Tere kõigile kommetest, rituaalidest ja uskumustest rääkiva sarja tänase saate pühendame Craig diile üksjagu küll õõvastavat olevusele, kes on tekkinud eesti rahvapärimus arvatavalt germaani mütoloogiast. Krati kuju ehk kujutelm on olnud kunagistele aegadel üsna populaarne ja teda kutsutud ju ka teiste nimedega nagu puukia, tont ja pisu ning, või tulihänd või mitu nimepidi olema heal lapsel ja heaks lapseks oli krat siiski üksnes oma pererahvale, aga sedagi teatud tingimustel. Mida see krat endast siis täpsemalt kujutas ja millega ta tegeles, kuidas teda hangi tyhja, kuidas tõst vabaneti sellest ja paljust muust nimetatud põrgulisega seonduvas täna juttu tulebki, jutustab folklorist Marju Kõivupuu ja saatejuht on andinannet Saarna. Krati nimi kui selline on ajaproovile küll väga hästi vastupidav ja seda kasutatakse siis, kui avastatakse, et midagi on äkki lootusetult kadunud, kedagi metoloogilist selle pahanduse taga Ast enam ei nähta, ikka lihast ja luust inimest võib, usuvad mõned ehk vanemad inimesed tänaseni lendavasse tule jutti. Minu enda välitööde kogemus julgeb, et ei ole kohanud viimase paarikümne aasta jooksul küll inimesi, kes usuksid, et kellelgi see kratt, puuk või tulihänd päriselt olemas on. Aga vanemad inimesed on teadnud, jutustada lugusid küll, et on ta olemas olnud ja ühe või teise talu tõusu või langust on ka seletatud see läbi. Et siis peremees on kunagi sõlminud kuradiga lepingu, ta on saanud Krattile hinge sisse, seda krati on pärandatud põlvest põlve, aga siis järeltulevad põlved ei ole tahtnud teda enam omada, aga nad ei ole osanud temast lahti saada ja nii on olnud siis nende talu inimeste veresugulast käekäik just mitte kõige parem, nii et ei oska öelda, võib-olla keegi hoiab seda uskumust salajas ja võib-olla keegi proovib ka krati teha. Küll, aga mäletan, et siin tänapäeval kombeks muuseumides ja mitmel pool teha lastele selliseid huvitavaid pärimusprogramme ja ma siis avastasin aastaid tagasi, et ühes muuseumis tuntakse ka lastele siis kratitegemise võimalust ja isegi üllatus-üllatus, nad saavad siis ära anda kolm tilka verd vanale kurjale selleks küllalt väidetavalt kasutasid punaseid sõstraid aga samas oma hinge müümise kuradile või selle rituaali niisugust mängulist järele aimamist, et, et see on siis ka tänapäeval rahvapärimuse usundi tutvustada, mis viis ütleme niimoodi, et see pani mind väga tõsiselt järele mõtlema, kus läheb piir, mida võib-olla nagu sünnib järgi mängida ja mida võib-olla siiski vist väga ei tasuks. Lapsukestel jäi nende hing ilusti alles, sest et nagu vana rahvapärimustes võib lugeda, eks omal ajalgi püüti vanatühja ninapidi vedada ja samamoodi oli sõstramahl käigus ja siis, kui vanapagan tuli hinge järele, siis sõidab ikka nina, sest et tegu oli pettusega ja hing jäi sellele nõndanimetatud veretilkade annetajale alles. Aga sisuliselt, kui me nüüd hakkame moraali lugema, sisuliselt annab see tunnistust sellest, et inimene siiski teoreetiliselt on mammona ja, ja varaveri, kus see nimel nõus oma hinge müüma ja nõus ka seal schlikerdamine, nii et see on selline topeltmäng, aga noh, see selleks, et paratamatult, eks tänapäeval ta kipub olema jah, niimoodi, et püütakse leida midagi niisugust, mis on selline šokeeriv, tekitab põnevust ja, ja olgu siis edasi. Aga kes siis oli kratt või mis ta oli ja miks temaga seonduv siis nii populaarseks uskumuseks kujunes? Ja kui alustada nüüd kratist kui niisugusest, siis tal on tõepoolest palju nimetusi, et eesti keeles me tunneme iseäranis just lõunaeesti keeles ja keelemurre s'ga puuki, aga samuti samas rollis on siis ka tont pisuhänd, tulihänd, need mütoloogilised tegelased on siis hääldused, mida siis peremees on nii-öelda kodusest majapidamisest kättesaadavast kraamist meisterdanud ja on siis selleks, et see olend või olevus, kes on näiteks vanast vankrirattad dast vanadest riistadest, ahju, hargist, rehast, millest kõigest on siis kokku monteeritud ja mis näeb välja niisugune noh, võib-olla natukene selline algelise roboti moodi, kui tohib sellist siivutud paralleeli kasutada ja siis et sellele olendile hing anda, et ta muutuks elavaks, seda hakkaks täitma siis kõiki peremehe soove, käske ja korraldusi, tuleb siis vanakurjaga või vana halvaga, kuidas keda kusagil öeldud on, sõlmida leping ja maksta siis selle eest hingehinda, hingehinda teadupoolest on kolm tilka verd, aeg-ajalt, kui me käime ühes või teises kaupluses ja ütleme, et see või teine toode maksab hingehinda, et siis me tõenäoliselt niimodi. Aga see väljend on tõepoolest tähendanud siis seda, et teatud tingimustel oma hingeveretilkade eest vanakuradile müüma ja sealt see väljend siis tuli jah. Ja ühesõnaga siis on mindud täis, kui neljapäeval või mingil muul sobival maagilisel ajal mingisse rituaalse paika tavaliselt on siis nelja või viie tee ristumiskoht olnud, kus siis on kutsutud välja vanakurat ja kui tema on tulnud, siis on temaga sõlmitud seesinane leping. Räägi siis kratt, sai endale hinge ja siis kratt hakkas pererahvale varandust, raha ja paljud muud kraami, mida peremehel tundus olevat Travis kokku tassima, no milleks teda on vaja olnud või mis on olnud tema funktsioon teadupoolest inimesed on läbi aegade olnud majanduslikult natukene ebavõrdsemad, mõnel inimesel on rikkust pisut rohkem, teisel on pisut vähem ja kolmandal ei ole teda üldsegi mitte. Et ja vanem rahvasuu on siis seletanud seda sellega, et see rikkus ei ole saadud mitte siis nii-öelda ausa tööga, vaid see on saadud kuidagiviisi Slikerdades, kellelegi tagant midagi sisse vehkides või pihta pannes ja selleks abivahendiks on olnud. No erinevad ka tänapäeva folkloristid on siis väitnud just krati lood või krati muistendid on iseäranis aktuaalsed olnud nendel perioodidel, kui ka Eesti kultuuriruumis on toimunud niisugused, võib-olla suuremad murrangut siin ja ühel või teisel talul on, on silmnähtavalt saanud kaks, mis on tekitanud küsitavusi, et kuidas, kuidas see võimalik on, et me teeme samamoodi tööd. Tuleb siinkohal meelde kohe üks Lõuna-Eestist pärit lugu puugist. Puuk oli üldiselt spetsialiseerunud piima kokku varastamisele teistest taludest. Et tunti siis piima, puuke ja siis üks peremees kes Riia turul oli müüt või siis oli teised ümberkaudsed talumehed, kes samamoodi läksid Riiga kauplema piimatoodete munalihaga, siis olid väga naernud tema võide irvitanud, et seee on sulle sealt ja sealt alust puuk kokku tassinud, sellepärast et see või mida ta müüs, oli kangesti triibuline erinevate toonidega. Ja siis, et, et see on siis puugi poolt kokku varastatud või teisiti see olla ei saa mitte. Võib-olla sellest ka, et kuidas krati nimetus eesti keelde tulnud on, et see on siis väidetavalt rootsi keelest eesti keelde mugandunud sõna rootsis kratt ja et ta siis oligi alguses levinud mitte kogu maa nagu tänapäeval Eestis, vaid pigem just niisuguse eestirootsi aladel eesti kirjanduse vahetusel on ta saanud nii õlid tuntuks, et võib-olla teinekord isegi puuki varavedaja tähenduses ei teata. Tehakse küll ühe sellise paha putukanimetusena, kes ka meie küljest verd imeb ja vee pahandust ja võib meid halvemal juhul nakatada ka mõne ohtliku haigusega. No samamoodi, tont on selline üldine nimetus kõikvõimalike mütoloogiliste olendite kohta ja pisu hänna ja tuli hänna kohta. Võib öelda ka seda, et võib-olla kui Eduard Vilde oleks oma tuntud näitemängu pisuhänd kirjutanud, siis võib-olla me teaksime temast ka vähemat, kui te mäletate, see on saanud ilmselt just tänu telelavastustele äraütlemata legendaarseks, et seal siis nii-öelda teine tor nagu tänapäeval on, eks ole, et esimene augu. Ehk siis Tiit Piibeleht kirjutas selle pisut teistmoodi, aga nii-öelda teine Ta soovis, et see pisuhänd hakkab siis ka praktiliselt nii-öelda tööle ja teeks kõiki neid, et mida see pisuhänd siis vanas rahvausus teinud on, mille peale nii-öelda esimene autorohkes ja kirjutas ta vist, kui ma õigesti mäletan, siis ka nii-öelda päris pisuhännast sisse, et aga muidugi sellest pisuhännast üldse väga mitu kihti, alates sellest, eks ole, et kuidas on võimalik panna siis keegi iseenda kasuks tööle, kui endale nii-öelda vaimseid võimeid pisut napib. Kui sa juba selle peale läksid, siis kratt on olnud üldse kunstiloomingus päris armastatud kuju pluss ta on jõudnud ka ballett. Meie legendaarne Tubina ballett, kratt ja sellega seonduv üheksandal märtsil 1944, kui hakati Tallinna pommitama, siis oli just krat Estonia laval. Tegelased jooksid mööda linna pommi varju. Just nimelt, ja see seondub ka minul selle traagilise sündmusega ja on vaieldamatult üks selliseid seiku Estonia teatri ajaloos mis just ei ülenda meeli, aga mis oma tähendus kuses võimaldab tõlgendada väga mitmeti seda sündmust. Tulles tagasi vanarahva juurde, siis kuidas seda krati endale saada võis? Ja tõepoolest, ega teda päris niimoodi ei olnud, et läksid kas Õiga või kuskile mujale aasta laadale ütlesid, et hea küll, et teeme sellise väikese tehingu, et kippus olema ikkagi sedasi, et tõesti tuli siis ise teha ja nagu öeldud, siin, et valmistuda siis nii-öelda käepärastest esemetest ja need käepärased esemed olid ikkagi pärit nii-öelda tavalisest talukultuurist. Põhimõtteliselt kõik selline teisejärguline kraam, mida päriselt enam vaja ei läinud, et tavalised püüti talle anda siis mingisuguse looma kuju ja teda siis tuli ka teinekord elustada mitme neljapäeva õhtule, siis püüti talle hing sisse anda, siis tasahilju oli võimalik kuulata, kuidas ta siis hakkab nii-öelda krigisema, ei hakka vägis ema ja kui siis kolmandal neljapäeval võista teinekord juba ka elusse tõusta ja hakata tööd nõudma, aga kui seal on ka tarvis kindlameelsust, et kui jätkunud sellel krati valmistajal piisavalt kindlameelsust, siis talle kohe anda väga mitmesuguseid töid, kasvõi väljamõeldud, olgu selleks sõelaga vee kandmine või liivast köie keerutamine, siis võis juhtuda, et asi Peskaa valmistaja jaoks pahasti, sellepärast kratt võis murda tema valmistaja kaela, kui tal ei olnud piisavalt tööd anda, nii et igas mõttes, kes tuli siis väga ettevaatlik olla, aga krati valmistan, ei olnud ka niimoodi, et istud lihtsalt niisama aidaa lävele ja võtad noa kätte ja lihtsalt niimoodi kõpitsevad seal vaikselt ended Te vaid selleks siis tuli valida ka mingi sobiv koht. Noh, üks võimalus on seda krati valmistada saunas, aga tehti ka rehetares ja mõnedel kordadel mindi kogunisti riste peale ja siis kui Ta oli nii-öelda valmis, siis tal tõepoolest tuli anda ka hing sisse ja on siis Mattias, Johann Eiseni ja teised vanema põlve kratilugude uurijad väitnud, et kuigi ta esimesel kolmel neljapäeval lihtsalt niisama liigutas ja näitasid, et ta on päris selline asjalik tegelane, siis neljanda neljapäeva öösel või õhtul oli võimalik siis vanapaganat see hing osta. No kuidas vanakuradid kutsuda, vanakuradid kutsutakse vilistades ja ega see vilistamine on ka meie rahva usu ja kommete kohaselt olnud selline ebasoovitav tegevused, et ei ole olnud heaks tavaks, et kui sa helistad, kas sa kutsud siis kuradit välja ja mõnikord siis on ka selline korraldused, kuna eks ole, loom on hingestatud kuradi poolt, et siis mingil juhul ei tohi, ei kuradiga krati juuresolekul nimetada jumala. Ja nagu siin siis ka juttu oli, et seda verd tuleb anda, et siis nii mõnedki krati meisterdajad, kes on teadnud, et see leping on igavene ja tühistamisele kuulu, et kui saabub aeg, siis vanakurat tuleb sinu enda hinge järele. Kui sinu aegutsesse ilmasin otsa saab, et sa siis satud põrgusse või vanakuradi juurde ja see on just nimelt see põhjus, mille pärast siis ei ole tahet vanakuradile oma verd anda, vaid teades, et vanakurat ei ole just eriti särava mõistusega olend. Meie mütoloogias on püütud teda siis ka tüssata, talle on antud kaasa siis kas mingisugust mahla või siis mingit teise looma musta kuke verd või kedagi muud ja kui siis tullakse sellele mehele järele tema tunnil, siis on selge, et on petetud, et on olnud niisugune topeltmäng, et on saadud vara ja rikkust, aga hinge kuradile andamit, et ei ole võimalik, sellepärast et hinge ei ole müüdud, mida ei ole müüdud, seda ei saa ka anda. Ja tuli pika ninaga tagasi minna. Veel üks maailm üks ja täna räägime krattidega seotud kommetes, kritaalidest ja uskumustest. Stuudios on folklorist Marju Kõivupuu. Aga mida pidi siis krati puhul arvestama veel kohe kindlasti mitte tema kaudu hätta või kohe suurde hätta sattuda. No kõigepealt muidugi tuli hända tuli hästi doi. Ja need, kes tuli hända või krati, piisavalt hästi ei söötnud nendele ei läinud sugugi hästi, et see tulihänd oli üpris tujukas ja selline kergesti ägestub olend. Et kui keegi näiteks kogemata kombel sõi, tuli Hannale või puugile Krattile jäetud pudru ja piima või nagu mõistendites öeldakse, et kratt tahtis ikka Pipi putu ja Pipi, et kui keegi selle nahka pistis näiteks sulane, näiteks sulane või, või lapsed või keegi, et see võis juhtuda selline paha lugu, et tulihänd võis ka maja põlema panna. No võib-olla sellepärast, et ta oli natukene iseäralik. Ega tuli hänna pidamine või krati või puugipidamine üldse oli peres väga salajas ja näiteks ka neid lugusid, mis ma ise olen krattide või puukide kohta kirja pannud, on siis see, et kui talusse tuleb suvetus, tööväge tüdruk, kuid karja lapsi, sulaseid, siis peremees ütleb, et on mingisugused kindlad kohad, kuhu või mingi ait või kuskil, kuhu ei tohi see karjalaps või tüdruk minna, aga nagu me kõik teame, kõik see, mis on keelatud, see pakub huvi ja nii on siis ka tüdrukute karjalapsed läinud vaatama, et kes see on, mille pärast sinna aita minna ei tohi, sealt kostab aega, et imelik ja hääli või või on midagi niisugust ebatavalist, mis siis pälvib tähelepanu. Ja, ja kui on mindud vaatama, siis on seal nähtud sellist kummalist olendit, millel ei ole kindlasti mitte tavaline ja olgu jäsemeid, näiteks, et kratid võivad olla ühe või kolme või nelja, aga ka viie jalaga pidid mingit looma meenunud looma meenutama, siis näiteks on arvatud, et ühesõnaga, et miks pidel nagu ei olnud teinekord paarisarv jalgu, seda on seletatud siis niimoodi, et on tehtud mingi viga, kui teda on valmistatud, et on rikutud mingisuguseid reegleid või ei ole siis saanud kas piisavalt palju verd andma või on mõni selline kräppi elustamises sünnisõna ära unustatud. Ja nad olid väga erinevad, näiteks Mullen kirjeldatud ühte puuki, mis nägi välja nagu siis nülgimata vasikas ja mida siis hirmsasti kardetud. Et lapsed väga kartsid seda, sellel perel väidetavalt siis puuk oli. Ja, ja sellepärast oligi sedasi, et kuna kratt või punk töötas öösel ja tema ülesandeks oli siis peaasjalikult nii-öelda hankida vilja, raha või siis piima. Ja noh, need on sellised asjad, millest ei saa ilmselt mitte kunagi isu täis, nii et sellepärast Krattile tööd jätkus. Aga samuti, siis ei tohtinud tõepoolest unustada talle tööd anda, sest siis ta pööras peremehe enda vastu ja teda tuli tõepoolest priskelt toita, et ta su majapidamist põlema ei paneks. Ja tuju. Kas nagu ta oli, teda ei tohtinud ka kuidagi muul moel vist vihastada, siis ta võis ka ettearvamatult käituda. Juust imelihtsalt. Talumaja maha põletada just täpselt näiteks tema oli see, kes tahtis iga päev mõnel pool kogunisti värsket leiba saada, mis oli ülim luksus, mida reeglina talu pere endale sugugi mitte lubada ei saanud ja no sellepärast, et ta siis pererahvale väga palju kraami kokku kandis püütud ka kullakassiks. Et päeva ajal ei saanudki ta ringi liikuda, et kui ta öösiti tegutses, siis, et keegi teda ei, ei näe või ei märka või tähele ei pane, sealt on arvukalt selliseid lugusid, kus on märgatud, et ühe või teise majapidamise korstnast käib siis nii-öelda tulejutt nagu sisse-välja arvatud Anett. Et see märgib siis seda, et pererahval on see varavedaja, et öösel on näha, kuidas siis niisuguse just nimelt tuli hännane, eks ole, sädemed taga taeva liigub ja kui siis keegi teadis, oli kaval, siis oli öeldud, et tuled, võta hästi kiiresti oma pasla paelad lahti siis sellel hetkel puuklase põhise kratlase paranduse ja see kukub maha ja see jõua siis selle peremehe, nii et oli ka võimalus siis nii-öelda gradigast omakorda varandust ära klattida või endale saada. Ja muide see, kui ta majja sisse lipsas, see on huvitav detail, et ta oli küll tuli hännaga, eks ole, aga ta ei pannud selle lipsamisel küll kunagi seda maja põlema omaette nõidust. Ja noh, see on, eks ole, jah, seal mütoloogias natukene sellised mõned asjad, pragmaatilise mõtteviisile käivad pisut vastu, et, et kui ta seal näiteks õis, tõuse või rookatusega kuival ajal niimoodi tulejutt taga sisse-välja käib, et siis praktiline mõistus ütleb jahet võis juhtuda, et see maja võib põlema minna, aga, aga mütoloogiliste olendite tuli oli ilmselt samasugune vist nagu säraküünal, et ta puudutab küll meie käsi ja sõrmi, aga ta on selline külm valgus, et see on kahtlemata väga huvitav. Maja läks põlema ainult siis, kui kratt seda soovis, siis kui kratsida soovis ja, ja ka inimeste käsi hakkas halvasti käima, siis kui ei tahetud seda lepingut pikendada, kui Krattile jaan mõistlikku tööd, kui sooviti temast vabaneda, on mul endal olnud ka võimalus panna kirja talude siis lugusid, nagu ma ka varemalt ütlesin, kus on täheldatud allakäik, et ka lapsed või lapselapsed on kas olnud nõrgamõistuslikud või ei ole saanud mehele või, või nende käsi on käinud muidu halvasti või nad on ise endale käe külge pannud ja seda siis seletatud sellega, et nad on saanud nagu kohustuse seda puuki v8 niimoodi põlvest põlve pärandada. Lapsed on tahtnud sellest vabaks saada, aga nad ei ole seda mingil põhjusel kas siis saanud teha või soovinud ja noh, kuidas siis üldse kratist lahti saada on see, et teda on siis püü müüa ja see on, kui sul õnnestub kratt või tulihänd müüa, siis vanapagan on rahvausu järgi kaob õigus ka endise peremehe kohta seal umbes nii, eks ole, kui me müüme auto ära või mingisuguse muu eseme, et siis me ei ole sellega enam seotud, et tavaliselt siis püütakse seda varanduse tooja mingisuguse suure linna laadal maha müüa või vähemalt rahvajuttude järgi on mindud siis kasvõi Tallinnasse või koguni tatart tuss või teine võimalus on see, et kui siis ei õnnestu müüa, tuleb talle tõesti anda mingisugune selline tööd, millele siis nii-öelda kratijõud ja mõistus peale ei hakka ka. Et näiteks sa võid tuult püüda liiga või siis linaseemnetest noh, näiteks suurt kuubikut laduda või mingisugust muud geomeetrilist kujundit või kuhja laduda, mis on ka suhteliselt keeruline ja kuna siis kratt tunneb ise, et, et ta on nii-öelda luuser, et tal ei tule töö välja, et ta ei saa sellega hakkama, kama lahkub. Just lahkub häbiga peremehe juurest, aga hävitada teda ei saa. Et kui näiteks panna see hoone põlema, kus siis krat sees on, et siis see tulihänd või varavedaja lendab leekidest siis välja ja murrab kasele süütaja kaela, tehakse niimoodi, aga ainult üks võimalus on siis, kuidas saada sellest kratist lahti, on see, et kujutate ette selliseid suuri vankrirattaid, millel on rattarummud, siis tuleb tulihänd sinna rattarummu sisse meelitada, siis sulgeda see pihlakasest pulkadega, pihlakapuust, Brundi löömine augule või kuhugi, kus on mütoloogiline olen sees, on ka niisugune üldlevinud võte. Kas pidi olema vist sellise jõuga, et tema vastu ei saa? Need üks muidu kui nutikad mütoloogilised olendid Jah, tähendab, pihlakas on iseäranis ristiusus on võimendunud tema niisugune mütoloogiline kaitse just nimelt vanakuradi või kurjaga seoses, sest ka pihlakas on üks neid meil kasvavaid puid, mille marjadele tekib ristimärk, vat kadakad on, eks ole, kadakas on kadakasuitsu kardavad ka kurivaimud, et need marjad imiteerivad või jäljendavad või seal on võimalik seda ristimärki näha ja seda on siis põhjendatud, et ka vanakurat või siis kuri nii-öelda see kristliku maailma paha kardab seda. Aga tuleme nüüd selle krati juurde tagasi, kes seal rattarummus kükitab. Jah, ta vaene mees kükitab ja ootab oma viimset tundi, et usutakse siis, et kui selline rattarummu suletud kratt visata lõkkesse, siis ta tõesti põleb seal ära temast nagu kõikidest teistest kohalasest jääb järele ainult natukene sinist suitsu. Aga kui siis mingisuguseid muid kaupu tehtud ei ole, siis ta jääb jah, tõesti sulle eluks ajaks ja kui su hing on juba kurat kaasa võtnud, siis kaob ka tulihänd, aga, aga samuti usutakse ka seda, et kõik see varandus, mis on siis peremehe eluajalise tulihänd, varavedaja puuk, kes iganes kokku tassinud, et see siis kaob ka koos peremehe surmaga, muutub nii-öelda lepalehtedeks, nagu me mõistanditest ja muinasjuttudes teame, et kõik see selline üleloomulik varandus, mis on hangitud, et see nagu peaks kaduma, muutub väärtusetuks, millekski, kas sõnnikuks, pabulateks, milleks iganes. Me oleme seni rääkinud kratist üksnes kui vargapoisist või siis miks mitte ka vargatüdrukust. Grete oli teatavasti nii isa kratt kui ema. Kratt võis siit-sealt lugeda, aga Oskar Loorits ja Eesti rahvausundi maailmavaatest võib lugeda, et kratt ehk siis tulihänd ta ei käinud ainult vara hankimas, vaid ka kuraditega pidutsemas. Jah, ka selliseid teateid on, kuna ta on nii-öelda siis ikkagi hingelt kuradite soos, siis küllap rahvauskumuste kohaselt otsis aegajalt üles oma hingesugulased ja lahutas veidikene meelt. Ega seegi ei ole ühelegi hingelisele võõras, et töö vahele tahaks pisut ka meelt lahutada, ole sa siis kuradist jumalast või kellest iganes. Nagu nõiadki volbriööl jah, mingil ajal kindlasti on nad käinud, et selliseid teateid on tõepoolest siis üksjagu palju. No rahvasuu on ikka rikas kõigi nende näidete ja juhtumite kohta, mis puudutavad krati, külaskäike krati valmistamist, krati tegutsemist. Jah, tegelikult meie rahvaluule arhiiv on väga lihtne, kas nende lugude poolest ja Mattias Johann Eiseni krati raamatut on korduvalt välja antud, mida soovi korral võib siis lugejaga ise lugeda, aga neid lugusid noh, võib-olla mõne võiks ju raadiokuulajatele ka ette lugeda, mis on nii-öelda päris põnevad ja võib-olla natukene siis teistsugused sellepärast et nii palju nagu on erinevaid. Et on ka erinevaid meisterdamisviise, üks toredam kui teine. Näiteks Läänemaalt on üks selline tore lugu, rikas mees õpetab vaest, kuis rikkaks saada, tuleb teha kratt. Selleks võetakse saunast vistu, aetakse mustal kassil Ing välja. Siis viiakse kas vanakuu neljapäeval saunalavale kaks vista tiibadeks kaks elavat silmadeks, ise hüütakse, et kratt ellu tõuseks. Teisel ja kolmandal neljapäeval viiakse Krattile süüa kolmandal neljapäeval kratt hakkab liigutama, küsib juua. Siis peab andma parema käe nimetissõrme otsast kolm tilka verd. Tõuseb siis lendu, küsib tööde eluaset. Ta juhatatakse elama toa ääre peale, kus on vaikne ja üksikkoht. Kratt hakkab teenima, talle tuleb ainult süüa anda, ära tulles ei tohi teiste loomadega tegemist teha. Kui sülitada valgehobusesaba alla kolm korda, siis saab hea kratt. Nüüd, kui me oleme rääkinud siin kogu aeg krati tegemisest, siis folklooris on ka krattil luugil tegelikult küll vasteid nii-öelda eluslooduses, et konnad, aga samuti ka siis maduussi, noh, rahvasite pikauss, eks ole, on kahtlustatud või süüdistatud siis selles, et, et neid on peetud majapidamises sellepärast, et nad siis võõrast talust käiksid lehmadelt piima imemas. Meie rikkalikust rahvapärimusest on üks lugu talletada, kus siis ninja tuuakse tallu ja ta on väga üllatunud, et sellest alus süüakse kogu aeg ohtrasti piimatoitusid. Et üldiselt piim oli ka kallis, eks ole, piimast on vaja teha koort, koorest saab omakorda võid ja kõike muud head. Ja et iga päev on rikkalikult piimasupp, mis siis minu tähelepanu äratas ja ükskord ta märkas, kuidas siis madu roomab kööki, jooksendab siis pata või kaussi piima, mille peale mini ja muidugi nähes kõike seda võtab malaka ja lööb ussi maha, aga vanaperenaine või ämm on siis väga pahane minia peale, et miks ta siis selle puugi ära tahab. Piss, kest varustas kogu majapidamist piimaga ja millegipärast on ka konnadele omistatud niisugust käitumist või seostatud neid puukidega. Jah, ma olen analoogilist juhtumit lugenud konnast ja kes siis tuli üleni piima täis ja ligi vastava asja seal supipoti serval. Sest noh, konn on ka niisugune loom, keda on peetud nõialoomaks. Rein Maranile on ju suurepärane film, nõialoom, mis räägib konnast ja konnaga seotud uskumustes ja sealhulgas ka sellest, kuidas tõepoolest Siskonna süüdistatud ka selles, et ta käib teise talu lehmi nii-öelda kuivaks Cinemas ja tassib siis seda piima oma pererahvale koju ja mis on muidugi hästi oluline on see, et kindlasti ei tohi krati tegema hakata, kui ta seda päris ise teha ei oska, sellepärast et rahvausundis ja Nende hulgas on palju säherduste lugusid, mis on ajendatud sellest, et kui sulane või keegi näeb kogemata kombel pealt, kuidas seda krati tehakse või valmistada võetakse ja püüab ise teha, siis ta tavaliselt satub äpardustesse sekeldustesse, sellepärast et ta päris kõiki sõnu ei tea. Või, või teeb midagi valesti. Näiteks kuidas siis perenaine teebki, ja sulane vaatab pealt, kuidas seda tehakse, teeb kõik järele, aga tegemise käigus on kogemata kombel ühe sõna siis unustanud. Ja sulase krats saab kolme jalaga, mis tuleb välja, on tegelikult palju tugevam ja osavam siis kui perenaise neljajalgne sulane saab küll rikkaks, aga temast lahti saada, sööb lihtsalt krattide pudru ära, jätab selle asemel teadagi mille omaenda pabulad ja sulase kratsida ei söö ja siis kratid lähevad riid ühesõnaga siis perenaise kätte sulasekret, et perenaine oma ikka kiidab, et see on puder ja puder, aga sulase oma ütleb, et ei, et see on selge. Ja mõlemad on siis kindlad, et ühte neist on petetud, aga see lugu vähemalt lõpeb õnnelikult sulase kasuks, eks ole, jälle siin proovitakse seletada, miks on mõned rikkamad ja võib-olla ka vaene võib saada õnnelikuks siiski, et kuigi kratid panevad selle maja põlema, siis nad ise peidavad ennast sinna rattarummu sisse ära, aga sulane, siis tark poiss ja taipab, et nüüd tuleb see vankriratas küll ära põletada ja niimoodi saab siis sulane rikkaks. Nii et need kratijutud on ka selle poolest põnevad, et võib-olla püüavad ära seletada, lahti seletada sedagi, miks mõni inimene on äkki ootamatult heale järjele jõudnud, kui nüüd pragmaatilise pilguga vaadata nende asjade peale. Eks sihtkratilugude ja müütidega Räis piisavalt tõhusalt kaasas ka moraal, et suure varanduse jahtimine tõenäoliselt toobki suurt häda kaasa, et ahnus ajab upakile, ühesõnaga kõik see, mis on aktuaalne ka täna. Nojah, et kui sa oled ikkagi midagi ebaõiglaselt saanud ja ebaõiglaselt ja krutskid tega üritanud teise käest endale saada, et ega see päris hästi ei lõpe ja. Moraal nendest kratilugudest kumab läbi küll, et oma hinge ei tohiks mammona nimel mitte saatanale, kurjale, kes see iganes ka ei oleks müüa, et see toob hilisemas elus kaasa sekeldusi sulle ja sinu lähedastele. Selline oli tänane saare krattidega seotud uskumustest, kommetest, rituaalidest, stuudios olid Marju Kõivupuu, Haldi Normet-Saarna ja Maristombach. Nädala pärast uus saade kuulmiseni.