Teekond on e-kui tibu-tibu-tibu. Teekond tippu tere. Tänases viimases teekond tippu saates jätame riigid ja mäed kõrvale ning vastame nagu varem lubatud küsimustele, mis on siis eelnevate saadetega kirjutatud vikerraadio kommentaariumisse või Facebook'i kodulehele. Mõeldud, et peame paar päeva varem saate salvestama, sest meie mägironija Andres Karula on selleks hetkeks Ta eetris ees juba uus Mägija teekond. Saat aitab kokku panna Maristomba saate autor olen mina, Tarmo Maiberg karu, kus kohas sa siis praegu paikned, kui seesama saade eetris? See on siis nüüd laupäev, praegu on laupäev ja kell on umbes 12, null kuus ja ma arvan, et ma olen kuskil ütleme, optimistlike prognooside kohaselt ma võiksin olla juba teisel pool Poolat kuskil äkki Ungaris või kõige paremal juhul kuskil Serbias juba näiteks, aga ma, ma kardan, et ma ei saa nii optimistlik olla, ma arvan, et ma olen ikkagi Poolas teel, kuhu teel tegelikult? Ma päris kindel ei ole, kas ma ütlen ka Aserbaidžaan, meil viisa on olemas, aga aserbaidžaani bürokraatia aastas meile taaskord varba peale minister ütles, et alguses öeldi, et me saame nende kõrgemale tipule ronimiseks loa selle eraldi ministeeriumist luba taotleda pärast veel piirivalvet ja nii edasi. Ja ei tea, kas me sinna lähme, me suusõnalise lubaduse peale tegime viisad ära, aga igal juhul me, aga siis saime nagu ministrilt eitava vastuse ikkagi, et ei, nemad ei tohi tulla. Meie mäe peale. Kommentaare ei olnud, nii et me ei tea miks. Aga igatahes gruusia nii lähme kindlasti, et kui ja siis tuleme tagasi Türki läbi Türgi, Lähme, sõidame Gruusiasse. Türgi kõrgeim Ararat on ka üks plaan kindlasti, aga Gruusiasse tahaksime Swaneetiasse siis minna enne Ararati aklimatiseerumis, nii et selline reis on praegu järgnev. Selge, aga jätkame nende küsimustega, siis Triin on kirjutanud, et kust kohast peaks üldse alustama, kui tahad saada harrastusmägironija jaks, millest peaks alustama? Tegelikult et asi oleks valutu ja valutu just selles mõttes, et ka varustuse peale ikkagi kulub üksjagu raha, siis mina soovitan alustada matkamist üldse seetõttu ka madalamate mägedega. Kindlasti võiksid need mäed olla sellised jalutatavad ehk siis Trekingu mäed sest siis ka, kui mina alustasin 90.-te keskel, ütleme niimoodi, siis ega see alguses, mis saabas mul jalas oli, sellel lihtsalt mingi saabas, mis oli natukene, meenutas matkasaabast. On ju, pidas vastu või siis ei pidanud vastu, on ju talle midagi ei olnud vaadatud, et kas tal on mingeid coretex, loomulikult ei olnud, on ju, vahepeal pandi kilekott ümber ja et tegelikult saab igasuguste asjadega lihtsamad mäed ära käia ja noh, põhimõtteliselt ei tasu nagu kohe midagi tehnilist võtta, siis ongi, et näiteks esimesele reisile minnes on ta valutu ka seetõttu, et pead mõtlema varustuse koha pealt ainult kahele asjale, tegelikult saabastele ja siis riietele, mis siis ilmastikule vastavat pealsele kihile, et see ei laseks tuult ja, ja vihma läbi. Mis see kõrgus võiks olla? 2000 2000 kõlab täitsa hästi, tegelikult kaks pool kilomeetrit, kolm kilomeetrit ei ole midagi hullu, mõnel mõnes mäestikus saad muidugi juba kilomeetri kõrgusel ka, saad sama tunde kätte, mis teises kohas, kus org on kilomeetri kõrgusel ja tipuna poolteist kilomeetrit kõrgemaks. Mägedest, mida ma julgeks soovitada ise? Kindlasti ei tasuks mööda vaadata Norrast. Norra on väga lahe kantust Norra kõrgema tipu Kalthoppigeni ümbruse spiiker, stuulen on seal selline keskus, näiteks, seal saab mõnusalt käia, nõnda et nad on küll tõesti ainult kahe poole kilomeetrised, mäed kõige kõrgemad, aga seal on nii liustik, kui seal on kaljud, seal on kõike, nii et väga ilusad mäed. Teine hea võimalus ja tõenäoliselt veel natukene soodsam on näiteks tatramäe Poola ja Slovakkia piiril. Seal on väga-väga palju selliseid, ka ei pea ilmtingimata nagu tippudesse minema, et on ka selline mingi tatramagistraal vist on see Slovakkia poolel see nimi, et näiteks võid ka kõndida lihtsalt niukse kahe kilomeetri kõrgusel kümneid ja kümneid kilomeetreid ilma oluliselt kõrgust võtmata, aga nähes suurepäraseid vaateid Kas sinna on vaja juurde ka võtta? Giid? Ei ole vaja võtta, kuigi ma soovitan muidugi, et kui, kui kas liitun mõne matkapundiga, kes on minemas või kui on täiesti selline oma punt näiteks mingi kolm inimest, kes, kellel on teiega näiteks sarnane mõte, siis mina soovitan, et kui, kui vähegi võimalus, siis kui mõni kogenud matkaja ligi, te saate lihtsalt hästi palju näpunäiteid ka, et noh, ükskõik, kas see on söögitegemine või mida peaks silmas pidama näiteks mägedes ja kuidas ennast kohe mitte ära tappa kuskil madalal kõrgusel, nõnda et sa tippu lõpuks ei jõuagi, sellepärast et vead oled teinud juba oluliselt allpool ja ja üldse tavaliselt kogenud matka ajal on ka varustuse koha pealt, et noh, kas või telgid näiteks on juba olemas ja jälle koht, kust saab kokku hoida. Madsen küsinud saabaste kohta, et Norras näiteks on paljudes mägedes märg tsoon, kus sobiks pigem kummikutega kõndida, et milliseid saapaid siis soovida. No vot hästi saabas on, ta on hästi oluline, muidugi üks olulisemaid asju on see, et su jalg oleks, ta oleks terve ja ta oleks kuiv, on muidugi väga oluline. Jah, nii Norras kui Soomes on hästi palju selliseid muidu nagu tore rada, aga nii kui natukene vihma tuleb, siis rada põhimõtteliselt voolav, et kõnnin nagu mööda jõge ja seda on ka Iirimaal. Seda olen tundnud veel paljudes kohtades, et see ei ole ka ainult mitte Põhjamaades. Jah, soomlasi, kes käivad mõnel näiteks Soome kõrgemale tipule Haltile lähevad kummikuga olen näinud. Ma ise ei ole kummiku fänn, ma olen pigem see, kes kannab nagu korralikku matkasaabast, kõrget, mis on veekindel ja noh, tema puhul on see, et isegi kui sa astud jõkke sisse, siis tavaliselt piisab pärast seda sokivahetusest. Aga ma üldiselt üritan pigem hüpata kivilt kivile ja olgem ausad, mingil hetkel nagu, kui mingi raske päev on, siis mingil hetkel see kasvõi jalg märg või ei ole, ei ole enam üldse tähtis, et sa lähedki otse juba näiteks tipust alla tulles lähed otse läbi loikude, sest see võidetud aeg tundub oluliselt olulisem, kui, kui see kasvõi algab märg või ei ole. Loomulikult saapa puhul üks asi on küll, et ta võiks olla enne proovitud ikkagi noh, käia kümneid kilomeetreid ikka uue saapaga, enne kui te sellega matkale lähete. Sest siis tunnete ka, et kus ta nagu tunda annab ja, ja villide koha pealt näiteks üks kindel soovitus on see, et nii kui kuskilt hakkab nagu mingi asi segama või kivike on kuhugi läinud saapa sisse, selle probleemiga tuleb tegeleda kohe. Et näiteks ka vana nii-öelda selline leukoplaaster või kuidas seda kutsuti, et see ilma igasuguse rabi raviva ribade, kui kuskilt ikkagi läheb nagu hellaks kand või kuskilt jala servalvelt pange ennetavalt peale pange rohkem kui, kui see koht pange natuke laiemalt ja, ja teie jalad tänavateid pärast. Ants on küsinud, et millist termopesu soovitada külmemateks tipud, eks, ja kui külm üldse tipus on? Oh väga erinev. Noh, oleneb ju kõik kõrgusest seal tipus võib-olla ka miinus 40 kraadi. Ja tuulefaktor lisab sellele veel juurde sooja pesuga on, on nii-öelda kutsutaksegi kohe artiliseks soojaks, pesuks on sellised. Seal on meriinovillane vist, näeme nendes terminites olla natukene niuke kehva, aga ongi ongi sellised hästi, mis nii-öelda takistavad sind sinu selja märjaks minemist, sellepärast et nad hingavad jube hästi ja see meriinovill on väga hea, mida ma olen ise proovinud. Ma soovitan astuda ükskõik millisesse Eesti matkapoodi, siis küsida lihtsalt ja tegeleda osa matkavarustust on põhimõtteliselt võimalik saada ka igasugustest jahipoodidest, sest jahimeestel, kes noh, eriti seal külma vastu mehed, kes peavad kuskil hanges lihtsalt mingil hetkel kolm tundi järjest ootama, kuni loom tuleb näiteks. Et siis neil on ka päris hästi saabaste puhul ja läbimõeldud, aga seal on jälle noh, et ega seda niisugust universaalset, et sa kõik matkad ühe saapaga ära tehtud, et sellist universaalset kindlad saabast ei ole, et mul on ka noh, enamasti kolm varianti, see on, et üks on selline, millega võid ka kui tippudest rääkida, et mul on nagu päris kõrgsaabast mul hetkel isegi ei ole, millega kuskil 7000 peal ja kõrgemal juba okei on, mul on selline, millega näiteks Elbruse tipus võib rahulikult ära käia, selline tavalisest rääkingu saabast oluliselt soojem, tugevam noka, raskem paraku. Aga noh, sellega me näiteks allpool ei käi, sest tangi võrreldakse niimoodi, et üks kilo jala otsas võrdub umbes nelja-viie kiloga kotis. Nii et sul on oluliselt mõttekam panna kergemad jalanõud jala otsa ja needsamad saapad kotti, et sa võidad nagunii-öelda neli-viis korda sellest et kulutavad ennast vähem jala otsas, raske saabas kulutab sind oluliselt rohkem kui needsamad saapad kotis, seetõttu tasub vahel panna madal matkasaabas hoopis jalga. Aga kummikutega on veel ja ma olen lugenud kuskilt, kui tuleb ummikute juurde veel tagasi. Kummikutega käiakse ka mingites kohtades, kus tõesti on nagu vihmaperiood näiteks Aafrikas ka on näiteks Uganda kõrgemale tipule pik Margeritele, mis on Keenia Kõrgeima ja siis Tansaania kõrgeima Kilimanjaro järel kõrguselt kolmas Aafrikas sinna tippu alguses minnakse ikka täiesti kummikuga ja aga ülespoole minnes, kui on juba kuivem, siis vahetatakse see teise matkasaapa järgi vastu välja, siis. Urmas soovib teada, kui palju mägedes kaardi ja kompassi tundmist vaja läheb. Sõltub jälle noh tipud on nii erinevad, on kommertstipud, kus sa ei saagi minna ise üles, vaid sa pead alati nagu võtma endale giidi seal, seal noh, põhimõtteliselt kuigi ma olen saanud vastu näppe sedasama Ararati peal, näiteks eelmine aasta oli see, et kõik oli okei sinnamaani, kui üleval hakkas lund tuiskama ja siis kuna mõned giidid on sinna tippu läinud natukene harvem ja võib-olla siis, kui nähtavus on väga hea, siis lihtsalt juhtus see asi, et meie kiit lihtsalt meie Kiilil üldse tuli mäehaigus peale. Tema läks selle pärast nagu koos meie kahe liikmega, noh põhimõtteliselt nad saatsid alla tagasi ja pigiid jällegi lumetuisus ei leidnud üleval platool seda kõige õigemat, õigemini tee teed nii-öelda. Isegi saatele sobivalt tugevale teekonda tippu ei leidnud, platoolt enam teeme 70 meetrit, päris kõrgemast punktist madalamale ei olnud, sest lumetuisus lihtsalt ei olnud näha. Aga. Ja siis on sellised tipud, kuhu sa, kuhu sa saad minna suhteliselt noh, kaart on alati nagu toetada kompass. Muidugi jällegi kui sa kompassi tunned ja oskad seda kasutada. Et lihtsalt kompaskaason, noh, natukene aitab, aga mitte palju kompassi peab ka tundma, et kuidas tema, kuidas teile panna, kuidas ta kaardiga võrrelda ja nii edasi, et kaart võib ikkagi kaasas olla, aga väga paljud näiteks Euroopa matkarajad on märgistatud väga korralikult, mõnel pool on isegi viidad ja kivide peal ja puude peal on, et noh, see punane rada näiteks, et siis on tehtud valge triip, punane triip, valge triip või, või punane, mummu keskele valge ring on ümber niukseid erinevaid märgistusi, et seal on suht lihtne, nõnda et sa tegelikult saad ilma kaardita hakkama. Aga ma soovitan siiski igaks juhuks hoida, et noh, vahel juhtub, et laskudes tundub äkki, et pagan, et nüüd. Ma ei teagi täpselt, kuhu tuleb minna, on ju, et siis kaardi pealt saad vähemalt mingid suunad ja et sa ei tee nagu väga valet otsust, isegi kui sa kaarti väga hästi ei oska lugeda, siis suurem tõenäosus on, et sa ei eksi ära. Ja siis on kolmas kategooria on sellised tippu, kus ei ole mingit rada, sellepärast et seal käiakse nagu harva sinna tavaliselt ka nii-öelda tavamatkaja päris ei satu. Ja seal seal on juba see, et võetakse detailsed kaardid ja vaadatakse samakõrgusjooni, et kuidas, kust üldse on võimalik minna ja see on meeletu eeltöö juba sellisele harrastusmatkale. Ma soovitan, et needsamad, mida juba mainitud, et kuskil tatra mägedes näiteks väga palju märgitud radasid väga-väga lihtne on käia igaks juhuks kvartaskus, aga üldiselt noh, sinna pole vaja tihti vaadata, saman norralanna, need rajad väga hästi märgitud üldse Põhjamaades on nii, Soome, Rootsi, Norra rajad on suurepäraselt märgitud ja soovitan minna igal juhul näiteks sinna. Anneli, kes on ka küsinud, et milline on kõige parem mägi nendest, millega alustada, nendest oled juba rääkinud, aga kui kalliks läheb see hobi selles mõttes, et just varustuse poole pealt Vot minul minul oli üks aastal, mis oli, väga valus oli tegelikult kui ma tegin hüppe nii-öelda, ma olin sinnamaani käinud viie poole kilomeetri peal ehk helbrusel siis 5642 meetri kõrgusel ja siis mul tuli äkki see hüpet. Me läksime Pamiiri Lenini mäetipp, mis on 7134 meetrit ja siis tuli lihtsalt varustuses teha konkreetne hüppe, iga sulejoped ja mida mul varem ei olnud veel mingid tormipüksid, kõrgsaapad, kõik, mis tuli nagu muretseda, et siis ma mäletan lihtsalt seda aasta 2007, kui ma seda, seda, seda matka nagu ette valmistasin, siis kui ma lõin kõik varustuse peale kulutatud kroonid tol ajal kokku, siis oli noh, praeguses rahas niuke 2000 eurot ma ikkagi panin varustusse tollel aastal, mis oli päris valus, aga tulemus oli ka see järgmistel aastatel, et ega see varustus, kui seda just ära ei lõhu, ainet sa ei pea seda järgmine aasta uut ostma, vaid et noh, järgmine aasta ma tõenäoliselt kulutasin kui üldse, siis ma kulutasin tõenäoliselt mingi maksimaalselt 50 eurot. On ju varustuse peale. Et siis, et mingil hetkel noh, ongi mitu võimalust, alustasid vaikselt-vaikselt täiendavat oma varustust läheb järjest paremaks, aeg-ajalt tuleb mõni asi muidugi välja vahetada, sest ta läheb kas katki või lihtsalt saab vanaks ja ei täida enam oma funktsiooni. Aga teine võimalus on see, et ühel hetkel tuleb see valu üle elada ja pärast on tükk aega rahulik. Noh, kui selle varustustest näiteks lennufirma ära ei kaota või midagi ei juhtu, on ju. No ja et selles mõttes ütleme, et minu varustuse kogumaksumus tõenäoliselt on kuskil seal 5000 euro kandis, on üldse. No see on juba ka ilmselt tehnilisem varustus. Karabiinid summarid noh seal ja see on niisugune asi, millega ennast köit mööda nagu üles tõmmatakse, kui tugiköis maha pandud kõik laskumisvahendid, julgestusvahendite köis on seal sees kindlasti kaks köit, isegi telgid, kõik asjad seal sees, et siis umbes ma arvan, et suurusjärk on 5000 eurot. Aga kui palju raha kulub keskmiselt reisi peale? Mina olen vaadanud nüüd üks suhtarv, mis vähemalt minul matkade puhul palju ära ütleb, on see, et enamasti sõidukulud moodustavad eelarvest täpselt poole enam-vähem veidi sinna veidi tänna. Et kui te näiteks vaatate, et tooks mingi näite, et näiteks kui ma olen käinud Balkanimaades siis kui ütleme niimoodi, et krooni ajal on onundakse kahenädalasi reise autoreise Balkanile, kus erinevates riikides olek olen käinud nagu erinevates tippudes erinevate riikide kõrgemate siis et siis krooni ajal need mahtusid mul niisugused Balkani kahenädalasel reisil mahtusid umbes 10000 krooni sisse. Enamasti ära, et kas oli, vahel oli 9000 vahel kaheksa pool vahel üheksa poole kuhugi sinna kanti oli kõik kütus, söök absoluutselt kõik, kõik, kõik tsirka 100 eurot. Praegu jah, enne käinud jah, muidugi. Eeldus oli see, et sõiduauto, milles on ka neli inimest, et nii kui on sõiduautos kolm inimest, on see number natukene suurem. Kuulame siia vahepeale ka ühe muusikapala, mille sa oled ise välja valinud. Ma valisin jälle need lood, et mis mind kõnetavad ka matkade ajal, mida ma hea meelega nagu kõrvades kuulen, ja üks ansambel, kes minuga on käinud viimastel aastatel päris palju kaasas on Ewert and the Two Dragons ja kuulame neiltsis ühe loo, mis mulle, mis mind kõnetab. Jätkame siis saadet Andres Karuga ja räägime siis teemal või õigemini, räägime siis nendel küsimustel vastustel, mis on siis meile tulnud kommentaariumisse alustame kohe kiiresti, sest neid on päris palju. Katrin küsib, et palju reisidel ette tulnud kaksikmoraali peab silmas seda, et kui moslemid üldjoontes ei joo alkoholi või ei, see sealiha aga seda siiski salaja teevad, et kuidas nad ise seda seletavad või siis kuidas on nendes riikides elu-olu nagu näiteks Iraanis, kus on keelatud popmuusika või piiratud interneti, et kuidas inimesed sellesse suhtuvad? No selle vaata kui nõukogude aega meenutades noh, kui võtta konkreetselt Iraan näiteks, et siis nõukogude ajast ja kõik mäletavad, et hästi palju oli keelde, mis on täpselt sama toimib praegu Iraanis siis ja nendest keeldudest vaadati mööda ikka mindi jõuluajal kirikusse, kuigi seda on ju nagu põhimõtteliselt ei soositud absoluutselt. Noh, ikkagi noh, oli alkoholi tarbimise keeld, Gorbatšovi ajal on ju ikkagi ju joodionju. Ütleme nii, et mastaabid on muidugi noh, neid ei ana Iraaniga võrreldav. Natukene on, neil töötab just nimelt see, et nad mida Iraani inimesed nagu ise kurtsid kõige rohkem, nagu oli see, et valitsus ongi neile kehtestanud hästi palju keelde ja hästi vähe on neid asju, mis on lubatud ja siis tekitab seda, et jah, ikkagi väravad on suletud, onju ja pidu toimub sinu sugulaste ja sõpradega koos. Et siis selleks puhuks on näiteks pulmade puhul on ikkagi natukene veini tehtud ja ja sealiha söömise koha pealt ma ei ole. Ma küll ei kuulnud, et keegi oleks öelnud, tegelikult me sööme ikka sealihaga, et see, seda selle koha pealt ma ei oska kommenteerida, mina ei tea näiteks moslemeid, kes ütleks, et no ma tegelikult ikka söön natukene seda, et mõned neist on ka Iraanlastest on kaugenenud ka selles mõttes usust, et nad ei, nad ei olegi enam selliseid moslemi, kes kõik need täpselt õige arvu kordi päevas palvetavad ja õiges suunas. Nad on sellised, et vahel mingite tähtsamate sündmuste puhul lihtsalt käivad korra, umbes nagu eestlased käivad jõuluajal jube palju kirikus ja pulmade ajal ka ja siis on hästi vaga näoga seal niuksed. Keegi ütles selle kohta, et nagu shoussal lutseerijans nagu eestlased sotsiaalsed luterlased nii-öelda, et siis jõulude ajal tuleb meelde vahepeal, eks sellist kaksikmoraali veidikene on, aga see on jälle niuke, seda ei saa nii üheselt võtta, et ta on selle ikkagi valitseva korra pigem nagu vastuhakk valitsevale korrale, niukse oma vaiksel veel, et ma ei tea, kui see kõik seal vaba oleks, mida nad teeksid, kas nad tegelikult jooksid või ei jooksen ja vot ei tea. Ei tea, ei oska öelda, ei ole moslem praegu. Vähemalt mitte, lähme edasi, Grethe küsib, kas ei kohanud Serbiast tõesti ühtki inimest, kes omaks Kosovo suhtes teistsugust seisukohta. Siin on silmas peetud seda, et kui eeltöö käis, et siis kui oli, et seda mägi. Isegi mina, mina ei ole kohanud, nad on ikka üsna üheselt nende jaoks, Kosovo on siiski, on nende Serbia provints ja seetõttu nendega on keeruline asju ajada, et nad on üsna, nad on, naeratavad, toredad inimesed, aga ütle Kosovo ja siis sa näed, et inimesed muutuvad, et mina ei ole kohanud, aga ütlen ka, et serblasi, kellega mina olen suhelnud, on umbes kümmekond, nii et ma ei saa teha mingit laiali või noh, laiemalt üldistus selle kohta ja mina ei ole kohanud. Minul on jälle teistsugune näide, ma suhtlesin ühe Serbia parlamendisaadikuga, kes muidu oli, ütleme, esindas marurahvusliku ilmavaadet, aga samas Kosovo suhtes oli ta üllatavalt mõistlik, ütles, et no kui on vaja, siis teeme ära. Aga see ongi, kui on vaja, siis teeme ära ja tema oli poliitika on ju jah, et lihtinimesena nad ikkagi suht jah, saavad olla vähemalt tolerantsed. Kas võib teada, milline rahvus või millise paiga inimesed on kõige sügavama mulje jätnud? Paljud on Venemaa osades sealt Kabardi-Balkaariasse inimesed, kes mind näiteks siis, kui ma kivilaviini kohtusin kes aitasime sel ajal üldse ma pean, ma pean, ütleme laiemalt, et mägedes elavad inimesed, kes saavad aru, et noh, vastastikku, et igaüks võib mingil hetkel hädas olla ja aidatakse nagu mägedes mägi, Mägilased nii-öelda on väga, väga lahke rahvas tegelikult väga abivalmis. Aga noh, kui veel Aafrikast ka, noh Ruanda inimesed hästi-hästi toredad tuua näiteks veel tegelikult ka Guatemala inimesed sellised natukene noh, seal on ka natukene salakavalust, aga tegelikult äärmiselt toredad. No Euroopas on neid riike tegelikult, et päris palju Balkanimaade inimesed väga-väga toredad, et noh ja tegelikult nii võiks jätkata jaapanlased omal natuke teistmoodi kombel ja sa täpselt ei saa aru, et kas fassaad või ei ole alati. Aga üldiselt nad on väga soojad ja väga abivalmis, et see loetelu võiks jätkuda pikalt, pikalt. Kas küsib ühe küsimuse, mis läks eelneva teemaga kokku, pean siis enne muusikapalade silmas, et kas mägironijate sugu on oluline, et ettevalmistus on erinev. Nojah, võtte mulle väga meeldib, kui naisterahvaid on matkapundis, on väga head tasakaalustajaid, et see kuidagi see grupi sisekliima on siis tavaliselt olnud parem, et noh, naismägironijaid on paraku vähem, et see on ikkagi umbes selline suhe, et kui sa lähed 10 inimesega mäkke, siis umbes kolm neist on naised tavaliselt niuke kui üldistada, et siis ikkagi niuke 70 30 suheme ma väga laialt üldistan praegu muidugi ja ettevalmistuse koha pealt on see, et noh, pigem on seal, sa pead iseennast nagu õpid tundma, nagu sa pead oma keha teadma, nii et see ettevalmistus peab olema ikkagi kooskõlas sellega, mis su keha, kus on piirid, kui palju neid saab nihutada, kuhu üldse minema on ja nii edasi mõne tipu puhul lihtsalt piisab heast füüsilisest vormist on ja kui sa kahe poole 1000 meetri peale või kolmanda 1000 peale tahad minna mõnes kohas 4000 peale, et ei ole midagi hullu. Aga selline noh, erinevus on näiteks ka seljakoti kaalus, et kui, kui nagu isiklik varustus on enam-vähem ühe kaaluga, kõigil Sis grupi varustas kõiki sööke tehnilis-kola jagades on ikkagi see naisterahvad saavad umbes ikkagi 50 protsenti vähem endale selga kui meesterahvad, mis on täiesti loogiline, sest ka kehakaalud on ju erinevad ja kehakaalu jälgitakse ka, et ikkagi, kui noh, põhimõtteliselt ei tohiks naisterahva seljakott ületada kolmandikku tema kehakaalust ehk siis jämedalt, kui 60 kilone naine on siis üle kahekümnekilost kotti, talle ei tohiks selga panna, meesterahva puhul on see suhe nõnda, et ei tohiks ületada poolt tema kehakaalust, nii et sajakilone mees põhimõtteliselt võib 50 kilose kotiga käia, aga peab kõva mees olema lihtsalt. Siia juurde lihtsalt küsimus, kas Eestis on neid klubisid või võiseltse ka kuskohast saab nii-öelda infot ja nõu küsida? Saab ikka, et tegelikult on neid matkaklubisid, on päris palju. Mina soovitan hüpake läbi kas või Eesti matkaliidu kodulehelt, sealt saab kõikide klubide kohta ja liikmes-organisatsioonide kohta infot. Kes tahab tõsisemalt näiteks alpinismiga tegeleda, siis vaieldamatult ikkagi kõige parem. Niisugune järjepidev koolitus käib Jaan Künnapi alpiklubis. Nii et kindlasti sinna võib minna täiesti eelnevate kogemusteta ja nende käest saada siis esmaseid näpunäiteid ja siis tunnete juba ise ära, et kui kõrgele oma siid seate. Võib-olla Kristel peaks ka sinna pöörduma, sest tema on kirjutanud, et talle väga meeldivad mäed, aga ta kardab tohutult kõrgust, et kas võiks proovida algust teha mõne lauge mäega, milline on lauge mägi. Tristilile hea uudis on see, et lauget mägesid on maailmas väga palju ja tegelikult selle kõrgusega, mul on grupis olnud inimesi korduvalt, kes on tegelikult kõrguse karted, aga mägedes on natukene selline erinev asi on see, et kui sa lähed kaheksanda korruse rõdule seisad seal piirde ääres, siis on nagu selline kummaline tunne, et aga mis siis, kui see piire annab nüüd järgi, et ehitaja tegi selle keevitas kokku palgapäeva järgsel päeval on ju, et noh ja ei tea, millal seest nagu ära kukub, onju et sellest hirmust ma saan aru, sest kui ta toetub sellele piirdele ja piira kukub alla, siis ta kukub tõenäol koos temaga, onju ja midagi ei olegi teha, aga mägedes on tavaliselt lauge mäe külge, et kui sa kaotad tasakaalu, siis sa satud 20 sentimeetrit allapoole. Järgmise astmega on ju, et ei ole nagu hullu, et see kõrguse tajumine on selline erinevate, selle koha pealt jällegi võin öelda, et needsamad mäed, mida korduvalt on nimetatud tatra mäed ja seal leiab selliseid mõnusaid Trekkimis radasid, kus, kus sa ei pea kogu aeg nagu mõtleme selle peale, et issand, ma tahaks kuskilt kinni hoida või ma võiksin olla kellelegi küljes köiega kinni. Kas selle kõrgusekartuse tekitab tihtipeale ka see, et, et arvamusmäest on see, et ta on paljas, et ei ole ühtegi puudega murulible ega mitte midagi, et kas, kas Trekingu mägedel on nii-öelda rada on piiratud? Noh, ta on selline, et sa ikkagi jah, tihti on ka, et on puud, et sa näed isegi kui kui ma nägusid veerema hakkaksin, siis veereks alla, sellepärast et ma veereks vastu puud näiteks, mis tegelikult tundub aeg-ajalt üsna turvaline valik, aga pigem on nagu need kohad, et äkki on mingi lõhe, kus on niimoodi, et sa näed, et sul on 30 meetrit kukkumist, kui sa eksid, et sul ei ole nagu eksamiruumi, et see, see kui inimesed mul on aru saanud, et kõrguse kardio puhul üks oluline märksõna on see, et kardad seda, et sul ei ole eksimisruumi, et kui midagi juhtub, et siis see on väga lõplik. Saan sellest aru, küsiks siia otsa veel Airii küsimuse ka, et kui palju aega on viimase viie aasta jooksul näiteks läinud Eestist väljaspool seoses mägedega ei üldse kokku, siin võib ka niiviisi võtta. Nojah, et kui ma mõtlen viimase viie aasta ma võiksin selle kaudu teha mingi meelevaldse hinnangu, et enamasti olen arvestanud, et ma aastast veedan tavaliselt kolme kuni viie reisiga, mis ma aasta jooksul teen, oleneb, kui pikalt ja kui, kui kuidas raha lubab ja nii edasi. Et ma ikkagi kaks kuni kolm kuud veedan siis aastast kuskil mägedes, mis tähendab, et siis viie aastaga tulebki niuke aasta tuleb kokku ikkagi. Et iga viienda aasta veedan mägedes, siis ütleme niimoodi. Aga võtame siia juurde kohe madise küsimuse, mitu riiki siis kokku on ja palju siis mägesid või mäetipp? Kui rääkida riikide kõrgemates tippudes, siis hetkel on see number arvestades isegi, et täna on laupäev, on ju, on 60 täpselt 60 riigi kõrgemas tipus, listis on mul neid 206, nii et tehtud on natukene alla kolmandiku. Aga tublisti üle veerandi juba võib niimoodi öelda, aga muidu Ta on mul tõenäoliselt, ma ei ole täpselt nagu kokku lugenud, aga tõenäoliselt kuskil seal 150 kandis, aga nende hulgas on ka väga madalaid, sest noh, näiteks Vatikani kõrgeim tipp on 75 meetrit üle merepinna, on ju, et ma olen ka need sinna sisse lugenud, et ma arvan, et kokku umbes 150 ja, ja üldiselt kui mu arvestus ja mälu mind ei peta, siis riikides ma olen kokku käinud 67. riigis, nii et 67. 60. ma olen siis jõudnud kõrgemasse Siirdunudki Airiin küsib, et kas reisi peamine eesmärk on alati mäkketõus või, ja on igas riigis mahti siis tutvuda kohalikega, külastada mitmeid piirkondi. Sõltub hästi tihti paneb see ajaline faktor, paneb piirangud ette, et näiteks noh ka, et mida pikem reis, seda kallim reis on ju küll, mitte ühe päeva kohta läheb odavamaks, siis kokkuvõttes aga aga ikkagi, mida pikem, seda kallim, et aeg-ajalt tuleb teha lihtsalt valikuid, et kui on eesmärk ikkagi jõuda kuhugi 7000 meetri peale, näiteks, et siis sa tead, et, et sa konkreetselt selle mäenõlvadel juba veedad kolm nädalat ja siis võib-olla kogu reisi pikkus on kuu aega, siis sul nagu nii-öelda ettevalmistusperioodi ajal kokku siis umbes nädal jääb selliseks riigi nuusutamiseks, aga oleme näiteks Iraaniga, me tegime selle, käisime mäes ära, siis sõitsime viis päeva veel mööda riiki, linn ringi ja vaatasime erinevaid linnu, erinevaid ilusaid maju, parke, kõike muud. Nendest mägedest rääkides mul endal tekkis küsimus seoses sellega. Ta, kas mõni mägi nii-öelda mäetipp on illegaalne ka, sest näiteks me rääkisime hiljuti eelmises saates rääkisime ja Kanaaridest Jessoridest, et Kanaari tipp praegu väidetavalt on ta ka suletud, et kui see sinna salaja lähed, et siis see on illegaalne tegevus, palju sellist illegaalset tegevust mäe vallutamisel. On ikka, et ma tean, näiteks kõige üks tipp, mida minu teada ma võin eksida, nüüd äkki ma võib-olla ei tea mingi viimase kahe aasta andmeid, aga näiteks on selline riik olemas Nepaali naaber nagu Butaan, kus on alpinismi on ametlikult keelatud sel lihtsal põhjusel, et nagu ka varem oli kõikidel tiibetlaste lennepaallastele oli ka see ja hiinlastele ja hindudel ka, et mäetippudes elavad jumalad ja neid ei tohi häirida. Butaan on nüüd ainukene, kes ei ole selles suhtes teinud nagu järeleandmisi, nii-öelda raha ei ole hakanud seal kõnelema, teistes riikides on botaani kõrgem tipp, mis on 7600 ja natuke peale on selles mõttes loomulikult sellel skaala sees, et sinna ei tohi minna ja vist minu arust see piir oli 6000-st meetrist ei lubata sellel riigist kõrgemale minna, botaanis siis. Ja ma tean, et näiteks sinna tipp puu üks hiina, kuna ta on Hiina piiri lähedal siis Hiina poolt üks Hiina grupp üritas kunagi minna, sest ta oli. Ja tõenäoliselt on ka praegusel hetkel maailma kõrgeim nagu tipp, kus ei ole mitte keegi käinud. Nii et siis hiinlased võtsid selle riski, et lähevad sinna riskides ka sellega, et sõjavägi tuleb ja hakkame neid eemalt laskma, lootes siis tõenäoliselt sellele, et hiinlased enamasti on väiksed, ehk nad ei saa pihta või midagi on, tegelikult on mägedes niukseid illegaalseid, et sa võid isegi kuskil tipus nagu ära käia, aga sa võid vahele jääda nii-öelda mitteteel sinna üles vaid teel alla. Sest jube lihtne on tegelikult mingeid distantsilt mägesid nagu silmas pidada. Ja, ja siiski, kui sa tunned seda kanti nagu tavaline piirivalvurid ja Reinsalu kõik tunnevad, et siis väga lihtne on sul alla vastu tulla kuhugi, et sa isegi sinna tippu järgi ronima, vaid sa lähed lihtsalt sinna, kus ta on ainuvõimalik näiteks alla tulla. Sa oled sinna meedia teisest küljest, kus sul see teine ainuvõimalik koht sinna saadad, teised mehed ja siis rahulikult istub kivi peal, teed suitsu ja ootab, millal nad lihtsalt lähevad ütelda. Tere, Lähme nüüd vanglasse ja illegaalset tegevust ka selles mõttes, et näiteks Norras mulle meelde 94 oli selline märkus rõõmsalt või ma võin eksida, aga minu arust need olid, kas tšehhid vist või poolakad, ühed kahest, Nemad tegid sellise asja, et seal oli kogu see ma enne mainisin Spiter stuulani matkakeskus, et ta nagu matkakeskuse juures kohe saab telkida, seal on noh, maksad selle eest siis nagu inimese maksu ja siis seal eemal on ka tegelikult kõik, kus vähegi lauge pind on, nad sõidavad õhtul lihtsalt, kui sa oled makstud, Need, kõik on tasulised, siis saad niukse punase paberi, mille sa saad panna oma telgi külge ja öösel sõidab auto mööda teed, paneb prose peale ja seal peal on mingi number kirjutatud ja siis küsib keskusest, kas kaks, viis, seitse on olemas ja seal on 17 eestlast, on ju selge, on maksnud kõik, onju, ja siis on korras need tšehhid, poolakad, need ei ei maksnud midagi, kui siis maksukoguja neil lipikute hell läks nende juurde ütles. Tere, Ma olen maksukoguja ja et te olete meiega kämpingu territooriumil, palun raha on ju Norra kroone soovitavalt ja siis talle näidata mõtteliselt nuga. Ja selle tulemus oli see, et me seda helikopterit isegi nägime lendamas, et valiti mingi kood, siis selle pealt lähedal linna slummis istus erirühm siis kopteri peale ja 16 minutit hiljem oli terve grupp näolimaalse käed selja peal kinni pandud ja ja noh, siis läks neil, see reis läks nagu untsu, ütleme nii. Said kohtuda huvitavate inimestega, huvitavates ametiasutustes, tõenäoliselt. Kuulame siia vahepeale ka ühe muusikapala, ühe huvitava muusikapala. Ja ma, ma valisin Maarja ajalt ja rannapilt ühe oma lemmikloo, see on Peeter Ilusa sõnadele tehtud vana Vaksel. Jätkame siis vastamist nendele küsimustele, mis on tulnud kommentaariumisse või vikerraadio Facebooki kodulehele. Alustame sellega, et aaria on küsinud, et ole hea, räägi mõnest ekstreemjuhtumist, mis seal mägedes ette tulla. Vot selle koha pealt ma mõtlesin, et saateaega meil on napilt, et ma ma soovitan, et vaadake vikerraadio kodulehelt, minu saatelt saab järelkuulata sellist saadet, mille pealkiri on ebaõnnestumised. Et seal olen ma rääkinud nii mõnestki ebaõnnestumisest ja ühes pikemalt ka, et soovitan tõesti seda järelkuulata. Võtame Ferda küsimuse, palun räägi mõni lahe unenägu, mida baaslaagrites vaatab. Neid on nii palju, et noh, seal on tavaliselt tulevad mingid tegelased, kes seal, kas sul oma matkapundist või no issand, nõnda kohe nii-öelda lambist nagu Sa näed ikka täiesti kummalisi, mingeid noh, ka vahel on need seotud kuidagi oma erialaga ja niimoodi, et noh, ma olen näinud selliseid mingeid noh, kuna mul on näitleja taustad, siis on tulnud teatriinimesed mulle näiteks mägedesse külla ja palunud mul teha, on mäetipus mingi lavastuse ja ja andnud sularaharulli kaasa, et ma saaksin osta dekoratsioone teel nii-öelda täiesti absurdne olukordi või noh, ja muidugi ka, et mida kauem ära oled, mis seal salata, ausalt, tuleb öelda, et eks hakkad ühel hetkel nägema ka unenägusid väga ilusatest ja väheriides, naisterahvastest aeg-ajalt ja igasuguseid selliseid asju tuleb ette, aga miks need nagu tegelikult on neid nagu palju ja nendest ma ka oma kodu kodulehel Caroondas punkt. Com on ka matkapäevikutes võimalik eriti viimase aja omadest leida selliseid kirjeldusi, et miks neid nii palju on põhjus väga lihtne, kuna uni on selline, et sa selle une ja ärkveloleku piiril tihti püsibki, et ei ole nagu väga sügav uni, siis jäävad paremini meelde ja sellepärast tundub, et mägedes näed jube palju tegelikult näkku, palju und, aga lihtsalt sulle meelde. Aga neid jah, tasub matkapäevikutes otsida. Kaid küsib, et mismoodi kõikidest nendest paikadest küll faktid ja detailid meeldejäävad. See ma pean ütlema, et nende saadete jaoks loomulikult ma võtsin ette pildid ja lugesin läbi enda ja teiste poolt kirjutatud matkapäevikut, tuletasin meelde, aga mulle üldiselt kui sa sellega nagu tegeleda südamega võtad ja ma käin ka inimestel rääkimas matkamisest, et siis mõned asjad nagu kordade üle ja mingite mingid asjad kinnistuvad tänu sellele, aga üldiselt mul on suht hea faktimälu ka ja kuna ma olen grupi juht, siis grupijuhi jaoks on ka see, et tema peab läbi mõtlema mingid asjad, palju rohkem kui grupi tavaliige. Birgit küsib oma küsimuse, olen kuulnud, et kõrgusel üle 4000 meetrit ei viljastu, kas see on tõsi? See on aitäh selle küsimuse eest. Mis ma oskan soovitada, eks katse-eksitus meetodil tuleb vist järgi proovida. Ja ma ma nii-öelda ei ole proovinud 4000-st meetrist kõrgemal vist ei ole jah. Ja siis mis ma oskan öelda, ma arvan, et see ei vasta tõele. Sellepärast et muidu ju Nepaalis ei elakski peaaegu kedagi paljudes kõrgetes mägedes, et tõenäoliselt on tegemist Valega Andrus soovib teada oma küsimusele vastust et meil on saadetes olnud korduvalt juttu ka sellest, et ikka vahel tuleb mõni õlle alla lasta ja kurku loputada, et milline on olnud kõige maitsvam õlut, millises riis? Kõige maitsvam õlu ei ole mingit vahet, kus riigis sa oled või kõige maitsvam võlu on see, kui sa oled kolm nädalat müttanud ühe tipu nimel siis sa pead sealt alla, jõuad kuhugi külakesse või esimesse hotelli, kus pakutakse sulle õlut. See võetakse külmkapist, teete lahti ja see on maailma kõige parem õlu, ükskõik mis olud on. Toomas soovib teada vastust, mis on matk sinu jaoks. Vot minu jaoks on matk ikkagi puhkus, Aktiivne aktiivse puhkuse vorm, et see sellest võikski jääda nagu rääkima, ma võib-olla kunagi võtan kätte ja mõtestan nagu matka näiteks oma kodulehel ka lahti, natuke pikemalt. See nõuaks nagu väga palju eetriaega, aga eelkõige on ta puhkus ja eelkõige ka see koht et matkaallust, mäed loksutavatuse jälle paika. Et sina oled väike Mäedan suured, saad jälle teada. Ehk et see oleks ka vastus küsimusele, miks sa seda teed? Jah, et mäed panevad mind paika ja siis ma olen parem inimene, ma loodan pärast. Selline küsimus on ka tulnud, et millised on Austraalia mäed, et meil Austraalia mägedest küll rääkinud, aga, aga siiski ma tean, et olete käinud. Jah, paljudel Austraaliaga seoses tuleb muidugi see punane kalju sealt kuskilt keset Austraaliat. Ma ei mäletagi, mis selle nimi täpselt on, aga piltide peal igal pool ju Austraaliast räägitakse, siis tuleb see, et see ei ole kõige kõrgemad, ainult kõige kõrgem kant on jämedalt öeldes Melbourne'i ja Sydney vahel. On Snow Mountins. Kõrgeim tipp on selline 2200 ja natukene peale nimeks tal munk Hodži usco kellelegi poolaka järgi ja nad on suht lauged, vanad mäed ja metsavöönd tuleb üsna üles ülespoole välja, nii et sellised kõige lähemalt sellised sarnased mäed. Võib-olla võiks Karpaatidega neid natukene võrrelda, et sellised vanakesed ja, ja, ja lauged, et väga mõnus koht matkamiseks. Kui palju tuleb vett kaasa võtta, kas seal on mingisugune teatud kõrgusepiirang liitrite kohta? Tead on mägesid, kus su päevane selline vedelike tarbimiskogus peab olema, näiteks, et vähemalt kuus liitrit on selliseid tippe, kus saab ära käia nõnda et sul on pooleliitrine plastikpudel lihtsalt veega. Sõltub, sõltub ka sellest, et kas on võimalik nii-öelda tee pealt kuskilt jõest või ojast või liustikud on ju saada vett juurde või mitte. Kõige rohkem, mis mina olen tassinud, oligi Picode Teide peal, Tenerife saarel Hispaania kõrgemasse tippu minnes. Meil oli ikka nii söögitegemise kui kahe päeva, kogu vesi oli kaaslased seal ikka inimese kohta on ta vist minu arust kas mingi kaheksa liitrites tassisime keskmiselt oli siis kotis, et väga erinev. Õnneks tihti saab käia niimoodi, et sa tõesti põhimõtteliselt seal iga poole tunni tagant saad pudelit täita, sest lihtsalt niriseb midagi kuskilt. Aga kuidas sama vesi välja tuleb, et kas sinnasamma mäkke võid sa jätta või võtad kaasa, kuidas? Võid mäkke jätta ja seda tuleb välja oluliselt vähem, kui, kui teda sisse läheb ja ta kõik ei tule ka nii-öelda põhjafiltri kaudu, vaid väga palju, sa higistad ka sellest välja, nii et sellega probleeme ei ole, seda võib jätta isegi Antarktikasse. Aga number kahte paljudesse kohtadesse ei või jätta näiteks hakkangaakova, Lõuna-Ameerika kõrgendi, seal antakse sulle kohe kilekott, antakse all koos mäepiletite ja muude asjadega prügikott ka, et sa pead mäepileti peale võtma templit jah, tema on andnud oma prügikoti prügiga meie firmale, et me selle alla viiks, see on kõik alla viimine on selles mõttes tasuta, et see on nagu piletihinna sees ja sulle antakse ka kott, kuhu sisse sa pead number kahe tegema, kui sa oled baaslaagris kõrgemal baaslaagris on tualetid olemas, neid tühjendatakse helikopteritega, aga ülevalpool seda võimalust ei ole ja seal ei tohi, et nii palju rahvast seal käib ja et seda ei reostataks liiga ära, siis sa peadki tõestab, et tõepoolest olen number kahe siia sisse pannud suuremal või väiksemal määral. Kristjan-Eerik on küsinud, millal karu ronima hakata. Siis ma pean muidugi ütlema, et Kristjan-Erik Suurväli on Eesti üks noorema põlvkonna tegijamaid alpiniste ja noh täitsa õigustatud torge selle selles suunas, et ma olen pigem viimastel aastatel olnud mägironija vähem alpinist, onju, et peaks nagu päris nagu ronima ka vahepeal. Ma saan Kristjan-Eerik kuule vastata, et see on kogu aeg nagu plaanides, aga üks põhiline mure, miks ma ei ole ka selliste nooremate vihasemate alpinistidega väga palju kokku puutunud, viimastel aastatel on see, enamikel inimestel, on see ronimiseks sobiv aeg suvel ja minul suvel on just see aeg, kus ma kogun raha nii-öelda sügiseks ja talveks ja nii edasi, et ma teen tööd, kuna ma juhin pidusid, siis suvi on minu kõrgaeg ja et see, et kui ma näiteks kuuajase pausi teenet näiteks terve juuli olen kuskil mägedes, et üks asi on see reisi maksumus, aga mulje jääb noh, stiilis mitmereis või raha teenimata samal ajal. Ma pean ka seda pidi arvestama, et seetõttu ma olen suhtunud ettevaatlikkusega ega mu nimekirjast lihtsamad mäed järjest kaovad ära. Ühel hetkel on aina raskemate tehnilisemate kõrgemate käes, võtan ühendus Kristjan-Eerik. Sellega võiks öelda, et kõik küsimused said otsa, kas sa oleks oodanud ise mingisugust muud küsimust veel? Ei jumala head küsimused, aitäh kõigile, kes küsimusi saatsid ja aitäh nendele, kes ka lihtsalt kommenteerisid. Hästi hea meel on, kui sa saad tagasisidet, siis oskab teha ka saadetes parandusi ja ja tulevikus olla targem. Ma ei tea, kas me tulevikus muidugi võime rääkida, et meil õhkõrn lootus on muidugi, et võib-olla on suvesari teekond tipuga järgmisel suvel, et ma katsun vahepeal käia põnevatel riikides, põnevates tippudes, siis on nagu see, et tõenäoliselt ma mõtlen veel täpsemalt paljud asjad läbi ja katsun nuusutada riike natukene lähemalt. Sellega peame siis nii saatel kui ka saatesarjal otsad kokku tõmbama. Saate tegid Andres Karu, Maristambahja, Tarmo Maiberg aitäh kuulamast. Aitäh saatetiimile ka ja lõpu ma jätan kõlama sellise loo nagu Taagelt Saatpalu kirjutatud loo. Ma ei tea, see kuidagi jällegi kõnetab mind ja kuulan seda väga hea meelega ja eriti veel nüüd, kui valimised on tulemas, ta haakub ka sellega väga hästi kuulmiseni. Paali puid ja maid või kuidas moosi endas saab ka, või üledoosi, mis silmapilguga võib muuta elu? Ma ei, ta ärkas Snelli pargiga ja mees ta naine Snelli pöilaseks kutsuv jagas ka tänas supid mis aurab puitkate. Tartus on valged. Et meenutada tal õmblemist on aega Kiili leiva sööb estofiil mõnuga kõiki värve ei peadest ja sõnuga valli baaris läkallija tänuga. Käsk nagu läheb. Uskuma Vaidi peab uskuma, peab uskuma, üht uskuma. Uskuge Bell. Täheks valitseja kulda õpiku et see põhjus Alex pornot kas või mingid fin mitte peedes Temaigu läheks. Ma ei tea, miks mantliga hõlmatakiat pera raamatuga pähe pekstud nägudega tädid kõrvar räägivad ja lunastuse ristipuudest pääl. Ma ei tea, miks me surnujumestaja tehtud üleelusuuruses portreemulin ripuvad kalle, kus koerad Kuid keset ruumi, tal, mis on nii lohutud, su naeratus on endo. Et meenutada tal õnnemees, ta on õigus leida ta. Armu palumas koli tänavas kogunud pilgud Seewaldi väravas kurvad lilled Kreutzwaldi tänavas. Taadil tehtud mu kodulinn Tallinn kandiline ja mallimalt mallin elu kõigile kallimast kallim on. Tänane. Õhtu Köik, Femme kull lõppen uudisel sest täna näidatakse vaid, kus. Ma eite.