Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus võtab nüüd kokku neljapäeva, 29. augusti olulisemad sündmused. Mina olen Liisu Lass. Täna pärastlõunal avaldati Suurbritannia luureagentuuri raport, mis sisaldab olulist teavet Süüria konflikti ja keemiarünnakute kohta. Olulisemana agentuuri hinnang, et suure tõenäosusega kasutas eelmisel nädalal surmavat keemiarelva president Bashar al-Assadi režiim. Suurbritannia peaminister David Cameron teatas täna, et Süüriat rünnata enne laupäeva, kui briti luureagentuuri uurijad seal oma töö lõpetavad. Eesti on pooleaastase Süüria kodusõja jooksul panustanud peamiselt põgenike abistamises ning andnud ka humanitaarabivälisminister. Urmas Paet kinnitas, et Eestil ei ole baas sõjaliselt Süüria kodusõtta sekkuda. Ametiühingud, tööandjad ja riik on asunud täna päevastama kollektiivsete töösuhete regulatsiooni. Eelnõu on valmis valitsusele esitamiseks selle aasta lõpuks. Haapsalus on kohalike omavalitsuste valimiste eel teada erakonna linnapeakandidaadid. Kõik kandidaadid hakkavad võitlema selle eest, et taastataks Haapsalu raudteeühendus. Keskerakond avalikustas oma loosungi ja ühe peamise sõnum eelseisvateks kohalike omavalitsuste valimisteks. Erakond läheb sügisestele valimistele loosungiga töötab. Tallinnas hakkavad paari aasta pärast sõitma moodsad trammid, mis teevad vähem müra ja on energia arstlikud. Trammid ostetakse Hispaaniast saastekvoodi müügikokkuleppe alusel. Suures väinas toimus tähendab merepäästeõppus, kuhu olid peale Eesti päästekoptereid kaasatud ka kahe naaberriigi Soome ja Lätti päästekopterid. Viljandi volikogu otsustas katkestada Mark Soosaarega hoonestusõiguse lepingu ja rajada uue kunsti muuseumi asemele eakate ja puuetega inimeste päevakeskuse. Soosaar lubab volikogu otsusega kohtusse minna. Spordist Eesti juunioride võrkpallimeeskond alistas Türgis jätkuv allmaailmameistrivõistluste finaalturniiril seitsmeteistkümnenda kuni 20. koha turniirile Maroko kolm. Kaks, kuid jäi geimidega null. Üks ja üks. Kaks kaotusseisu. Ilm on öösel Päeval vahelduva pilvisusega, kohati võib sadada hoovihma. Sooja on öösel seitse kuni 12, homme päeval 17 kuni 22 kraadi. Ja nüüd kõigest lähemalt Suurbritannia avalikustas täna pärastlõunal luureagentuuri raporti, mis sisaldab olulist teavet Süüria konflikti ja keemiarünnaku kohta. Evelyn Villers räägib lähemalt täna. Lõunal avaldati Suurbritannia luureagentuuri raport, mis sisaldab olulist teavet Süüria konflikti ja keemiarünnaku kohta. Olulisi on agentuuri hinnang, et suure tõenäosusega kasutas eelmisel nädalal surmavat keemiarelva president Bashar al-Assadi režiim. Briti luureagentuuri hinnangul on Assadi režiim alates 2012. aasta algusest kasutanud keemiarelva 14-l korral. Informatsioon tugineb diplomaatilistele ja avatud allikatele, edastas portaal ITV News. Luureagentuuri teatel on neil aga lisaks teistele keemiarünnakutele märkimisväärselt tõendeid ka möödunud nädalal Damaskuse lähistel toimunud keemiarünnaku kohta. Ei ole mingit teist võimalust. President Bashar al-Assadi režiim oli rünnakutega seotud, seisab raportis. Väidetavalt uuriti ka võimalust, et süüdi võiks olla opositsioon, kuid jõuti järeldusele, et opositsioon pole võimeline läbi viima keemiarünnakut sellises ulatuses. Süüria president Bashar al-Assad teatas täna varem, et lääneriikide võimaliku rünnaku korral annab Süüria vastulöögi ja avaldas veendumust, et Süüria väljuks sõjast võitjana. Maailma avalikkus pole Süüria ründamise osas üksmeelel. Venemaa ja veel mitmed riigid on sellele vastu. Suurbritannia peaminister ütles täna parlamendis esinedes, et Süüriat rünnata kindlalt siiski enne laupäeva, kui luureagentuuri uurijad Süürias oma töö lõpetavad. Iisraeli politsei teatel on aga sõjalise konflikti oht kaasa toonud gaasimaskide jaotuspunktide juurde, mitme 1000 pealise trahv omassid. Iisraeli politsei saatis täna lisajõude põhjapoolsesse Haifa linna, et hoida korda enam kui 5000-st inimesest koosnevas gaasimaski järjekorras. Üha tõuseb pinge ja pikad järjekorrad on juba põhjustanud mõningast korratust. Eile ründas vihane rahvahulk Jeruusalemmas jaotuspunkti, et sealt jõuga maske võtta, mistõttu punkt määramata ajaks sulgeda tuli. Iisrael on osaliselt mobiliseerinud oma reservväelased ning paigutanud Süüria piirile kaitseks õhutõrjepatareid kaartest Damaskuse võimalikku vastust Ühendriikide võimalikule õhulöögile. Süüria olukord ja sõjalise sekkumise võimalus väljaspoolt oli arutlusel ka tänasel valitsuse pressikonverentsil. Kohal käis Margit visak. Valitsuse istungil oli täna muuhulgas kõne all olukord Süürias, eriti pärast hiljutist keemiarelva kasutamist ja mõnede riikide valmisolekut sekkuda konflikti sõjalisel teel. Välisminister Urmas Paet andis lühikese ülevaate, mis olukord praegu üldse Süürias valitseb. Praeguseks üle 100000 inimese on saanud surma Süüria konfliktis. Vennike, kes on riigist lahkunud, on tublisti juba üle miljoni, enamik neist on siis Süüria naaberriikides Liibanonis, Jordaanias, Türgis, ka teistes põgenikelaagrites. Umbes kolmandik Süüria enda elanikkonnast ei ole enam oma kodus, vaid on siis ka sisepõgenikud selle riigi sees ja noh, sisuliselt täna on kujunemas terve põlvkond noori inimesi või lapsi, kes koolis ei saa käia. Minister iseloomustas ÜRO tegevust kahe poole aasta jooksul konflikti lahendamisel tegelikult üsna viljatuks. Ehkki nüüd on siiski mingid konkreetsed sammud astutud. Praegu on ÜRO eksperdid ka siis Süürias tegutsemas, kuigi juba esimesed teated on sellest, et, et see töö on keeruline, kuna tõendeid on, on hävitatud või püütud hävitada. Loodetavasti siis nädala lõpuks ka ÜRO eksperdid mingisuguse esialgse hinnangu suudavad öelda. Nii mõnegi riigi eksperdid on öelnud, et, et jah, nii keemiarelva kasutamine kui ka vastutus siis Assadi režiimil selle kasutamise eest on, on nende jaoks ja nende poolt tõestatud. Kaks ja pool aastat kodusõda Süürias on näidanud, et poliitilised ja diplomaatilised jõupingutused pole lahendust andnud. Ja on ka küsitud, mida kavatseb Eesti selles olukorras ette võtta. Vastav välisminister. Me oleme nende kahe aasta jooksul panustanud peamiselt põgenike abistamisse ja andnud humanitaarabi, aga rahalist toetust siis naaberriikidele põgenikelaagrite ülalpidamiseks, et värskelt siin uue põgenikelaagriehituses Jordaanias Eesti osaleb nii oma ekspertidega kui ta rahaliselt ja seda tegevust me oleme valmis jätkama täna, noh, mingisugust nii-öelda sõjalist kava Eestil sellesse sekkuda ei ole. Ja teemade juurde Keskerakond valis sügisesteks kohalikeks valimisteks oma valimisloosungi, millise, selgitab erakonna peasekretär Priit Toobal. Aga Keskerakond nende valimiste eel ehk sügiseste kohalike valimistel ütleb, et valijad üle Eesti, et meie oleme valmis edasi valijate nimel valijate heaks tööd tegema ja meil ongi seekord ühesõnaline ja see on siis töötab ja siis see annab ka hüüumärki sinna juurde, nii et Keskerakond töötab, meie ideed töötavad linna juhtimisstiil töötab kõik see, mis me oleme teinud ära niipealinnas kui ka mujal, kus me oleme nelja aasta jooksul võimu saanud teostada, kõik töötab. Ja kõik need lubadused, mis piirkondades rikkides ligi 200 või veidi rohkem kui 200-st nimekirjad, kus keskRauslikvideerivat oma ideed välja pakuvad, et kõik need 3000 või veidi rohkem kandidaati tahavad teiste inimeste heaks tööd teha koos oma ideedega ja ma arvan, et loosung seekord tõesti inimestele läheb korda ja töötab nende peale. Haapsalus kohalikel valimistel osalevad erakonnad on teada andnud oma linnapeakandidaadid, nendega vestles Ivar Soopan. Kui otsida linnapeakandidaatide isikuomadustes või ideedes erisusi, siis neid leiab, kuid ühes asjas on nad üksmeelel, jätkab Reformierakonna linnapeakandidaat Urmas Sukles. See raudtee taastamine peaks olema iga erakonna, kes Haapsalus kandideerib. Esimene prioriteet. Raudtee annaks Haapsalule nii kuurortlinnale kui turismilinnale kui ka ettevõtlike inimeste linnale väga palju juurde. Keskerakonna linnapeakandidaat Peeter Vikman näeb raudtee taastamise vajalikkuse kõrval veel üht nüanssi. Raudtee peab olema väga kiire, vähemalt tund või alla selle pealinna tagasi, siis tekiks alternatiiv Haapsalu kui elamiskoht võrreldes suurlinna madalatena. Ka IRL-i linnapeakandidaat Merle Mäesalu raudtee-usku, seda enam, et ta on poolteist aastat juhtinud maavalitsuse raudtee taastamise komisjoni. Siis mul on olnud see võimalus maavalitsuses töötades olla selle projekti juures, nüüd ma arvan siis rohkem kui poolteist aastat tagasi, kui meil maakonnas moodustati raudteekomisjon ja mina tolle tehniline koordinaator olen, nii et sestap olen ma igati võib-olla natukene rohkem tehniliste üksikasjadega kursis. Keskerakonna kandidaat Peeter Vikman peab üheks pakiliseks lahendust vajavaks mureks Halba tänavate olukorda ja. Koolimajade selline sanitaartehniline seisund on küll tehniliselt kõik korras, aga võiksid paremad välja näha. Tänavate ja koolide remonti tähtsustab ka Reformierakonna kandidaat Urmas Sukles, kuid soovib suurendada ka näiteks lasteaia töötajate palku. Aga ma arvan, et järgneva nelja aasta jooksul me võib-olla nii palju ei peaks panustama oma linna raha eest ehitistesse, vaid pigem sellisesse sotsiaalsesse ja heale sfäärile. IRL-i kandidaat Merle Mäesalu pole rahul, et Haapsalu on küll suvel elav, aga linnakodanikele jätkub enamikul osal aastast vähe tegevust ja ettevõtjatele pähe tulu. Fookus peab olema linnakodanikele, et kõik see ka ülejäänud üheksa kuud oleksin hea ja väärikas elada. Kui kandidaadid konkurentide isikuid või ideid hindavad, siis praegune aselinnapea ja linnapea kiidavad teineteist. Kui jutuks tuleb praeguse opositsiooni esindaja Merle Mäesalu, siis on tunda kriitikat. Põhjuseks võib olla see, et viimati kritiseeris Merle Mäesalu ajalehes Lääne elu teravalt praeguse linnavalitsuse ja linnapea tööd. Sotsiaaldemokraatlik erakond linnapeakandidaati välja ei pane, leides, et linnapea tuleks valida konkursiga. Ivar Soopan, Haapsalu. Sotsiaalministeerium on alustanud kollektiivlepingu läbirääkimiste eelnõu väljatöötamist, mis on eelkõige seotud dokumendi täna päevastamisega. Margit visak jätkab. Ametiühingud tööandjad ja riik on asunud kaasajastama kollektiivsete töösuhete regulatsiooni. Sotsiaalminister Taavi Rõivase sõnul on kaardistatud alla 10 sellise teema, kus on veel vaja kas siis kokku leppida või siis otsus langetada mis on nende kollektiivsete töösuhete uuendamise põhjus üldisemalt, selgitab minister rõivas. Päris palju olnud õiguskantsleri pöördumisi, kus juhitakse tähelepanu näiteks sellele, et hoiatusstreigi etteteatamise tähtaeg, mis puudutab tööandjaid, kes ise ei ole tegelikult selle tüli osapooleks, vaid vaid noh, näiteks on tegemist ühe sektori streigiga ja teised sektori soovitakse sellega toetuseks kaasa minna, et see praegune seadus alal tähtaeg kolm päeva on liiga lühike, see on põhiseadusega õiguskantsleri hinnangul vastuolus, noh, me ei saa jätta sellisele tähelepanu juhtimisele reageerimata. Ta, ja meie ettepanek on seda pikendada viie päevani. Samuti loodab minister saada uuenduste käigus selgusele, kas Eestis on streik selleks, et reageerida töötülidele või luuakse uus nähtus, ehk siis poliitiline streik. Mina arvan, et me peaksime Eesti seadustes selgelt välja ütlema, et Eesti, see ei ole poliitiline streik, lubatud streik on selleks, et töötülisid lahendada ja ma arvan, et see loob tuleviku tarbeks palju selgema õigusruumi kui, kui, kui praegune on, et praegu meil võib-olla on seda raske välja lugeda, kuigi kuigi eksperdid ütlevad, et ka praeguses õigusruumis tegelikult poliitilist streiki meile ette nähtud ei ole. Kui nende konsultatsioonidega lõpule jõutakse, siis saab ettepanekud edastada kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja tõenäoliselt on see eelnõu valmis valitsusele esitamiseks. Selle aasta lõpuks. See tähendab seda, et ülejärgmise aasta algusest oleks võimalik seda jõustada ja Eesti saaks nüüdisaegsema kollektiiv. Säte, töödus suhete õigusruumiga. Ametiühingute esindajad on lubanud anda oma hinnangu tänaste läbirääkimiste kohta täna veidi hiljem. Hispaania ettevõtte CAF tutvustas täna uusi moodsaid tramme, mis mõne aja pärast Tallinnast sõitma hakkavad. Lähemalt räägib Kai Vare. Tellin ostetakse saastekvoodi müügikokkuleppe alusel 16 uut trammi, esimene uus sõiduk peaks kohale jõudma järgmise aasta lõpus. Tallinna linnatranspordi aktsiaseltsi juhatuse esimehe Enno Tamm ütles, et selle ostuga astutakse minevikust otse tulevikku. Olevik jääb vahele. Kiiremad ühendus ajad vaiksem, müra mugavamad ning reisija sõbralikud trammid. Mida uusi tramme valides kõige olulisemaks peeti? Meie poolt esitatud tingimuste hulgas oli olulisel kohal aku võimsus, konditsioneer ning uste arvud, et siis reisijatel oleks võimalikult hea sisse ja välja tulla. Hispaania ettevõtte CAF fon tramme tootnud üle 100 aastaga valmistatakse ka kiirronge ja muid rööbassõidukeid. Kahvli trammid sõidavad muuhulgas Stockholmis, Amsterdamis, Lissabonis. Trammid kohandatakse alati vastavaks konkreetsele linnale. Näiteks Tallinn kavatseb pärast kogu ühistranspordile teha ühtse kujunduse ja uute trammide puhul on sellega juba arvestatud. Sekti tehniline juht Ramon kassale kirjeldab trumme täpsemalt. Uued trammid koosnevad kolmest moodulist, nad on 30 meetrit pikali ja 2,3 meetrit laiad. Trammides on viis kahe poolega klaasist ust. Klaaspind on üldse palju, et inimesed hästi välja näeksid ja valgus hästi sisse pääseks. Trammid on madala põhjaga ning sõidukis on kaks laiemat kohta lapsevankrite ja ratastoolide jaoks. Uued trammid on ka energiasäästlikus. Trammis on superkondensaatorsüsteem, mis võimaldab salvestada pidurdusel tekkiva energia ja kasutada seda hiljem kiirendusel. Samuti saab tramm sõita lühikest maad näiteks järgmise peatuseni ilma toiteta, kui liinil peaks mingi probleem tekkima, kirjeldas kassale uued trammid hakkavad esialgu sõitma neljandal ja osaliselt ka kolmandal liinil. Selleks tuleb nii rööpad kui kontaktliinide ümber ehitada. Esimene moodne tramm jõuab Tallinna järgmise aasta lõpuks, ülejäänud 2015. aasta jooksul. Enno Tamm loodab uusi tramme veel juurde. Kokku on linnatranspordi aktsiaseltsil praegu 78 trammi. Täna toimus suures väinas merepäästeõppus, kuhu olid peale Eesti päästekopterite kaasatud ka kahe naaberriigi Soome ja Läti päästekopterid. Parvlaevalt Saaremaa evakueeriti m3 kopteriga õppuse käigus kümneid inimesi. Margus Muld käis kohal. Eestil on olemas kolm Augustav Estland tüüpi päästekopterid, tõsi, ainult üks neist on ööpäevaringselt valmisolekus. Samas on naaberriikidega kokkulepe, et vajadusel abistatakse 11 ka kopteritega. Jürgen Saarid politsei piirivalveameti lennusalga lennutegevuse koordinaator. See oli. Päeval juhtus olid kolkamajaka juures, hollandlased hoidis kahes süstlaga merega jakiga, ilm muutus, sattus hätta ja ostis Lätti, kopter otsis meie kopter ja Läti laevadelt täiesti. Jaan otsingu-päästemissioon oli ja meil on varasemalt on olnud niimoodi, et on lätlased aidanud meie vetes siin Liivi lahes igatahes meremeest transportida, ole meie käinud abis lätlastel siin Riia ja Stockholmi vahelise nii laevadelt oleme käinud toomas, et iga aasta paar juhtumit on ja samamoodi on meil Soome lahe peal soomlastega ühiseid asju, et tööd on meil päris palju, et me teeme erinevaid asju peale selle merepäästenoh kõige suurem tööpõld, võib-olla meil meditsiiniabi samast Saaremaalt, kes arvasid, et kõige rohkem isegi üks, 60 70 kord aastas transpordime inimesi siis mandrile, aga, aga kõik päike, saared, Kihnu, Ruhnu, Vormsi, Hiiumaa, Prangli aegne otsingusündmuseid on meil vähemaga, aga on ka mereotsinguid üks 20 30 kord aastas, kus me peame ka helikopteriga aitamati saada hakkama paatide kaatritega suurt õnnetust on tegelikult, olen teinud. Noh, Eestis on taasiseseisvunud Eestis olnud ühe korra, ent see Estonia katastroofi seal teistmoodi sündmusega tegemist. Laev uppus ära, sündmus oli, mis andis tõuke, et Eestis üldse päästestruktuur loodest päästekoptereid otsite ja ja merevalvekeskus loodiat, samas meil ei olnudki Eestis struktuuri suuremahuliste ei ole õnnestunud, et aga selliste väikeste evakuatsioonilaevalt fotodes haigestunud inimese või viga saanud inimese evolutsiooni, seda noh, meie meie teeme, ma arvan, viis, kuus, seitse korda sõltub aastast, aga seda ikka teeme päris korra. Kuuse, tule. Eesti vastutusalas toimub aastas üle 300 mereintsidendi ja enam kui pooltel juhtudest kasutatakse ka kopteri abi kas siis otsingul või päästeoperatsioonil. Päästekopter jood pärast õhkutõusmist Tallinnast umbes tunniga igasse Eestimaa punkti. Margus Muld Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele Saaremaalt. Viljandi volikogu otsustas eilsel istungil erakorralise eelnõuna katkestada Mark Soosaarega Viljandi uue kunsti muuseumi maja hoonestusleping. Selle asemel tahab linn samale kohale rajada eakate ja puuetega inimeste päevakeskuse. Mari Rebane uuris teemat lähemalt. Linnapea Loit Kivistik sõnul oli hoonestusõiguslepingu katkestamiseks mitu põhjust. Täna Viljandi linna ja uue kunsti muuseumi vahel sõlmitud hoonestusõiguse leping, mis sätestab ajalised terminid sellele, millal ujumasse muuseumit ehitama hakatakse ja millal peab olema uuemasse muuseum nii-öelda käiku võetud. Selle tõttu tärmin oli esimene juuni 2013. See aeg on möödas ja hoonestusõiguslepingu alusel on siis õigus Viljandi linnal algatada hoonestusõiguse tagasilangemine Viljandi linnale. Teine põhjus oli Viljandi soov rajada päevakeskus heale kohale. Konkursil leitud rendipinda pidasid nii linnaeelarvekomisjon kui ka volikogu aga liiga kalliks ning soovitasid hoopis linnale kuuluvate hoonete seast alternatiive otsida. Kivistliku sõnul võeti Mark Soosaare kasutuses olnud majale ehitajalt hinnapakkumine just selle asukoha ning seisukorraga sest hoone on varisemisohtlik. Kuigi hind tuli lõppkokkuvõttes sama, kui olnuks rendipinnal, kiitsid nii eelarvekomisjon kui ka volikogu plaani heaks. Protsess lükati käima. Mark Soosaar ütleb, et nii ta seda asja ei jäta. Juba ainuüksi projektile kulutatud kahe miljoni maksumaksja krooni pärast. Kindlasti riigikontroll hakkab selle asjaga tegelema ja Viljandi volikogu otsuse kindlasti vaidlustama. Kohtus. Linnapea Loit Kivistik ütleb, et muuseum võiks linnas olla küll, aga Mark Soosaarel oli rohkem ideid kui vahendeid nende teostamiseks. See muuseum nõuab ülisuuri investeeringuid ja kahjuks see ei paista realiseeruvad viis aastat oleme ainult kuulnud seda, kuidas kohe-kohe sellele järgnenud, et väga selged suunised, et teil on omad mehed Riigikogus, mis iga seda poliitilist otsust ja las see raha tuleb siia. Kahjuks ei käi need asjad niimoodi, et need on pandud nagu Mark Soosaare poolt linn nii-öelda tanki, et las linn otsib raha ja aitas selle muuseumi üles ehitada. Linnal on väga palju muid kohustusi ka linnakodanikes. Soosaar väidab aga, et Viljandi linnavalitsusele hakkas kiire eelseisvate kohalike omavalitsuste valimiste pärast. Valimisteks ma arvan, kas kohtuveskid ja riigikontroll jõuavad seda küsimust. Mitte nii, et ma arvan, et kui Reformierakond ja IRL, kes Viljandi linna valitsevad, tahavad valimisi võita, siis nad peavad ikkagi sotsiaalkeskuse jaoks mingi parema variandi kiiresti leidma. Linnapea Kivistik vaidleb vastu. Niimoodi see asi seal, see protsess liikus, et siin ei ole nagu valimistega kõige väiksematki seost, nii et ei maksa intriigi otsida selle koha pealt. Linnapea sooviks uut päevakeskust valminuna näha juba pooleteise aasta pärast. Ühtekokku peaks uus eakate ja puuetega inimeste päevakeskus minema viljandile maksma 1,2 miljonit eurot ja seda 10 aasta peale kokku. Spordisõnumid võtab kokku Taavi Libe Eesti juunioride võrkpallimeeskond alistas Türgis jätkuval MM-finaalturniiril seitsmeteistkümnenda kuni 20. koha turniiril Maroko kolm. Kaks, kuigi ei geimidega null. Üks ja üks. Kaks kaotusseisu. Eesti parimana tõi Renee Teppan 22 punkti, Taavet Leppik lisas 15 punkti. Homme kohtub Eesti Ruandaga, kes sai täna kolm, kaks jagu Venezuelast. Lõuna-Koreas toimuval sõudmise MM-il jõudis Eesti neljapaat koosseisus Kaspar Taimsoo, Sten-Erik Anderson, Allar raja ja Kaur Kuslap laupäevasesse finaali. Oma poolfinaal lõpetati, teisena sõideti tõusvas joones ja finishis kaotati võitnud Horvaatiale kahe sekundiga. Kaspar Taimsoo. Stardis natukene. Võtsime rahulikumalt, et on olnud natuke sellist ebakindlust. Esimestest oli toimetajal meil just, et ei saa nagu seda Paetavasti vabaks, et kui natukene rahulikum start teha, siis saame päeva pärast kümnendat tõmmet kätte, et siis see käib väga kiiresti, aga ütleme ikkagi siis juba nagu vahel tekib väike sisse, et et seal on ka niisugune nagu vajakajäämise kohta ka, aga õnneks seekord distantsi suutsime seda tööd palju nagu tagasi teha ja olime täitsa nagu ilusasti pildised. Alguses olime natukene maas, aga võitsime tugevalt järge ja see oligi kõige tähtsam, et lõpptulemus sai garanteeritud. Tallinna lahel toimuval purjetamise finn-klassi MM-il ei toimunud teist päeva järjest nõrga tuule tõttu ühtegi võistlussõitu. Nelja võistlussõidu järel on Deniss Karpak kaheksas, Lauri Väinsalu 11. ja juhib britt Andrew Mills. Homne stardiaeg on paremate tuuleolude lootuses toodud kaks tundi varasemaks. Päeva esimese sõidu hoiatussignaal antakse kell 10 hommikul. Jürgen Zopp kaotas USA lahtistel tennisemeistrivõistlustel meesüksikmängu avaringis üks. Kuus, kuus. Kolm, kuus. Üks, kolm. Kuus, neli. Kuus, viis. Paanlasele marssell Granollarsile, kes on maailma edetabelis 43.. Mäng kestis kaks tundi ja 59 minutit. Kaia Kanepi eile vihma tõttu väljakule ei pääsenud, tema peab oma matši slovakitari Annašmeed lauaga täna. Eesti korvpallikoondis alustab kell pool kaheksa 2015. aasta EM-valikturniiri esimest finaalmängupulgaga Maria vastu. Avamäng peetakse Sofias, EM-ile pääseja selgub kahe kohtumise kokkuvõttes. Nõmme Kalju kohtub jalgpalli Euroopa liiga play-off'i kordusmängud võõrsilt prooga kodus kaotati üks. Kolm. Kas tuul purjetajaid homme Tallinna lahel soosib, teab sünoptik Kertu Vait. Eeloleval ööpäeval määrab Eesti ilma madalrõhuvöönd. Öö on vahelduva pilvisusega, kohati sajab hoovihma ja tekib udu. Puhub valdavalt nõrk edelatuul. Õhutemperatuur on seitse kuni 12, rannikul kohati 16 kraadi. Päeval on vahelduva pilvisusega ilm ning kohati sajab hoovihma, tuul on nõrk ja muutliku suunaga. Sooja on 17 kuni 22 kraadi. Nii laupäeval kui ka pühapäeval on Eesti ilma kujundajaks madalrõhkkond. Laupäev sajab vihma peamiselt Lääne-Eestis ning puhub nõrk muutliku suunaga tuul. Pühapäeval on aga sadu oodata mitmele poole Eestisse ning päeval võib sadu kohati tugev olla. Puhub mõõdukas lõunakaare tuul, Lääne-Eestis pöördub tuul läände ja tugevneb iiliti kuni 14 meetrit sekundis. Soojend on öösiti kaheksa kuni 15, päevasel ajal 16 kuni 21 kraadi. Aitäh Kertu Vait selline sai neljapäeva, 29. augusti Päevakaja järjekorranumbriga 19114. Mina näen Liisu Lass. Ilusat õhtut ja kuulmiseni.