Rõõmurohket ja Kergast hommikut. Ons täna millegi üle eriliselt põhjust rõõmustada? On ikka. Sest on südasuvi ancoitnud uus päev meie elus on valge aeg. Metsa all saab korjata mustikaid ja kukeseeni, meresse pujuda. Mesilased on tööhoos, värske roheline kraam silitab kõhtu ja lilled paitavad silmi. Apostel ütleb esimese Thessaloniki kirjas tänage kõige eest sest see on, mida jumal teilt tahab Jeesuses Kristuses. Jah, tänu on üx jumalaga suhestumise viise. Palve läbi jällegi voolab igavik sisse meie vajaliku ellu. Alati pole meil muresid, mille pärast palvetada. Jumal tänatud, siis on meil üks asi, mille eest tänada kuid neid on kindlasti rohkemgi. Me ei tohiks liialt keskenduda sellele, mida pole või mis on valesti, vaid peaksime rohkem tähelepanu pöörama sellele, mis on hästi. Mis paneb meie südame naeratama. Isegi kui see naeratus püsiv, vaid hetke. Ja kui me oleme naeratuse põhjuse avastanud, seda märganud siis jagagem seda nendega, kes on meie kõrval. Vahest nad ise ei märka. Leidsin hiljuti Jaan Krossi ühe toreda luuletuse. Väikemees hüüdis mind. Tule vaata kui ilus sitikas. Mul oli tähtsate mõtetega tegemist ning ma vastasin talle vaata üksi. Ta pole ju ilusam, kui vaatame teda koos ja tundsin, et valetan. Inimsuhetes on see kahtlemata nõnda. Vaatan tihti ohkega endagi väikeseid lapsi, kui nad jälle tahavad midagi, mida nad on avastanud minuga, jagada. Emme, tule vaata kui tore, vaata, millise pildi ma joonistasin, vaata, milline liblikas. Ja väikesed lapsed avastavad palju rõõmuallikaid. Ma isegi mäletan seda tunnet oma lapsepõlvest. Kuidas mistahes asjale andis lisaväärtuse kellegi teise lähedus, armsa inimese tunnustav pilk või sõna. Muidugi on meil alatasa kiire ja pole aega iga lillekest liblikat imetleda. Aga kui sa võtad selle hetke päevas teatud vaatled, imetled ja tänad, siis need hetked on seda väärt. Neid ei kahetse kunagi. Tänulikkus on südamehoiak. Sa ei sõltu niivõrd asjadest või võimalustest, mis meile on antud kuivõrd meie suhtumisest neisse. Öeldakse, et jumalal on kaks elupaika, üks taevas ja teine tänulikkus südames. Tänada võib hommikul ja keskpäeval ja õhtul iga kord lauda istudes iga kord lauast tõustes alati kui millegi üle rõõmustama. Ja isegi siis, kui on üks täiesti tavaline päev. Tänagem. Tänu Sulle, issand, praeguse hetke eest ja nende imeliste tähiste eest, mida külvad meie tänasele päevateele õpetameid markama, ilusat ja jagama head. Aamen.