Käesolev saade on helilindistatud Eerik elmanni külalislahkes kodus Lüganusel olime seal koos tallinlase asfalt maas libiga, kes on peremehe ammune sõber ja võitluskaaslane internatsionaalses brigaadist Hispaania kodusõja päevil. Ja nüüd püüaksime harjuda mõttega, et kusagil Virumaal õunapuuaiast varjatud majas võib kuulda kaht meest, kes on kaevanud kaevikuid Kataloonia oliivipuude vahel kuulda rääkimas sündmustest ja sõjast, mis täitsid leheveerge pool sajandit tagasi. Eerik elmann. Võin öelda nende ringkondadega, kus meil läbi tuli käia, me käisime töölisringkondades. Suhtlesime, isal oli muidugi arutlemist ja rõõmustamist põhiliselt alguses olid nagu ja pea aeglaselt, kogu aeg olid nagu öeldakse, Meile rõõmustavat sõnumit. Vabariiklike vägede nagu edukust ja edasijõudmist oli. Te olite tollal Tallinna mees, Tallinna mees ja nagu Maaslebki just nimelt olin. Mina olin Kadrioru poiss. Hiljem ma olen jah, mõlemad Tartu maantee kanti kuivanud Teie tutvus või? Sõprus on, ma mäletan, et midagi 12, kolme vanad, saame nüüd, 68, võtame kaks rahavoo üle 50 tugevasti 50 muidugi ja meie küll, aga ma arvan, et need 55 või tottusime jah, oli niisugune vasakpoolse kallakuga organisatsioon lastesse prodühing sotside hooldamise all, aga noh, selle me nagu tükkisime ja mina muidugi varem olin vaksali puiesteel tööliste majas, aga see suleti, siis lihtsalt otsisin, kus saab ennast väljendada, kõrini koos teistega. Sõbrunesime täiesti otseselt. Arutasid. Ta oli eerlehi juures Vaidascum üks ja ükskord käisin, aga edasi oli mitte palju, ennem kui Erlisi ära läks ja ratastele läksime sinna veel seitse otsast, ütlesime, olime ööbist, olime seal ühepäevane suviti suvitusöö, olime ka seal mingi suleküla pidu oli veel seal ja ja noh, siis juba oli see Hispaania sõda käimas oli 37. aastal. R oligi, kes läks ära, aga ta meile ei rääkinud midagi. Seal on niisugune kavatsus, la. Temal oli, noh, ta oli poliitvangidena lõdvik, sidemed nagu lahedamat juba kuidas, mis minna minemile Lehtne ei olnud ka. Ma mõtlen ja ma lähen, see on ikka vaja sidemete finantse ja kõik. Aga kuidas ülepea niisugune mõte tuli, see oli ikkagi küllalt riskantne. Ettevõtmine, aga muidu mõtet ei oleks olnud, kui ei oleks seda lugeda olnud ajakirjandus, et seal internatsionaalsesse brigaadid on loodud ja sellega tähendakse. Aga et noh, siis oli teada, siis oli ka huvi selle vastu minna, mitte ainult, et kuidas küll keegi, aga mina küll seikleja, no läks nagu omas mõttes vastavalt kodusele kasvatusele oma tolleaegse teadlikkusele madalal tasemel ka oli, aga demokraatia ja töörahva võimu eest tahtsin võidelda. Kui vana te olite, siis 37. aastal üheksateistaastased? Kui tahtmine oli ennemgi, aga noh, siis on nagu noor oli, ei olnud sidemeid ja ja siis nagu võib-olla, et ma nii kiiresti ei mehistunud. Kõik seda korraldati ju äärmiselt varjatult ja salaja ja meie arvates tol ajal küll jah. Aga samal ajal ju need, kes olid organiseerijad ja abistajad, need represseeriti, nii et oli neil nuhidel oli ikkagi see asi ära välja nuritud ja edasi anda. Millisest otsast teie oma kavatsust realiseerima hakkasite, kust teisele niidiotsa üles? Leidsite Roosesse kaudu kes läks enne paar kuud, mis ta läks ennem ütelda, rääkinud Caniver konspiratiivset ei rääkinud enne kui viimasel veel viimasel tavaliselt ma nüüd lähen. Ometigi meil oli juttu ka, et mööda minna, ta teadis, aga nähtavasti ei olnud lubatud niipalju siiski usaldus. No seda nüüd ta pidi usaldama, täiesti kliimas on talvel külm ja mitte ainult teda ei, ütles mulle vaid ta andis mulle ka sideme, kelle poole tuleb pöörduda, kus side oli siis? Need olid ka põrandaalused, kommunistid, kuid noh, siis nad tegutsesid põranda all, kuid nad olid teatud ju poliitvangid endiselt lahti saanud. Seal Johannes elmann ja ennast Winter nende kaudu. Naelmann ei olnud sugulane küll, aga mehi tundsin juba ammu juba töölistama pääst. Akseli puiesteele, sealt tundsin juba vintellid, tundsin samuti säält ja proosesse kaudu need sidemes siis uuenesid, mul astusime kontakti elmanniga Johannes Hermanniga, tema töötas odra tänaval. Kaupluses oli müüa. Siis ta oli nagu nõus, ütles, et tulge järvele. Ka kauplus oli kooperatiivi ühistegevus, kauplused olid need mõlemad. Siis me läksime massiga mõlemad juba siis läksime järvele ja sisse tuli Winter, seal Lementer, rääkisime. Läksite. Nojah, me läksime, nagu ka siis ei olnud kaupluses nii palju inimesi ostjat nagu tänapäeval seal nina välja hea sisseka ja mina tahtsin ja siis seletate ja siis ta ütles, et minge siia järve äärde metsa, seal umbes, kus praeguse autoteenindus on, selle vastas. Siis vaatasime tulidki ka varsti sinna, kas me siis aeg oli selline sobitatud, et kauplus suleti. Siis me rääkisime ja. Ja siis ta andis nõu meile, et ega teist võimalust ei ole, kui turismiekskursiooniga Rootsi minna ja sealt siis juba saatesidemed ja ja nii me siis anti meile sidemed. Tähendab kohtumise paik Stockholmis ja mõtlesime siis, hakkasime kohe välistada ekskursiooni pidanud välispassi taotlema, passimide ei antud ühispass. Ekskursioonile anti ja määrati päev mäletan veel sellise Viru tänavatornis. Ekskursioonibüroo. Raha tuli maksta, kui palju seal maksta tuli, seda ma ei tea. Droone. Neljas veel 22 makroone ja teki peale tulema. No ja mis siis raha muidugi oli seda raha nüüd oli, aga oli vaja veel vahetusraha. Mäletan veel, käisin pankas vahetamise, seda raha raadi saanudki vist, muidugi, kui võtsin lõpu armulise lõpuarve võtmisega, töötasin, Ferneb tubakas vabrikus, sellega oli raskusi ka. Mul isa töötas sealsamas ja ei saa ka, ei tohtinud ju teada ja kuidas ei teadnud, seal ei teadnud jah keegi ja siis ma hästi laialt rääkisin, et ma lähen teisele tööle, lõpuarve no siis nagu midagi saladust ei olnud kellelegi, keegi ei märganud isale. Minu arvestus läks nagu täitsa täppi. Ei saagi nagu, ei teadnudki küsida, miks poiss läheb ja kus lähme kõik, rääkisin ära seda olematut asja. Mida te sellele teekonnale kaasa võtsite? Ei midagi erilist, imelikud tarbed, mis ma ainult võtsin ja otsisin, mäletan üks hästi paraja formaatiline päeviku. Glade 905 15 korda 200 senti, Ada oli hästi paks ja nii et seda gladena köitega peetud nägugi 100 olil läbime rindelt ära, aga siis läks meil ta kaduma. Aga muud ei midagi erilist. Nadu leiba ja Vostria ladu, kaaslased ega meie laeva süüa ei saanud. Aga muide, seal laevas jällegi poliitvang, keda ma tundsin, Paul Baumann, oli seal ka samas selle sama tekipealsel piletiga sõitis ja siis me hakkasime temaga vestlema, kuna me tundsime, siis pidime alla, rääkisime, et me läheme Rootsi ja Hispaania mõttega. Mõtlesime oleks ka läinud hea meelega ka, mul on silmanägemine, on vilets, kandis tugevaid prille, samas ma mõtlesin siis ja ka nüüd kogu aeg olen mõelnud, et kas ta siis oli saadetud illegaalse partei linnakomitee poolt kontrollima meie mõtted või minekud käikusid või, või oli see juhus? Sinna tulek ei oska öelda midagi, oletame, et ei olnud, aga mis mõttes, kellega meie suhtleme, võib-olla veel või pidav kriki? Kolme sadamas astusite maale, kus selle turismi reforsiooniga, jah, mis ta jõudis hommiku keskhommiku paiku jõudis sinna ja alguses olime nagu koos, aga sealt kusagilt, kui hakati minema, siis meie läksime ära. Ja siis hakkasime otsima seda aadressi, mis meile oli antud. Oleks kohvik olnud. Aeg, meil ei olnud õige siis Me kolasime niisama linnapeal ja lõpuks qaeg tuli meile antud, siis me läksime sinna. Ja kohtusime halvas saksa keeles, siis mina rääkisin halvasti küll, aga ta rääkis veel halvemini, üks meesterahvas. Hiljem taasutus ja temaga oligi selline asi, mis on Harjumaa partei rajoonikomitee kokku 40. aastal. Seal oli, ma ise ei teadnud, aga seal oli parajasti see praases. Kuule, tule, lähme, ma näitan sulle tuttavat meest. Esimese sekretäri viisi siis nagu jah, saime nagu kokku, et siis oli selgus, see oli see side Stockholmi, sest Media andis sisaatrist ainult, mitte ainult ja ainult vat, mis oli oluline selline nagu pesu pesemisel võetakse seal kitsad riideribad seal numbrid peal ja meile anti kah sellised numbrid, mõlemit, numbrit ma ei mäleta enam nende peitsi määrasid värvi vahele nagu soovitati, ja see oli siis niikaua, kui pärisin meil reservis, mis siis mille alusel ja kindlasti ainult selle alusel meie siis meid vastu võeti. Kas teel Stockholmist Pariisi oli ka kriitilisi? Kordi noh, seal jah, raskusi võiks öelda, niisugune ohtlik olukord seal Erlis ja pika saueauk jäävad ju vahele ületades piiri või ütleme merd Rootsi ja Taani vahel. Ja, ja need saadeti tagasi, aga meie nagu meil vedas, et oli nähtavasti väiksemad kalad temaga võrreldes võib-olla tema suhtes oli info juba ette saadetud ja sellepärast see asi oli aga meid nagu veel tol ajal antud vist nii, et meie läksime koos rootslasest noore mehega, nagu me isegi olime esemeid viis ülesemit juhendasse meid õpetas kuidas ja kunas ja siis selle varjus on nagu me sattusime, see tema andis Kopenhaagenis üle kaasa hüpatise nagu vedama nüüd jah, kogu sellest sõidust haarasin see oli see internatsionalism proletariaadi solidaarsus. Kuidas neid anti ühest riigi võrreldaarlast organisatsioonilt teisele käest kätte, äss kätte, jah, meie olime jah, Kopenhaagenis lootsime ja meile meie muidugi ise ei lootnud, vaid meil lubati, arvati saadavat välispassi. Aga seda ei saanud. Lõpuks soovitati, kas ei taha minna jänest laevas? Muidugi igasuguste tingimustega selle peale valmis ja ja siis nii meid jänesena laeva pandigi. See oli muidu see seal Prantsusmaa Pariisi jõe nimeline Taani laev, küll ma nägin teda pääle sõdagi Tallinna sadamas oli sellele üks madrus, oli, kes siis meid seal ka vastu võttis, jällegi see saksa keelt üldse rääkinud saami keelt, aga sellepärast, et ta oli väga raske suhelda ja pandimets ankruketi ruumi täitsa laeva teravas ninasse. See oli täitsa pime, millegipärast ma kujutasin ette, et ankruketi august oleks pidanud olema valgust, aga ei tulnud mingisugust. Valgust täitsa pimedas jõudu tuli liikuda ja noh, seal liikuda ei saanud, oli kummargil, olime kuidagimoodi pikali ainult ja siis niimoodi kummardada sai vist siis ei pea vasta lage. Seal me siis jah olime muide seal oli ka, kui nii võtta, oli oht ju. Kui näiteks oleks tulnud antud korraldus ankur alla lasta vette lasta ilma meid hoiatamata, et sealt välja meta hoiatamidega poleks aidanud siis mis, mis oleks järgi jäänud? Kett oli ikka no nisukesed nihukesed lülid nagunii, et see oleks meid vedanud sinna augu. Ja selles raske ankru järgi ja muidugi oleks meie lõpp olnud. Aga seda ei juhtunud. Ja seal oli samuti meil hirm üksvahe, sest laevasõit poolteist päevaga laevasõit kestis kolm päeva ja vist rohkem ei saanud õieti aru ka sellest taanlase käest me küsisime, miks ta siis lõpuks kuidagimoodigi saime aru, et merel on niivõrd paks too, et laev seisab või liigub õige aeglaselt ja ei lähe graafiku kohaselt. Aga me mõtlesime, viiakse meid Franco poole läbi Biskaia lahe ja kuid õnneks viidi tünkergi sadamasse, siis ühel ilusal hommikul. Tervenenud kahtluselikaalide haige. Aga hirm oli, rahvakogu aeg oli, üksvahe oli meil päris tõsine hirm lahenduse kolme päeva lõpuni. Päevad vehivad, näeb välja, punkt ei saa, mis sa ütled tema keelelt aru saama, tema seletab ainult nii palju, et hakkab laevaseen undama, videol undab vahed, jälle undab, saime aru, et vae liigub nii vaiksed udu, väljas on ta takistussõidus ja muide ööpäeva vahe, millest me aru saime. Kuumus ja külmus. Öösel oli külm, päeval päike põletas seda laeva metallümbrus ja siis oli palav jälle. Sellest saime siis nagu seda ööpäeva sotti peetud. Välja tulime, mäletad ära silmi lahti käed, Silmed sammas üldse ei tohi. Pimedas neli neli-viis päeva pimedas täisse, Kätu silmad on kõik harjunud pimedaga. Pea, uimed pikali, kukuvad reketi peal, meil ei olnud midagi all, ainult mantlid, mis meil kaasas olid ja need roostega olid koosilipaks puhastada. No, ja nii ma siis jah, meil meremehed teisi oli see, kes meid üks Me teadis, hiljem teati meid juba viis, kuus vist need vaatasid, imetlesid meid, võtsid meid taevas kinnine sadam oli, ei olnud nagu meie tolleaegne Tallinna Sadama, et selle kinni sadanud valve all sõjasadam sviidimist nende meremeestelt dokumentide all vist ühisdokumentide all välja, mõned jäid meie arvel siis laeva vist v saime nalja, niisugune oli ja lugu noh seal ja tõkergi sadam oli midagi muud. Linn kui Stockholm või Kopenhaagen võrreldes nüüd lõunamaine. Seal kaua me ei olnud õhtuni ostsite piletid meie ise joostud, neil osteti ka, aga siis need, need meremehed, keegi ostis nendest või ma ei mäleta, nii et nagu voodi pilatoode pidanud kätelauset pilet ära. Nemad valvasid keelduma ja oli Meremäe dokumendi olemas, veel mitte midagi, Lindpriid, see oleks asjatut tähelepanu ratanud, kui teie oleksite läinud. Ei tahetud kõik nagu konspiratsiooni pidasime kogu tee igasuguses olukorras. Meeldejääv sõit oli ka veel, vot oli selline oli probleem meil raskuslill linnas seal, Belgia piiril, sealt tuli ümber istuda. Vot sellega oli raskusi keele pärast, jällegi. Prantslased ei tunnistanud saksa keelt, et nad said aru küll, aga nad ei tunnistanud, ta rääkisid vastu prantsuse keeles, aga meil sellest tärn aitabki muidu nii palju oli, et ma Kopenhaagenis 10. keeles õppisin lugema 10, nii sealhulgas prantsuse keeles. Aga me küsisime isegi lärmi käes politseiniku käest küsisime teed või rongi peale ja kas ei olnud see pakikandja või see aa, võibolla oli see Läksime Sassina küsida saksa keeles läheb mööda kannuseid väljagi ja siis tuli uus ja küsime uuesti eesti keele, näitasin piletid, vana lahkus, ise rabad meie kaks koopete ees muidugi oli, oli, oli. Nii et jah, ümberistumisega oli tegemist ja Pariisi jõudes. Pariisi jõudsime jälle, jah. Me vist saime küllaltki vara. Kas kella viie, kuue ajal ja, ja kõhud olid tühjad, meil rongis süüa ei saanud. Ja siis läksime, aga vara oli üks võib-olla neid rohkem, aga me juhtisime ühte puhvetisse, nagu need meil tähendab, kui ta seal nimetajat ei tea ja siis noh, me tahtsime süüa saada, näitasime siis seal saiakesed, olid ilusaid sarvesaiakesed ja kohvi ja siis meile anti need sarve saiakese ja aga menud tellida seda või teist, ei saanud näpuga, näitasime raha, meil oli Prantsusmaa raha, meile anti meremehed. Ta andis jahjah, taanlased andsid meile jah. Aga mis tuli väljaanded, saiakesed olid nii palased ja kohv oli nii viha ilma suhkruta, ilma millegita tammetõru, kohvi jäid kõik sinna jäime meie söömata ja enam ei läinudki kusagile torkima ka enne, kui ükskord peale vastuvõttu viidi meid sinna sööklasse või? Nojah, kui me seda väetamise punkti saime õhtupoole kolme-nelja ajal ja siis seal oli peale, kui süüa. Värbamispunktis arvatavasti otsisite välja siis oma sihvrisseleriideri. Numbriga seda kohe ei küsitud vist seda enam komisjonis siis võeti selle ära. Aga need me ütlesime, et olime ja ja, või see kohe, kas ma ei mäleta ka Omaran komisjonis oli vähemalt meie käes asi. Siis otsis meid õige pea kätte üks eestlane kes tutvustas ennast armanud kissell. Tema olevat olnud juba paar nädalat Pariisis ja temal oli operatsioon, bene soolikaoperatsioon oli olnud ja siis ta muidugi saadetud detajaga, siis ta juba oli kõndija kõvasti, nii et ma ei saanudki aru, et tal oli midagi viga ja siis tema, tal oli sama teekond jalga, sama tee kord jalgu Tamalisel võõrastemaja, seal oli ka võõrastemaja ühtlasi meie mõtestali võõrastama, ta, me olime siiski harjunud, noh, teistmoodi olukordadega, kui see oli niisugune ühiselamumoodi, ütleme niimoodi tänapäeval ja see kes seal veel oli, ka seal, siis vedaski mitt kaks-kolm päeva, mis me olime paris enne kui meiegi komisjonis käisime, arstlikus komisjonis mandaatkomisjonis küsis, kes, kus, mis, kuidas ja miks. Ja noh, kuulati üle põhjalikult, teda veel ei tahetud nagu lasta, aga lõpuks ikkagi saime siis loa minna. Aga see, kuni seal võttis, kestis see protseduur kolm päeva. Siis me käisime selle kisselli veest vedamisel Eiffeli tornis ja notar, daamed, vaatasime ja käisime selluaarise paljudes paljudes vaatamisväärsusi. Tema jäi siis, kui meid jah, pandi siis ühel ilusal päeval rongile läksime, tutvustati siis grupp, moodustati seal olis kaks prantslast, kaks itaallast, üks, kus üks itaallane üks mahlane ja meie siis need kuus inimest oli, prantslane oli siis grupijuht ja siis sõitsid ühes vagunis ja ühes vagunis, jah, olime ja küllaltki nagu julgest olime koos ka vist. Aga mida rohkem sinna piirile lähemale, ega siis tuli, ohkab meie magada olla ja soolaga ja sest ega siis oli ka külm, poolavalik ja nii, aga ikkagi, mida lähemale ta pidi olema, äratada perpeniandid, verbin jaanuari jah, kui me sõitsime välja ja siis seal me olime jah, päeva läbimit, tonni ka, jällegi võõrastemaja ja sealt ei tohtinud välja tulla. Aga me siiski korra käisime viinamarju ostmas. Meil oli ja käisime, aga siis õhtul juba jah, pimedas pandi meid autodele ja kogu meiega b meiega saatjat ei olnud seesama prantslane oli esialgu grupijuhiks seal ja ja spiril muidugi siis tuli meile seal ületasime veel raudtee silla, nähtavasti, mis oli vist piirijõeks seal siis ja üle selle raudtee silla läksime, siis viidi meid õigem öelda. Nagu ikkagi valvsalt. Neid kummargil ja jooksuga. Et me ikkagi hoiatati, et kiiresti-kiiresti-kähku ja see oli juba pime öö. No lõunamaine öö meil olnud üldse esmakordne. Autotuledes oli ikka põnev, kui niuksed, käänakuline-d ja lõunamaised, troopilised, subtroopilised taimed, tee ääres, palmide, muud seal oli nagu oma elamus jälle. Raskus oli muidugi ülesminekuga naelu aegsete minul eriti raske oleks, aga mis pani ta oli ka meie hulgast oli üle mägede võime harja Pürenee harja ronimine kõrge oli see nii ta õhtu küllaltki varakult, sest lõunamaal läheb vara pimedaks, hakkasime ronima ja päikesetõusuks olime siis üleval. No ta võib-olla kaks ja pool kaks kuni kaks ja pool 1000 meetrit merepinnast. Oma oma kaheksa tundi julgelt ära. Lega puhkus, Voka põld, kant kuivad, teine võttis, teejuht võttis üle, Meidraksime ega puhata ei saanud. Üle piiri peale, vot jõeldivat, jõuate piiri peal. Piid alla läksime alles. Kas piiri lõi keegi vastu võtmast? Oli küll, vähemalt meid viidi. Kas siis andis seesama, kes meid sinna üle tõi, piiri peal, keegi oli meid kogu aeg saatja. Läksin, saadi teed mööda. Ja siis viidi meid piirivalve kordoni kandiline maja niuke väga robustselt ehitatud kividest üles laotud, mingisugust vaeseni sees ei olnud, seal oli piirivalve mingisugune post siis seal meil anti, jah, kohvi anti šokolaadi, siis olid juba Hispaania pinnal, siis öeldi, jah, tal on Hispaania pinnal, muidu huvitav oli see vaade selja taha ja ette selja taha oli, vaatasid, see oli valge. Tähendab noh, pime oli selles mõttes, aga asustatud punkti Prantsusmaa poolel olid elektrituledest niuksed, valgustatud punktid, teisel pool oli pilkane pimedus ei kust elu märkega valgushelki sõdiv maa. Jah, nii ta oli. No ja siis oli siin olime seal paar tundi vist, saime veel pikali olla ja puhata õlgede peal seal piirivalvurite juures. Muidugi väga hästi, meid koheldi, seal tervitati ja seal kuulsime esimest korda seda saluut. Märadas ja hispaaniakeelseid tervitusi. Valge oli siis. Käisime jättis piirivalvuritest, ei vist alla, eks. Ja kas auto ei tulnud järele meile autori all? Aga ma ei mäletanud enam, need tulime sealt kordonist alla seal alla auto ootas all, seepärast selline maastik ja, aga muidugi, kui me läksime võib-olla kaheksa tunni võrra üles, siis üks tund-poolteist allatulek oli jala väiksema, siis oli tee pealt juba läks, siis oli huvitav. Huvitav oli ka see, et tee peal oli teada. Nendel elanike kohalikele elanikele tervitasid põllumehed põhimõtteliselt põllupidajad. Harijad tee peal põldudel tervitasid meid asoluutka päradasele rusikas käega kõrva ääres. Meie muidugi vasta ka sviidi meid. Figueras linnalähedasele üks klooster nunnaklooster oli. Ja seal siis tulime maha, sealt anti meid üle, tähendab juhtkonna hooleks, kes mõttes küsitlus, pärites keskus, mis aga seal annab mingisugused dokumente meil vist ei olnud esitada, nii et juba see, kui ta oli, siis oli selle grupi vanema käes, kes meid juba andis üle selle prantslase käes. Seal anti meile voodikohad, voodikoht ei olnud, see oli lihtsalt. Põrandal maas oli vist õlgkott, oli jah ülekatete peale olime siis ja seal ei, mäletan veel seal hirmus võitlusele kärbestega. Need kippusid Liina Tenno, mungaklooster, nunnaklooster, rannarootslane kraatria. Selles hoones psalm sisse kaua ei olnud, üks nädal aega või vähem. Ma tegime levi, õppisime käsklusi ja parem-vasakpöörde pikale püsti ja hispaaniakeelseid käsklusi ja Hispaania, kus vormi selga sõita, seal vist antigi meile varr. Vot seal oligi selline asi, meie erariided, meil olid küllaltki viimaselt nõelasilmast tulnud riided tee peale Euroopa-reisile siis üks haavata saanud hispaanlane küsis, nagu minu ülikonna, temale sobis minu kass endale, et sellega läks ta siis kusagil Prantsusmaale või haiglasse kuurorti vist ravima suunati teda. Aga sinu oma võeti ära, nii nagu Latvia. Jäigi laskuda Koit ära seal. Nojah, sealt siis viidi meid mõne päeva pärast või tuleks nädala kähku olime seal oli ikka ka, huvitav oli seal olla, viinamarja põldude vahel olid meil need rivi tegemine oma käega võtta viinamarju. Siis viidi meid teise linna toolimon plank ja see oli juba rinde lähedal, oli, mitte lähedal rindele, kuid ebro jõele. Ja seal siis oli juba pikemat aega üks paar nädalat vist olime seal seal laeme püssi, sest ta juba sinna tuli järgi see arman kissell ka jajaja ja muide, see armanudki seal oli. Hiljem tuli välja, et tema oli see, kes seal oli keeranud tagurpidi oma nimede emale Karl Leesik. Jah, ja siis, aga kust armanud, sellele ei pea, aga Karl-Eerik olid, aga tegelikult see tuli sinna pumpla juba järgimine ja kas mul blogis oli juba rinde lähedust tunda ja näha ja seal oli see leriidare? Tee oli seal läheduses särt, lennukid käisid üle, aga pomme sinna meie ajal ei visatud. Meie plahvatusi ja pommitamist oli meile kuulda sageli. No seal jah, võeti läbi siis seda juba mitte ainult rivi, vaid ka taktika, taktikalised õppused, toimusid roomamised ja jooksud ja graafika traavi, kaevikute kaevamine ja laskmine. Püssidest. Jällegi on meeles, kuidas kaks ameeriklast mäletad ja popi heegelkaardis pauku, kui pääsu valudes keeras, pea ära, jagus koopiaid ja ma ei saanud üldse päev ka teised tõmbasid tavalist Stavikate Braun, see suur mees, teisi ameeriklasi oli ka neetud pikega nagu uss roomas maas. Toomas sai kohe surma ka. Kuulja jah, sealt siis. Ja pärast siis ma tea, kas seal juba vormeeriti vist jah, meist neid slaavi rahvuseid veel ja siis pandi ühe veoautole ja viidi siis paarikümnemehest. Juba ülebro. Jah, ja siin rindel ja paarkümmend kilomeetritest ülebraaniga missugusesse üksusse te kuulasite? Meie olime 13. internatsionaalsesse brigaadi saatis Mitskevisse nimelises pataljonis kolmandas kompaniis. Don Browski nimeline, muide see brigaad oli revolutsionäär, kirjanik mis rahvusest võitlejad ridades olid, põhiliselt kõik olid poolakad, valgevenelased, ukrainlased ja meie komandörid ei mäleta, ei mäleta neid nimesid, need pola nimetatud väga rasked meenutada poolakaid, Poola, põhiliselt poolakad, valgevenelased ja rändasid, need oli vähem Poolas elavad valgevenelased, ukrainlased, kes siis nüüd nagu hiljem sattusid Nõukogude Liidu koosseisu, nii et nendega ma olen hiljem kokkugi saanud, olid nad ikka Travels ettevalmistust saanud sõjaväelased või samasugused, kui meie olime, ohvitserkond võis olla, aga meie meie nendega ei suhelda, saime ainult selle armanud kisselli kaudu. Tema oli poliitvang, kodan sel ajal ja tema oli vene keelt õppinud vangimajas ja siis tema vahed rääkisid vene keelt ja siis tema nagu oligi vahet, rääkis saksa keelt ka, kuigi võrkmanni rääkis Nende hulgas ka. Vaat see üks kes meie vahel oli selles rivis ja jaos, kes surma sai, esimesena. See ka vist saksa keelt ei rääkinud ka vene keele kaudu sai just nimelt see on meil nagu kõige lähem emale. Seda sa mäletad ikka, kes ta oli surmasaia ja mina ja seda küll jagasin oma tubakat sai kena joonud ega suitsetanud sel ajal ja siis nemad saivad mina portsu omale ossi, siis sibulat ning õhulahingud jäid ainult poole sealt välja sealt lastud käsija Mortiide tuli oligi. Kailu. Olete juba rindel seal jah, siis rindel ja esialgu me kohe päris sinna esi eesliinile ei viidud, esialgu olime tagaliinil. Kuidas esimees kraadio kaevusena tahtsime, lõuna nagu pomm, kukkusin kaevadena päeval jahmetoodi ära sealt ja siis õhtul tulime, pommitasid, vaatasime või pandi nüüd meie kaevikutes pandi pihta ja ja oligi meie kohta seal meie viiemeetrine kohamise, kaevasime. PVD meetod oli auk, nii et ju kaev, meest ei oleks midagi jäänudki järgi tükiga rohkemas v spaas olla kahandanud. Mõned nädalad oleks küll seal sõda, nagu ma juba arvestasime ja aga siiski seda mõtlesime, et näed, ükskord on pääsetud. Aga noh, see oli selline nähtavasti taktikat toodigi ära sealt, see oli üks kõrgel lageplatool, mis ei meeled selle kaevikukaldal kasvas üks oliivipuu ja need liigid olid valmis, olid juba maas. Me korjasime, alguses ei osanud nendest lugupidadapärases maitses nii. Medaliviljad. Kohti oli veel küll seal mäletame vett, käisime toomas. Teed, keeled seal päeval tule all, no ei ole veedaga laada laia jutuga, võtame vee kaevust välja, Mihkel Räim, tagasi tuleva koolide valan kaevad läbi, jooksis osta, siinsel küll me olime laval. Olime serva kinnise barjääri serval varjus ja tugevalt seal tee kohta õpilased, teed ja tule all. Me oleme praegu esimeste lähinguteni jõudnud vist juba või ei ole veel. Ei noh, kui nii vahepeal hüppasime küll sinna, aga me läksin jälle tagasi ele lülite teisel liin esialgu ei lähe seas või, ja siis ja siis viidi meid, jah, kuidas see täpselt oli, juba väga, ei mäletagi enam, aga nii me ühel ilusal õhtal õhtul või öösel meid viidi siis ja öö varjus varjus jah, viidile see oli ikka tükk maad autoga vist sõitsime ja ei olnud vist, läksime jala ees liimile ja jala laseme esimene jala ja ilma laulutab jah, invalauluta ka ja seal oli jah, positsioon oli juba ennem? Ei Meie läksime teadmis ja lasime ära tulla, teised tulid ära meie vahe, vahetasin pataljoni välja ja pataljon, või kui suur see üksus olla, aga nii et, et meie vahetasin välja, meie jäime kõige paremale tiivale tava läksis ees. Eesliin oli nagu rohkem vasakul pool ja siis need mehed läksid jah, rõõmsad olid keskel. Mööda läksid, olid samuti, poolakad läksid või slaavlased läksid siis ja ära ja siis jäime meie esialgu ei olnud nagu midagi. Öised, need patrullteenistused olid päeval kaduvad öös, öösel toodi igavad, läks Nigulas oskusi jalutanud Kaidikule madal 50 seinte kohati. Käi püsti, Kügakele mitte klõps ja midagi ei olnud. Aga siis tuli meile sinna abi tuli juure, need kaevas kaevuga sügavaks ja vaat siis läks tantsuks lahti. Jah, seal olid need kaevikukaevajad olid erikomando. Need olid muide erariides millegipärast ma ei tea, miks, aga nii, et nad käisid, mitte meil kaevas, vaid ka mujal ja siis meil tehti ka sedasama, minagi siseuuristasime Stoscaa kaabiku põhja, siis sellise magamise koha peale jahtuta ja sellest nii vähe üldse kogu see, Hispaania, see aeg oli selline. Mul tulemus, et ma ei kasutanud pat ja üks, 25 aastat lihtsalt pea ei kannatanud patja, aga nüüd peale selle, siis tasapisi hakkasin teda kasutame nüüd kasutanud madalat patja tänapäevani. Pikali maas, kogu aeg selja peal, oli see siis seal kasarmus võimeliste tasarnud ei olnud, aga need kloostrid ja kirikud, kus sai olla mitte mitmel mitmel poolsel eerikasse kloostri seal ka hiljem veel peale, kui meil Trindilt äragi toodi. Ja nisukene jah, refleks, et ei tahtnud patja kasutada, kas tulevahetust aeg-ajalt tuli ette? Vahetus oli vägev, põhilised olite tööseti? Need tulevahetused olid ka päeval tulevahetust Kuiteks muidugi meeldejääv oli eriti see viimane, viimane tagamine, see oli juba ja kui ma siin üldse nägin tonni kohtadelt läbi tõmmatud näguly musliku neeger. Ema võttis mind, aga mina teda. Kas te pidasite kaitsesõda seal ja me ei pea? Defensiiv Lahinguid pidasime. No muidugi, väga raske oli see eikellegimaal valvepidamine, ta ei olnud raske, vaga ta psüühiliselt nagu mõjus. Ei tea ju, millal sind keeleks võetakse. Selle niisugune mõte oli sees ja kuulsid igasugust krõbinat, kahinat ja üheselt kuli vaikset, seal ei olnud tuult. Aga ikkagi kuulsid ja oli selline juhus. Ükskord ma tea, kas stsenaarium oli ja tekib moment, aedne selle okastraadi Ta kaeve käte Liile ööseks postiks. Kui kaugele see oli? Oli üks kolm-nelikümmend, meeter, taju, kui ebasees või Sokal oliivõlipuud jooksid. Ja mina vaatan saatja Lähme variasse minema, mina vaatan, midagigi valgub ikka igaühe koha pealt. Aga see oli hiljem päev vaatasin, ajalehtede paber oli puul kinni jäänud. Ja vaata kurat, sihuke välgu välgu, kelle kaubara jälle valgub. Toodot. Ma panen sulle ratta. Siraga panin küll, läks lahti vapoldade jaapakett, koolid, meie, see oli lühikest aega, veerand tundi olija vaibus maha. Siis paigutaja tuli vaatama, mis lahti oli. Ma näitan seda. See vaatab ka, lõi käega ja. Kõige hullemad olid miinilt miinipilduja tuli, tuli kohe kaevikusse sisse, kauri kuuldama. Kalda peale kukub ja siis seal tuiskab. Aga miin jah, see vaatasin, mis sellegi selle poolaka ära viis oli kuu kukub nina alla, tal peaaegu Anniku pääsel vabale.