Mõtleme möödunule, kuulates selles saates ühe endise eesti ohvitseri lugu. Kaarel Karu lõpetas Valgatööstuskooli ja gümnaasiumi eesti sõjakooli lennukooli. Õppis Tartu Ülikoolis Leipzigi Tehnikaülikoolis. Kui 1940. aastal Eesti sõjaväest, kujunes rahvavägi ja sellest territoriaalkorpus. Punaarmee koosseisus sai Kaarel karust suurtükiväelane. 1941. aasta suvel oldi õppustel Petserilaagris. Kaarel Karu. Üks hommikul tuleb, olgu staabiste normaid võtanud, tuleb sisse, poisid, kullake, ma loen nimed ette. Tulge kahe tunni pärast valmis, pange kohver number kaks ka hakkama ja auto tuleb, istute peale ja teid viiakse õppusele, mis oli Kohverbergaks niuke kergem, kas tualett-tarbed seisuks paar pesu, Jani vaheks pesu ja nii kohver number üks oli, seal oli niino ikka kõik sineli Ani, kogenoride varud ja niisugune suurem kohver. Me lasime omal veel teha, sest seal oli ette nähtud ka kõik, mis sinna pidi ära mahtuma. Ei. Selles telgis, kus me olime, oli kaks meest ka nimekirjas kes pidid sinna minema kahe tunni pärast pidi oli pärit ja üks nendest meestest ütles mulle, et karu küll on kahju, et sind selleni nimekirjas ei ole. Et see on tõenäoliselt ju ühe uue väeosa formeerimine, küll oleks hea sinu koormine asja ajama. Nad ei teadnud sellest mitte midagi. Ehk käidud nüüd jutud ja piiratud ja Petseri jaamas käid nii. Sellises 41. aasta 41. aasta suvel oli 14. juunil samal ajal, kus on siin prillita viidiviidile ohvitserid käratas samal päeval ja teie ei aimanud ka. Mehed lähevad, millal keegi ei aimanud, läksid ja siis üks veoauto autojuht sattus tagasi veadetu, muidu laagris ei lastud, neid ju läks nii-ütelda kõlakas, nagu sul kombeks, nii Saaveliinis öeldati kõlakad. Siis rääkisid, oli viidud siis sinna Petseri Petseri linna kaitseliidu majja. Siis rääkisid lauast tunnused ka seal nüüd vedelenud ei tunnused, siis see on selge, kui need ära võetakse, siis on ikka arreteeritud. Järgmisel hommikul siis oli koosolek pulga. Olgu staabis sellise 15. juuni ja no mina olin, vedeleb tallide juures keskel, jooksis mulle järele, et ruttu-ruttu olgu appi. Natuke hilja siis juba komissar rääkis juba, kui ma sisse uksest läksin, siis ta rääkis, et need olid äraandjad, disimenniki prindaatile ja nii, nii jutt käis vene keeles, vene glo ikka kõiki siis noh, tema oli, mitte politsei võituga polgu komissar Samussenko oli tema mittekomandör vaid komisjon, komisjon, siis oli komandör juba kah venelane, trossid enam ei olnud trossi, Janet, need viidi siis nii-ütelda akadeemiasse. Ja Tomberca diviisiülem oli juba teine, polguülem oli kah teene juba polguülema, üks major oli. No ja no siis oli pilt selge. Ma tuli sealt ära, noh minu politruk tuli minuga kõrvale, poled karmarcamsetationiersioon. Ehkki me saime hästi läbi maksta just minule seda nii ütles, aga noh ja ta oleks tõenäoliselt olnud veel, aga noh, sõda tuli kaja. Ei tea, kas ma nüüd rääkisin seda õieti või, või ütlesin palju, ma usun, et rääkisite nii, nagu oli, nii nagu oli ja neid mehi ei ole enam leidnud, ei ole. Mida piletite sõja esimesest päevast. Mäletan niiviisi, et meid kutsuti sööklasse kokkame, olime laagris. Petserilaagris kutsuti sinna Molotovi kõne südapäeval keset päeva. Väikese päike paistis ilusti. Ja tõesti ennem ei tea time kõht teiste kaitsesõda nii ootama, see oli, see oli tõesti kõikidele ootamata vaatamata. No ja muidugi siis järgmisel päeval laeti meid uuesti platvormidele vagunitesse toodi omal ja rannikule tagasi Tysotseerimis paika. Noh, siin siis formeeriti, siis tulid mobliseerituid veel siia juureniga, minul oli patareis, ei, peaaegu pooled tulid, noh, ei olnud ju täiskoosseis nirk, mehed suurteks midagi teadnud. Nad olid aega kunagi teeninud kaja suurtükiväes ka ikka, aga no niisugune suurtüki nagu näiteks see sõit 45 millimeetri tankitõrje kahur, see oli nii. Ta oli selle Rein metalli Rein metal 30 seitsme järele tehtud, nii, kõik meil Eestis üle 30 seitsmendad, tankitõrje polnud seitse, siis tuleb aru saada, et 37 millimeetrit ja 45 millimeetrit kaliiber ja kõik lukku, lukusulgur ja luku lahti, tulete tagasi, lööks kompressori peal ja kõik oli nii, ainult kaliiber oli suurem ja kompaktsem, raskem oli. Siis formeerisime, võtsime veel hobuseid vastu, Läänemaa hobused, elusad hobused või kui suurtükimees saadeti riidel Kopli jaama vastu võtma oma meestega, siis mõned mehed ja ma võtsin ettenägelikult juba sadulaga autoga mütsile veidi. Auto sõitis ära rasket hobuse tolku, ta saatis tagasi ja ma võtsin Radoleke kaasa, teadsin hobusega tagasi, ikka jätkasin nii. Ja oli hea, et nad jobusid, said ikka maha. Ja seal käis küll küll leid püstoliga mehi ähvardamas, et no koosseisus, see pidi kohe paugupealt tühjaks saama. Hobused ei sajud, hobused, platvormi kohad saab maha tuua. Ta nägi küll valinud teistsuguses vormis ja meil oli siis veel ikka nüüd eesti formi jäänuseid veel nii seljas ja ja kohe, püstol väljas, kohe muu. Mõtlesime poest, viiditatil käes on, ei saa, hobused nendega, hobused siin, tee selgeks. No kuidagimoodi sai see Asjerja ja äris hilja õhtul. Mehed läksid oma teed, ma ütlesin, minge, ma tulen järele, ma tahtsin ikka kodunt läbi minna. Oligi viimane, mis ma nägin oma naist, tema tütar nägin siis see oli viimane nägemine. Hommikul läksin siis üksusesse, seal oli juba tohuvabohu. Sooja tuleb, meil ei olegi aru, kas hobused on hobused veidi kõik jala nagu öeldakse, elava mehed saadeti, rühmaülem saadeti sinna, mehed istusid hobuse selga ja teine käekõrvale ja hakati ranniku poole sõitma läbi linna, noh muidugi hobused olid, kiskusin lahti, Saliani. No mina olin, vastutab muidugi, aga ma nagu alateadlaselt, et võtsin kõikides nendes rühmaülemate allkirja, nii palju hobuseid vastu võtnud. Edu olid mul ka ikka alles. Süüdistas mind neetud, kes oli soe polgu staabiülem ja vot need mul need olid, siis, ma jäin nagunii puhtaks, ta ikka kurjustas küll seal, nii. Vaata, mis ma teha sain, ma võtsin vastu, aga ma ei saanud igat hobust hakata siia küüti, mõni oli teie korraldus jala sinna need viidi siis sinna lasi koe äärde, mitte ainult nalja ei olnud ju nii palju, et seda omad hobused olid ikka tallis. Noh, need vaesed hobused kalasid samuti, need olid hoopis ühest ümbrat kohe äärmusesse nalja ja talu hobused jalu hobu, nutan oli küll eriti kaseid hobuseid tuli siis vähem kohale, dokumentide järele pidi tulema, kui ma ei eksi, vist 257 hobust, eks ju, pidime sealt vastu võtma. Aga palju neid sinna männikule kohale tulivad, seda mul enam meeles ei ole. Osa kadus ära, kadusid ära nagu mina tuli ratsahobuseid oma tulinud, seda praegust Gagarini jaamast, puiesteed, toompuiesteed pidi jah, nõmmelt läbi sõita ja see on linnas näha küll mõni hobusel seal Londoni. Noh, mis siin muud rääkida, hobusis, komplekteerisime, järgmine päev oli juba, oli juba käsknema jaama, neid koju ma enam ei saanud. Ja naine oli siiski kahele tulnud nõmmejaamaga tütar käekõrval välja. Et ikka jumala käte juba olime teel ja üle Narva ja ja Kaczynaja Leningradi sisse me ei läinud, pöörasime alla Novgorodi peale korralist ka sisse ei läinud nõuguris mööda sara Rusasse. Seal võeti siis mahaplatvormidelt ja siis isotseerisime seal ka nii. Linna Kasesalu oli seal suurtükid olid seadistust häiritud. Shan tegime õppuskanud nendesamade Kaasani üliõpilaste, keda me nimetasime, need ei osanud mitte midagi. Ma isegi õpetasin neid kani lukku, vähemalt oskan luku lahti võtta, kinni, lükati mürsu sisse lükata ja Need olid välja Õpetajate lehes ja mõned olid suurtükiväes aega teenida, aga no suurtükid olid, teised ju tuli oli neid seal õpetada, siis õppetasime rühmade kaupa ja kusjuures lahingud lähenesid. Jaanuar paar päeva, seal pandi uuesti rongi peale, viidi siis ja rindele ligemale. Sõitsime siis Porkovisse. Borkwi jama platvorm oli liiga kitsas, lühike ei võimaldanud mahalaadimist, hobused, suurtükid, ala oli leke, platvorm peab olema. Siis osa viidi minu patareiga Borkamist barjama vaheti väiksemasse jaama, sinna tõlkepatarei patarei komandör, no siis patarei hobused maha ja siis hakkasime keskkooli Ostrobere liikuja. No ikka tee oli lai liivane tee. No olukord selgitati niiviisi, et sakslane Ostrumisse teinud õhudessandi tuleb seda likvideerima minna. Siis läksime, ei saanudki poole tee peale, siis oli, siis oli juba vastas, meil see oli Mansteni tankikorpus. Esimene lahing oligi seal siis nendega. Esimese lahingus. No mul kõik uus toru oli seal. Maantee oli näha eluliste binokliga otsesihtimisega, tähendab kolonn liikus, Me avasime tule ja Nendele tuli muidugi ootamata ka ja ikka mõned autod läksid ikka põlema. Aga nad vastulöök oli ikkagi väga kiire, no need, need, need miinipildujad, need kaheksa kuni millimeetrise miinipilduja väga operatiivselt kergereid Ümera visata siia ja kergele tassida, seljas tassida isegi ja ja noh, miili tulid kaanega kastides ja nende miinidega me ei jõudnud, siis esimesed miini hakkas, hakkasid tulema. Me ei jõudnud positsiooni positsioonid maha võtta ja ühe minu kahuril kohe arvude vahele üks liin. Sihtur sai haavata kõvasti ja. Aga siis noh, need olid need lohvet, Korol, ühel torul Katymiini kildudega, tali nii hõredaks laastud. Ma ütlesin poistele katsuge kasepuidulatt ja siis muidu vedamisel tubantakuuli Carstitaalne sleppi. Et ta seal ikka püsiks vermeheks, tegid nööriga ümber ja siis ta ikka nii. Ja ükskord rännaku ajal Lähme jälle ja kamadiera patarei antakse kolonni pidi edasi. Ratsutan sinna vaatanud katsumuste autod, seal on kõik need, siis olid need nii rombid, need olid erit, kõrged ülemused, seal korpusekomandörid ja armee komandörid on, arvasin, et mis nüüd lahti, see on rohkem oligi seal pahandusi, sõimamise Alguellid, midagi kiita. Komandör, patria, Poznan, ronisin viisakuse pärast hobusest maha ka ikka. Kuidas siis oled sa hobus sellesse suur ülemusele Al-sektorist ja mõtlesin, et lisan söömata. Ütles kohe oma lehele. Andke andeks, mulle panid sinna, läksid vene keele peale, see oli jutt, nisukene käskis esitada Auda jah, eks mina panin siis oma mehi, aga no ei, nii kaugele ei läinud, see asi läks nii kiireks. No mis sellest sõjast siis veel rääkides, meie, eestlased, olime eriti ilusti imelikus nii olukorras, sest neid kahtlustati hirmsasti. Sõdurid ja venekeelset käsklusi peaaegu ei saanud aru, kas siis minna vasakule või paremale, pikemast jutust rääkimata, jah, ja seemned, käsud olid kõigil närviliselt, isegi polguülem oli nii närviline. Kurtna peatus ajal oli hirmus väsinud jalad kuumad Kärt säärikutest tõmbasid maha. Ütlesin käskijanna otsesemalt põeljal pikuta. Ta oli tulnud pataljoniülemad otsima käsk ja selle asemel, et mind tulla sinna üles ajama nii-ütelda, tõi selle polgukomandöri, sinna oks pistis kohe. No ja vot siis tagasi hakkame, hakkasime tulema, siis ikka pommitati ka vanad pidevas õhk oli nende päralt. Jarno tee palju ei puutunud, aga mõnikord on päris madalad ja aga üks lüli siis ikkagi ka läinud läksid meid madalast, ülejäänud olid madalad siis tagant ja vaata siis pardarelvade pommidega. Siis see tuli meile ootamata, siis sai ikka palju hobuseid ja, ja minu Botoriga nats lahendada ikka nii. Mina sain ka, oli seal, tulin hobuselt maha, hobus, hoiatki, hoiad kinni, lahti ta laseb, paneb, paneb minema. Oled jalamees otsijaid hobustel ega metageda ei olnud, aga ta lage teepõõsad ikka olid, olegi, öeldakse eestlased ütlevad. Säärane tee kohtad liiva soss. No siis me liikusime Ivani kõrvaltee peale, jätsime sakslane, pommitab neid ja peatee tulid nende käes. Kolonn jäi seisma, oma seisab ikka tükk aega juba ratsutan ettepoole, et kus kus seal Ropka on? Takistus-takistus. Oota üks väikene niukene, sillake väga vilets Rovi sillalatid sellele lahti käiks hobune, seal maad pekstakse, hobust ja hobust ei tõsta hakanud, ise üles ei tule, sest hoiab silda kinni. Vaatan kõrvalt ojad, ratsutan läbi elus kruusapõhjaga oja, hobuse vaevad põlvini vesi seal ja tagasi ja ütlesin kaelakoorid seal säilinud vaipa. Koorid hakkasid minema ja. Oligi õigem oligi läbi alguses dialoogi pidanud, sealt minema, mitte seda viletsa silla silla peal, seal seal, seal oli ta kolmekoht ja ta oli väga head tingimused läbimine. Jäin sinna ootama, et patarei tuleb kolonniga koodi järgi ratsutab siis üks kapten seal. Vaata, hobused, need hobused nahku kuumaga üks vangeri jäi sinna üks laeva angerja sinna. No hobuinimlikust seisukohaga põrkasid, jõuan alles, joovad. Aga ega see kapteni siis ei võtnud vaevaks, ega ta nüüd niivõrd närviline ta arvas, tõenäoline, et see jäi sinna kinni, nüüd hoia kinni ja ütleb sooles sudo klaas, see näitab näpata rohkemandi. Vaata kui ta nägi kohe, et, et ei ole päris nii. Peaks olema jahja 204-le rulliga rullijasenagaanse välja kohe ja hobust ikka see minu poole ja ma olin nende mahalaskmiste juba kuuluda Wilberg näiteks maailmameister laskmises see oli, see oli lõunadiviisis, üks jutt läheb ikka. Rebala, jah, tema oli oma polgu komissar maale, aga see mees jäi sellega vahele, et selle kuldkella Estanet laskmisest oli äravõtja, siis kaevati, eestlased kaebasid, et otsiti läbi ja sa ütled, et lasid arguse pärast, et seal varjamine oli käsnad kohe õhul olid, siis olid varjude kästud. Ja ta põhjendas seda, mahlasime sellega, et ta lasi mehe arguse pärast, et see näitab paha eeskuju, läks sinna ühe truubi alla ja aga ei unustanud võtmist. Maailmameistrikuld küll ta võttis selle kella ära, võttis selle kella ära, see sai talle saatuslikuks kribuna alla, tema lastiga, päris kohtuotsusega see kõik oli teada, teil juba ja see oli, see oli teada ja, ja vaata siis mul käis peast läbi, et no mis nüüd lasteaiast koera moodi maha lasta või paremuselt võtan ka. Kui ta nüüd ligemale tuleb, malase mulle oma püstoli ikka mul nii alter vanas sõjaväe eesti ohvitseri kes tulid väga vähe kandis ja Olük vahtkonna sulle siis nii, ja teised tulid raskemate mudelist, üheksaga, liivaprits oli ka raske. Ja needsamad rulliga, mis meile siis välja jaotlejatel ker raskemad. Mõtlesin, kui ta nüüd sinna juuremale sõidab, maasid puusalt, lasen sihtima ei hakanud oma lasteaia oskasin pool, kus me tehti ka, nii, ka harjutusi püstolilaskmises nõuellasime ikka neid, neid, neid mehi politruk, ega üle jah. No ja kui ta nägi vist seda püstolit seal minu käes ist. Tõmbas hobuse ringi, vandus küllike Herblasti. Tõrje, läks ära, andiski annuseid, jah, aga kas see oli paar päeva või oli see järgmine päev, ma täpselt enam ei mäleta, oli ühes kohas üks niisugune peatusi, kutsuti kokku sinna, polgule juurde antud pataljon tõenäoliselt ja, ja siis seal oli see kapten ka. Hakkasin ära tulema. Hobused olid natuke eemale käskelaga, tahtsin juba sadulasse seal hüpata. Keegi hüüab, et tehtavarist tuleb juure. Need käe õla peale, detavarjusk prestiiminedaksi, raskema põllu seal oli, oli seesama veel, ta lõpuks sai aru, et sealt tuligi õige tee läbi minna, noh, aga ta ei, ma pean tõesti ütlema. See mul vedas selle võrra, nojah, oli, on seal no ja annavad, kui õnnestunud juttu, siis ükskord räägiksin teile veel seda, et siis tuli korraldusmäärused, komandör võis lasta oma alluva maa, kui ta leidis, et ta ei täida oma ülesannet või hakkab vastu. Ja seda oldi väga kärmed nii kasutama. Näiteks meie polgu staabiülem major soe ja meie komissar Samussenko lasti maha. Ega see teie silmal leidunud peaaegu isegi Johan reegel kirjutab selles oma pragmentaariumis võrdlemisi hästi, väga hea raamat selle selle olukorra kohta ja aga võib-olla siis muidugi sellel ajal ei tohtinud seda nii kirjutada, et saksa agendi tümme rõivastatud saksa kliendid on, need ei olnud saksa kliendid, tõsi on ka see, et nad olid meie oma haubitsa polgu komissar. Tal oli kaasas ka üks mees veel. See jättis oma kahurid sakslaste kätte sinna. Ja et nüüd, kui ta kedagi süüdistada, siis tuli muidugi neid tuli süüdlasele, jah, no hiljem nagu hiljem ma nüüd täpselt ei tea ka, kuidas see olukord seal lahe, aga ma kuulsin, et see oli ise ka läinud tribunalile Allase. Laskja. Väga palju on viimasel ajal kirjutatud ja räägitud territoriaalkorpuse eesti sõdurite ülejooksmisest vaenlase poolele. Kuidas see küsimuste jahmele nüüd räägitud, palju on ka ülepakutud? Muidugi kõvasti on muidugi mõned võib-olla ka vaevatud sõduril, niisugune sõdur ei julge lihtsalt üle minna, sest üleminekul ta sakslasi maha lasta, aga ta ei tea, mis mees sa oled ja kust sa tuled? Suurem jagu langesid ikka vangi. Sest olime ümber piiratud. Näiteks niisugune, nüüd ongi kohane seda rääkida hiilu, sellest on siin meil, Eesti ajakirjanduses ju kõik lehed kirjutasid ja hilo lahingusse jahiluba televisioonis näidati ja seal vot see on loogiline jätk sellele olukorrale. Seal oli 30000 umbes, Need olid kõik nii rõngas, Porkovial juba käisid lahingud saksa Porcos pooleldi nii sees. Ja siis anti esimesele pataljoni käsk minna diilu alla. Aga sellel naerlases antakse käsk, ega siis keegi ei üteldud, lähevad ja nüüd selle sellepärast jäävad mu lähed ja teed seda seda küsida palju tohtinud, ise oli kahjulik isegi. No ja siis minu patareis ka neli toru kaasa sinna ja ma ise läksin, kajab Olgole meile, ütles, et kaks toru jäitsestina staabi juureni staabi kaitset ja ma läksin siis kaasalu polguülema, silma all närviline ja muidugi see olukord oli ka niiviisi sendi. Närviliseks läheb igaüks, kui eks diviisi ülem käis temale peale jälle ja ütlesin. Öösel läksime ja väljaspool teid üle raudteetammi, veeretasime käsitsi suur tikitud hobustega ei saanud, hobused käekõrval, madalama tammi kohalt ja suurtükid eraldi. Rakendus ei saanud neid üle tuua. Ja siis läksime nüüd sinna iilova alla ja ka hommikuni juba suvine ööga see palju seal ei ole. Ja siis salvid juba kaevikud kaevata, et noh, need kaeviku profil muidugi meile ei sobinud selle teistpidi, aga aga no ikka siis kaevikud. Lähen teadis natuke rohkem kui mina, kapten kalašnikov oli esimese pataljoni komandör, jalavägi ja jagati selle ära ja sildasid sina oma patareile omashampuskemaidi samme, seda noh, ma ju ei taha, sinna jäävad Dainivad blokeeruvaindia roogu. Siis masina Aniginatiiv nyyd üles, seal siis hakkasid tulema kasvatused, tulin ja tangid eriti tulid. Teil olidki tankitõrje ja sellega lasime, lasime, lasime tankinud põlema, ei läinud aga iroomikut puruks, ta hakkas ikka seal nii kohapeal ringi käima ja. Aga nad viisid ta ruttu minema, et seal elik tehnika oli ka ja aga siis hakkas tulema see kolm päeva oli see lahing ja no laskemoona enam ei olnud ja süüa ka enam ei olnud, noh, süügiga veel kuidagimoodi, aga ega ela müruta sai sõdihikaja. No suurtükid jäid kõik siin aga neid siis siis muidugi me võtsime, noh, siis oli kõva käske, lukud välja ja. Mürsk ei olnud ka nii, et lased, paned midagi sinna, takja rauda, lähed mürsu ja siis lõppraua lõhki, aga me võtsime lukud välja, lukud viskasime jõkke siis. Et nii ei tohi jätta, ju. Lähed ise tribunali alla ja seal õige kah, seda ikka vedajat. Ja siis öösi siis tuli mu 40 mees sealt nii ära. Kapten korist oli veel, kes seda organiseeris seal ja seal oli haavatud kah mõned ja tulime siis sinna omade juurde ebaega see ei olnud mitte meie üksime lit, hoopis võõrad lõksud, see siis oli kohe meil relvad ära, vöörimaid. Seletad küll, aga see seletab palju loe. Tänu sellele, et hakkasime ütlema, et meie siin lõuna pool raudtee meie juuksed tuleb, olgu, võtsid siis sideme ja siis tulid paar Meie omad ohvitsere siis plastika lahti, meile need väga kaua ei tulnud ilma rihmata esitada, väga ei tulnud jah, aga nii oli siis sellel ajal ja no vot ja sellepärast nüüd väga raske nüüd nüüd süüdistate kaslased sõdureid seal ja nii, et ta mõnikord ei sõdinud, hoidis ennast küüru seal kuskil põõsa varjus. Aga suurem osa jah, muidugi langesid vangi lihtsalt ja seal oli mitte ainult Eesti juuksed, langesid ju kõikide rõngaste jäiljane. Kas see oligi teie viimane lahing 41. aastal ja jahiloa, see oli viimane lähimal ja ja noh siis seitsmeil muidugi see oli, üksused olid ka nii juba hõredaks juba jäänud, siis igast rusuvalt veel taandusime läbi ja Zolt seal veel ja siis komplekteeriti meid ümber ja siis võeti rindelt maha kõik pall, eile sõdurid või kõik, kõik, kõik maha, eestlased, lätlased ja oli kuulda, et nad olid olnud ka ikka seal kuskil. Siis viidi ära rongi peale ja nüüd läksid Uuralid. Mind sellest pataljonis päästis seed Tšeljabinskis ohvitserid, kellede üksused ei olnud komandörid, reserv nimetati neid nii. Neid ankeeti kirjutati, kõik, käisid need seal nii rääkivusi üle kuulamas. Küllap ma ise ütlesin muudelt, noh, et mul ikka lenduripaberid kaja. Vaata siis sellepärast mailis marsikorras nagu antakse, kommenteerimine läheb, igal jaamas on ju sõjaväe kommentuur saadab siis sind edasi ja saadeti Irkutskis. Ja seal siis valmistati ette sturmaveid tüürimehi, lennukoolis lennukoolis ja nendel olid lennugava kah teatud elementaarne küll oli. Aga noh, tüürimees pidi ikka lennukist natuke kursis olema, mitte ta nüüd. Et nüüd piluteerib Games maandub kahele. Aga see, see programm ise, kaua see ei olnud neil, aga no see navigatsiooni peamine kaardi lugemine oli euriga, vot niisugune tegevus siis oli, siis lugesid, nendel navigatsiooni siis, siis oli jälle ülesanne, kaari tulid kõvasti. Alguses oli ikka raske, seal alguses ei tahetud üldse tööle lastagi. Komissar ütles kohed Online jämets. Postil Rawoodi. Karmartowitzee noh Nojah, kooli ei ole, muidugi sai ka aru, ma kuulsin, ütles, et kallis väljaid, kui tahan balletid. Ma ei ole tõesti kilomeetrit, kui tahan balleti teha selgeks, et lugesin niisama neid nõndanimetatud klassitund kaheksa ja pool vene keelt ka ei tea, kuni väga ladus olnud ja kirjeldus ka midagi õieti ei ole. Lõppeksid lubati ikka lendama ka. Lõpuks 44. aastal ikka siis kirjutasin raporti ja rinde, kes tahtis minagi siis keelata ei saadiga. Polgule jälitas ka, aga noh, õieti ütelda polgu komissar ikka, see liigub pidevalt, kahtlustatakse sind, iga liigutus. Ära siis formeeriti need uued polgud määrati rindeüksusse, rindeüksusi ja jälle nendel oli ju, nendes turmanitest oli suur puudus pirueti ikka neid terve mees ega sealt palju hariduse peale ei vaadatud, kui tervis oli korras sisse, nii natukene ikka. Kirjaoskaja olid siis õpetajate lihtsalt välja ja sa olid siis hävitaja hävitajal kohaliku tegevusega, sealsamas Maasi juhitakse juhid sind keegi seal lüli üle ülevad varemgi pilooti kogenenud. Peab hea olema manöövrid, Khani ja oskama ikka ühtteist, aga tüürimehel on vaja ikka rohkem teada ja vot neid oli vähe. Siis olin eskaadris turman. Siis lendasime seal, noh sageli oli juba siis nii maha surutud, aga veel hakkas ikka õige kõvasti vastaks akus, eriline sel ajal oli, mina olin sinna põhjapoolne, Königsbergis olime Ivano Königsberg, vallutati veel ka sellel ajal oli teine valgemale rinne oli seal ja 16. õhuarmee oli siis sealt lahingud käisid juba Saksa territooriumil, jah, Saksamaa territooriumi juba ja noaga. Mis auaste teil oli, selle naalin siis vanemleitnant ja mis, mis marki lennuki peal te lendasite, mul tuli kahel lennuki peal seal selle Hill kaks ja seal ründelennuk ründelennuk, jah, ja, ja hiljem siis noh, surmani lendasin vähem, siis läksime sele. Lill neli ka see oli pommitaja B kohv kolm, jah. Ja see oli siis kaugpommitajad, igav pommitaja jah, nutma neid oli, paljud, olid nad kohandatud luure luureülesanneteks nad sisse monteeritud Ivani fotoaparaat nendele ja noh, nendega pidevalt tenorisse ja ükskord juhtus niisugune äpardus, mul on niisugune noorele jahilaager, oleks ju tankid täisk kütust panna. Oli niisugune komme, no ülesande järele lennata on väha, milleks sul pantvangid täis panna, vaata, kardeti, et kus sa ikka läheb. Saksa hävitajad ja ehk ei olnud ette nähagi, mina ise arvasin ka ja mulle öeldi ka andaksika orientiir kaasa niino, seal tädilt luureandmed ja sellesse piirkonda lennata ja siis pildistada tagasi tulla selle saaga vägede, seda paiknemist, seda uuriti siia. Et hävitajad tulid, kimbutavad nojah, no siis kuidagimoodi said seal välja mõnu juurde, mina ei pluateerid, ma olin sel juhul, kui luurele minnakse, siis on tüürimees on komandör, tähendab tema käsu järele peaks ekskursi sättima ja kõik ja no aga kui hävitajad kalasid, peab ise oma oma peaga, siis ei aita seal Sul midagi, otsesel surmal peab juhendama, aga hiljem siis muidugi minu korraldusel jääk küll kütust ei jätku. Tagasisõidukina sõnul need pendel, lennuväljad mida teadsime umbes niimoodi kaardi peale ka nii ära märgitud ja siis ühele koodiga lubaduste ja siis sai sinna maandatud. Nendel lennuväli oli juba liitlaste poolel. Jah, see oli juba liitlaste poolel. Inglased olid ja siis oli Belgia territoorium. Temaandasite Belgias inglise lennuväljal ja noh, mis seal siis nii see oli, väga hull ei olnud, nemad vendasid küll meie Kiievi ümbrusesse siin mul ka tagasi lennata, tühjad võeti pommid peale lennata ei ole tagasi, nii et see väga hull ei olnud ja meie mehed teadsid, meie lennuvägi teadis väga hästi, kus nad seal asuvad ja nii ja majanduslike seal. Nojah, no mis sa teed, kas tulla siis hädamaanduda vaid kuidas need vastu võeti? Vaat see sai ikka mulle kani saatuslikud alguses muidugi tulin tagasi, järgmisel päeval keedeti Malotšikk ja kõik ja puha, aga noh, see oli kõik kirja pandud ja see oli üks peamine, mille, mille pärast mind siis 24. juunil 45. aastal arreteerid. Kuidas kinnivõtmine oli, kuigi seda kindlasti ei ole meeldiv meenutada, aga kuidas see toimib, väga lihtne. Kutsuti staapi. Diviisi staapi, kutsuti mitte tooma polgust diviisi staapi, sõitsime autoga, meil olid siis need sisulised meile Chipid ka juba veel käsutuses. Muuseas võtsime sellest siis modifitseeri mehel Brandenburgi rajoonis, võitsime inglaste käest seal Elmo vastu. Nemad olid vallutanud, seal see oli, leppe loovutasid oma territooriumi, seal sõda oli võidetud, jah-sõnani võidetud juba ja Marial kohe staabis staabi saatsin, kutsuti. Seda noort meest ma tundis laadigandi seal ja et tema käitumine oli kuidagi kadelgi. Ootan tunni, ootan kaks pataljoni ja pataljoni. Aimasin, et midagi on viltu. Oligi siis ühte kohta. Smersoline vastuluure. Ja hakkas siis kohe uurima, hakkas sellest peale milleks teil oli, teil oli ettekavatsetud kõik nii ja ja mis ülesandega, mis luureülesande, kellel oli, tulite tagasi luuret siin teostama ja vot niisugune täiesti ebaloogiline ütelda, nõme asi. No aga seal ei tee talle selgeks, et see nii on. Abilotaažis mina olevat käsu andnud ja andsin ka muidugi loomulikult ma vastutasin selle ülesande täitmise eest ja lasi vist ei piirdunud siis ühe ülekuulamisega. Ei noh, see pikk, ma ei tahaks meilegi rääkida, sellesse vööri võeti ära ja aasta tulusid ei võetud, need jäid ikka veel leitud, olite ikka või siis oli kapten juba ja. Ja siis kõik need välismaal õppimine ja kõik Saksamaal ja kõik. Siis tuli kogu minevik ei tohi laduda kõik, isegi need mikkus organisatsioonis vad Kalevi spordiVeius. Reaktsioon Meie organisatsioon, skaudid maisel loll k ristimisorganisatsioonist te olete nüüd olnud skaudid? See pani vereviilus ja noh, nad ikka nii need kogunes jana. Leningradi toodi. Leningradist Tallinnasse, sest oli vaja Nad kahtlustasid mind nad siin kohapeal ikka tuleks, tuleks veel midagi nii lagedale. Tallinnas mingi kuulati üle ja siin oli kohus ka Toompeal oli sõjatribunal ja. Kaitsta ennast võimalike ellu. Kas kaitse oli, mida, mida ma ei olnud mingit kaine tõlk oli, tõlk oli küll. Tõlk toodi muuseas, ohvitserid olid eestlased. Tõlk oli eestlane ja siis oli kohtu eesistuja. Ei olnud. See oli, eks, eks, major. Vene mees ja noh, mida ma talle ütlen? No aga süüdistus oli ju mõttetu. Nüüd tagantjärele nüüd nii-ütelda, hea küll, et oli mõttetu vihkimat kaheksa p. Paragrahv koduva reetmine relvaga käes. Kas teil autasusid oli? Nüüd need võeti kõik ära, mis teil olid, no punatähe orden oli voolama, anti pealegi Krõlwaldi palkade oli viis tükki, see ei olnud nii personaalseid mulle, aga olgu siis ise ja noh, eks seal reanõukogu eriti siis selleni katkestas, kellele teaduses, kellele Angrünwalti orden. Orden, jah, orden ordeniga, ristikujuline niisukene poolakatel oli seal, sest teie üksus sõitis Poola taevas ka Poolaga võrreldes ja sellepärast oligi läksime ka poole territooriumilt ju läbija. Kui ma siis tulin Tallinnasse, võtsin arvele siin sõjakomissariaadis siis need muidugi anti mulle niukene paberit, noh vot need ma võin kanda need lindikegi aedna orderid enam kehtiv kuskilt kätte ei saa, sest need on ikka muidugi uusi tegema ei hakata. Sõda oli võidetud, ei läinud enam vaja, nojah. Vaata ütleski üks juurde, muleeri ütleski kohe ahistaja tegi selgeks, nii et seal ikkagi sõditud ja nii, ja jah, see, mis te selliseid selle ajast Isamaa teid täna. Aga Mistralite kurja teinud selle eest rangelt karistame. Oliivid kaua asja arutamine, tribunali võttis pool tundi, tunnistajaid oli, ei olnud kedagi ainult üksinda, ainult mina üksi. Aga prokurör oli prokurör, prokurör, mida prokurör nõudis 10 aastat, nõudis. Ma lihtsalt anti ka ega ei tunnistanud süüdi end muidugi mitte ka ülekuulamistel võid teha ka olemas, mittepakid on ikka teie vastu, faktid on nii, et neil ei pruugigi tee. Olgi neid. 10 aastat ja need inimestega, kellega mina seal istusime, hiljem kanne nende laagrites, kuulsid Kahni, ega seal nüüd keegi hea meelega oma asju seal häire ei räägita ja mõningu saadika ligemalt nii ei räägita, niisuguste asjade pärast oli Kimini mõistetud siiani. Ja kui ma siis oli seal kaugel riskis, siis arst tema oli ka pangaga ta oli, noh, võta, vahistati ja ja tema oli vabakäigul ja ta kuidagi sümpatiseeri sotsiga vaestada. Päevikut nii valjult, et need noored karu sanghazdiviidis muldonnid on, seal kliima oli niisugusel paratides elada, ei saanudki kutsuma juurena malet, mängisime temaga ja siis ta küsis, et mille pärast madinat salvestada. Et mille pärast neil kuni Juta olid nood sõjaväes. Ja Aedma komandör Krasnaja Armin sai teada, et ma olen. Ja siis ta rääkis, et tema oli siis sellel asjal olnud, kuna ta oli toodud eesti armee ohvitseri nurilskisse Norrilskisse ja mis ta rääkis, sellest, rääkis, et noh, kui tulid, olid dekaani Zapageemilist pagi pihku sattunud pritsešaht tähendabki, kellad olid ehkki arreteeritud võeti kellad ära muide, nendel võib-olla siis lubati. Rääkis nendest nii positiivsed, väga, nii korrektsed ja inimesed olid. Aga need olid saksa, tahtis sinna dessanti. Jenissei jõe suudmesse selle ilmaga siis paljud likvideeritud, vot nii rääkis see moskvaarst. See dessandi hektariga kuuldus muidugi, kuulsus muidugi jäi tegemata, aga ta võis ehk olla nii. Ja tänu siis sellele arstile, tema pani mind nimekirja. Ja siis ta siis ise ütles, et mul on täitsa kahju teavid, hävitasin. Kaevandused peamiselt koondati volframi ja isegi kaevandati. Akteeritud need, kes ei jõua enam tööd teha. Need siis nii, noh, akteeriti Netuudises ära. Navigatsiooni ei olnud sellel ajal instituudil lennukitega toodi nende Tarlastega Nendega toodi siis tagasi Krasnojarskisse, Berezovkas jälle. Laagrisse Mariski laagrini, Siplak, humoristi linn oli endine Katariina-aegne vangla oli seal suurtükitelliskivihoone mitte sinna, aga seal laagrisse sinna. See oli põllumajanduslaager. Aga seal oli veel hullem kartulid, ainult külmunud kartulid ja. Ma ei tahaks seda nii väga rääkidagi, see tingimused olid rasked ja. Ja lõpuks siis hakati neid poliitilise eraldama, siis toodi toodid. Kargan taas. Siis oli nii, sunnitöörežiim oli seal, numbrid olid siin rinna peal, ööseks pandi aparaadid kinni ja trelli tulitses akendades kaja. Ehitasime seal kaevandus. Mina kavatsesin Jaal maa alla, nüüd ei sattunud minaali sallu ehituste ehitati ka, see oli täitsa lage algemaalse garandada ligidal seal Saranss Saron kaevurite kortereid ja nii haiglad ja kõik Lubija ehitasid ikka projekti järele, Veronika linnaosa üles. Siis ehitasin, mina olin seal nii, nimetades vangipoolne, niukene Diana ruk. Tehmiljoni juhataja. Kösti heaks, diplomid, mul ei olnud seal mingisugusteks. Vodzalvak kvalifitseeru siin ümberehitajaks. Tänu sellele, et see põhi oli ikka synni, korralik, korralik jah, no ja siis oli küll ja küll, kus töödejuhataja olite seal viltu lasknud ja mõne koha peal isegi kusagil pidi olema joonud mürgehdini, haavates. Ma hakkasin siis lõhkama, vannidega tuli siis töödejuhataja, mis sa siin lohud? Tegin selge, et siin peab aken olema vaataseganoakesest austama, panna siis, Stalini surm pole selles Peri afäär. No ja siis hakati neid laagreid likvideerima siis vaid see, kus mina likvideeriti, ära toodi sinna üles üles, no aga ikka sealsamas, oranž seal ümbruses olid seal mitu laagrid olid. Aga kas te laagrist saite teada Stalini surmast ja teerija afäärist surmast saime, saime küll kabeeriast ja no Beria oli meie peremees. Tema päriga vangid läksid kohe nii kolonnis, juba läksiti laagrites nende püssimehed 10 ringi ja siis hauguti nende küsimuste peale. Ohvliteksperia vartim, teie meiega, need noored mehed olid, jääd languseni ja lahte elemendid saatsid ja nemad ju meiega paljuli ei rääkinud, aga siis noh, ükskord, kui meid kutsuti, olime üles laagrisse, keedus, vahepeal lastimise vihmaga hoita käia. Mehed käisid konvoi ka, aga mina olin siis oli, ehitasime ühtki Kaasani üht nihukest kallimat garaazhis istuvat, kulutati veel raha garaažide ehitamise peale ning 12 miljonit seal maksis vangidega ehitasime seal, seal olin ma ka tena Rukjanu, seal pidi siis, no neid ikka kõik enne tööde peale tööd neilegi öösel kätte andma ja oli vaja siis nii. Ja no siis ega ei olnud veel ette nähtud poliitiline. Poliitiliselt ei lasknud. Aga? Vastus minu vastus nende vahetada kuskil ei lähe muidugi kuu, Marek Lai valik siis ka läinud kork öeldi, et kuule, vaata, mine nüüd sinna. Kunagi varem istutatud, kuhu sai minna? Kuhu seal minna, näiteks naris siis, kuhu minna? Mul ei olnud kunagi mõtledki, nii et ma peaksin seal nii. Saatus on sarnane, siis, las ta siis olla. Kuskil ei pääse sellest. Ja üks õhtul lähen tööle, tuleb, tuleb orbe, siis see oli kavang, seal vangid, kes tuli orbe kirutaja, noormees oli üks osakond nisu. Alguses mul ei olnudki nii väga meeldis elada, ega ma ei teadnud, et ma nüüd nii ma arvan, et paar kord tulinad insenere viisides laagrist teiseni ikka ja jälle siin oled harjunud juba pikka aega, nüüd mina jälle kuskile. Aga kui ma siis läksin sinna vahtasse nende ütelda, siis vanem nadi rätil tuli vastu pitsis käsi pihku karmartus Padroblee. Siis ma sain aru, et midagi teistmoodi, et nemad ju üldse sakratsiooni oli, kõikaeg, aga mitte nii karmartuid.