Teisipäeval, 25. juunil avas Jaan Elken Draakoni galeriis isikunäituse, Malek on ja nüüd on Jaan Elken klassikaraadio stuudios. Tervist. Tere. Ma olek on Havannas ja näitus räägib Havannas. Jah, seda küll, ta on nagu kaldapealne nagu siis nagu promenaad, aga noh, siin ta nagu no muidugi, ta ei ole nii nii jäigalt, eks ju, et ma oleks ainult seda osa Havannas kajastanud. Et ta on installatsiooni näitus, eelkõige sisaldab ka veebilennukis kaheksat maalitahvlit, mis on kokku bitud kuueks pinnaks ja hakkame nüüd mõtlen üks, kaks, kolm neil ei viieks minnakse kokku klapitud. Ja seal on siis maalitud pinda ja on seal vanas tehtud fotodest üks valik kõigi nende suured väljaprindid ja, ja siis sellega kaasneb siis, seal on betooni seal armatuurterast ja sellist puitmaterjali ja üks Algne koera kes on siis külalisesinejalt Orescolmašophilt. Havanna kogemus oli toonud teile kuidagi äärmiselt, et oluline ei saa eitada, et Havanna oli selline Kesk-Ameerika tõeline Pariis omal ajal kultuurimeka teatavas mõttes ooperimajad, sümfooniaorkestrid, kõik muu sinna juurde ja nii edasi kultuurielu. Kas seal midagi järgi on ka jäänud, sellest midagi meenutab sellest hiilgeajast? No seal on, vot mina olen arhitektuurifanaatik ja tegelikult see materiaalne kultuur jääb ju alles, kui tegevused kaovad. Kindlasti on Kubase täiesti arvestatav kultuurielu ja, ja toimub ka Havanna biennaal, näiteks on üks selliseid uuemaid regulaarseid kussi sündmusi kahjuks minul imestunud neid ühitada, ma käisin 2012 käisime abikaasaga, kaks nädalat olime ja mitte ainult Havannas reid, võid osaga varateerus, aga mu esimene visiit 90., kui Eestis oli juba sellised vabaduse meeleolud ja tungla Vene poole ja ja võib-olla Kuuba oli selline, et ma mäletan, et tollal kunstnike liit jagas neid turismireise ka ja nende spetsialiseeritud turismile esid kunstnikele ja ja ma olin ainuke ja kes siis sinna Kuubasse tahtis, kuna kõik teised tahtsid Rootsi ja Lääne-Saksamaale. Ja tegelikult Moskvas sõitis turismirühm omal ajal välja, nii et seal oli vabu kohti. Moskva kunstnikud ka ei soovinud minna. Aga mul on väga hea meel, et sai tollel ära käidud, et see oli kolm nädalat ja see oli tüütavalt pikk aeg, tegelikult aga tollal ei olnud Kuubas veel turiste ja, ja see oli muidugi fantastiline, kui ma nüüd tagantjärgi mõtlen, siis need muutused on nivelleerivad ja ta on ta muutumas selliseks laiaks tarbekuurordimaaks. Aga Hannas ei ole see nii, Havannas on lagunemine, jätkub, et Unesco raha üldse kusagil Unesco raha imet teeb. Ja muidugi saatuse iroonia on see, et, et Unesco raha on 85 protsenti USA rahas, muidugi Kubakad, sellest ei taha üldse kuulda, nad isegi tõenäoliselt blokeerivad selle informatsiooni isegi. Unesco rahadega, seal restaureerimine toimub ja midagi tehakse, aga see mass neid arhitektuuri pärleid, mis seal lagunevad, see on kole on vaadata, et mõnes kohas on päästnud see, et need Arkaadid näiteks jusse Malek on kus on siis meretuuled ja teatud niuke soolane õhk. Ja kus Palazzod ja niuke neobarokki sellel selline kreooli arhitektuur, mis on tõeline stiili rosolje ekselt emamaalt Hispaaniast Portugalist ainult palju kaasa võetud ja eks ehitamine läks, see asi ju 50.-te lõpus olid ju suurepäraselt rahvusvahelise stiilinäited, mida ka on ka varateerusi ja Havannas siis palju, nii et see on üks arhitektuuripärlite kogu. Ma tahan pikka lause lõpetada, et need, et need majad on ehitatud palju settekivimitest, mis on ise juba väga habras nagu koorikloomade, need lubja, lubjasettekivimid, merepõhi sisuliselt nagu merepõhisaetud plokid ja mis on hästi atraktiivne, aga, aga lagunemisaldis. Nii et õnneks pole seal saastet, sest ainukesed autod on need. No need Ühendriikide 50.-te suurepärase Tööstuse need jäänused, mis on siis nii, et sa satud tegelikult filmi, see on maagiline ja need inimesed, kes näevad veidike romantilised, no vaatasime kõik seal lennuki peal juba Frankfurdis vaatasin, et see ei ole tavalised turistid, et kõik on, kas nad on, eks, vasakpoolsed ei usu, et ka seal elab niisi polariseeritud poliitilisi märke enam keegi kannab, eks ju. Aga veidike, no ma isegi, kellega ma seal suhtlesin, oli Kotka linna näiteks haljastusarhitekt ja Kotkas ühte näitus, kureerisin siis siis isegi oli nagu kergelt aga kokku puutunud, aga nii, et tal tuli see asi tuttav ette. Nad ütlesid ka, et neil on see eluunistus olnud ja, ja et nad on praegu. Miks nad selle ette võtsid, eks ju, et see ei ole tavapärane, tavapärane turismimaa, et sinna minnakse mingisuguse, mina tahtsin võib-olla abikaasale näidata seda, selliseid, et kui üle võib arhitektuur olla ja, ja mul oli niuke võib-olla niuke omakasu ka juures inspiratsiooni koguda, ega ma tollal ei teadnud, ma siis hakkan näitust tegema, aga, aga pildistasin küll meeletult, nii et üks, 5000 võib-olla kaadrit on, et, et see on niivõrd ilus, on see ja ja lagunemine võib olla ilus ja värvi, seal ei ole majad saanud 50 kui 60 aastat ja noh, midagi on värvitud, ütleme see on ebaõiglane öelda, et seal midagi tehta, midagi ikka tehakse. Uhkelt giid räägib, et meil on ühisettevõtteid ja ühisettevõtte tähendab seda, et väliskapital on midagi ette võtnud ja siis noh, mõnda mõnda baari või hotelli peab. Ja, ja kindlasti on väga hea vana kunstimuuseumi ja kunstielu pulbitseb, võiks öelda on, et selles mõttes kultuuri loojad on seal sama hinnatud priviligeeritud ja kui meil siin nõukogude ajal. Nojah, aga see on nüüd ma oleks nagu reisifirma propagandist siin, aga, aga mõte oli ju näitusest rääkida, nii et eks, eks neid tundeid peavad olema tugevad tunded ja, ja neid, see maad tekitab nende niukseid, nad jälle mustvalged tunded, sest et ega see seal on, kõik asjad on ju veidikene untsus ja samas on seal midagi, mis jätkuvalt paelub, et ta see vangla murenemas ja, ja noh, paradoksaalne ongi see, et, et nad on ju kasutati enda kohta just selliseid termineid, mis nad mis nad ei ole kindlasti, et see ei ole ju vabaduse saar, see ei ole Vabaduse saar ja pole seda kunagi olnud, eks ju. Ega ta, kui ta, kui ta viiekümnendatel ka Ühendriikide selline nii-öelda luksuskuurort oli, vaid, et mitte öelda bordell, eks ju. Aga ju siis ju siis nagu ma nüüd uurinud olenetsed, teisiti mõtlemine seal kõige rohkem sallitud, nii et 50.-te Havanna ülikoolis võiksin, võis nagu marksismi õppida ja nüüd selle tulemus on see, et seal toimus siis revolutsioon, eks, ja selle siis seali surutud teisitimõtlemist maha. Et selles mõttes reziim ei olnud absoluutselt verine. Aga see eksperiment, milleks see kõik hea oli? Ega me ei tea ju, ei oska ajalugu tagantjärgi hinnanguid anda, nii et Ladina-Ameerikas ei ole ju sotsiaalprobleemid lahendatud ja nendest teistest maadest, kus on teine tee valitud, nii et probleemid on, aga, aga kummaline on see, et mind mõned aastad tagasi viise seks, tööreis, viise, polisse, see on nagu, nagu Brasiilia nagu selles keskosast lõuna poole ja siis tagasiteel olin Rio de Janeiros mõned päevad ja siis nagu käisin seal sellisel Favela ekskursioonil, mida korraldatakse andmed, sain tegelikult ka täiesti selle lõuni Planeti lingist. Et mida kriminaalid korraldavad. Nii et see, et see, see oli, see tsoone linnast, kuhu politsei ei siirdu ja see mikrobussil tehtud ekskursioone, nii et giid ütlesin umbes nii, et kohtades, kus fotograaf välja ei tohi võtta, kuna noh, ümberringi käis narkokaubandus ja et see on eluohtlik. Ja siis need Faweladeks, mis ma tahtsin välja jõuda, need Fawelad mõjuvad ju Havannaga võrreldes luksuslinnaosadega, et see, kuidas elab siis Brasiilia põhjakiht või see kõige vähemkindlustatud elanikkond elab ju materiaalses külluses, võrreldes siis selle vabadusesaarega, nii et et paraku on jah, sellise sotsialistliku süsteemi kapitalistliku süsteemi võistluses või vaekauss on paraku ühel poolel, nii et, et siin ei ole üldse nagu küsimust. Mis pilguga need inimesed seal Havanna peal ringi käisid, seal segunevad kaks sellist väga huvitavat elementi esiteks selline pikk sotsialistlik projekt ja teiseks, selline väga elurõõmus. Kesk-Ameerika kultuur. Jah, see on nii, et seda teemat, et ise ei olekski üles võtnud, aga, aga esiteks mul on seda kogemust, liiga vähe, niukene normaalset tavalistega suhtlemist. See lõppes paraku tihtipeale niiviisi, et ma olen oma tuttavatelt kuulnud, kes on öelnud, et Vannassaa ehtsaid Kubakad ei näe. Et need, kes seal tänavatel ringi käivad, et nad on, nad on jahile, nad on jahil millegi jahil, mingite materiaalsete väärtuste jahil, kui keegi sulle läheneda, sina kelleltki midagi küsida, see lõpeb ühtemoodi isegi ülikoolis, kus me läksime seda ülikoolikompleksi vaatama. Fantastiline, jälle niuke klassitsismi, Arteko sugemetega 20 sajandi algus, niuke fantastiline hoonestus ja imposantne asukoht ka ja ja nii-öelda lõpuks ei teagi, kas need olid õppejõud, et aga nad viisid mind ühte huvitavasse baari, kus kus ka Castroli käinud, kuidas seal õppis, eks ju, lõppes ikkagi nagu väljapressimisega, et meil taheti selle selle veedetud tunni eest päris koletu summat saada. Loomulikult me hakkasime kõik joogid kinni juba eelnevalt ja kõik absoluutselt, aga et kogu see teenus nende aja olles peavad ka tasuma ja hinnad on väga-väga võimsad. Nii et olid need siis õppejõud või olnud, igal juhul inimesed on pandud tingimustes, kus nad on, nad on sunnitud oma elatusvahendeid hankima, kas siis ma ei tea kõikide legaalsete ja illegaalsete vahenditega, nii et kus seda rõõmu pidi olema ja nihukest loomulikku suhtlemist sedapidi maakohtades, kus me käisime ainult väljasõitudel sellistel päevastel väljasõitudel, nüüd me olime ka nagu ikkagi turisti elu elasime nii, et, et ei oska. Hotellid teenindav personal muidugi ei taju, et ta hotelli teenindav personal sellepärast et see on muidugi huvitav, see oli muidugi mõnikord tüütuks, sellepärast et noh, abikaasa ütles, et, et aga miks ma pean selle toateenijaga nii pikalt juttu rääkima ja see lõppes alati ikkagi selle, et ta küsis, et kas ma tänase päeva eest endale tippi andnud jumalaks No siin paar aastat tagasi kirjutas Ants Juske ühes Päevalehe artiklis ühte teie näitust hinnates, et Jaan Elken on jõudnud murdepunkti ja tal on ees selline valik, et kas jätkata Ta sama laadi või otsida midagi uut. Kas murdepunkt on nüüd juba möödas ja kas see näitus sellel nii-öelda tasapinnal, kuhu ta kaldub? Ma arvan, et see murdepunkt on jätkuvalt aktuaalne, peaaegu et võiks, võiks ka öelda, et murdeiga selles mõttes, et ma olen nagu üldiselt kogu aeg punktist A teel punkti B või, või ka punkti C või mis iganes ta nimetada. Selles mõttes on ta tagasitulek jälle, et kunagi kunagi ei oska, ise on need analüüsinud mind ka siin-seal juba ja, ja toonud välja ka selle varajase sellise fotoperioodi kontseptuaalse fotoperioodi ja nüüd on siis see kontseptuaalne foto täiesti täiesti nagu ausalt tagasi sellel näitusel. Sest et selline hüperrealistlik maal, et ma, kui sa oled vabadus kogenud ja nüüd vabadust siis nii-öelda abstraktse kunsti näol, aga, aga see ei ole ka mingi värvi pillutan ja mul on nagu kontsertaliseeritud kogu aeg olnud ja mingi mingi suurema idee teenistuses. Nii et seal ei ole mingit Poloklike käike, kuigi tehnika võib ju mingil hetkel olla sihuke värv nii-öelda valgub. Ma arvan, et, et see murdepunkt on niiviisi, et võib-olla see ruumi tuleta. Et see ruumitulek, et ma ei tea, miks ma seda edasi lükanud, aga aga sellega, kui nagu maigu saad suhu, siis sellest muidugi loobuda on väga raske ja just sellise niukse tervik võib-olla võib-olla keskkonnana n Vaemmendina, et seal ei ole võimalik praegu piiri tõmmata. Et FC betoon, mis ruumis on või ütleme, need siinistaratiivne armatuuri ja ta mõnes mõttes nagu taustsüsteem ja samas sellesama esteetilisem koodi, mis maalidel on selle jätkamine ruumiseks ja et nad kõik kokku siis peavad seda vaatajat mõjutama ja siis selle taustaks veel muusikaga, mis ei ole kuuba muusika, et aga ta on vasakmunne artist ja enam-vähem samas perioodis, kui, kui lootused olid veel õhus, eks ju, et Dylani selline piraat lindistus 67.-st aastast, et siis väsitab, vaata et seal. Te olete nii vana mees juba, et te olete nüüd sellised 20. sajandi nii-öelda lootused ja lootuse surmad teatav asutusest ilmselt kuidagi oma nahal üle elanud. Meie siin selliseid 30 aastased oleme ainult nagu ulpinud sellises kuidas öelda lääne materialismi soos ja midagi eriti nagu paremat ka ei oska välja mõelda. Et kas Kuuba võiks olla mingisugune selline asi, et see ongi nagu sellise ühe 20. sajandi lootuse purunemise? Jah, selliseid materiaalseid väljend? Väga-väga hästi sõnastatud tõenäoliselt see jah, et see, see kirjeldab väga hästi seda Niukest võib-olla just lennukist juba juba tajutud, et need, et kõik inimesed nagu, kes sinna lähevad, on ühtemoodi täiesti unikaalne, see ei ole tavapärane, see ei ole see seltskond, kes läheb, ma ei tea, Egiptusesse või ma ei tea kuu Kreetale vä? Et võib-olla võib-olla jah, selline niuke nostalgia ja teistpidi siis jah, need ongi, need ongi need kui pannakse kokku selline kuum ja külm, eks siis noh, on süüdistatud Ühendriike selles kaubandusblokaadi-is ja, ja väga palju ja, ja noh, mõnes mõttes ta oli samasugune projekt Nõukogude Liidu jaoks, kui läänemaailma jaoks oli Lääne-Berliini päästmine sellest külma sõja aegses, eks ju, blokaadirõngas, kus, kus tegelikult lennukid maandusid minutilise graafikuga. Et siis tuua kütust ja toiduaineid, sest et noh, Stalini esialgu tahtis ülene Berliini kõrgelt nii-öelda põlvili suruda. Nii et see kuuba oli ju siis sotsialistlik süsteem. Nii palju ei suutnud pumbatadesse seda naftatulusid, nii et peale üheksakümnendad, kui liit lagunes, hakkas kuuba allakäik, noh, saatus oli otsustatud, tegelikult. Aga, aga kui ma 90. käisin, noh, et siis oli, siis see muidugi väga-väga mind ei šokeerinud, et see oli vene kiit tollal, kes vene passiga ta rääkis, ta ütles, et tema saab rääkida, aga need, kes on Kuuba passiga juba näiteks ka talialaliselt Kubas elav ja, ja Kubakaga abiellunud venelanna? Jah, noh, vaatasime, et kes siin tänaval nagu magavad ja teinud ei maga, et sellesse kauplusesse tuleb. Järgmisel nädalal on võimalik, et siia tuleb pesumüügile ja kuna talong näeb ette, et nüüd ma räägin nüüd seda kurioosseid eksju, ma ei tea, kas tahate seda, et need inimesed ööbivad siin talongi, kan talle ette nähtud, ütleme, kaks paari pesu aastas, eks ju. Aga kogu talongidel trükitud asjadele füüsilist katet ei ole, et seda kätte saada, peatasin nagu magama ja siis, kui see tuleb müügile, no võib-olla saab isegi rinnahoidja, eks. Ja et, et see oli siis tegelikkus, isegi meiegi siis 90. aastast omast arust ka defitsiidi ühiskonnas tuli minu seljas, pani ikka päris ehmatas ära, eks. Et selline, aga siis olid asjad veel liikusid nii-öelda, et, et nagu see võrgustik veel töötas, mille eest asju imporditi, toodeti ise ja seal on see kokku kukkunud, nüüd on teine suur kanal, on Kuuba emigrandid ja piirid on läinud tunduvalt vabamaks, et põhimõtteliselt, kui sul nagu raha on ja keegi sulle pileti ostab, sisse pääsesid sealt tulema ja nüüd on ka väliskapital. Need muutused toimuvad praegu kuudega, nii et minu, minu informatsioon on ka üle aasta vanune. Et mäletagi, kuidas see küsimus oli, aga, aga jah, et kõigi tikke valgusin selle jutuga laiali, aga see ei ole ju selle asja juures ju kõige olulisem, aga võib-olla järeldus on selline, et kas see on see niivõrd tähtis, ta on tähtis, et, et baasvajadused on rahuldatud. Selles mõttes on ta tähtis, et, et kui see, kui see materiaalne puudus läheb, hakkab inimväärikust külvama ja ta läheb su, sa pead igasuguse sisemisi ja väliseid valesid ja trikke kasutama, et üldse säilitada oma nägu. Et siis on päris koletu ja seal ilmselt see nii on ja praegu on küll. Tänaval on palju värvi ilmunud, inimesed on värviliselt riides ja. Ma ei tea selle hinda või, või mis seal tegelikult toimub. Ma ei oska, ma ei ole õige seda kommenteerima, mis veel näitab, et süsteem enam ei tööta, süsteem on lagunemas. Et need võimukandjad need on. Noh, ega ma ei saa öelda, et inimloomus on seal nüüd eriti korruptsioonialdis, aga kui sa paned inimesed võimatutes olukordadesse, siis nad peavad kuidagi ots otsaga toime tulla. Meie turist on se Lüpsilehmi igal võimalikul juhul pakutakse sulle nagu keelust üle üleastumist, seda pakub sulle ka korravalvurit, pakuvad, et kas te tahate näiteks külastada maja, millel on rangelt sissepääs keelatud mis on, mis on konserveeritud näiteks Havana kesklinnas asub seal on omad Batista aegse Cuba parlamente toni väidetavalt siis Washingtoni Kapitooliumi peamis, tegelikult kõrgub see kuppel kõrukkumiliarhannas seal intrigeeriv ehitus ja, ja 22 aastat tagasi siis üheksakümnendail mul seda loomulikult teated ja siis ta programmi ei kuulunud ja nüüd nüüd ma sain sinna minna, siis, eks ju, kui sellise illegaalina ja pildistasin ja ainult mingil hetkel öeldi jah, et nii, et nüüd on, nüüd on vaja kiiresti ära minna, siis toodi uus selline illegaal sinna sisse jälle vaatama, siis nagu noh, kõik on äraostetav. Nii et sind viiakse sisse, öeldakse kellelegi öelda ei tohi, aga viiakse kiireskussiooni veerand tundi seal majas, sa saad sellise ruumi elamuse. No ma ei tea. Seal on kullatud Ateena skulptuur, mis on üle 100 meetri kogu süsteem, süsteem töötas hääletult ja neil meestel olid mulle tundus, et olid ka mingid voki dokid, olid nii, et nad rääkisid. Mobiiltelefonid on Kuubas ju keelatud, kuni viimase ajani olid keelatud kui selline roiskuma kapitalismi ilming. Nii et aga te ütlete? Et kõik laguneb seal, aga meil ka laguneb, meie saame lihtsalt ostama sukkpükse selle raha eest siin me ei pea hakkama nii-öelda inimväärikust kaotama sellega aga seal all ei ole mitte midagi seal alla kõik samasugune. Kas ei ole suur ideid? Ei ole? Mingisuguse simmanentsis, kus jah, sukkpüksid ja sokid ja seep ja hambahari tuleb poest Selveris niimoodi ilusti ostame ära. Aga, aga süsteem mulle tundub, on siin ka enam-vähem kokku kukkumas. Ideed selle süsteemil enam ei ole. Seda on nii suured sõnad ja need on väga õiged mõtted, ma isegi olen nõus? Jah, võib-olla on võib-olla lihtsalt. Kunstnikuna just nimelt sellel maastikul, ma tahaksin tuua selle Imanintsi ideesi ja siis, et, et selline tohutu nii-öelda sotsialistlik immanents, kus on igasugune nagu nii-öelda trantsementaalsus ära lõigatud. Kogu olemine on taandatud selliseks materiaalsete vajaduste rahuldamiseks, aga täpselt samamoodi on nii-öelda kapitalistlikus süsteemis ja täpselt samamoodi selline idee või sellise suurte nii-öelda õhuaukude puudumine tegelikult süsteemis on ka siin ja, ja mulle tundub, et see on täiesti kohutav, see on Toyotad tajutav ka kunstis tõotav insener, selles, mida kunstnikud loovad ja selles nagu sellises teatavas. Kas ma võiksin öelda välja selle sõna perspektiivitusest? Jah jah, aga ma viiks paralleeliks tule enda pealt kõrvale ja räägiks praegu, räägiks praegu, ütleme sellisest omaaegsest radikaaliste väga suurest radikalism, keda järgmisel nädalal hakkab Pärnu uue kunsti muuseumi, kes ka Pärnu siis antropoloogia testi filmifestivali korraldab seal tuleb näitamisele kunstnik on kohal siis aadist, dispresent, aadisti is present on, see, peaks olema sellise pealkirjaga film Marina Abramovitš-ist ja tema 2010. aasta aktsioonist siis mu omase kaasaegse kunsti Muuseumis New Yorgis mis võtab siis selle legendaarse Befoomessi kunstniku just need radikad viimased aastad, kus ta, kus ta elase auto furgooni joonis ja tal ei olnud, ma ei tea, järgmise päeva toiduraha võib-olla, ja kus ta nii-öelda omale nime ja karjääri tegi ja oma selle saksa tollase partneriga Uulai siis ka mõlemad legendaarsed performance'i kunstnikud ja, ja kuidas nüüd selle käesoleva, siis 2010. aasta näituse põhitõmbenumber oli see istuda liikumatult, seal muuseumise ja vaadata seal olid väga-väga kindlalt seda filmi, seda näitab Eesti Televisioon ja ma ei oska praegu hetkel kuupäeva öelda. Järgmisel nädalal seda filmi oleks õpetlik vaadata. Sest et ma arvan, et Abramovitš kirjeldab väga hästi seda aega, kuhu ta nüüd välja jõudnud on. Ta paneb kui peegli ette ja ja igat tema vastasistujaid, käsitleja kui indiviidina. Ja see silmside, mida siis tekitatakse, see on enamik inimesi ei kannata seda välja, nii et seal hakkab pisaratevool mõlemapoolne ja Abramovitš ise ei kannata välja oma kui see, eks elukaaslane Uulaida vastu istub. Ja sealt käivad ka muidugi kunsti ja üldse meelelahutusmaailma ja, ja VIPid läbi neid muidugi transporditakse sinna teistmoodi kui elavas järjekorras, aga selleks, et inimesed tema audientsile pääseksid ööbisite tänaval, et saada nii, et see kestis kolm kuud ja siis see live ja ülejäänud Befoometsid olidki keha dublantide teostatud noored, värsked kehad, kolmekümnesed, kes siis tegid Abramovitši skandaalseid aktsioones, mis, mis seitsmekümnendatel niukseid piire laiendasid, tegid Rimeikidena, et siis uuele põlvkonnale või see oli selline Befoometsi tiiva vaipifoometsi vanaema nõuda, kutsutakse hellitlevalt tema elu kokku ja siis kunstnik on praegu juba lähenemas 70-le, nii et tal ei olnudki uut sõnumit. Tal ei olnud uut sõnumite ja filmis olid ka kaadrit, et seesama, kes seitsmekümnendatel ööbis furgoonis ja kellele anda alalist elukohta Euroopas. Kuidas ta siis nii-öelda, ma ei tea, selle luksuskaubamärkide eksklusiivseid disainerrõivaid jahib ja ta oma oma loos ütleb ka uhkelt, et ta nüüd kuhugi jõudnud, et ostis New Yorki Loftile. Ja seal filmis seda pikalt ka näeb, selles mõttes on, see on see aus ülestunnistus. Ja ma nägin eelmine aastaga nägin jah, et seal enam-vähem planeeritud, aga nägin ka tema ooperit, et ta on ka inimene, kel üldse vokaalseid võimeid ei ole, aga, aga tal on läbitungiv hääl, kui ta karjatab ja, ja see oli väga uhke toetaja tiimi tehtud, see on rahvusvahelised tippjõudjad, tippnäitlejad. Ja ma nägin Madridis Madriidi, Realis oli selles uhkes ooperimajas, oli 10 välja müüdud etendust järjes laithend tehtav Marina Abramovitš, kõik pannud oma kõhklused oma ekskommunistliku mineviku kasvas selliste Tito partisanide peres, eks ju. Püstol oli vanematel öökapil ja, ja väga karm kasvatus ja kõik see kokku andis siis selline hipi mõjutused seitsmekümnendatel ja sisse Jugoslaavia avatuse lääne, lääne poole kultuuriline pluralismi, see andis kõik kokku sellise huvitava isiksuse, kes on siis nagu ronib seda kehakunsti ja etendustegevuskunsti siis õige sõna Befoomens et Läänemaa maakeral ja nüüd siis nagu nagu üle maailma, nii et see ongi nüüd mõistu mõistu vastus sellele, et, et ka need radikaalid, kes seda teed otsisid, on praeguseks etableerunud ja isegi PÖFF, samas kui selline, kui ja ta ise nüüd näitab ka, et ta teeb kommentsi riismeid, ütleme selline kerge abstraktide kogumbefoomet, siis mida siis selle ooperiformaadis näidatakse, näidatakse etableerunud ooperipublikule, Euroopa ooperimajades näidatakse tegelikult Befoometsi lugemit, kokku näidatakse nii-öelda abstraktse väikesed katkendid nii sujuvalt kokku nii-öelda multimeediaetendus, see oli võimas etendus muidugi seal nukist inimmaagiat ja siis ta ise oli peaosas ja, ja kui ta seal lava ruumi kõrgusel 20 meetri kõrgusel ripub trosside otsas, no see peab ikka tugev, küsis olema ja, ja seda meditatsiooni ta kasutab ja, ja, ja praegu ta saabki lihtsalt rääkida oma teisenemise lugu. Miks ta on selliseks muutunud ja ühtlasi ta räägib ka nagu meie lugu ja ühiskonna lugu. Me ise muudame või, või ma ei, ma ei, ma ei tahaks öelda, et need on majandusprotsessid, mis muudavad mitte. Nii, et praegu on selline, et kunst on, kunst on teisenenud jaa, jaa. Niivõrd suur kunstnik, et ta ei valeta endale ega teistele. Selles mõttes ta on praegu see, kes ta on. Ta näitab ooperimajades seda ja seal filmis on ka kaader, kus keegi, kes ta vastu tuli istuma, kes oli nii-öelda Austraaliast tulnud noor performance'i kunstnik, teda laps, kes heitis endalt kleidi ja tahtis aktina vastasele ei, turvad, tulid ja võtsid ta ära kõik see, millega tema oma poliitilist või kultuurilist kapitali kogus, et see enam nagu ei tööta. Teie näitus Malek on igal juhul draakoni galeriis väljas ja enne kui me siia stuudiosse saabusime, siis te ütlesite, et igasugune intervjuu andmine on tegelikult nii-öelda sõnadega maalimine. Et te peate rääkima oma kunstist, võib olla väga paljudele inimestele, kes seda ei ole näinud. Ma annan teile veel võimaluse. Võtke palun lühidalt kokku see endale. Jah, ma saan ma praegu tehnilisi andmeid, et pildid on asetatud vertikaalselt, nende kõrgus on kaks meetrit, laius on 160 ja nad on kaheksa eraldi tahvlit. Mis see on nüüd, jah, see on raamatupidaja maalimine. Skulptuur, kappidel peame täpselt samamoodi aru andma, et, et kui palju läks raha lõuendile, kui palju läks Bilbastele ja need alusraamid mida ma Lõuna-Eestist tellin? Kvaliteetne tegija. Aga see ei ole rekla reklaami raadio. Nii et et seal näeb tegelikult maalitunnustega ja, ja kui nad näituse installatsiooni kontekstist välja võtta, siis nad võib-olla hakkavadki maali elu elama. Hetkel nad on seinalehe ja maalivahepealsed. Nad on ka ühtlasi blanketid, kuhu on fotosid kinnitatud. Nii et eile oli päris huvid installeerimise oli päris huvitav, kui galeristi Elin Kard ütles mulle, et kaks saksa turistiklaasi taga arutasid, et kas siin on, kas see on kunstinäit tõus või on siin renoveerimistööd pooleli. Sest plakatil juba välja pandud, sest et on suured, sellised betoonikamakad on aknal, niuksed, väga-väga suured kamakad. Ja arvati, et, et siin on midagi kokku kukkunud või seal vene saatkonna vastas. Nii et tegelikult seal on kõik seal on abstraktset pinda, milles võib ainduda neid pindu ja ruumilisi struktuure, isegi mida see linn endast pakub ja mida ta, mida ta sisaldab teatud visuaalne vaste mida, nagu võib-olla mitte niukesed lihtsakoelised imiteeritud, vaid pigem selliste ruumiliste struktuuridega, nii et selline tasapinnad annavad teatud ruumi Astinguid ja need füüsiliselt eksisteerivad objektid annavad just pinnalisi aistinguid, et need, et need kokku annavad sellise nagu kõiki neid võimalusi üritavad kasutada, mida ma ei ole seekord kasutanud väga, kuigi seal on hispaaniakeelseid tekste. Ega ma tegin päris hooneka teelt, et hispaania keelt ei valda, aga selliseid lehtedest grandmast, mida on ka seal kasutatud ühe mida siiamaani välja antakse, revolutsiooniline, ainuke ajaleht, mis ilmub, ajaleht on seal mõnusalt õhukene, nagu meilgi siin omal ajal olid niuke neli lehekülge ja valdavalt keskkomitee uued selle päeva märksõnad, paar fotot ka, kas traktor läinud põllule või nii, et sellist pähe balanssi, isegi kirjutamist kirjutatud žesti seal palju ei ole ja veidike värvi sisse toodud. Kuid see samas ei lagunemise substants on ka sellest värvist jagu saanud, nii et samas märkab seal rohekat, seal märkab roosat helesinist, seal on sellised Kariibi värvid ja mida nad siis tahaksid kasutada, kui neil värvi oleks, aga nii-öelda muidugi seal on ka praegu tehtud selline nii-öelda ruuduõu või nii nagu meile on Vene tänaval mõningaid siukseid kunstnike hoovad, seal siis selline propagandatööstus töötab, et seal on siis niuke nagu Kariibina pakutud välja paar värvitud maja, kuhu siis turiste veetakse, nüüd saate ehtsad Kariibi tunned ka, et, et see on siis need nõiatohtrid seal tegutsevad siis või, või, või mis iganes tegelikult seal midagi väga erilist ei ole, aga tõenäoliselt on teised maad, kus on paremini esindatud, aga et seal on veidike värvi, sellel näitusel on selliseid pindu, mis, mis on vaadeldavad maalidena ja ja peab väga ettevaatlikult põrandale vaatama, et mitte komistada, sest et neid on, on seda armatuurterast ja betooni palju. Mida te suvel teete, kas kunstnik puhkab ka? Üldiselt eriti mitte, sest, et juhendan arhitektide maalipraktikat Muhus ja, ja siis, kui see ära lõppeb, siis hakkavad Tartu Ülikoolis sisseastumiseksamid, et pean eksamiga kaheksa komisjoni esimees olen seal baka ja magistrimaliõppeni, et et tegelikult on, on tore, et Tartumaal alles on ja ta jätkub ja tasuta õppe, nii et tulge kõik Tartusse maali õppima. Praegu on hea aeg, meie lõpunäitused on kuni 30. juunini avatud Tartu Kunstimajas. Viltuses majas, siis ehk Tartu kunstimuuseumi Kivisilla pildigaleriis raekoja platsis, jaga öögaleriis ja tegelikult ka Vanemuise kontserdimajas on üks asi üleval, nii et 11 lõpetajat see aasta Tartus, nii et maal elab hästi. Jaan Elken, teiega on alati huvitav rääkida, suur tänu, et tulite klassikaraadiole neid tuse Havanna mõtteid mõlgutama. Aitäh. Jaan Elkeni näitus Marek on on siis alates 25.-st juunist Draakon galeriis Tallinnas. Näitus jääb avatuks 14. juulini. Suvejutud.