuleb see sul hästi välja ja sa võid tegeleda mitme asjaga nagu korraga. Kui see sulle tõesti nii väga meeldib, et näiteks mulle väga meeldib laulda veel, ma kindlasti tahaksin sellega tegeleda tulevikus. Võib-olla võib-olla mõned asjad veel, et. Kui palju sa praegu laulmisega tegeled või mil viisil? Ma olen laulnud muusikakeskkoolinoortekooris alates juba viiendast klassist ja, ja nüüd ma ilmselt ma ei tea, kas ma seal edasi nüüd laulan, et eks, eks seda paistab, aga aga Nendega oleme me käinud väga palju erinevatel konkurssidel ja andnud palju kontserte nii Eestis kui välismaal, et et see on olnud väga suur osa minu elust juba aastaid ja ma loodan, et see laulmine on, on väga suur osa minu elust ka edaspidi. Kus ja millal sa muusikaõpinguid alustasid? Unustasin muusikaõpinguid Aruküla huvialakeskuses pääsulind, et ma elasin sellises väikses kohas nagu Raasiku ja siis Aruküla õpetajad käisid Raasikul ka lastele tunde andmas ja ma olin siis esimeses klassis, kui ma alustasin klaveriõpinguid. Et see oli selline väga, väga pisikene kool huvialakeskus ja kuna see muusikahuvi oli nii suur, siis, siis minu ema otsustas mind neljandasse klassi panna siis muusikakeskkooli. Millist muusikat selle meeldib mängida, kas sa oled nagu Sten Lassmann, kes võtab järjest ühe helilooja ette, mängib kõik ta lood plaati või siis pigem niimoodi pisteliselt vaatad, mis sulle meeldib või mis huvi või siukest väljakutset pakub. Siiani olen ma pigem jah pisteliselt mänginud, sest et muusikakeskkoolis lihtsalt eksamikavad nõuavad seda, et sul on, sul on erinevatest ajastutest ajastutest erinevad erinevad palad aga mulle väga meeldib mängida kindlasti barokki Bachi ja samuti 20. sajandi muusikat näiteks Prokofjevi väga ja ka eesti muusikat, et kuidagi see, mis seal vahepeal on kuidagi romantism, on võib-olla natukene jäänud minust kaugemale. Võib-olla ma ei teagi, millega see seotud on, võib-olla see on lihtsalt seotud sellega, et mulle meeldib mingi selline selgus või, või konkreetsus. Ja, ja kuidagi see selgus, klaar olek on selle Bachi juures mind väga just kütkestanud ja, ja selline Prokofferlik konkreetsus, et võib-olla selline romantiline mull võib-olla on mind vähem kütkestanud või lihtsalt mulle meeldib kuulata ka, samuti nagu rohkem 20. sajandi muusikat, Eesti muusikat ja samas ise ka mängida. Aga kuulamegi eesti muusikat Eduard Tubina ballaadi Mart Saare teemale esitab Bruno lukk ja see salvestis on pärit aastast 1947. Kõlas Eduard Tubini ballaad Mart Saare teemale. Klassikaraadio stuudios on pianist, auli lonks. Oli, sa oled juba üsna paljudel konkurssidel osalenud ja väga edukalt. Kui palju üks konkurss sinult võtab ja sulle annab? Konkursid on väga olulised kindlasti ja nendest osa võtta mine ja ma arvan, et need on mulle väga palju kogemust juurde andnud. Oleneb muidugi konkursist, et nüüdseks olen ma käinud juba päris päris mitmel väga erineval konkursil just silmas pidades võib-olla seda viimast klassikatähtede konkurent. Et see õpetas mulle asju, mida, mida ma teistel konkurssidel varem pole pinud kogu see otsesaade, kogu see, ka see rääkimise osa, et selled oskame rääkima, rääkida endast, andma intervjuusid ja olema nagu kogu aeg väga särav ja kaamerate ees. Et aga jah, see on väga-väga oluline, ma arvan, käia konkursidel, vaadata taset ka välismaal, et ma olen käinud ka näiteks Austrias konkursidel mitu korda Lätis konkurssidel. Et need on kindlasti mulle väga-väga palju kogemust juurde andnud. Kui palju aega nõuab üks ettevalmistus ühele konkursile. Oleneb muidugi kavast ja tavaliselt. Ma ei oskagi nüüd täpselt niimoodi öelda. Niimoodi et kui kaua, aga oleneb kavast tõesti, et on, on suurem, aga väga konkursse, väiksema kavaga konkursse, et nüüd klassikatähtede konkursil ma võtsin paar lugu, mis on mul juba varem mängitud nagu kindluse mõttes just ja, ja samas olen ma läinud ka konkurentidele niimoodi täiesti uue kavaga. Et see oleneb alati. Kuidas klassikatähtede saade sind veel muutnud on või sinu elu muutnud, peale selle, et sa seal selle kõva kogemuse sai, ta ka väljaspool seda. No ega ma ennast nüüd päris selliseid kuulsusena ei tunne, kuigi kuigi on paar sellist naljakat momenti olnud, kui inimesed tõesti tunnevad sind ära ja ja sinust kirjutatakse SL õhtulehes, et sa lõpetasid kooli ja et see on küll natuke selline tunne, et oi, kas natuke kuulus justkui aga, aga näiteks tänava peal ma inimestelt naeratusi olen küll saanud rohkem ja et vaatavad nagu korra tagasi ja siis vaatavad otsa ja naeratavad, et siis ma olen aru saanud, et aha, et ilmselt tundsid ära. Aga see mind muutnud on kindlasti väga palju. Et kuigi nüüd on elu jälle jälle läinud edasi, nii nagu, nagu ta varem läks, aga aga just väga palju on ta õpetanud mind natuke pannud teistmoodi mõtlema üleüldse muusikast. Et, et kuidas tõesti seda inimestele lähemale tuua, kuidas tuua seda lähemale inimestele, kes ise ei tegele klassikalise muusikaga, kes ei ole seda õppinud. Et seda on ta kindlasti palju õpetanud ja ja üks väga oluline on asi väga, nagu suur kingitus, mis ma sellest saatest sain, on need inimesed, kelle ma sealt kaasa sain, et kogu see tiim ja, ja kõik need klassikatähed, kellega ma siiamaani palju suhtlen ja kelle seast ma paar väga head sõpra olen nüüd leidnud, et, et see on minu jaoks näiteks kõige olulisem asi tegelikult, mis ma sealt sain. Sest need inimesed See on suur võit, on kel tüüpiline küsimus instrumentalistidele on alati, et kui palju nad harjutavad, kui palju sina harjutad või mis sul üldse treenimist vajab. Tavaliselt. Ja seda on väga raske öelda ja tüüpiline vastus on ka see, et, et oleneb, oleneb päevast, oleneb perioodist. Et sellist keskmist ma võib-olla päris öelda ei oska, sest et tõesti, kuidas kunagi kui ma lähen mõnele konkursile, siis ma võtan endale individuaalprogrammi koolist ma ei pea teistes tundides käima ja siis ma tõesti võin harjutada, noh nagu peaaegu päevad läbi. Aga kui ma käin ka koolis, siis nii palju aega selleks kahjuks ei ole, siis siis harjutan natuke vähem ja see on tõesti, kuidas kunagi, et suvel ma tavaliselt üritan endale puhkust anda ja tõesti harjutan veidi vähem. Kuigi sellel suvel on, on igasugu tegemisi, mis nõuavad palju harjutamist, et et aga jah, sellist ühte aega ei oska ma päris edastanud. Mis sel suvel siis ees ootab, mis harjutamist? Vajab Ma lähen Šveitsi ühele muusikakursusele. 22 juuli kuni 11 august kolmenädalane selline kursus. Ja see toimub väga looduskaunis keskkonnas ja mäe otsas ja oli väga inspireeriv. Ja, ja seal on väga professionaalsed õpetajad, kes siis meid juhendavad. Nii eriala tundides, kammeransamblitundides, orkestripillidel on ka orkestri proovid ja, ja selleks on vaja palju harjutada. Sinna on siis etteantud mingisugune kava, mida tuleb mängida või kohapeal saate teada alles soolosoololood. Olen ma nagu ise valinud, mida ma tahan seal mängida. Aga kammeransambliteos on küll ette antud ja koosseis samuti. Et mis sa mängid seal siis mängin praamsiteist, triot. Milliseid pianist sa imetled? On sul selliseid lemmikuid, klaverimängijaid? Võib-olla ma üldiselt peaksin ütlema seda, et ma imetlen pianisti, muusikuid ja üldse inimesi kes ei väsita, keda ma võiks kuulata lõputult, et see on kuidagi minu jaoks alati olnud selline väga, väga meeltmööda, kui ma võiksin inimest kuulata lõputult ja ja üks selliseid pianist Ma arvan, on Nelson Freire, kes käis ka viimasel klaverifestivalil ja kel kelle kontserdil ma tõesti tundsin midagi, mida ma varem pole tundnud ja ka just seda tunnet, et, et ta ei väsitanud mind. Temas oligi mingi selgus või selline lihtsus ja siirus, mis mis kuidagi mõjus mulle väga-väga tugevalt ja samuti, nagu ma juba varem mainisin, mulle meeldib mitmekülgsus siis selline pianist nagu kiirCharet, kes on siis nii klassikalise muusika pianist, kôige džässpianist et teda ma samuti väga imetlen, sest ta on salvestanud kõike Šostakovitši, preliidide Foogad ja samas tegutseb ka džässpianistina. Millist muusikat sa kuulad vabal ajal või kui ei pea mingit koolitööd kuulama, mis on vaja arvestada, saada lihtsalt oma lõbuks, mis sa kuulad kodus? Mul on väga palju väga erinevat muusikat, et ma kuulan tõesti palju klassikalist muusikat aga, aga ma kuulan palju ka muud muusikat, tegelikult et see on kuidagi võib-olla hoidnud mind sellise nagu värskena või, või et, et ma ei ole nagu ära tüdinenud millestki, sest et mulle meeldib kuulata väga palju erinevat muusikat. Et näiteks mulle meeldib väga eesti ehti bänd Ewert and The Two Dragons ja ja, ja samuti selline bänd nagu Bon Aivar. Et ma kuulan väga palju ka muud muusikat. Kuulame meiegi muusikat. Arvo Pärdi variatsioonid Arinoska paranemiseks. Nii kõlasid Arvo Pärdi variatsioonid harinnus ka paranemiseks. Klassikaraadio stuudios on pianist auli lonks. Mis on sinu meeldejäävaim kontserdielamus olnud? Ma arvan, et minu meeldejäävaim kontserdielamus ongi seesama sama kontsert, millest ma ka enne rääkisin, et penist Nelson Freire. Et midagi sellist ma ühelgi teisel kontserdil lehte tundnud ei ole. Et millegipärast mõjus mulle väga-väga tugevalt ja, ja võib-olla oli asi ka selles, millise inimesena ta mulle tundus, et kui ma pärast läksin tal kätt suruma ja ma vaatasin talle otsa ja see, kuidas ta naeratas see, kuidas ta otsa vaadates, et selles oli mingi tohutu siirus ja lihtsus ja ja selline päike ja üks üks minu sõber, kes ka temal kätt surus, ütles pärast niimoodi, et et sa nagu vaatasid talle otsa, sa oleksid nagu temast läbi läinud ja see oli väga hästi öeldud ja ma mäletan, kui me siis läksime sinna Estonia garderoobi pärast ja justkui hakkasime nagu muljeid vahetama oma sõpradega. Kuidagi ei osanudki nagu midagi öelda, et oluline oli see emotsioon ja, ja ma mäletan, kuidas meil tulid mõndadel sõpradel kaasa arvatud minul nagu pisarad silma lihtsalt sellest, et et ei olnudki nagu midagi öelda, lihtsalt oli see oli see meeletu suur emotsioon ja see mõju, mida ta avaldas. Et Ma võiksin isegi öelda, et et ta tegi nagu õnnelikuks inimesi oma mänguga või see oli küll see, mida mina tundsin pärast seda kontserti. See on kindlasti üks asi, mille poole ma ise ka pianistina tahaksid väga püüelda. Aga samamoodi üks väga meeldejääv kontsert oli hoopiski Viljandi pärimusmuusika festivalil eelmisel suvel kus esines üks Gruusia meeskoor ja, ja minu vanaema olevat alati rääkinud, et oi, kuidas need gruusia mehed laulavad ja nüüd ma kuulsin selle ise ära, et see on tõesti super, see vapustav jaa jaa, ja see kontsert toimudes kirikus ja nad laulsid nii võimsalt, et kiriku seinad oleksid värisenud ja neil oli mingi metsik ürgsus ja, ja selline mehisus aga samas laulsid, suutsid nad laulda ka väga vaikselt, väga tundeliselt, väga õrnalt. Et see mitmekülgsus mulle väga meeldis. Kas plaanid see aasta ka Viljandi pärimusmuusika festivalile minna? Ma väga tahaksin, aga, aga ma ei saa, sest et ma olin Šveitsis, nagu ma ennist rääkisin Aga sellised suured kontserdielamused tavaliselt tekitavad selliseid mõtteid või soove kedagi näha kontserdil veel, kas sinul on sellised lootused, keda sa tahaksid kontserdil kunagi näha ja kuulda? Ma väga tahaksin minna Berliini Filharmoonikute kontserdile küll ja ma olen isegi näinud neid päriselus ühe korra, kui nad käisid. See võis olla viis aastat tagasi siin Eestis ja ma käisin nende peaproovi kuulamas. Kahjuks nad ei mänginud seal väga palju, et, et nad proovisid mõnda kohta ja ma nägin selle ära, ma sain mingi tunde kätte, aga ma väga tahaksin minna tõesti nende kontserdile. Millised teosed või heliloojad veel on selle mõju avaldanud mille poolest nad sinu jaoks tähtsal kohal on olnud? On siiani kindlasti Arvo Pärt ja kindlasti seesama sama teos, mida me hetk tagasi kuulsime. Et temaga on jälle see, et ma võiksin teda lõputult kuulata ja ja ma mäletan hästi, kui ma seda lugu ükskord mängisin. Mu sõbral oli see noot ja ma istusin meie harjutusmajas klaveri taha ja hakkasin seda mängima. Ja siis ma mängisin ja mängisin teda ja ma kuidagi nagu unustasin kõik kõik muud asjad ära. Unustasin selle ära, et võib-olla ma sellel hetkel segan seda sõpra Kesper sealsamas ruumis olema ja unustasin selle ära, et ma üldse pidin koju juba minema ja. Vaid ma lihtsalt teen just seda viimast variatsiooni mängima ja ma arvan, et ma võisin seal päris pikalt niimoodi olla ja, ja siis ma avastasingi, et et selle lihtsuse, selle kõige juures, et kuidas, kuidas lihtsuses peitubki tihti geniaalsus ja ja lihtsus mulle just just väga mõjub Pärdi muusika puhul. Sa oled rääkinud, et sulle meeldib ka luule. Milliseid poeet sa tähtsaks pead? Ma olen enamjaolt lugenud eesti luulet rohkem et näiteks mul on Urmas Alenderi luuleraamat kodus, et paljud teavad teda kui laulu laululoojat, aga, aga tal on väga palju ka väga häid luuletusi ja need on mulle korda läinud. Luuleraamat on kogu aeg laua peal ja ma ikka väga tihti piilun sinna sisse. Aga eesti luuletajate kindlasti. Marie Under näiteks ja samuti hoopis eripärane luuletaja Maarja Kangro. Et ja rohkem tõesti olen lugenud eesti luulet, võib-olla ma ei tea, mille pärast ta siis on, et tõlkimise vaeva ei ole või võib-olla sellepärast Kas sa oskad ka öelda, mitu luuletust sul peas on? Ma neid niimoodi sihilikult nüüd pähe õppinud ei ole, et mulle meeldib neid ikkagi rohkem. Hakkame lihtsalt lugeda ja võib-olla ka kõva häälega lugeda, aga mitte peast, et aga ei no mõned ikka on ka peas. Natuke rääkisime juba, sinu suveplaanidest, lähete Šveitsi. Aga kas on mõned kontserdid ka silmapiiril? Kuu tahaksid minna kuulama? Suve jooksul mõned festivalid. Ja mul on väga kahju, et ma seekord Viljandisse minna ei saa. Aga ma plaanin minna Pärnusse Järvi festivalile, seal on paljud mu sõbrad ja ja Pärnus peab ikka suve suve jooksul ühe korra ära käima ja ilmselt heal ma neid kontserte külastan, aga mul on ka endal üks suur kontsert, augustis tulemas, et 20. augustil on Narvas Narva linnaorkestriga suur kontsert, kus mängin Beethoveni viiendat klaverikontserti. Aitäh sulle, auli tulemast saatesse, soovin sulle ilusat suve ja kordaminekuid edaspidi. Suur tänu. Kuulame lõpetuseks Bachi viiendat klaverikontserti, õigemini teist osa sellest. Klaveril mängib Glen kuuld. Suvejutud.