Hardo, sa oled nüüd NSV Liidu rahvasaadik, see on elus uus etapp. Kas kuidagiviisi oskaksid liigitada üldse oma eluetappideks? Ma loodan siiralt, et viis aastat on piisav aeg, et saaks nagu võib-olla selle niuksed pööramise ajad ära, et kõik võiksid rahulikult oma igapäevase töö juurde tagasi pöörduda ja mina muidugi oma geograafia ja ekspeditsioonide ja uurimistöö juurde, nii et nii et ma seda ei, võib-olla ei nimetaks etapiks, aga praegu on niisugune aeg küll tulnud, et ilmselt vähemal või suuremal määral tuleb siin niisugune professionaalsel tasemel poliitikaga tegeleda. Aga mis enne minu elus on olnud? Mul on tõesti neid olnud. Neid tappe päris päris palju, esimene on, kuni seitsmenda eluaastani. Mäletan hästi seda ja ma mäletan seda aega väga hästi, sellepärast et ma elasin mõisapargis. Mul ema oli, väänas kooliõpetaja ja Vääna mõisapark on nüüd ta on võib-olla natuke rohkem laokil, aga siis ta oli ikkagi veidi rohkem korras ja ühele poisikeseni üks suur mõisapark, kus on puuõõnest täis linde ja ja kus oli üsna palju võõrpuuliike, mis erinevat viisi seal õitsesid ja, ja mis oli muidu metsast tundmatu. Ja tegelikult terve see park oli ümbritsetud vähemal või suuremal määral lagunenud kiviaiaga ja ja seal oli terve tiikide süsteem, kus muidugi kodukonnade paradiis ja ja viinavabrik ja, ja see kõik oli minu mängumaa, tähendab unistada praegustel lastel nii suuresti nii huvitavast mängumaast on muidugi suhteliselt keeruline noh, rääkimata sellest, et seal just loom ja tollal rästik palju aastal natuke põnev ja ja see on mulle jätnud just niisugust. Just võib-olla ma üksikuna kasvasin ka just niisugust vaatlusoskust ikkagi, kui laps on üksinda, siis ta mis ta on sunnitud vaatama seda maailma teistpidi. Kas sa käid praegustel mängumad vaatamas? Kõrvatavat? Vahetevahel ikka käin? Mitte küll väga tihti, aga, aga, aga sellest on väga soojad mälestused ja ja, ja meil oli seal niisugune kooliteenija, naabritädi, Mahdaali tema veel elab seal, siis on noh, enamus inimesi on kõik vahetunud, aga tema on tema niisugune, nagu ikka, öeldakse kooli raudvara. Nii et see on nagu üks periood ja teine periood, ma võiks öelda seda, on see aeg, millal ma elasin sauel, kus vanemad ehitasid maja. Siis ma käisin põllul töölisel teisest klassist alates rohimas ja kuna ma olen kehva terviseseisund, mingit nihukest suuremat-raskemat tööd nagu väga ei saanud teha aga hobusega põllu peal seal ikka üht kui teist ja niimoodi. Ja, ja siis algas nagu see periood, mis üldse üldse olnud huvitav, kuni keskkooli lõpetamiseni ma tegin igasuguseid erinevaid töid. Geoloogias tööl ja postiljon olen olnud ja kinomehaanik ja ja see on see aeg, kus mind pandi maast madalast tööle. Ma olen vaesest perest pärit, eks ole, noh, kui nii võib öelda ja harjunud nagu seda niisugust lihttegema, võib-olla see on mulle jätnud jälle selle elus, et ma võib-olla inimesi, kes, kes ütleme, teevad oma igapäevast tööd selle kõige iga igapäevasemad vormis neid nagu paremini, nii mõista. Sest Brahma ja mis siin salata olen paberitöö peal ja ausalt öelda pole olnud tänavu aasta õieti aega maad kaevata, nii et niisugune potipõllundus on ka nagu tahaplaanile jäänud. Ja see oleks võib-olla teine periood ja nüüd kolmas periood, nisukene, omamoodi põnev, see algab ülikooli algusest kuni aspirantuuri lõpuni, nii et ma nimelt elasin Tartus kaheksa aastat ja Tartu linn, millest ma väga pean lugu ja, ja nii palju, kui minu võimuses on, peaks tegema kõik, et Tartu niuksed osatähtsust vabariigi elus üldse tõsta. On selleks siis vaja raha või vahendeid või inimesi või noh, seda me peame mõtlema siin, eks mõtet sinna lähevad. Ja mina astusin ülikooli 69. aastal ja see noh, oli nagu selle tšehhi mäsu järelkajad. Tol ajal oli Eestimaal ka niisugune demokraatlik tõusja. Ja Tartu ülikool oli üks nendest keskustest, mina sattusin sinna ülikooli, justkui see kõik langema hakkas. Võib-olla mul isegi natukene vedas selles mõttes, et ma nägin neid ka tõusu poisse ja languse ajal seal osa, osa langes siuksesse melanhoolia asse või, või pettumus oli suurem, mul nagu polnud millegile pettuda, eriti eks ole, siin keskkooli ajal, kui see tšehhi madin oli, siis mul noh, siin ka suupruukimise pärast mõningaid pahandusi oli, aga see oli niisugune väiksem Nad ja siis ülikoolis esimene kursus oli selline, kus ma siis ahmisin seda? Vaat ma ülikooli ajal praktilist koolis käinud ei ole elus kirjutanud siiamaani veel ühtegi konspekti, ka aspirantuuri ajal mitte, ma need eksamid niisama õppinud loengul aga peaaegu ei käinud. Kas sul on nii hea mälu? Mul on suhteliselt hea pildi mälu ja mis siin salata, mul see õppimine käis niimoodi, et eks ma neidude konspektidest õppisin, õppisin öösel siis, kui nemad magasid, kaheksa tundi seal kursuse eespool, üks niux tütarlaps Nabelikkusega tunnistan, ma ei tea, kus ta praegu on ja temal oli väga head konspektid, nii et tema oli minust aasta vanem, mina kogu aeg käisin tema käest laenamas, näiteks kenasti läbi ja siis tema arvel nagu seda nihukest standard õppeprogrammi nagu tegin. Aga siis oli nii, et esimene aasta ma tõesti õppisin seda tavalist nihukest õpetust, mis seal antakse ja ja käisin siis ülikooli peale, siis oli suur seltsielu ja siis ma käisin ERR-is rahvusvaheliste suhete ringis ja tegelesin nende asjadega. Aga teisel kursusel ma hakkasin tegelema uurimistöö üsna põhjalikult ja minu kadunud õpetaja, professor Salmel, Nõmmik, kes sellest aastast on nüüd juba manalasse, tema andis mulle väga huvitava teema tol ajal täiesti tabulise Edgar Kant, kes oli saksa ajal teatavasti ülikooli rektor, tema oli majandusgeograafia ja tema geograafia teoreetilise pärandi ja ma võin öelda seda, Edgar Kant oli noh, oma ajast ees üks 50 aastat liidu geograafiline mõtteteooria plaanil hakkas sinna jõudma alles noh, kusagil 70.-te aastate keskel Eestis oli see asi muidugi paremal järjel, kuna kanti õpilased ju ikkagi vähemal või suuremal määral seda geograafia palgejooni meil kujundasid. Ja siis ma terve aasta istusin erifondis aga seal oli igavesti vahva seal erifondis oli üks daam. Vot kuna sul on mingi niisugune teema ütleme antud siis seal on öeldud, et vot, et ütleme, Eesti geopoliitiline geoökoloog, koomiline asend, eks ole, seal kanti näidetel. Aga ega seal keegi ei suutnud eriti piirata. Ma küsin iga raamatu kohta erifondis öelda, et mul on seda tarvis. Ja ma võin öelda, et peaaegu terve selle teise kursuse istusin raamatukogus, lugesin seda erifondi, noh, kuni main Camphini välja ma saksa keelt viletsalt jagan, aga ikkagi hoiad käes ja vaatad ja ja kõik need eestiaegsed asjad, nii et see, mida siin praegu nüüd, millest nüüd avalikult räägitakse, see oli mul juba paljuski teisel kursusel juba kõik, kõik klaar ja, ja see aasta andis mulle väga palju ja andis, ütleme nii geograafiateooria seisukohalt põhja alla ja ja võib-olla ka maailma mõistmise poolest. Vot teisel kursusel veel niisugune lugu, et mind hakati komsomolis ja ülikoolist välja viskama. Suur pahandus oli sellest, et teise kursuse algul oli isetegevusülevaatus ja meil polnud midagi välja panna, siis tolleaegne minu meelest oli teaduskonna komsomolisekretäriks praegune üks niisugune lugupeetud täitevkomitee aseesimees on meil vabariigis. Ja nüüd üks teine poiss, kes meil ametiühingu esimees, niuke manalamees, lavastasime nimelt kongressi ise kongressile, aga tol ajal lavastame kongressiga parajasti see partei kongress oli mööda läinud. Aga kuna see kolmekesi me seda tegime ja see koosnes ainult püsti tõusmisest ja plaksutamisest, siis muidugi analoogia oli noh, niivõrd tugev, kuigi meie leidsime, et see on nagu Ameerika kongresse tohutu pahandus, muidugi järgmine päev oli see ette kantud juba ja niimoodi ja sellega ja selle tõttu võeti mul nagu mõningad võimalused seal komsomolis poliitikas õiendada ära ja siis ma keskendusin kohe nagu, nagu uurimistöös ja nüüd kolmandal kursusel, kui mul see karistus maha võeti, siis mul nagu ja üksikust ikka välja ei visata, siis ma olen järjest president tol ajal neljandal kursusel, ma olin teaduskonna komsomolisekretär ja seal oma meie teaduskonnas ja ja siis me hakkasime tegelema, vot kui see poliitilise tegevuse võimalused nagu hakkas tahenema, siis me võtsime ühe niisuguse liikumise. Me tegime niuke sõrgade sarvede varumise kontori omal seda nimetati klubiks, patrioot. See oli niisugune katus või variorganisatsioon nagu varifirma, mis võimaldas meil asuda Nõukogude Liitu tundma õppima, ostab Benderi eeskujul ja et kuna oli näha, et see poliitiline tegevus nagu hakkab pärssima üsna kiiresti, siis me hakkasime orienteeruma professionaalse enesetäiustamise suunas. Püüdsime anda selle organisatsiooni talusid, mitte iga mees käib eraldi, iga mees peab eraldi tegema, seda on raske, aga et kollektiivselt seda asja läbi ajada siis meil olid seal ikkagi terved turjaadid ja seal vahest mõnel talvel ülevaadet paarsada inimest, eks ole, talvevaheajal, eks ole, igale poole nõukogude liitu ja ja siis me saime seda finantseerida töö ja lahingukuulsuse radadel nagu see loosung Nonii Me käisimegi Vorkutaasia Norilskis ja noh, ühesõnaga esi esiisade võitlusrajad ja noh, küsimus on, kuidas nimetada neid arusaajaid oli ka, aga silm pigistati kinni ja noh, ikkagi tegime need asjad endale ka selgeks. Kui sa ikkagi lähed, ütleme sinna Volkud tagusesse näiteks seal Labotnangija. Ja ütleme, Sõida vaheline raudtee, kus on igas igas orus oli vanasti vangilaager ja teatavasti tundra härise kõik ja noh, ühesõnaga see on ükskord seda näha on üldse noorel inimesel väga õpetlik ja see polnud mitte ainuke kohtaks turvalises Uraalis, kus me käisime eriti Põhja-Uuralis. Seal ikka see asi samamoodi. Nii et siis me alustasime siukest liikumist ja noh, edasi siis ma lõpetasin ülikooli ära, siis ma läksin kohe aspirantuuri ja õnneks mul aspirantuuris vedas, mul lakkasid jälle pahandused. Aga tookord ma olen juba partei liige, noh seal oli üldse ma käisin vahepeal välismaal ehitusmalevas, sest mul kolm tüdrukud jooksid Rumeeniasse grupist ja see oli omaette vahva seiklus, niisugune rahvusvaheline ses mõttes seda asja ajada. Ungarist. Kas need jäidki sinna? Ei, ei, nad tulid tagasi, eks ole, aga noh, tol ajal see hirmus dramaatiline pass oli, templeid täis taotud, oleks nende sama käinud, eks ole, aga ma sain lõpuks seal konsuliga kaubale, selgub, et see oli endine Leningradi oblastikomitee sekretär, kes Ungarisse pagendusse saadetud. Ja see muidugi noh, vaatelisele asjale hoopis teisiti ajas need asjad kõik jutti meil tegelikult lõppu. Aga noh, siin oli ikkagi jälle kõike siis mind kutsuti keskkomitee büroole ja seal mingise kinnise otsusega ma sain jälle noh, mingi niukse karistuse, ma olen ära unustanud, mis asi see oli, aga, ja siis järgmisel aastal hakkas tulp pahandused siin mingit sorti ehitusmalevaga. Nii, interlaager tehti esimest korda Kose-Lükati ja ja Donald Visnapuu oli tol ajal maleva liider. Visnapuu püüdis mind aidata küll, aga, sest noh, paljukest tal seda jõudu oli seal. Ja siis ma noh, ühesõnaga selleks korraks oli nagu kaaluti minu parteist välja heitmist aspirantuurist väljaheitmist või vähemalt levitati eelnevalt selliseid kuuldusi. Aga siiski ühesõnaga lõpuks piltlikult öeldes vingerdasin sellest välja. Mine sa tea, ei ole halba ilma heata, sellega oli selge, et noh, ühesõnaga niisugusel poliitilisel tegevusel on selleks korraks jälle nagu lõpp ja ma sain keskenduda oma väitekirja tegemist. Nagu öeldakse, pole halba ilma heata ja aspirantuuris. Mind see teema väga huvitas, mis ma uurisin ja ja, ja ma olen nagu niisugune teooria suuna suunamees, eks ole, just teooria arendamise koha pealt, mis teema see oli, minu teemaksud ja sotsiaalmajanduslikud territoriaalkompleksid. No see on sotsiaalmajanduslikud, koosneb territoriaalselt Eesti näidetel ja ja nüüd muidugi see teema alles nüüd, kui me hakkame tegema kohaliku haldusreformi asustussüsteemi ümber korraldama ja imetingimustes võib öelda, et nüüd selle töö aktuaalsus alles ühesõnaga nagu pinnale ujubki, ühesõnaga, sealt on üht-teist võtta, üht-teist on vananenud, aga aga ühesõnaga ma olen seda püüdnud ikka edasi arendada siin jõudumööda ja noh, selles mõttes ma mõtlen, et sellest nüüd alles hakkab nagu kasu saama olema. Ja see, see oleks nagu, ütleme etapi lõpp, aspirantuuri. Ja siis ma tulin Tallinnasse ära ja minu huvi oli tulla mõnda niisugusse teadusliku rakendusliku firmasse kus saaks hakata oma asju nagu mingil moel juurutama või ütleme, seda suunda ajama. Ja nii ma siis siia kergetööstuse töö ja juhtimise teadusliku organiseerimise keskuse sattusin, see oli fantastiline organisatsioon. Terve esimese aasta ma ütleks, et peaaegu ei olnud võimalik tööd teha, ma mõtlesin vahepeal, et ma hakkan kirjanikuks. Et seal mingit kunstilist üldistust pole, vaja on vaja kogu see lollus, mis iga päev tehtilised üles kirjutada fantast organisatsioon, et tõesti, see on niivõrd uskumatu, mis seal tehti ja või mida seal ei tehtud. Et noh, tugeva huumorimeelega võib seda hästi taluda. Aga siis 79.-ks aastaks Mesatasime Ülo Pärnits ühte tuppa tööle. Tema oli tol ajal seal labori juhataja ja ja siis 79. aastal me ikka nii kaugele jõudsime, et me hakkasime seda nagu Mainorit ajama, pandis keskus kokku ja ja noh, siis nagu Mainor hakkas minema ja siis hakati meil siin Mainoris nagu juurutama või algatama selliseid suundi, mida, mis praegu lähevad alles õide. Aga noh, nagu öeldakse, niisuguse stagnaaja vaikuses ja stagna aja rüpes oli tõsine probleem, et seletada, et see on üldse vajalik, ütleme mingi kaadriteenistus või tööstuse või rahvamajanduse tee kontsentreerumine või, või kaadrivalik mitte, noh, ütleme selle partei ankeedi ja esivanemate järgi, aga võimete ja eelduste oskuste järgi ja ütleme, need koolituse asjad kõik ütleme, täiskasvanud tippjuhtide koolitamine, eks ole, kõik need suunad, mille peale me praegu elame, kõik see noh, väike firmandus, eks ole, see, mille pealt praegu ikkagi Mainori aasta käibekasvud on katkenud viis protsenti olukorras, kus nõukogude liidus teaduse juurutamine kiratseb, eks ole, minu osa seal pole, teab kui suur see oli ikkagi kõik üldine poliitika, mis meil majas nagu oli, aga see oleks nagu niisugune järgmine etapp ja ma ütleks, et see etapp põlegi nagu õieti lõppenud No tookord võis neist asjadest üsna tagasihoidlikult rääkida. Nojah, tol ajal tol ajal nimetati neid asju kõiki teisiti, nagu kunagi nimetati esiisade töö ja võitlusradadel, eks ole. Aga, aga eks ta, eks ta ole, kõik tahab ju vaikselt tegemist ja ja mina näen, nagu sellel asjal just nimelt seda tähendust, et et juba, ütleme, eelmise süsteemi embrüonaalses niukses rüpes hakati uute suundade peal tõstma oma professionaalsust. Ja praegu, kus me läheme uuele majanduskorraldusele meile praegu näeme seda, kuidas meil jääb professionaalselt lihtsalt puudu pole teatud asju üldse õppinud, ütleme, suhtlema rahvusvahelises elus ja ja, ja suhtleme, ütleme rahamajanduse ja turumajanduses me neid mõrusid, pillasin, hakkame alles neelama. Aga teist teed ei ole ka. Aga noh, midagi nagu loodud, nii et selles mõttes meil läks. Ma sattusin tegelikult õige koha, natuke vedas ka ausalt öelda. Ja see oli see perioodi algus, kui oli näha, et poliitilises tegevuses eriti maad ei ole, siis me Tallinnast tulime, siis me esimesed aastad korraldasime terve seeria ekspeditsioone mööda nõukogude liitu ikkagi jälle noh, nagu enesetäiendamise korrase tõsta omanikust professionaalsust ja maailma mõistmist ja kõike. Ja siis me tegime seal 78 ja 70 980 ülejäänud 81 82, minu meelest 83. aastal veelgi, kui mu mälu ei peta ja siis sai nagu see ekspeditsioonide periood läbi, kuna noh, Nõukogude liidus polnud õieti kohta, kuhu minna. Tekkis niisugune olukord, sest sest kogu selle aja, mis on 70.-st kuni 83. aastani, ma olen väga palju rännanud maailmas, ma ei ole, käin, sest mulle ei antud välisviisat lihtsalt veel alles kaks aastat tagasi minu meelest kolm aastat tagasi antud mul Soome turismiviisat veel, eks ole, aga noh, lihtsalt olid niuksed ajad. Aga liidu selle eest jälle ma käisin väga palju ja väga huvitavate kohtade peale olen kohtunud väga huvitavate inimestega. Kuidas seda suurt maalahmakat kaardi pealt vaatad, siis sul on nii nagu pilt ees, mis seal teevad inimesed, mis, mis seal tehakse ja kuidas majandus on. Nojah, vaata, mul selles mõttes seal Moskvas on praegu nendega suhteliselt kerge asju ajada, sellepärast et ma enam-vähem kõigi iga kandi probleeme tean, mul ei ole tarvis midagi seletada, ma leian nagu nende teiste liidusaadikutega suhteliselt hea kontakti selles mõttes ütles, et saab nagu kuidas nüüd öelda, rääkida nagu võrdne võrdsega või vähemalt samalaadselt, et sa et sa ei pea jalgratast leiutama, et nad ei pea sulle seal seletama igasuguseid asju ja eks sellepärast meie saadikute grupp mind ka igast imelike kohtade peale saadab seal nõu nagu see, nagu hääli lugema ja hääli lugema. Kõigepealt ja, aga noh, seal ütleme nagu selle Muha meeliku maailmaga noh, mingil moel kontakti võtta, eks ole, seal Moskvas, kui nad tulid seal terve eraldi liikumine, niisugune nagu islam ja demokraatia. Ma mõtlen, et võib-olla meie rahvusvaheliselt spetsid siin viimasel ajal viimased aastad pole väga enam rahvusvaheliste asjadega niivõrd tegelenud. Ma ütleme, kommentaaridega ja lektorina nüüd rahvusvahelisest olukorrast kusagil siin 80-l kolmanda aastani või kaheksanda neljandani siis ma nagu keskendusin Nõukogude Liidu siseprobleemidele põhiliselt, aga see on, mul ei ole selles mõttes palju toonud, et nüüd kui nüüd, kui ütleme rahvusvahelise majanduse ja poliitiliste huvide Moskvas on seda väga vaja teada, millise heegelduse annab see mujal, eks ole, ja ja kui ütleme seda imestrateegiat kavandada teada, mismoodi, noh, kuna ma olen ikka majandusgeograaf lõpuks, mul on ettekujutus ikkagi vähemal või suuremal määral Nende riikide majandustest võimalustest ja ja neist asjadest, nii et ta praegu nagu noh, on kuidagi kuidagi noh, nagu öeldakse, juhtumisi läinud sedamoodi, et ma võib-olla mõnikord lihtsalt kergemini orienteerumine kiiremini kui võib-olla nii mitmedki teised saadikud. Ma ei räägi, võib-olla eesti saadikutest, eesti saadikud, mis on kvalifitseeritud, aga ma mõtlen üldiselt Kuivõrd sa neid Nõukogude Liidu teadsid enne hästi ja nüüd vaatad teda rahvasaadiku pilguga. Kas su nägemus hinnangul muutunud selles osas ei ole? Ei ole sellepärast et ei ole, sellepärast et kõik, ütleme, probleemid ja, ja vastuolud on praegu teravamalt esile kerkinud, kui nad olid varem, sest igasuguse majanduskriisiga kõik vastuolud löövad lõkkele ja ja ma ei ole oma hinnanguid muuta Moskva ei, ja kogu see asi minu jaoks ei ole üldse üllatav ja, ja ma veel kord kordan, et ma jään selle kongressi puhul oma arvamuse juurde minema ka riigipeale, ütlesin, eks ole, kui me kohtusime riigipeaga, et minu arvates ei arene asjad halvemini ettearvatust, sest ma tean, milline reaalne intellektuaalne ja ütleme, ideeline potentsiaal tegelikult nõukogude liidule on olemas. Sa vihjasid enne tervisele. Ma olen alati imestanud siin optimismi ja. Ja energiat, mul on mulje, su tervis on praegu väga korras. Ei, praegu ma ei saa jah, need viimased paarkümmend aastat nagu midagi öelda, see vist nüüd poisikesepõlve igasugused asjad on kuidagi välja kasvanud, vahest öeldakse, et kasvab välja. No ega keskkooli lõpuni sihuke kidur, aga kuidagi see ülikooli ajal siis ma hakkasin käima matkadel ja talvel ja suvel ja need on ikka üsna suure koormusega ja tohtrid ütlevad, et võib-olla on väga treenitud südames võib-olla nõks liiga palju laua taga istub, et võib-olla pigem selles on isegi probleem natuke praegu. Aga muidu küll mitte. Aga mis sind tagant tõuganud, on see uudishimu teadmistejanu, kui mõlemad. Mina olen oma loomult niukse aktiivse eluhoiakuga ja, ja võib-olla see on niisugune natuke banaalne väljend, aga aga noh, mul ei ole nagu see päris ükskõik, mis toimub ühiskonnas, see on, ütleme just see eluhoiakute pool ja teine pool on ikkagi see noh, loomus ka natuke lihtsalt puht niisugune psüühiline laad, eks ole. On inimesi, kes Sulevad ainult perekonnaringi ja ja hoolitsevad perekonna eest, ühiskonna asjade ka nemad eriti tegeleda ja sellepärast nende hingevaluta, seda enam, et noh, üldiselt ühisLasnal väga räbalad Teine osa on, kes siis ühiskonnaelus pürgivad ise kusagile. Tavaliselt sel juhul vähem tähelepanu juhataja perekonna jaoks. Kuidas sul on lood? No ikka ikka see probleem on praegu no praegu veel eriti selles mõttes, et ma olen vähe kodus ja ja piltlikult öeldes otsid meeleheitlikult seda hetke, millal korteris remonti teha, eks ole, kõik teavad, kui keeruline lähiajal teha korteris remonti ja üldse ta puhtorganisatsioonidelt tülikas pole seda teist ja kolmandat ja viiendat ja ja, ja see hakkab täitsa praegu kergelt tunda andma. No selles mõttes, et ei ole pere jaoks piisavalt aega. No mul on, ütleme küll selles mõttes natuke parem, mul võib-olla nüüd abikaasaga võib-olla nii häda nii suurt häda pole, ta küll ütleb, et vahest tunneb ennast meremehe naisena ta ta jälle noh, ise on ka geograafe üsna palju ilmas ringi käinud ja selles mõttes see vaade on teistmoodi. Aga noh, pisitütrega nagu suurem probleem, eks ole. Kui vana tütar on praegu neljaaastane? Kui tihti kodus jõuad käia? Kodus ma, kui ma teen oma igapäevast tööd, eks ma siis ikkagi käin, noh ütleme jämedalt öeldes viis päeva nädalas kodus on selles mõttes, et viis päeva nädalas olen kodus noh, tavaliselt keskmiselt mul paar komandeeringu päeva tuleb. Aga noh, praegu see, mis on suveaeg, see on nüüd pööranud täitsa ära, kõigepealt oli valimiskampaania paar kuud noh, praktiliselt ikkagi paar kuud siis ma ikkagi sisuliselt elasin valimisringkonnas. Ma ei käinud õhtul kodus, sest mul oma autot pole, bussigi pole mõtet sõita, see on niivõrd kurnav. Ja valimiskampaania ajal peab olema heas vormis, on ka täiesti vaieldamatu. Mulle on meelde jäänud, et ega valimiskampaania ajal sinust eriti keskajakirjanduses palju ei räägitud ja ma arvasin, et sa oled pühendanud ennast tegevusele koha peal. Nojah, vot mul oli seal valimiskampaania iseärasus, see, ma ei olnud kohalik mees. Ja selles mõttes seal ütleme, niisugune lehes kirjutamine on selgelt võõristavam, kui ütleme, vahetu kontakt oma valijaga, eks ole, et sa suudad nagu, seleta ja põhjendada ja ja arutada oma neid probleeme, mis sul on. Ja mida sa kavatsed? Aga nüüd on tükk aega mööda läinud. Kui nüüd tagantjärele vaadata, mis siis sulle võidu tõi, sest tulid külla tugevad vastased. Priit Järve kohalik mees, Peeter palu. Peaminister seid ehituse alal. Tähendab, esiteks muidugi aitas mind selgelt rahvarinde populaarsus, ma olen volikogu liige. See üldine populaarninud kahtlemata aitas. Teine asi, mis, mis mind väga palju aitas, oli mind esitanud töökollektiivi toetus. Mind esitas Paide EPT, mis asub Türil ja see on ikkagi kõige suurem niisugune firma terve Paide rajooni peale. Ja selle töökollektiiv muidugi väga mind toetas ja vaieldamatult see aitas kaasa. Ja kolmas asi, mis muidugi. Ma arvan, et aitas, oli läbimõeldud valimisprogramm ja läbimõeldud kampaania. Ma nägin selle kampaaniaga vist natuke rohkem vaeva kui teised. Ega sul võimaluste ringkondade vahel Balid ei olnud? Oli küll, oli küll mulle pakuti, mulle pakuti mitut ringkonda, aga ma valisin tegelikult algul kohe selle ära, mis, mis ma arvasin, vaat mõned siin tegid niimoodi, et lasid ühesõnaga mitmel pool nagu esitati ja nad siis valisid pärast lähtudes sellest, kes on vastased. Aga ma valisin kohe ära. Ja mõned on natuke imestunud, miks ma nii valisin, sest ma olen ise pärit Läänemaalt. Tegelikult ma ühe aastaselt tulin ära Matsalu lahe ääres, nii et ma olen mats, laher sündma on looduskaitse all, eks ole. Laskmisluba tuleb hankida, noh väga niisugune defitsiit see koha pealt ja mõnede puhul noh ei olegi, eks ole, lubatud niisugust asja teha. Aga Läänemaal See on isegi kentsakas lugu. Ma teadsin, kes Läänemaal on kandidaat, eks ole. Ja, ja ma hakkasin mõtlema, see Semjon hiidlane, Arder Väli, minu vanaisa nägeles kah kogu aeg hiinlastega, see veel puuduks, et mina peaks nüüd mitukümmend aastat hiljem hiinlastega hakkan maid jagama. Evely jäigi üksinda, jäigi üksinda. Väliküll mulle Moskvas ütles, et põrguline olekski pidanud tulema, nüüd ma hakkan sind Moskva vahet käima. Aga aga siis ka juttudega Pärnust tähendab Pärnu rajoonist seal, kus praegu Gräzin kandideerib Miks Paide kasuks otsustest? Paide kasuks otsustasin sellepärast, et et mind seal ei sidunud miski. Ma sain oma programmi panna niimoodi üles, nagu ma pidasin seda õigeks ja tarvilikuks. Kuivõrd Järvamaa tundis, sind ei tundnud. Eelnev küsitlus näitas seda, et mind teati, aga ei tuntud ja see andis mulle väga olulise eelise. See küll tundub täiesti paradoksaalne, aga see on nüüd see valimise nõksud selles mõttes, et vaat kui ütleme, Peeter palu, tema on ehitus-ehituskomitee esimees ja iga mees, kes nõuliidus ehitab, tal on alati vihavaenlased, kellelgi on alati kusagilt ikka ilma jätnud. Ja see on täitsa rahu raudne, tal oli selgelt kujunenud välja oma poole hoidjaskond ja olid need, kes, kes polnud temaga rahul. Seal oli kohalik mees, teda tunti mingil moel need, kes tema klassivennad, kes oli poolt. Ja kuigi järve Priidul oli see häda muidugi, et et ta oli väga kaua sealt eemal olnud ja ta vaikse, väga tagasihoidliku loomuga kultuurne inimene. Kui ta iseloomustaks Hendrika mõtliku laadiga mees ja teda nagu peale Paide linna suurt ei teatud, meie programmid olid temaga Lähedased, aga kui see madin juba käis oli sul suur tahtmine võita. No, vaat kui inimene on rajale läinud, siis kaotama lähe jumala keegi, aga ma ütlen ausalt, et mina läksin seda võitma juba. Ma tean, et mõned osalesid valimiskampaanias just nimelt sellepärast, et et saada võimalus. Siiski noh, leida endale poolehoidjaid ja tuntust selles mõttes, et sisuliselt ette valmistada vabariigi ülemnõukogu valimisteks, aga mina selle peale ei läinud. Aga kas sa oskad või oskaksid tollal ennast kujutada kaotajana? Ja selles selles poleks nagu küsimus selles mõttes, et, et isegi kaotada oleks olnud väga kerge. Kuna vastased või ütleme, konkurendid olid väga noh, lugupidamist väärivad inimesed neile kaotada on kerge. Aga kas sa oskad kujutada Moskvas enda asemel oma endiseid vastaskandidaate? Ja oskan küll. Ja minu selge eelistus oleks muidugi Priit Järvele. Ta on väga tasakaalukas inimene ja väga kultuurne inimene, tal on moskvakogemus. Nab Priit Järvet oskaks paremini kujutada seal ütleme teoinimesena. Aga Peeter palut ma hästi ei oska, sest sest nähes kuuse praegu majanduskurss, läheb lihtsalt Peeter palu, kes on niisugune praktiline ehitusjuht ja just just selle koha pealt tugev. Tal nagu poleks nagu õiget seda kohta või seda õiget tegevust, on ma teda teda hästi ei oska ette kujutada. Sa oled nüüd maailmaterritooriumid kõige suurema riigi rahvasaadik väga kõrge ametikoht. Kas sa tunned ennast ka tähtsama nagu enne kuni otseselt välja öelda? Ah soo, kas sa mõistad, et kas ma olen nüüd tähtsam ja targem ja ilusam ja siledam ja ausam ja parem ja, ja nii edasi? Siiski sisemus, kas seal on mingisugune uus tunne tekkinud? Ma ütlen päris ausalt, et ei ole ausalt, et ei ole ainukene, mis nüüd on, on teist laadi, ma olen lihtsalt sunnitud teatud liiki probleemidesse süüvima rohkem, sest ma sund midagi otsustama, midagi arvama ja mitte ainult, et ütleme, seal Rahvasaadikute kongressis kätt tõsta või poliisi komisjonis kangutada välja tunnistusi, eks ole sealt kelleltki ja mõelda välja niukseid, selgeid lühidaid, küsimusi, aga asi ikkagi selles, et alustame valijatest. Mul peab olema mingi seisukoht ja läbimõeldud ja põhjalik ja järjekindel seisukoht väga erinevates küsimustes. Ja see muidugi, kuidas seda nüüd öelda kannustab tagant sunnib mõne asjaga põhjalikumalt tegelema, võib-olla kui enne oleks tegelenud. Ja selles mõttes muidugi see ütleme, see iga liigutus või mis sa teed, seda rohkem jälgitakse. Muidu on. Mul on küll natuke kergem, ma käin heledates pükstes ja ja vuntsid on ees ja lipsu pole kaelas ja paljudel juhtudel keegi ei tule näiteks Moskvas selle peale, et ma olen rahvasaadikute kongressi saadik, sest noh, Nõukogude Liidu tava ettekujutuse sellest sutsu teistsugune. Ma seda lipukast ka eriti ei kanna, sest sest siin on jälle omad põhjused, miks seda võib-olla ei ole mõistlik alati teha. Aga see, et see, et nüüd tuleb noh, vaadata ennast natuke kõrvalt, mida sa võid endale lubada, mida sa ei või teatud situatsioonides see muidugi on juurde tulnud. Kas sul on aega ka mingil moel sidet pidada valijatega? Ma olen kahel rahvarinde Järvamaa rahvarinde volikogul teinud ettekande oma tegevusest, sest nemad olid nagu minu põhiline tugi ikkagi paljuski ja olen käinud ka selles firmas, kus ma, kes mind esitas, aga ma põhiliselt pean sidet ajalehe kaudu. Tähendab, Moskvas olles ma andsin kogu aeg telefoni teel nagu ülevaateid ja nüüd ka pärast pärast oma tegevusest Paide lehes Paide lehes ja pidaja soodus. No see on jah, suhteliselt hea ja mugav ja ma ei tea mulle natuke nagu tundub, et võib-olla ta isegi ei ole päris ebaõnnestunult läinud. Võib-olla siiski ajaleht suudab anda sedavõrd ülevaadet, et noh, nihukest otse karjuvad Niukest infojanu, nagu pole tekkinud. Praegu kas sinu ettekujutus saadikutööst, mis seal oli siis kuse pürgisid saadikuks langeb kogu selle tegelikkusega. Ta on osutunud kurnavaks ja siin on kaks põhjust. Üks on see, et Moskvas on töötingimused saadikutele üsna sandid. Ja ma käisin ülemnõukogu presiidiumis piltlikult öeldes õiendamas, kui ma vahepeal ei olnud seda kriisikomisjoni esimees, mina olen selle aseesimees ja noh, kõik need tööasju ja, ja töötingimusi kõik. Ja seal ka majandusosakonnas, et mingisugune elementaarsed asjad ikka oleks olemas. Ja siis üks nooremat sorti mees seal muigas, kuulates jutu ära ja ütles, et no ei saa aru, et senini selliseid üritusi korraldanud inimesed kelle arusaam elust on noh, selline nendele, kellel aastaid üle 60. Aga ma olen ikka harjunud jooksmas käima, ikkagi vahetevahel ujumas ja mingit sporti tegemas liigutamas aga sealt Moskva hotellist lähed kremlisse, bugid pirukaid süüa, eks ole, ja mingit koormust samal ajal no vaimne koormus on, füüsilist ei ole. Ütleme niisuguse noore saadiku elulaadile vastavat nihukest korraldust seal üldse ei ole ja see hakkab muidugi mõjuma. Ja teine asi muidugi ikkagi tuleb tegeleda väga paljude erinevate asjadega, sest sest on praegu niimoodi, et Eestimaa elanikkond on ikkagi üsna poliitiliselt haritud ja keegi ei tule, pole minu, pole veel Eestimaalt pöördunud näiteks palvega tema mingeid korteri asju ajada või kõik, kuid piisav lipukesega väljuda lipuka rinnas, väljuda sealt Moskva tellist kui ilmselt suure tõenäosusega ümbritsevad sind mitmed inimesed, kelle inimlikud õnnetused on äraarvamatud kõikvõimalike palvekirjadega. Kui nad kuulevad veel, et sa oled Baltikumist, siis hoiak on selline, et need on ausad inimesed ja ja pole ära ostetud ja noh, siis on see tulv veel suurem. Kui sul oleks võimalik oma eluetappe revideerida neid välja vahetada, uuesti elada. Kas sa tahaksid midagi niisugust teha? Ei vat. Loodusteaduslik arusaam ütleb mulle, et esiteks pole see võimalik ja ma pole kunagi eriti mõelnud üldse. Aga mina pean ütlema, seda küll, et kuigi mul on siin kui. Virila muige aga vaadata minu senist elukäiku, siis võib öelda, et mul on tihti päris halvasti läinud, küll on kõik nüüd kohtu all, olin siin korra ja, ja, ja korra ei tea, mitu korda minna, vahi alla võetud, eks ole siin erinevates Nõukogude Liidu punktides erinevate asjade eest ja tüli nagu palju, kuid ma pean ütlema seda, et ma nagu ei kahetse midagi või või teisisõnu, öeldes, et ma võin öelda seda, et ma olen elanud tegeleda huvitavat elu. Ma ei saa öelda, et ma olen elanud rikkalt nii materiaalses mõttes otseselt, aga, aga ma olen selgelt elanud väga huvitavat elu. Ja tõesti ütleme erinevatel perioodil ma olen tegelenud natuke erinevate asjadega ja ega ma hinges selle poliitika küljes nii väga ei ole. Ma ikka loodan, et saabub ikkagi siin mõne aasta pärast see aeg, kui ma saan jälle rõõmsalt geograafia juurde tagasi pöörduda, see, see oleks väga kosutav. Niikuinii läheb pea ju valliks liiga vara, nagu öeldakse. Nii et minu jaoks on läinudki kõik asjad suhteliselt hästi või täpsemalt öeldes nii hästi kui võimalik. Kuid võimalused meie ajal, nagu öeldakse, objektiivse subjektiivse Telektrises vahekorras ütleks võib-olla filosoof. Ma saan nii aru, et sa hindad kõige rohkem neid väärtusi, mida sa saad igavest nende kaskanda. Nojah, vat ega see eestlane on juba niuke Gröörlas, eks ole, et kõik, mis on nagu, nagu endaga kõik see on ja ülejäänu on siin maailmas sihuke heitlik. Aga ma mõtlen, et selleks, et huvitavalt elada. Ma olen ikkagi aeg-ajalt käin esinemas nendele abiturientidel suvepäevadel ja siis ma kõikidele ikkagi viimased aastad olen püüdnud seletada seda, et noh, et kui te alustate elu, et tehke endale üks asi selgeks, mis asi valmistab talle rõõmu ja kui teie rõõmude allikad on teile juba selged siis hakake otsima neid võimalusi, eks ole, mismoodi, mismoodi seda realiseerida rõõmude allikatel äärmiselt erinevad ja ja, ja las nemad olla erinevad ja vot siis hakata, kui teil on teada see siis, et mida tuleks teha selleks, et, et see oleks nii ja siis hakata juba edasi otsima neid vahendeid, kuidas seda saavutada ja nii edasi ja nii edasi, nii et nii et ma olen nagu kuidagi selle suuna mul norutav nagu ei sobi. Rõõm allikaid on inimesi palju, mis rõõmu allikas sulle kõige sügavamal. Et ma olen vahest mõelnud, et et antiikajal oskasid inimesed nii mõndagi päris hästi või sellest ajast on maailmas vähe muutunud. Üks üks rõõmude allikas on selgelt saavutus minu jaoks võib-olla vormiline saavutus tähtis, minu jaoks on nagu niisugune sisuline teed mingi asja ära ja, ja näed, kuidas see hakkab nagu tuksuma ja ühesõnaga, nagu öeldakse, läheb oma teed, eks ole, millegagi midagi nagu muutunud, et ma olen niisuguse muutmise loomuga inimene. Ja teine asi on, mis on selgelt rõõmude allikas, tuleb osata siiski lõbutseda. Ja mina niisuguseid kärarikkaid lõbustusi väga ei, ei, ei arva heaks, mulle meeldib teinekord just niisugune maine rahus laseb end lõdvaks ja see on väga mõnusaks lesid ja tunneb elust mõnu. Lesid natuke ja, ja loed head raamatut või jood punast veini, pähkleid peale. No midagi niisugust, eks ole, aga neid asju peab olema ka väga erinevaid, noh, ei saa kahest-kolmest asjast rõõmu tunda, ilmselt need tule vähemalt üks 15. Et sul on valida erinevates tingimustes, erinevates oludes ja ja erinevatel asjaoludel, et sul oleks, mis sulle võiks rõõmu valmistada.