Täna tuleb juttu kosmosest. Stuudio külalisel Charles Villmannil on nii palju igasuguseid tiitleid, et neid ühe hingetõmbega külvist üles lugeda ei jõua. Juri Gagarini nimelise kosmonautide ettevalmistamise keskuse laureaat, Eesti NSV riikliku preemia laureaat, Eesti NSV teeneline teadlane, füüsika-matemaatikakandidaat, Eesti NSV Teaduste Akadeemia astrofüüsika ja atmosfääri füüsika instituudi juhtivteadur, helkivate ööpilvede uurimissuuna rajaja Chaos Filmani usutleb Marje Lenk. Kuidas elate Chafilmann? Tänapäevaselt aeg on huvitav ja peab, ütleme viimase aasta jooksul on rohkem energiat läinud ühiskonnaelu peale. Kuidas elab teie sõber, kosmonaut Georgi krahh? Peame ka aktiivset elu. Peaaegu iga päev või paar korda päevas ta ikka helistab üleeile õhtul, viimati ta on ka asunud elu teisest küljest vaatama. Tahab siin venekeelset rahvarindematerjali. Üldiselt on ta selles mõttes edumeelne peale seda eriti, kui ta oli Rooma paavsti juures vastuvõtul. Ta on nagu muutunud seal. Jääga ta ju kandideeris Jeltsiniga Moskvas ühes ringkonnas. Raja andis oma valijate hääled randa, Jeltsinile ja teine, kus ta ka üleval oli, oli vastaskandidaadiks üks siin olid ka, loobus selle kasuks ja see noormees ei erutu. See võitis ka muidugi kolmandasse pandid, üllest kalmõki ess arvestasidki kalmõki loobus ka kolmest what loob, tähendab kosmonautide salgast ära, ta on meie suure akadeemia kosmoseprobleemide komisjoni esimees ühtlasi atmosfääri füüsika instituudi kosmoselaboratooriumi juhataja ja oleme temaga vahelises koostöös. Rahva seas liiguvad jutud, et meie kosmoseuurijad on ilmastiku vussi keeranud. Kas selles jutus on ka pisut tõde? Ei, nii hull see asi ei ole, et nüüd kosmoseuurijad on ilmastiku ära muutnud. Ilmastikuprotsessid on keerulised, nõuavad tohutuid energiahulki ja see väike energia hulkus ja atmosfäärist läbidus, raketid pöördlokaalseid nähtusi tekitada ka ilmastiku muutustel siiski vähe. Ilmastikumuutus põhilised on ikkagi tingitud tsirkulatsiooni muutustest, mis on teatud perioodilised, sajanditepikkused, üldsugustega, atmosfäärid, tsirkulatsioon muutub, mida võiks kasutada küll son inimest, liiga palju läheb saasta, aerosooli, prahti ja meie energia, mis me maa peal vabastamine siin kütuste näol, eks lõpuks läheb atmosfääri ja see tegelikult mõjustab küll. Aga kosmoseosa on siin ikkagi väik lokaalselt ja lõhub ära, teeb näiteks ionosfääri laugusis. Kas seal, eks peree on kirjutanud vis töölendurites kus ta kirjeldab teise maailmasõjalahingut Prantsusmaa pinnal juba huvitav märgi. Kui sakrost hakkas Pariisi alla jõudma, siis lasti niisugune kuulujutt lahti, et kõigis süüdion Küürakat hakati Küürakat peksma. Praegu on meil analoogiline situatsioon, ilmastikus, kosmos on süüdi, jääb meil süüa ei ole ja seda teist või kosmoseraha ära raisanud. Emotsioonid Aegi ja tihtipeale ilma kalkuleerimata, me ütleme siia võisin. Rahvas teab kosmosest üldiselt vähe sest kuni viimase ajani ei saanud kosmose teemal täiesti avameelselt rääkida. Kuigi me olime ju kogu maailmale kuulutanud, et NSV Liit hõlmab kosmost eranditult rahumeelsel eesmärkidel. Järelikult tahtsime varjata tõde või kuidas? Kui teile öeldakse, läheb üles, 982 peal on teaduslik aparatuur. Selg vista. Tulevane sõda oli ikka planeeritud kosmosesse. Ma usun, et ta enam ei saa. Muidugi seda sõda saab hävingul. Kulutused kosmosele, suured kosmos, kosmosetehnikat tuleb rangelt jagada kaheks. Üks külg on temalt rakendusteaduslikku osa, mis on väga edukas tulemusrikas, teine osa on nende tulemuste rakendamine sõjalistel eesmärkidel seal sama nagu aatom või aatomienergia iseenesest ju peaks progressiivne oleme energiaallika, aga inimkond kaldast tema eesmärgiks kõrval hakkasin kasutatud ja hävitamiseks ja kosmosesuuremad kulud ja vahendid siiamaani tõepoolest olid, olid ikkagi suunatust, võimu küsimusele. Vaat mina olen kõige kangem, kui ta on kõige suurem, kõige tugevam. Ja, ja teiselt poolt muidugi oli vastaspool sunnitud ka arendama. Me teame tähesõjad, mis tohutult kallid programmid, kui riik hakkasite vaesemaks minema ja teadvus surus peale oli ka pikemat aega vahepeal aastakümneid võib öelda, kus paralleelselt teadus sai ka oma osa ja lõpuks oli nii, et kasutasid ühte sama andmeid teadusega sõjalise otstarbel. Näiteks on ju väga raske vahet ja kui me uurinud, ütleme, kosmilist fooni astronavigatsiooni jaoks näiteks kas või kas see on raketisuunamiseks, kasutamisel või planeetidevahelisteks lendudeks või kiirgusrezhiimi määramisel planeetidevahelises ruumis rakenduslik, mõlemal pool. Ja sama võib öelda kosmosemaksumuse kohta, kui Lile ainult ülesanne töötada välja mingi uus, ütleme, keraamiline kate, väärtus kuumuskindel või uus elektrooniline seade, keemiline kütus, ta läks tohutult maksma, aga ega teda ainult siis kosmoseraketi juukse kasvatas, see läheb mujale paljudesse teistesse teadustesse. Samuti nagu kosmonaudi tervise uurimine mis käib väga täpselt paremini, kui meie tervist uuritakse ja psühholoogia, nende psühholoodi uuringud on kaugel. Eesmaa psühholoogia uuringud olid, rakendatakse nüüd ka üldiselt teadushuvid. Ja kui me räägime hinnast üldse, siis me ei saa kõiki neid kulusid panna sinna küürakas peale, lööme küüraka, maa, meil on elu ja et need summad, mis on märgitud, on igast hinnangut tehtud värskelt 130 miljardit on juba kulutatud, seal äraväljasid topelt 270 miljonit, mõned ütlevad nii palju, seda minu arvates ei ole üldse võimalik määrata, kus maad läks üks laps näiteks vanematele maksma. Üks võtab siis, kui ta läks kooli või maksis lasteaiamaksu. Teine hakkab oma aru või need siis, kui ma selle lapse emaga tutvusin, ostsin talle esimese Roosi, viisin kyll kohvikusse, aga kas ma arvan seal lastekulu Jul lapse võlujõul ja ema riided, kingid juurest laps tema tulema, et siin ei saa ühest metoodikat olla ja ei meeleheitel ega emotsioonidesse ei ole mõtet minna. Olles aastakümneid seotud kosmoseasutustel, pead minna Moskvas sisse, kas seal, kus tehakse kosmoselaev sinna ehitatud või mõnda teisse taolisi juhtimiskeskuses, kus ma olen Cresco kell poolteist kuud juhtinud teatelt sel ajal, see oli niisugune sildi tagant vaadati pildi pilte külgedelt. Kuigi ma pean ütlema, et esimese korra minnes lendude juhtimiskeskusesse rulli mehed tütarlapsed olid. Mitmekordne valve ühest teise ukse taga aga juba esimese ja teise ukse taga, mul oli Topus küll. Ja noh, aktsendiga räägin, otsinud, aga ma ei leidnud teda üles. Aga mul oli igatahes kalevi lätsud ka, seal oli üks pakk taskus ja see sattus käe all, ma mõtlesin nii kaua, kui ma võtsin sõja sissemineku luba, võtsin paki lahti, pakkusin tütarlapsele näts. Apelsinipiltilusaid pabereid. Ta võttis tänuga vastu, ütles, palun, minge, minge. Ja nii ma läksin ka teisest läbi. Näete, kui kerge on spiooni Nõukogude liidus teiega? Kahe närimiskummiga võib tulla kõige salajasemaid paiku. Palju asju on lahti läinud, aga ma ei tahaks öelda, et kõik on lahti, on kyll. Ja on ka selge, et on tööstusspionaaži teatud tulemused ja ja resultaadid ja nii edasi. Ja ega ei saa ka praegu, Ilmar, vaatasin kohtades peab ikka load olema ja võiks öelda pikema strateegilised programm, huvid, teadus, strateegiliselt ka. Ja niisugused asjad on ikkagi kinni ja see on loomulik, see on üle maa. Aga Lääne-spetsialiste lastakse kosmodroomile näiteks. No näete kergemini, kui me isegi see on, noh see meie süsteemil oli vist iseloomult käidaks välissaatkondades ma olen olnud meie omadest, tähendab kus me nägime niisuguse kosmosefilmi, mida meil loetakse kinniseks ja mida meie rahvale näidata. Proovige lei minna või Eesti raadiost keegi näiteks polügonil ei lähe. Aga samal ajal prantsuse president oma saatjate, kelle hulgas on teatud spetsialisti kindlasti oma kaameratega, palun minge ja siin näiteks kosmoseettevalmistuse keskuses, proovige minna sinna. Aga siin näiteks kadunud tootli tehnite toimetaja ja sealt teisigi ajakirjanikke gruppe majan kirjakese kaasanud, kuna on tuttavaid mehi seal üks on väga ja Burton kindralgi Imuk poliitosakonna ülem, kirjakese kõlistatud. Ta annab oma sekretäri kaasa ja annab hotelli vaid paar-kolm päeva. Ajakirjanik saab sinna käia. Tutvused ja välja, ma olen eluaeg kummardud. Nüüd siin ei ole seaduspärasus, on, see on arusaamatu, mõnes mõttes. 30. märtsi ajalehes Komsomolskaja Pravda on artikkel staažikalt ajakirjanikult Jaroslav kolovanovilt. Ta kirjutab, et tal on raske kirjeldada seda, mida ta tundis, kui kuulis Freemiaste, et esimese ajakirjanikuna sõidab kosmosesse jaapani ajakirjanik. Esimese sõiduõiguse Nõukogude orbitaaljaamas müüme jaapani telekorporatsioonile. Mida me jälle teeme, kas meil häbi ei ole? Küsib ta. Ilmselt pole siis ühislennud teiste maade eriti sotsialismimaade esindajatega meid rikastanud ja nüüd tahame need kulutused tasa teha oma prestiisiga kaubeldes. Ma loen seda täiesti valeks. Me oleme nähtavasti niivõrd vaesed, et müüme oma au ja südametunnistust, seda näitab kas või see juust. Jaapanlane, kellel on dollareid, maksab kinni, teeb esimese reportaaži nii palju, me oleks võinud veel pigistada püksirihma seemneid ka sellest hädast ja ma ei imesta, selles riigis enam ei saanud mitte midagi, ma ei oska imesta, sest siin on kõik võimalik. Millal hakatakse eriteadlasi üles saatma? Eriteadlaste üldiselt plaanitud, need ütleme, Mir tüüpi laevad seal on, asi on ikkagi juba pikemat aega, nii et peaks minema üks või kaks meest, kes on tõesti kosmonaudid, kes on läbi löönud, kulus, kolmas on mõeldud spetsialist, uuri ja vot see tüüpi statsionaarseid jaamad, orbitaal, vähemalt need on nii mõeldudki. Ma usun, et oleks olnud mõni tragi kange mees, sulle oleks võinud läbi ka juba murda ja minna. Aga ja ma pean ütlema, meie vabariigis ei ole, kuigi paar korda on mõnel mehel seal soovitud ka praegu võib-olla ei ole eestlast, papp, mõned aastad tagasi. Siiski nõudleb tervisel sel ajal ja muud tingimused olid küllaltki rasked ja ei leidunud ministriks eest. Aga kui on, kes tahab minna iga hinna eest Vastava, võib-olla oma kvalifikatsioonile ja praegu tingimused on ju hoopis midagi muud. Osul koos teiega. Me võiksime paari linnu ära teha haarata ja kuigi mul on infarkt olnud, aga ma loodan, et selle selle ühe tiiru praeguste tingimuste juures mitega kaaril. Aga kuidas üldiselt kosmonautide tulemused rikku teadlast rahuldavad? Nende inimestega, kellel on tulnud koos töötada ja neid on olnud küllaltki palju. Need on kõik töökad olnud ausad. Äärmiselt töökas, laia silmaringiga Gretsko Sevastjanov, siis võtame Ivantsimkov, kes on videot nüüd üleval. Savinud, kellega meil on hulga, tõid siin koos praeguse koos Miri peal. Need on olnud kõik väga töökad. Ja koostööd palju artiklil on meil kirjutatud töid Kreeskordigi oma doktoriga meil nende tööde peal ja meie instituudis, mis mõõtsime samuti klimu näiteks poliitosakonna ülem ja meil on praegu mõned tööd veel 75. aastal tehtud mõõtmised ja siiamaani uurimine jõua interpreteerida praegu üks väga huvitav probleem, mis siis sai hakatud rajama seal mitme mehe peale nad said huvitavaid tulemusi. Ja tulemused olid istunud, nüüd vormistasime möödunud aastal avastuse peale kuuennakuse kohtukosmos on vastu võetud, aga muidugi ei ole veel tulnud tünnis mitme aasta tööd ja nad on osa võtnud ja teinud vaatlus. Me võtsime stuudiosse kaasa kaks tassi, teada on, et ma loen need ette. Möödunud aasta juunikuus teatas edukalt lõpule jõudnud Nõukogude-Bulgaaria. Ühislend annab eeskuju, kuidas teha viljakat rahvusvahelist koostööd maailmaruumi rahumeelsel hõlvamisel ning süvendab Nõukogude Liidu ja Bulgaaria rahvavabariigi rahvaste igavest ja vääramatut sõprust. Programmi kohta pole selles teadaandes midagi kirjutatud. Kolm kuud hiljem teatab taastas edukalt lõppenud nõukogude afganistani Nonii kosmoselend on veel üks tõend Nõukogude Liidu ja afganistani rahvaste sõprussidemetest. Selles teadaandes on programmi kohta kirjutatud küll ja on kirjutatud nii. Kuuepäevase lennu ajal täitsid Nõukogude kosmonaudid ja afganistani kosmonaut mehitatud kompleksis merre täielikult kavandatud ühiste uuringute eksperimentide programmi. Sooritati suurel hulgal geofüüsikalisi uuringuid, mille hulka kuulusid afganistani, vabariigi territooriumi fotografeerimine, spektro metreerimine ning visuaalne vaatlemine. Saadud materjalid aitavad arendada afganistani, eri teadusharusid ja rahvamajandust, eriti geoloogiat ja põllumajandust. Rääkige, Charles Villmann, mida siis endas need ühised lennud tegelikult kujutavad? Millist kasu meie nendest ühislendudest saame? Ja see on kahjuks, mis praegu läbi lööb ja kogu aja on olnud. Seda me võiks sõidu kaks meest ja olid ühiselt künnivõistlusel pela russi peal, vuntsid. See oli igavene koostöö, nagu kindlasti teda nagu Afganistaniga, mis on häbiplekk muidugi me maal üldse kogu afganistani sündmus mida ta anna, seda ta annabki, mis tähendab seda, et vot mul on näiteks ilus pull ja, ja ma ütlen, tulge ka sõite ka täppi on meil ka ülemusega. Lähme teeme ühe tiiru ümber Naissaare vol laugud kaetud ja teeme, tunneb liigutused, kui sa oled täitsa vend, eks ta seda vale Bulgaariaga vahtima siiski ütleksin, et nad tegid väga hea spektroskoobi, võiks öelda, et ikkagi mõnes mõttes isegi liidu teadusuuringute riistadest üle ja Natasid seda katsetada. Seal nende tehnika katsetamise mõttes oli nüüd. Manduva üritusele internatsionaali ja abivaimu tõstmiseks on teie mees on üle ja kui te vaatate programme, mis sellel oli vaadata ülevat Afganistani, hinnata tema loodusressursse, visuaalselt ja nii edasi tulema näitan nüüd ülevalt, mismoodi Afganistan välja. Aga mida öelda siis koostöö kohta lääneriikidega? Teate, asi on niisugune, praegu ma ütleks, et oleks sellest kasu ja väga suur kasu. Me saame, riistu ei ole ju mingi saladus. Kui meil on kosmosekandletehnika orbitaaljaam, tehnika ja neid on kõrgel tasemel eesliinil siis teaduslik uurimisaparatuur arvutite osas eriti kiirgusvastuvõtjate osas ja nii edasi, siis me oleme kaugel maas. Meie me ei ole suutelised tegema nüüd meie tehnoloogiline baas ei võimalda teha niisuguseid mõõteaparatuuri, mida üleval saaks edukalt kasutada. Ja vot selles mõttes on üks kasu. Teiseks praegu iga mees, kes tuleb läänest pealse maksab dollarit. Seal on miljoneid selle sõidu eest ja see on ka raha ja peab ütlema, et seesama kosmosetalitust võrdleme me oleme kasutanud laevu, taksosid on meil otsevõimalus olnud, Tõnu ka teatud määral tutvustele meil ei ole ära keelatud, kuna, kui me oleks teinud läbi liidu akadeemia bürokraatiakasti me ei oleks saanud panna tänu sellele, et meil olid otsesidemed, me saime seal üleval sõita. Ja vahepeal läks nii, kui nad läksid, teise majandus minnakse siis selleks, et neil riistadel peal toll kilomeeter maksab nagu teomari. See võtab muidugi tohutult sadu tuhandeid rublasid neil mõõtel, selliseid aga selleks, et meil seda raha maksta ei ole, siis nemad tellisid meie käest töö maksavad meile, maksnud raha tagasse, nagu sellise majandus käib, see käib ju sisuliselt niiviisi siis praegu. Aga nähtavasti tulevikus see hakkab ikka takistama. Ühest küljest on muidugi hea, et tühjalt ma ei lähe seda raha maksma. Mida te ootate koostööst USAga? Kui ühendatakse oma USA, meie potentsiaal Prantsusmaa ja teiste, ütleme Hollandi teiste noh ikka teaduses eesrindlike maadega Inglismaa siis võiks kosmoses väga kaugele minna, kui lükata välja sõjaline või siis võiks varsti Marsile lennata tõesti tõelised orbitaaljaamad teha, võiks hakata mõtlema juba ka tõesti planeetidevahelise maa ümbrise puhastamiseks, energia ja saastast ja nii edasi. Me võiks rajada sinna näiteks energiaallikaid, päikeseväljastpoolt võiks luua võimsad sidekeskused. Mina ütleksin, tehaseid tehnoloogiaks, väärtuslikke praegu üleval, me loodame üleval, teeme monokristalle, mida maa peal ise kaalutle olukorras uued metallvalu, mootori moodused, klaasi valu, näiteks karuta solvab hoopis teise struktuuriga materjalilt. Neid võiks rakenduda. Aga kui ameeriklased hakkavad meiega koostööd tegema, kas nad ei tunne rahutus näiteks selle üle, et et nad võivad oma sõjasaladuse reeta? Kui nad hakkavad koostööd tegema, siis näkku nuiana, midagi hoidja seal, eriti see raketitõrjesüsteemidest sois. Ega nad siis seda välja ei anna. Aga teine asi põhimõtteliselt on üldiselt ju teada asi, aga ma ei usu. Aga lihtsalt ei suuda uskuda, et oleks Ameerika erialateadlaste riigi hulgas inimest, kes näeksite mingit sõdimise võimalust. Jääb praegu, tunnetades ka seda, et meie poliitika läheb ära. See ringkondi, ame nalja, tead, mis on, mida võib näidata ja me meie praegune potentsiaal ka. Aga see on küll, minu isiklik arvamus on, et me nii vaesed oleme ja niivõrd palju valetame. See on ikkagi pool või rohkem Munitiivsele relvast muisusi. Meie ju nad hakkavad märkama, et meil on ainult üks tee, tuleb vabaneda vaesusest, valest, eestlastel muidugi ka võõrast võimust, siis saaksid probleemid lahendatud. Kas Marss on meie kosmonautika kõige suurem eesmärk, praegu? Ei ole praegusel momendil foobus, see mis te arvate seal automaatjaamad üleval. Seal on muidugi huvitav ja väga rahvusvaheline eksperiment ja kõik niisugune teatud määral õnnestunud. Üks hobusekaaslane läks välja teatavasti käskluse järgi tiival ei avanenud. No see võis olla lohakus ja nüüd ka siin nagu kadus side ära. Aga muidugi see on suur saavutus. Aga mis nüüd kõige suurem eesmärk või raadioinimene, mõtlen näiteks sidekanalid välja arendada? Ega meil ei mõelda, vaadake, Uubad, kuidas Raissa on isa nimi Maccinowne, kuidas ta käis seal ja ta tänu sellele saatsid igale koolilapsele lisaks olümpiaplaat. Side päästeteenistused, need asjad on ju need on põhi ees, rakenduslikud dist, näiteks siiski küllalt kaugemale ideaalset varianti ilmade prognoosi, lohk, kliimamuutuste koha, see, mis, mis peaks olema suur eesmärk ja see on väga huvitav, kui palju siiski kosmosemeditsiin kosmosebioloogia psühholoogia on andnud, see on omaette jutt, mulludellitaks inimese psühholoogiat, hakati uurima, siis on ja, ja kõigi huvitav, kui esimese kosmonaute hakati valitma, tähendab, terve inimene teataks kümneid tuhandeid haiguse, kirjeldatakse tervet inimest, kunist ei olegi. Haiged haigusel on nad ühtemoodi ja vot sealt edasi minna, ütleme, psühholoogi juures ma ei tea, kas ma teiega näiteks sõit. Esimene katse näitab kohe, kes on liider, kes ei ole seal esimene, kas juba kas me läheme riidu? Ei lähe väga lihtne. Ma paneksin esimese kosmonautide või teise kaklema, paneks iga perekonnaseisuametisse ja ta võiks leidma registreerinud, heita ei registreeri, ei saa, pole võimelised koledam. Miks seda rakendada, näiteks tartlastest lahutused jääks ära. Tulemus on ikkagi see. Kui ta ütleb Koniteooria kaasaegse seisukohad näitab ära ja ta näitab, et evolutsioon viib paratamatult. Me oleme looduse osa kosmoseosa ja see on see tee, mis meid paneb kosmosega kokku suhtlema paneb meid paitada. Ma loen siis ette. Evolutsioonilise bioloogia seisukohad võimaldavad inimesel nüüd end näha edasise evolutsioonilise liikumise ainsa tegurina meie planeedil ja ühena vähestest võimalikest progressi tööriistadest kogu universumis. Ootamatult leiab ta end kosmilise evolutsiooni korraldaja osas. Ta ei peaks enam end tundma muust loodusest eraldatuna sest ta on osa sellest ja just see osa, mis on saanud teadlikuks ning on võimeline armastama, mõistma ja püüdlema. Ta ei tarvitse enam end tunda tähtsusetuna suhetes kosmosega. Ta on omandanud iseenda jaoks tähenduse, sest ta loob pidevalt uusi tähendusi. Inimühiskond loob uusi vaimseid ning hingelisi tegureid ning rakendab neid kosmoses tööle. Suunab mateeriat mõistuse abil. No see peaks näitama kohase ja jää, kui kosmost üldse rääkida. Me kosmosesse läksime, see on igatahes inimkonna ja tema mõttemaailm on Lianile tunnetuslikule küljeli suurem samm kui praegu nett. Ja kuivõrd raske oli ka tarkadel peadel seda vastu võtta Sester faili puhul näiteks vanema põlvel tuntumaid astronautide teoreetikuid, kes seal läänes tuntud meil siin kolm aastat enne esimese tehiskaaslase lennutust saatis soliidsele akadeemilisele ajakirja toimetusel, nagu on seda vaprosse filosoofia kõige suurem filosoofia liidu akadeemia oma toimetuse artikli, milles ta käsitles kosmoselende üldse filosoofilist seisukohti. Õpetaja Filosofti hulgast tekitas lihtsalt vastase see mõte kosmose endast kuna seda peeti fantaasiaks ja nii nad kirjutasid. Mikide tükkides on fantaasia, see võib kuskile fantaasia või noorte tehnikaraamatusse panna ja mittesobivaks, kuna see rikub selle ajakirjaga reputatsiooni. Alles kaks aastat perrüüriga kaarini lendu täitmas. See, kus on terve rida tuntud filosoof lugema, palusid käsikirja tagasi. Said alles kaks aastat pelga, karjusin, et see asi on tõsine. Ja palusid, et käsikirja avaldamiseks. Mõte kolm aastat seal 54 sel ajal käis vette valmistama samal ajal akadeemias kõrged akadeemikut ei teadnud keldrisse, valmistas ette juba Win7 lennud katselennud raketi projekteeritud polügoonid, et öeldakse, on fantaasia ei võta siis natuke ootamatus, oli nii suur filosoofiline meie Vilosoppidel. Millal siis Eestis hakati Kosmose probleemidega tegelema? No kõige esimesena, kõige väiksemal määral muidugi tegelenud naissaarel enne esimest maailmasõda tuntud ohtlik Bernhard Schmidt, kellest kirjutas ka Jaan Kross oma vastutuulelaeva. Tema ju jäi oma käest ilma ehitades rakette. Pühapäeva hommikul vanemad läksid kirikusse. Ta lasi selle käe puruks, võime sealt vaadata hiljem kahekümnendatel aastatel Vastronautita ütleme nii, sel ajal oli astronautide või kosmonautika probleemide kuidagi üles akadeemik Öpik, olles taia tornides. 36. aastal kaitsti esimene makist kandidaadiväitekiri kosmoselendude jorbiitidest Misery poolt, mees elab Bildoli eparaadiorid, mehaanika kateedri juhataja. Sõda tuli vahele, aga ta kaitses ära, et ma olen nüüd mitmeid kordi tema teda dissertatsiooni vaadanud. Väga täpselt ilma mahutite lükati veel tehtud siis kasuliku koormuse, valemite, terve rida teoreetilis, kui mida praegu kaasajal rakendab. Sel ajal oli meil tehtud pan, näitan nüüd liidu spetsialistidest neid valemeid ja seda dissertatsiooni orbiiti, mida ta arvutas nii kuu jaoks planeeti, teoska ümber, maa, klassikalised rahvuslikud, eriti, mis tähendab orbiidi valik, kasulik koormuseks. Suur optimaalsete variantide valik. 57 vist hakkas, neist oli see ülikoolis ühiselt ei olnud üleval, oli teada, et läheb juba, tuli need rajada vaatlased jaamatsel. Valdur Tiit töötajad ajasid jaamas, käis kursustel ja saiaga despootlikku vaatelise tegema, mis hiljem ülikoolis jätkusid ja nii et selles osas nagu esimese sportlikust peale meil on vaatlusjaamad olnud maameelt küll. Aga siis 60.-te aastate alul alustasime täielikult juba omaette projektiga projekt. No neil kõigil tingnimetused ja sealtpoolt siis samuti Tiidul laboratooriumis ja koos teiste meie gruppidega koos Krimmi observatooriumiga. Ja ka Moskva Ülikooli astronoomia instituudi ta sai loodud uus tähtede ultraviolettmõõtmise aparatuur, ülevalt sai metoodika välja töötada ja kosmos 200. 15, pardal 18. aprillikuus kaheksa läks meil üles ja sellega mõõdeti 65 tähe hulka, lett heleduselt Lanentsaid läbitud Öelgem, kaljueerume kaitsesse nende muudatuste peale isolatsioonid, siis oli oponendid kosmonaturonoffi ülikoolis kaitsmise juures tähtede hulka olid mõõtmisi, me oleme koos ameeriklastega teinud, ameeriklased pakkusid oma kosmose kandjad koos aparatuuri ja meie metoodika ideid ja arvitzappar oli kotarti keskus Ameerikas ja tegi seal nende aparatuuri abil tähtede ultraviolettmõõtmisi 112 tund juba automaat suunata ja konkreetsete tähtede objekti peal. See oli ka unikaalne saavutus. Aga mis puutub piloteeritavate laevade meie või vist objektid on filoteerit olla, kosmonaudid sai alguse 57 59 oli see suurgigant programm, rahvusvaheline geofüüsika aasta. Ja selle programmiga oli kaasas helkivaid keelel pilvede programm, selle osatäitja mändi minul, kuigi maja sil vastu tuli võõras objekte ja jäi, pakun nagu huvi. See jäi nagu siia jäi meie instituudi jureeri minu õlgadel ja objekt ise näitas, et ei, ei ole võimalik maa pealt teha paigutus ilmumisgeomeetria mõõtmisiklari atmosfääri selle energiahulkade pealt, mis sealt tuleb, see ei anna mingit tulemust, ainuke võimalus on väljaspool atmosfääri kosmosest mõõta, aga siis läksid esimesed juba kosmoselaevad üles. Kõigel seitsmendal 61 läks, ta läks ka sisse inimene ülesse ja siis ma niisuguse programmi pakkusin välja, kuigi sel ajal pääseda sinna ringkondade pakkuda sealt kuskilt provintsist programmi väljas oli muidugi raske. See siiski õnnestus heatahtlikult, mõned aastad edasi. Ma sain siiski nii kaugele, et lubate, mul vaat seesama kursus, kus oli Esko ja Jevgeni Sevastjanov ja klimbupja korpatko. Ent kui kõik need vanemad mehed nende kursusel, ma lugesin siis objekti, mida tuleks uurida nendega kaunis vana tuttav, kui nad koolipoisid olid ja ja siis ikkagi Arsusin siin ka 68 aparatuuri valmistama vastavat. Ja sellest ajast siis on läinud esimene kaunis triviaalne aparatuur, aga siis saab alates saluut esimese peal, mis meil oli. See eksperiment ebaõnnestus, mitte ainult meil teatas seal sai mehed ka surma, mäletate, kui Läks kosmoselaev üles alguses näete, pildil ballistilise koormusega kaetud. Kui see läheb orbiidile, siis lihtsalt padrunitega tulistatakse. Kaks metall koonus, osa tulistatakse kosmosesse. Kosmoselaev vabaneb, aparaadid saavad siis töötada. Aga seekord juhtus nii õnnetult, et üks poolik koonuse osa haakus kosmoselaeva külge ja ta varjas oma vaateväljas kõiki mõõteaparatuuri Obki teaduslik aparatuur ja saime mõõta seda. Plekk kosub mitte ainult meie, vaid teised ka. Ja selle tõttu läks enes sel ajal veel ju avakosmosesse käidud, et lähed lahti. Alates neljandast uudist võiks Miri kompleksid ja nende peal on meil pidevalt ja on praegu olnud. Aga muidugi riisalu on hoopis teised, esimene suurem tööl läks väga hästi, töötas üle ootuste meie riistakomplekt, nõnda mitt kroontingnimetuse all on meil ka siin välja töötatud meie instituudis realiseeritud koos Leningradi optika-mehaanikatehasega. Järgmine suurem samm oli, mille me tegime paasa, mis lendab ka praegu juba kõrgema klassi riist. Kui ma ütlen, esimene riistuse tegime, anti meil paar kilo ainult ja mõnivat energiat siis praegu sajad vatid ja võime või panna seal 100 kilo, üle 100 kilo on meil peal. Praegu enam see ei ole probleem. Aga tingimused, töötust on muidugi väga rängad, need hapraid tegi noor inimene on rumal ja ei karda midagi. Olekski näidmisust, tingimused ja asjad ja mis see kaasa toob, seda ei oleks seda võt olnud noor, hüpata tundmatus kohas vette. Elu näitas, et sai kuidagi need asjad ära klaarida. Aga mis aitas muidugi kaasa, mida praegu võib öelda, et see meetod, mida me räägime praegu nüüd majanduses Samal ajal kunist riistad maksavad miljoneid ja mitte midagi ei tule 100000 rubla puhast raha ja võisin ise võtta meeskonna, maksan ivale palku, tahan nõuda seda ja teist. Ja selle ma tegin. Pärast muidugi viidi rahvakontrolli traad munal võtsin inimesedki, jälgid kopika pealt seejuures ise kopikat, ei võtnud seda omal palgastagi, mitte ainult Medvaid ja uuriti seda ligi pool aastat rahandusega igalt poolt. Ta oli ka Vana-Viru tänaval istumine ja siis ütles peale istungid esimees, siis tõlke praegu küll. Esimene inimene, kes saab tänu meie majast aga võib-olla jäätega viimaseks. Ja muidugi mõni asutuse juhataja nurilis ma ei hakka ütlema. Ja seda oli kõik õige, nad tegid peale tööd, aga nad kurnasid ajusid. Seesama mõte oli, kes praegu mõtlen väikeettevõte. See tegi valmis. Hiljem see asi kadus ära ja juba teise riistadest läks veel pool miljonit, kolm miljonit ja tohutu aeg ja kvaliteet ei ole see. Aga kuidas praegu on praegune tohutult rahadega, nii nagu kõik, see on ju niisugune raames on paberi pelgalt vastutust läbi ega seisa midagi ausetelt meela, tee mul tulevale opaks niisugune projekt, mis vastab neile tingimused ja see on valmis, kõige paremas variandis läheb töömehe juurutad, vaat need asjad tuleb niiviisi banneta. Niiviisi tüütab ära ilma igast tehnilise jootika. Sest pärast on kosmoseriistal tooteid kaotati tohutut kontrolli läbi ta kiirendusele vastama löökidele kiirgusele don vaakumisse. Termoanduri leidub sisse panna. Ja sa pead teadma, kuidas ta seal üleval käitub, mõõdad teda, loobitakse, lüüakse kokku, ühesõnaga tohutu katsetamine on tal läbi n teeb esimese, katsetasime tehnoloogilise läbi. Siis läheb autonoomsele katsetamisel viimane katsetamine, endal polügoni konda pandud juba orbitaaljaama või kosmoselaeva külge, katsetaks maa peal veel kõik läbi, kõik need aiad kosmosele. Töökindlus nõutakse ka muidugi mis on, meil võib alla kirjutada muidugi seal 99,99 töökildu ta võib muidugi mingi protsent välja minna, aga kui on puhas raha, siis on seda võimalik teha. Teed lihtsalt asja kaks nädalat, et noh, kaheksa rubla sel ajal seda. No kas ei saa väikeettevõtted seal? Ei näe, praegu ei, ei ole, oleks nooremad mehed. Ma ei kahtlegi, et võib ühe väikse ettevõtted, kes võiksid riista edukamalt ja kui praegu suured ettevõtted. Ja meie muidugi eelis, millega me Eestis oleme võib-olla teatud taseme saavutanud, on see, et meil on küllalt kompaktne väike üksus. Mina olen selle mõte poolde, et mingi teaduslik grupp Optimaalne ta võib-olla 15 25 inimese suuruses, kui ta on suurem kosmose laboratoorsetes, sajad ta ei ole juhitav. Ma ei tea, mis see mees teeb ja see peab olema nii sõbralikult kokku pannud, siis võid seda tööd teha. Optimaalne grupp. Aga nagu näiteks seal, kus kümned tuhanded postkastides ja väljundit ei ole mitte midagi peale paberi projekteerid, metalli ei ole, ei töötlemist ja siis tulevad siia nagu sa ütled, et noh, 20 meest siis nad on lausa jaamatut, aga nad saavad sellest kõik aru. Aga kus sa paned see 12000 meest? Terve linn on leitud. Ja, aga see ei ole ainult kosmos koguse süsteemid. Süsteem elab endasse ja teenib ennast. Millega te praegu tegelete momendil, mis teid praegu huvitab? Mis mind huvitab või? Ma olen siin mõned eelmiste vaatluste probleemid ja ja kõige rohkem huvitab mind praegu olukord Eestis tema perspektiiv. Ja sinna on mul küllalt palju aega läinud me siin Tartul toimkonna lüüa ja siin neid probleeme on kerkinud üles. Aga nüüd lahendamist, kui me neid ei lahenda? Elukvaliteeti ei muuda. Siis ei ole mõtet ka ei uuringuid teha, mitte mida me peame vabanema vaesusest, võõra survest, muidu ei ole tulevikku. Keskel stuudiokülaline oli meie kuulus atmosfääri füüsik Charles Villmann. Teda usutles Marje Lenk.