Tänane unustamatut saade on siis suurist lauljast, pianisti heliloojast ja tänavuse Jazzkaare ühest peaesinejast kelle kontserdid kuuel kontinendil on muusikasõpradele alati suursündmus. Suri hääl on selge ja rikas ja võimas, segustades lõbu ja romansi, nii nagu seda Vaideks jazzilegend suudab teha. Nõnda kirjutab siis Olm muusikalis džässikriitik Jonathan, võidan. Selles Enden suur kuulub tänase džässieliidi hulka, pole mingit kahtlust, kuid sama edukalt laulab ta souli, bluusi, popballaade. See on siis laul lendamisest ja sellega seoses tuleb mulle meelde, et ta on suur, sooritas hiljuti Havail 13000 jala kõrguselt langevarjuhüpe ja see oli talle kui pimedal tõesti suur elamus ja andis voli fantaasiale. Suur sündis 10. detsembril 1953. aastal Takamas Washingtoni osariigis. Sünnitusmaja inkubaatoris sai vastsündinud lapsuke eksikombel üledoosi hapnik mis kahjustas ta nägemisnärvi ja nii polegi tal olnud õnne näha selle maailmavalgust ja värve. Laulmist mängimist alustas ta jaan varakult kolmeselt toksis ta klaveril kolme näpuga Slavdmi. Veidi hiljem laulis juba kaasanaine Washingtoni plaatidele. Ei tea miks, kuid just taine Washington sai kogu eluks ta lemmikuks number üks, tüdruk hakkas lauljatari plaate koguma. Kümneselt oli näital oma 10 tükki. Ema lemmik oli Agadioc Ellington. Ka neid plaate kuulastada, jään suure huviga. Isa improviseerige klaveril päris kenasti ja temast sai ta Jaani esimene klaveriõpetaja. Kuueselt oskas ta siis nõnda palju, et oskas end ise klaveril saata. Aga esmakordselt aastaste suurele lavale juba üheksaselt ja see juhtus kodulinnast ta ka oma hotellis Holiday Inn, kus ta sai koos siis trummari ja bassistiga TÖÖ sisustada laupäeva pärastlõunaid. Ja see muusika, mida ta toona esitas, ei andnud siiski džäss, vaid hoopis pop- ja kantrilood. Vanemad palkasid ilmselt andekale tüdrukule eraõpetaja. Tundide viisi võis siis tüdrukutirts istuda, klaveri taga, kuulata, plaate imiteerida ja improviseerida. Tema lemmikute hulka kuulusid peagi ka Ella Fitzgeraldi Äramoon. Ilmnes, et enda ja neil on absoluutne kuulmine ja viiside järele mängimine ei valmistanud talle üldse raskusi. Ja kuuekümnendatel aastatel esines ta siis juba väikestes džässiklubides ikka end arendades, kuulates teisi. Ja juba siis äratas imetlust tüdruku hääleulatus kolm ja pool oktavit ülevalt kõrge nagu trompet alt nagu bariton. Iial libiseva kergusega liikus ta ühest registrist teise. Speritingledaak. See on siis plaat, mis salvestatud 94. aastal koos viibi. Kingiga kandideeris ka Grammyle. Aga oma esimese plaadi salvestas ta jäänud suur 18 aastaselt ja see oli kantrisingel Jäärmamiend hääli, mis ilmus 1971. aastal deka firmamärgi all. See oli tegelikult üks kantrilugu muusikuid pannudki stuudios oli vaid vaja peale laulda. Tollal õppis ta Jean Pimedate koolist, kus ta muusikaõpetaja oli, samuti pime muusik. Dajani arvates ei olnud see parim variant kui ta lõpetas Washingtoni kolledži. 73. aastal oskas ta küll klaverit mängida ja laulda, kuid otsustas hiljem lisaks võtta veel muusikateooria ja harmoonia tunde. Etend ikka kindlamalt tunda. Aga 70.-te aastate keskpaiku otsustas ta toonasest kodulinnast Seattle'ist minna nii-öelda maailma avastama Jädama bossa, Arizonas. Ta esines ümbruskonna klubides Tosca halba seltskonda, kus narkootikumid ja alkohol aitasid elu lõbusamaks muuta. See kõikaga viis noorukese ta Jaani totaalse pankrotini, millest väljatulekuks kulus oma seitse aastat. Esimene samm allakäigu trepist üles oli see, et 20-ga üheaastane neiu sai 75. aastal koha SMS-i bigbändis ja esines koos bändiga siis Montreali džässifestivalil, kus ta jääb, mis koos kuulsallisigile Zbiga Lisist jääda ja neist said sõbrad. Ja mõni aasta hiljem, täpsemalt siis neli aastat hiljem sõitsid nad koos Montreali jazzifestivalile, kus omakorda Stan Getz kuulis seda Jaani laulmas. Mees inkreissi. Ma ei suuda uskuda, mida ma kuulen. Hüüatas kets. Millise sügavuse ja tundejõuga see neiu laulab? Ta lähtub küll Ella ja Saara traditsioonidest, kuid on ilmne, et ta on sinna lisanud oma ideed ja fantaasia. Pärast seda kohtumist sai saksofonist yht suuri talendi suurim toet ja ja stan ketsi, kuuleme loos iili Living esinemas koosneda Janssuriga. Sten ketsilt oli noorel lauljatari paljugi õppida. Ketsi ongi suur nimetanud oma parimaks õpetajaks. Less is more oli üks ketsi ütlemine, mis tähendas muidugi seda, et vähesega võib öelda rohkem kui paljuga. Stan Getz vaimustus noore lauljatari siirast vahetust talendist ja kutsus teda kaasa paljudele kontsertidele. 1982. aastal võttis ta neiu kaasaga esinemisele valges majas. See oli järgmine samm teel trepist üles. 84. aastal esines suur nantsi Reigani kutsel taas Valges Majas. Sellest kontserdist toimus ka televisiooniülekanne, mida juhtus nägema firmanžeeerrbee produtsent lääri Rosen. Järgmisel päeval Päeval helistas ta ketile ja päris põhjalikumalt suuri kohta. Ja õige pea sai suur plaadilepingu. Tan kruusini uue firmaga sirbi ja see oli ta elu suurim läbimurre. Pärast esimest plaati firmale sai suur hüüdnime liilis, mis tegelikult oli ta Jani hüüdnimi olnud lapse põlveski. Ja varsti arvati ta maailma džässilauljate absoluutsesse tippu. Teda hakati kutsuma džässmuusika uueks esimeseks leediks. Dajan õigustas seda staatust. 86. ja 87. aastal võitis ta parima naisdžäss vokalisti grammi. Tema plaadid tõusid regule sarnaselt džässitabelite tippu. Tema salvestustel osalesid paljud kuulsused koos kaun Peisi orkestriga saapaid lasteaia ühe grammi. Ja see koostööorkestriga jätkub tänaseni. Oma sügisel Euroopa turneel esines taga festivalidel just kaun Peisi orkestriga. Ja oma sõbra, pluusi, kuninga beebikingiga salvestas ta plaadi Haathaat. Pluus sobib ta Jaanile hästi. Tema hääles on seda bluusilikult igatsust ja sügavust, samas ka energiat. GMP firmamärgi all salvestas suur aastatel 84 kuni 97 11 plaati ja veel kolmel korral pälvis ta Grammy nominatsiooni siis lisaks grammidele. Kriitikud väidavad aga, et suri parimad plaadid on pärit viimasest kümnendist. Just sellesse perioodi kuuluvad ka paljud võrratud duetid rei Charlesi, Steveiva Underi, Hozeephelis Jaano ja paljude teistega. Jaan suur on tõesti üks hinnatumaid dueti partnereid, see pole sugugi nii. Plaadifirma kutsub staaride Dajani järjekordse plaadisalvestusega. Ja sellega kogu koostöö piirdubki. Ei, nad annavad tihti kontserte koos, kutsuvad teineteist osalema oma kontsertidel ja muidugi pole juhus, et ta ei anna, on koos esinenud palju just pimedate muusikutega. Siinkohal kuulete ja nihlaulmas koos hose efelis januga. 1997. aastal pälvis Suur Manhattani kabaree teie klubide assotsiatsiooni auhinna silmapaistva tegevuse eest New Yorgi tuntumast jazziklubis miljonaut dialda esinenud täiesti üpris tihti. Ka selleks jooniks on nende suuril koos Meinart Fergusoni orkestriga planeeritud nädalane esinemisperiood. Jo nõudis selle orkestriga seal eestlaste suur oma viimase heliplaadi Swinging for suur mis pälvis jazzi kriitikutelt ülivõrdeid stiilis täiuslik džäss. Nimelt arvas lauljatar pärast nii-öelda kergelt džässi võiks salvestada ka ühe tõelise džässiplaadi. Plaat on veel esitlemata Austraalias ja Uus-Meremaal, kuhu plaanitakse koos minna. Sel suvel. 1996. aastal esines ta Ella Fitcheraldile pühendatud kontserdil Khanegi hoolis. 1999. aastal omistati Taali rahvusvahelisel džässifestivalil Talle esimene Ellafitcherali auhind ja selleks oli vanamoodne mikrofon, millega ilmselt Ella oli kunagi laulnud. Vaevalt et leidubki džässilauljatari, kes poleks inspiratsiooni saanud Hella kontsertidest ja stuudiosalvestistes siiski leiab, et aian suuri repertuaarist ületavalt vähe Ella Fitzgeraldi lugusid. Ja kui ongi, siis tõlgitseta neid kindlasti omamoodi. See oli siis tuntud standard, Ravens suri repertuaaris on muuhulgas ka töötusi mitma ja poplugudest ning seepärast on laule pärihaare ooperis avaram kui tavalisel džässilauljatari sarnaselt siis pigem meelelahutajatele, džudyganonile või pärast raisandile. Kuid ta on tunnistanud tema südamele on kõige lähemad aeglased džässiballaadid. Jaanile meeldib anda kontserte esinevat erinevatele inimestele ja kuulda nende reageeringut oma laulule kuid ka stuudiotöö vastu pole tal midagi. Tema jaoks on nüüd, kus kõik salvestatakse, digitaalselt see töö palju lihtsamaks läinud. Võib ju kahelda, kas numbrid ei surma elavat heli. Kuid jään oma terase kuulmisega, arvab, et kui esitus ja hing on olemas ja puldis istuvad õiged inimesed siis jõuab see ka helikandjale suur mingi põratult. Tal on nõtke pluusi tunnetust ja ta impraviseerib lavalgidgestavalt. Kriitikud kiidavad tema klaaria tooni, puhast häält ja kerget kätt. Laulu ja Skatimise kohta arvab suured. Tema jaoks on see loomulik. Kuigi tal on absoluutne kuulmine, ei mõtle ta nootidele, vaid laulab impulsiivselt. Ja kui vaja, siis ka veidi rämedalt ja see kukub tal välja just neil momentidel, kui ta läheb eriti hoogu. See oli siis lugu suuri plaadilt Music is my life. Avalugu see on ainukene plaat, mis salvestatud Atlantic Recordsi firmamärgi all juhtus see aastal 1999. Pole veel rääkinud soorist kui Bennistist, eelkõige peab ta end saatjaks. Kuigi Moskva kontserdilt kontserdi afissidelt lugesin ma ette, mängis kaabee Steini ja sünnimuusikat. Heliplaatidel eelistab suur laulda, küll, aga saadata end kontsertidel ja tema suurepärased lavapartnerid on siis trummar jaksan ja bassist stiid, kes tulevad ka Tallinnasse juhtusin kuulma Helsingi kontserdil, kus nad musitseerisid koos oma orkestriga just rütmigrupp andis selle toreda draivi orkestrile. Ta Jan reisib ikka oma rütmigrupiga, millest siis moodustub vajadusel trio, millega võib samuti terve kontserdi anda. Teadaolevalt poleda Ühtegi klaveriplaati salvestanud, kuid mõnel plaadil ta siiski saadab end. Natukene kuuleme siis suuri mänguloos hätovi ju, kus suur mängib klaverit ja Reich süntesaatorid Reiga seob teda aastatepikkune sõprus. Ja hiljuti esinesid nad koos Chicagos kontserdil Ithetu Viiu. Viimased kaks heliplaati on suur salvestanud kaart Recordsi firmamärki ja seda plaati friend, mis on duettide plaat, kus osalevad paljud ta sõbrad rei, Charles diivander ja on vihancock, ei Pruuden ja teised, seda me oleme just täna nagu kõige rohkem mänginud. Ja kuulaksime siit veel lugu. Koold, mida vähenda jaan esitab üpris omamoodi. Seda lugu oli vaja salvestada aasta lõpu telesaate jaoks ja neljandal detsembril tegi ta proovi ja viiendal detsembril toimus siis Washingtonis Kennedy keskuse kontserdisaalis salvestus, mida praegu kuulata. Kontsert oli ülimenukas, tollel kontserdil mängis siis klaverit, vihancock ja trummidel oli muideks terilaink Harrington, kes käis meil siis läinud kevadel jätkare festivalil. Ja pärast kontserti toimus väikene vastavat, et kus seda ja suur, tuletas loo autorile Stevie Wonderile meelde, et too oli lubanud talle 25 aastat tagasi kirjutada uue laulu. Ma ootan ikka veel, ütles ta. Jan, suur stiiliega naeratas oma õnnelikku naeratust ja ütles, et nüüd saab lubadus täidetud. Ja tõepoolest koos abikaasaga kirjutasid nad imekauni ballaadi finali, mis lõpetab plaadi ja lõpetab ka tänase saate, et selles loos on siis võimalik kuulata nende jään suuri koos Stevie Wonder iga ja nautidega Steve'i imelist suupillimängu. Dajan suuriga võite kohtuda peagi jätskaar festivalil.