Tere, te kuulate, ei kellelegi ma muusikat ka meile, nii muusikasaadete, kellelegi maalt, kus kokku saavad järgmises, 50., viies minutis, aafrika muusikaajalugu ja tänapäev kohtuvad lauludes, mida eest laulab Zimbabwe lane Thomas Map huma tiit, kus mets on minu nimi ja vahva on esimese pala pealiskirjaks. Kallide kellelegimaalased ja kõik teised tulid. Ei kellelegi, kuulajad, kaasmaalased, kes te kuulete seda saadet? Te kuulsite üht Zimbabwe kõigi aegade populaarsemat õllelaulu. Whoa, laulis Chimurenga mees Thomas morfuumu. Lisaks nõele kahele sõnale. Whoa, mis peaks siis olema, kuna keeli õlu on veel mitmeid meie jaoks kergelt võõra kõlaga sõnu, mis siin pabelased, hammas, morfuo, muusika ümberringi käivad seal sees peidus ja tema muusika koha pealt, nii nagu ka Zimbabwe uusaegse folkloori koha pealt kangesti olulised on. Nende võõraste sõnadega käime me täna ei kellelegi jõudumööda ja mitte liialdades ringi, seletame neist mõnda nii palju see, kui see kuulub tänasesse muusikasse ja ei kellelegi ära volitused hoomas morfuumasse. Piira kutsuhhira. Kassuaara on veel kolm võõrast, millest esimest piirata. Võtame enne järgmist omas map huumor ja tema saate seltskonna palav pisut ära seletada. On üks rahvainstrumente folkloor kooris Lõuna-Aafrika puhul laialt tarvitatavad, tal on Aafrikas muidugi muidki analooge teiste nimedega ent piira, põhimõtteliselt on niinimetatud pöidla pianiino, selle kõlakastiks õõnestatud, kuivatatud ja hästi vastu kõlav pudelkõrvitsakest tema klaviatuuriks, aga mida just mõlema käe pöial tega sõrmitsetakse. Väiksed naastud, mis tekitavad omamoodi helisevad, kõlisevad heli. Olgu ta pill siis toomas oma 70.-te 80.-te või 1990.-te aastate muusikas reaalselt ansambli koosseisus olemas või jäljendatud kitarride trummide poolt piirangut ja soola siin Paabrüks, rahva muusikaid on tänase eikellegimaa helipildi sees. Valdavad ainuvaldavat lausung. Samas mat huumo, järgmine pala on vandivi rinda. Eikellegimaa on täna tervenisti Zimbabwe maa muusika päralt ja ei kellelegi maine. Jutt kommentaari kujul tuleb tagasi tolle pöidlapealinnaks nimetatud billi juurde, millel kohalikus sona keeles on nimeks Viira. Pisut põgusalt ja ehk ka piisavalt sai kirjeldatud talle kummalise pöidla pianiino ehitust ning helisevad kõlisevad kõlapilti, mida Thomas morfuum ansamblite ässid, bänd ja läks nurimiti muusikas. Mitte üksnes kuulda on vaid, mis muusika piira pilli kõlale peaasjalikult rajavadki ei piira, on niisiis nagu öeldud, rahvapill Toomas Map huumor, kes Zimbabwe rahvalikus populaarmuusikas esile kerkis ja täiesti Teed rajavaks figuuriks osutus võttis kõvasti innustust. Piira kõlast 1970.-te aastate lõpust peale, olles varasemas muusiku selja aastate õpipoisipõlves laulnud tublisti välismaiste repertuaari innukalt järele aimates Elvis Presley Richardi otis Redingi mitmete soulilauljate repertuaari siis date lõpus tulin, piira periood, ehk mõte iseenesest lihtne, ometigi Aafrika kandis tolle ajani järele proovimata taas map huma võttis piira repertuaari ehk rahva folgiviisid. Ta kirjutas nii-öelda või jagas laiali. Piira mitmekordsed viisid, jagas need laiali. Elektrikitarri teleteiseks võeti tooritmi pill, mis tavaliselt kõrinal seesugusel kummaliselt võlarütmiliselt toetab. Piirav laadisin, kui neid võib nii Zimbabwe rahvamuusikas nimetada ning tolle pilli rütmifiguurid jagati laiali tavapärasele täielikule trummikomplektile. Seesugune Ric nõuendus põhiliselt ongi see, mis Toomas morfuumole on kinkinud või õieti õigusega omistanud Zimbabwe folkmuusika uuendaja teenelisema tiitli ja saatnud teda tegelikult läbi kõigi järgmiste kümnendite. Me kõnnime edasi mööda kümnendit Osmo buumoga, selle saatemuusikas, 70.-test 80.-test ja 90.-test läbi. Järgmine pala on Sveniga Toomas mad buumedaks limited. Bondora ehk soolakeeli ja meie keeli tähendab soomekeelne sõna lõvi oli, täna sai kellelegi vahest teine programmiline pala. Esimene programm, lugu tavalugu õllelaul, õlu ja lõvi on kaks väga olulist. Üks asi, teine olevus, vis Thomas Map huumor muusikas ringi käivad. Sest et Honda ehk lõvi on ühtlasi ka esivanemate vaim esivanemate vaimudega. Nagu kinnitavad maailma muusikakroonikad, saavad siin pabelased suunahõimude inimesed kõvasti kontakti siis, kui on tublisti joodud Huaquad ehk õllet. Niisiis, head kuulajad, kes on pärit ükskõik kas akust saarest, Pärnust või viirust või miks mitte ka tartust, joogede, biilsenit või midagi kangemat, kui seal õlu, siis Zimbabwe rahvas tegelikult on. Mitte lausa vere, aga hingesugulased teile küll siin pahade lõviks kosmorfuumut läbi tema mitme aastakümne kestnud populaarse muusikalise tegevuse, mis tegelikult on kandnud pikka aega ka päris tugevat poliitilist värvi. Ma buum on olnud üks opositsionääre tollel ajal ja oma muusikas, mõistukõnedes, mõistujuttudes ja lauludes toetanud tublisti tolleaegseid vabadusvõitlejaid ja too aeg oli 1980.-te aastate lõpus. 1990.-te alguseks sai tolle ajani rodeesijana tuntud Jens Smithi valgete meeste rassistliku valitsuse poolt ohjatud Simpaabest. Tahtsin Paabe ja valitsuse etteotsa esialgu seesugune kuju, keda traumast kummagi oma lauludest toetanud oli. Tões oli Robert Mugabe küll, aga nagu aegade vaheldus uutega tihtipeale nii suurtes kui väikestes riikides. Nad ei ole uus aeg tingimata kõiges päriselt ja palju parem tollest, mis vana olija mööda sai. Toomas Mothomogi jäi mõne aja selgudes selginedes olude muutudes selginedes ikka endiselt nii-öelda populaarmuusikalise opositsiooni. Teda jõudsid taga kiusata nii kadunud valitsuse toetajad. Kui uue Zimbabwe eest võitlev. Pokri pisteti Ki teda mitmeks kuuks uuel ajal taas mofuumõjudisema lauldes kuulutada. Tema suud ei suuda tegelikult sulgeda keegi seni, kuni on neid saavad toetust eestkõnelemist eest laulmist ei lõpe tema laulud mitte. Järgmine laul Toomas morfuumalt tuleb 1990.-te aastate algusest tollest ajast, kui Zimbabwe ei olnud enam rodeesia. Tihedasti sõeluvate elektrikitarride vahelt kostnud kaunis kulin kuuluski Ove shona rahva, iseäranis rahvapillile piirale tollele pillile, millelt tänaseni kellegi mahlase toomas map kuuma muusika, milles ehituski ja sai nimeks Chimurenga ehk siis vastuhakk või vabadusvõitlus. Chimurenga mehe maine ongi up huule külge edaspidigi peale toda aega, kui tema muusikat mängisid veel tol ajal 80.-te lõpul Zimbabwe vabaduse eest võitlejatele peibutuseks. Kuna rassirežiimi Jens Smitty mehed helikopterilt makilindilt, et välja meelitada usastikust vabaduse eest võitlevaid mehi toomas Mapummu lauluga. Kõiksugu Heikkond omas mopu mõeludel olnud. Võib-olla alati ei olegi ta kodust kaugemal kergesti mõistetav. Eriti 1900 üheksakümnendatel aastatel, kui leiti võimalusi mitmeteks tema Ameerika maaturneed, eks võimaldatud tal küll kogu omandanud arvukat ansamblit kaasa võtta, kaaslasi tulla kõigest väike tuumik, aga arvatavasti ka toosuguse minimalistliku mal kujul esitatud muusikaga võistlemas mad kuuma võluda. Noh, mitte väga suuri andunud austajaskond, ka teisel pool suurt vett. Päike, suuna keele sõnastik võiks kujuneda välja tänasest eikellegimaast. Me teame juba, kuidas on soome keel õlu, teame, mis pill on piira viimase loo peale, siis peaks, oli raatsi ehk siis õeke taas mõistujutt, enamus kujundlikud omas Fuma laule tekstide poolest, milles abielulised inimesed mees- ja naisrahvas omavahel vaidlevad, kumb selles hädas süüdi on, et nende kooselule mine teps mitte õnnelik ei ole. Ja mehe väitele, et naine on ära teeninud selle, mida ta saanud on väidab vastu, õieti väitis kuuldavus laulus. Et vaadaku, vaadaku, mees on palju teisigi loomi laias ilmas. Me lähme edasi palaga, millel pealkirjaks Campiirika enda. Võib-olla on see üks neist paljudest paladest, mille puhul Toomas morfeeme muusikakirjeldustes on leitud olevat. Tarvitada fraasid nagu iseäralik afro, džäss või rütmibluus, mis pärineb kusagilt kaugemalt galaktikast. Omavahelise folkloori elektriseeria Zimbabwe folkloori uus ajastu, Toomas Matt kuuma oli kahtlemata oma maa embleem muusikuks muusikaliseks saadikuks laia maailma jaoks 1900 kaheksakümnendatel aastatel. Tema maine oma rahva silmis pole järgnevate kümnenditi jooksul sugugi kohtunud. Kuigi peale on kasvanud mitugi põlvkonda võib-olla sugugi mitte halvemaid populaarseid rahvalikke moosekant, nii mehi kui naisi. Vahetult toomas Mathomo kiilu eeskujusid, rahvusvahelistesse vetesse grupid nagu hundu poisi Forbrades toomas mahumat võist tol ajal 1900 üheksakümnendatel siis Nende gruppide liikudes kuulda vanema oma rahvamuusika maa härrala ja otsustajale ja maitsekujundajana jagamas arvamusi pressile uute peale tulijate kohta. Enese kohta arvatavasti jääb ainult öelda selle eikellegimaa saate lõpus seal Lõuna-Aafrika poolt esile kerkinud nõnda olulisi muusikuid. Vähe on olnud neid Aafrikas nii põhja-lõuna kui lääne pool keda tuntuks paremini kui toomas mad Puumat murenga meest, Zimbabwe lõvi, kellest oli tänane kellelegi ma saade. Muusikat mitmest viimasest aasta kümnendist valikuliselt ette mängisime. Järgmine kellelegi ma ikka samal samal ajal samas paigas samadel koordinaatidel, teistsuguses muusikalises õhustikus saab võimu siis, kui nädal möödas. Mina olin Tiit, kus mets ja jällenägemiseni.