On teisipäev ja mis on üksteisipäev, samasugune nagu kõik teisedki päevad, kes puhkab ja suvitab, kes rabab tööd teha, üks lamab rannaliival, teine haigevoodis. Kuidas kellelegi on antud? Jeesus ütleb igaühelt, kellele on antud palju, nõutakse palju ja kelle hooldan jäetud palju, sellelt küsitakse veel rohkem. Miks nii antud piibli kaas saab lugu taas alguse Jeesuse ja variseride vahelisest vaidlusest. Ja taaskord on Jeesus osutanud kirjatundjate seismisele üks kõiksusele, mis on peidetud välise korrektsuse taha. Kirjatundjad teavad, mis on õige ja jumala tahe aga nokivad sealt välja vaid endale sobivamad kohad nagu rosinad saia seest. Ja samas on need iga kell valmis norima nende kallal, kes teisiti käituvad midagigi nende arvates valesti teevad. Röövlinnuna jälgivad nad saaki vaest eksivat inimeste edasist nokkida. Oma terava nokaga endast on nad heal arvamusel, teised ei kõlba nende arvates kuhugi. Kristus õpetab meid hoiduma uhkuse ja enesekesksuse eest. Nii jumala kui ligimese suhtes. Kui meil on midagi antud anded ja oskused, aeg ja materiaalsed võimalused ei ole need meie hoolde usaldatud pelgalt enda paremaks äraolemiseks, enda elujärje parandamiseks vaid jagamiseks mitte vastutasule lootes ja palgaga arvestades vaid armastusega andes. Lihtsalt sellepärast, et õndsem on anda, kui võtta. Tänapäeva inimesel on üldse kummaline mõtlemine, justkui teeks võtmine, saamine, omamine teda õnnelikuks. Lapsed, näed, väikesed maailmapeeglid näitavad meile suurepäraselt, kuidas nad igatsevad lausa võimatu igatsusega uut mänguasja. Aga kordsele kätte saades kaob huvi üsna ruttu. Kaob asja uudsus ja võlu ja uued asjad, mis meile ei kuula neile tunduvad hoopis põnevamad. Vanad rändavad vaikselt, võib-olla taaskasutusse, võib-olla otse prügimäele, nii palju siis õnnest. Täiskasvanute maailmas juhtub samuti paraku märksa kallimate mänguasjadega. Mobiilide, arvutite, autode ja muu taolise nadiga. Kaduvad väärtused võivad tuua vaid hetkelist rõõmu ja rahulolu. Ent seda suurema rahutuse pärast, kui nad kaovad või kaob esialgne põnevus. Juudi rabi tõpetavad laps sünnib maailma käed rusikas. Kogu maailm kuulub minule, mina valitsen. Inimene lahkub maailmast avatud pihkudega. Vaata, ma ei võta midagi kaasa. Kallelgibrann on kirjutanud. Ma nägin unes, et elu on tulvil rõõmu. Ärgates nägin, et seisneb see rõõm ligimese teenimises. Ma teenisin ligimest ja nägin, et teenimine on rõõm. Tänu Sulle, jumal, et oled meile andnud kõik, mis meil on. Anna meie südamele avarust, näha, kellega seda jagada. Ning kogeda jagamises rõõmu ja sinu õnnistust. Aamen.