Tere hommikust, kuidagi ei taha uskuda selles jätkuvas suves, et käes on esimene september, aga nii see on. Jutusaates täna külas õpetaja Rocca al Mare koolist, tööõpetuse õpetaja, tema nimi on Mari Viik. Tere hommikust, Mari. Tere hommikut. Mina olen Margit Kilumets ja selle saate aitab kokku panna Viivika lusid. Ma juba alustasin nii dramaatiliselt sellest suve lõpust, aga kuidas siis tegelikult õpetajate jaoks on, kas hakkab kusagil pooles augustis väike selline värelus ja kribelus ja pigem positiivne või pigem hirmuäratav? Kuidas kellelgi? Ma arvan, et see sõltub ka sellest, kui kaua sa oled õpetaja olnud, et mina mäletan esimest Rocca al Mare kooli aastat, kui ma tööle läksin, siis ma olin aasta läbi ärevuses ja ootasin ja siis me üldse lendasime rohkem ringi ja jalad suurt maad ei puutunud, et, et see oli ka väga ilus aeg. Aga praegu ei ole enne mingit ärevust, kui, kui 15 august oleme tööl ja siis hakkame seda põnevust otsima. Koos sa ütlesid, et kui sa esimest korda Rocca al Mare koolis tööle läksid, mis aastal see oli pikk staaž, sul on selles koolis, selles koolis on täpselt nii pikk staaž, kui vana on see kool, nii et me olime enne kõik tegelikult olemas juba enne selle, kui kooli ehitati, siis me olime kõik juba juba töös mõtetega kooli juures. Nii et 14. hooaeg meil läheb. Täna, esimesel septembril on sul konkreetselt ka kooli esimene päev? Teil on aktused, on nüüd kuidagi teistmoodi aktused kui näiteks eelmisel sügisel ma saan aru, et lapsed on teised ja mõni õpetajana ära läinud ja mõni on asemele tulnud, aga mida veel? Meil on alati eri lised, võib-olla või erinevad, aga siiski elemente, mis siis korduvad ja mida me ise tahame, mis kordavad. Ja erinevus on see, et, et sellel suurel aktusel või ma ei teagi, kumb on suur, et üks on siis aktus, kus on teise kuni 11. klassi lapsed ja üks on siis see aktus, kus on esimese ja 12. klassi lapsed see pidulik aktus siis ehk siis nendel esimest korda Ta kooli tulijatel. Nende aktusel on selline asi, kus kõik õppetoolid teevad etteaste ja see on meile endale siis hirmus põnev. Et see on see, mida ootavad lapsevanemad, sest paljudel on mitu last selles koolis. See on see, mida ootavad kolleegid, sest et siis saab nalja ja siis saab etlemist. Siis selles aktuses on veel mõni laul, mis on meil traditsiooniline ja mis on hästi võimas, mis käivitab metsis, selleks kooliaastaks aga sisse teine aktus teisest kuni 11. klassini. See on ettearvamatu, et sel aastal me näiteks kooliperega räppima, aga sellest rääkida, sest et sellest tuleb aga sellest õppetoolide eeskavas ka. Et siis see sinu etteaste puudutab siis käsitöö ja tööõpetuse, kuidas õppetooli Meile on kultuuriõppetool ja meid on siis päris palju meile ajaloolased ja kirjandusõpetajad, kunstiõpetajat, muusikaõpetajat ja meie hüppad, meie etteaste on tavaliselt selline, mille kohta küsitakse, et mis te nagu öelda tahtsite. Et absurdimaiguline jah, ega seda nagu raske välja lugeda, mida me siis öelda tahtsime, mida sellel aastal, kes natukene, sa saad saladuseloori kergitada, sest ega ju tegelikult inimesed, paljud sina Rocca al Mare kooli aktusele ikka satuvad. Mikroskoopiline osa meie kuulajatest. Tänavu meie õppetool, me ei tea ju teisi, meie õppetool, tänavu lavastas ballett ooperis. Nii et Saariuma kõik, kõik naised on merelained ja mehed laulavad Georg Otsa laulu. Kuidas teie koolis meeste ja naiste selline sooline protsentuaalne vahekord? Praegu on ju jälle haripunktis sama Gustav Adolfi kooli koka palkamise lugu, et kas siis peab koolis rohkem olema ikka mehi või naisi või oleks kõige parem, kui neid oleks võrdselt? Kõige parem, kui oleks parasjagu. Et ma arvan, et parasjagu on üks kõige parem mõõt alati olnud ja see mõõt tuleb ikkagi inimeste seest tegelikult, kui ikka naisel on loodud rohkem hoolivust, armastust, mida ta suudab lapsele pakkuda, siis, siis võiks ka naine olla ükskõik. Ta annab. Ja, ja ei ole nagu see sugu kõige tähtsam muidugi võiks olla mehi majas, aga me ei saa pooleks teha, siis me võtame neid mehi, kes, kes võib-olla lastest nii väga ei hooligi. Kui me läheme Mori ajas tagasi ja nüüd tuleb see koht, mille, mille peale kindlasti paljud inimesed, kes siin saates külas käivad, ütlevad, oo, ma olen seda nii palju rääkinud, aga siiski, kuidas sinust sai poiste tööõpetuse õpetaja? Ma vist tahtsin, ei, tegelikult ma õpetajaks ei tahtnud saada, sest et kuidas must sai puutöö tegijad, siis ma võin öelda, et ma tahtsin, aga, aga õpetajaks ma kindlasti ei tahtnud saada, sest et tolleaegne peda tegi kõik selleks, et sinus ei tekiks seda tunnet, et sa tahad kooli minna ja seda tunnet ei olnud mul ka siis, kui ma sinna kooli õppima läksin. Nii et seda mõtetki ei olnud, et mul ei olnud kõhki konspekti järgi, mis oleks mind õpetajana aidanud. Aga minul oli väga hea õpetaja Kersti Nigesel, kes mind oma kooli kutsus vanalinna kooli ja, ja kes tegelikult viie aastaga suutis mul siiski selgeks teha, mis, mis töö see on ja, ja, ja ma hakkasin seda töödega armastama. Aga see poiste tööõpetus, see on ikka suhteliselt eriline, et ma saan sellest väga hästi aru, kui inimene tahab saada tüdrukute käsitööõpetajaks ja tikkida ja heegeldada ja nipli spitsid ja muu, aga saagida ja puurida, see tundub ikkagi natuke kummaline. No ma olen neid nipli pitsa ja kõike teinud, et see, see lihtsalt mul oli vanatädi, kes mulle seda kõike õpetas, kes oli ise kunsttööstuskoolis õppinud ja, ja seda ma olen tegelikult piisavalt saanud, aga mul oli vanaisa, kes tegi puutööd ja seda ma ei saanud väga palju ja vanaisa suri ära ka, kui minul õppimise aeg oli, nii et sedapidi kuskilt juurde saama, ma olin Tartu kunstikoolis lõppema võtanud puude eriala selleks ajaks juba et, et need ka teadmised olin ma juba juba nii palju kätte saanud, et ma oleks võinud ka ka peale Tartu kunstikooli kooli minna. Kas see mängis ka eriala valiku juures rolli, et sa tegeled rohkem poistega, saan ma õigesti aru tegeleda rohkem poistega? Ja mis, et ma rohkem poisid ja et sul on kodus kasvavad tüdrukud, aga et et koolis siis tegeled poistega, võrdsus valitseks. Me oleme ikkagi võrdsuse, ei ole siis selle peale ei ole mõelnud ma ikka ja nüüd Rocca al Mares. Ma olen tõmmanud kõik tüdrukud meile omale õpilasteks, nii et tegelikult ma õpetan nii poistele kui tüdrukutele. Küll see poisid saavad rohkem puutööd ja tüdrukud vähem või siis vastavalt soovile, kui keegi tahab rohkem puutööd saada, siis muidugi ta seda saab. Huvid on siiski teada, et siiski tüdrukud tahavad rohkem õmmelda ja poisid tahavad rohkem raskemat tööd teha, sellist noh, ei saa öelda, üks raskemal kui teine, aga aga poistele väga meeldib kangastelgede taga kududa ja et, et see ei ole ka nii, et et kui me neile neid asju ei näita, siis nad ei teagi, mis nad tahavad. Kas on nii, et tänapäeva lapsed on vaheliselt Kubamad, kui olid lapsed näiteks 14 aastat tagasi, kui sa tööle hakkasid, selles koolis? Eks võib vist öelda küll, et seal mingisugune selline liikumine on olnud, aga aga see, kui osav või kui pada on rohkem nagu see, kuidas see käsi ja aju koos töötavad, et eks me seda ju arendamegi, et võib-olla nende asjade tegemine pole üldse oluline, et kui, kui sa last kui tervikut arendad, siis sa pead lihtsalt vaatama, kuidas mingid osad koos töötavad. Ja mida ta teeb, see ju tegelikult ei ole oluline, et kas ta on, teeb keraamikat või on ta tekstiilis või puutöös, et et tähtis on, et ta saab selle võimaluse selle koha pealt ennast arendada. Ja kuidas selle osavusega on, et mingis asjas on lapsed alati osavamad ja kuhugi poole nad nagu arenevad kiiresti, et me lihtsalt peame seda ära tabama ja seda kuidagi ära kasutama nende heaks. Kui on nii, nagu minuga näiteks on. Et noh, üldse ma ei taha teha asju oma kätega mulle tõesti üldse ma ei kujuta ette puutööd üldse, ma ei kujuta ette, aga ma ei taha ka õmmelda aega tikkida. Et, et kas ma siis oleksin sinu variandis praegu saaksin kahe lihtsalt käsitöö. Hindamisest, me võiks muidugi pikalt rääkida, aga hindamisest ei tahaks rääkida imenie hindaja. Me anname ka hinnanguid koolis, et me me ka koolis ei hindaja üldiselt loovainetes me läheme ainult ainult üles sellega, et me me hindeid ei pane. Et üldiselt lapsed juba teavad juba algklassides ma ütlen, et kui te teete, siis te peate tegema, niiet Teile meeldib, et te peate tegema mõnuga, et kui mõnugaid ja kui seda teha ei taha, siis istu, aga istud on nii kohutavalt igav, minu meelest ükski laps ei taha istuda. Kõige hullem karistus, mis ma üldse klassis seal välja mõelda, on see, et ära tee. Et ma ei ole tegelikult näinud lapsi, kes, kes üldse teha ei taha, on üksikud, kellel on natuke vastumeelne käeline tegevus neil probleemid hoopis teised kuskil mujal ja siis tuleb nendega tegeleda mitte selle käelise asja sundimisega, vaid sellega, miks mingi milles on, milles on asi, et sellist, sellist asja ma jah nagu ei ole näinud, et et lihtsalt ei taha teha. Kui sa natukene esimese septembri puhul laiemalt seda koolielu vaatate, noh, julgen isegi kasutada sõna filosoofilisemas plaanis, siis kuidas see aja jooksul muutunud on, 15 aastat on päris pikk aeg. Kas lapsed on muutunud närvilisemaks, vanemad nõudlikumaks tulevad ja trambivad ukse peale, et miks te tegite seda ja sa võid ju rääkida täiesti anonüümselt, et, et ikkagi mingid meeleolud koolis muutuvad. Ma arvan, et lapsed lähevad kogu aeg targemaks ja sellepärast mulle meeldib, et me paar aastat tagasi leppisime õpetajatega kokku, et õpetaja ei ole üldse tark inimene või ta ei ole targem kui laps ja, ja maailmas on nii palju targemaid asju kui õpetaja, et, et see müüt nagu vanasti oli, et ma maal oli see kõige targem inimene, õpetaja et see enam ei kehti. Ja me oleme seda teadvustanud endale, et iga laps on meist targem mingis asjas ja arvuti on meist targem ja raamat on meist targem, aga et me, me oleme siis need, et või, või need, kes, kes suudavad aidata neid asju otsida, leida ja siis selgelt tegeleda ikkagi selle inimesega, kellega me siis koos oleme. Ja, ja see see hulk aega, mis meile on antud iga lapsega tegelemiseks, on tihtipeale suurem, kui on mõnel vanemal. Ja, ja sellepärast nagu tunda seda vastutust, seda rõõmu, mis, mida me koos saame kogeda. Et, et see on hästi tore, et ma, ma ei ütleks, et lapsed oleksid kuidagi rumalamad või teistmoodi, ma arvan, et nad on muidugi kogu aeg ikka targemat ja toredamad ja ja vahetumad, sellepärast et vähemalt mulle tundub, et haridus läheb ikkagi nagu paremuse poole ja, ja tegeldakse õigete asjadega rohkem ja vähem vähem nende asjadega, millega ei peaks koolis tegelema. Kas sa mõnikord oma õpetajakarjääri jooksul oled tundnud, et närvid on läbi, täiesti, et ma peaksin tegema midagi muud kodus abikaasa Urmas ütleb ka, et kuule nüüd, sa oled küll nagu selline peast õpetaja halvas mõttes, et aitab tule ära ja hakkame raamatuid kirjutama. Piss koju? Ma arvan, et siis oleks ära tulnud küll, et ei seda rõõmu veel igas päevas muidugi ka nii lihtne töö, et ma ei tea, lihtsamad, et asja kui seal klassi ees olla, et kõik need teised asjad on natuke keerulisemad. Isegi tundide ettevalmistamine on vahest natuke keerulisem, kui seal klassi ees olemine ja lastega koos rõõmustamine, sest nii palju saab tagasi, et see annab ikka energiat kogu kogu ajaks. Kui suvi ikkagi lõpeb, siis ma lähen sellele lihtsale tööle. Ja see kevadine kooli lõpp ei ole mitte nii nagu tohutu koorem vajuks õlgadelt maha, et oh, nüüd on need mulle antud kaks kuud ja ma tõesti ei mõtle sellele koolile üldse mitte. Ega ma ei mõtle tihtipeale, see lihtsalt on nii, et siis tulevad teised tööd. Et ei oska öelda jah, sellist päris sellist raskem, vahest kooliaasta lõpp ka, lihtsalt oled väsinud. Ühest asjast ikka väsib ära, et see ongi see vahelduse küsimus, et, et väsidki ühest asjast teraga vaheajad on ka koolis, nii et, et siis sa saad iga kord juht puhataja teisi asju teha. Nüüd on need kenad kaks kuud sul selja taga. Mida sina ja sinu pere sellel suvel tegite? Toredat? See oli sihuke üsna kehva suvi selliste uute asjade tegemiseks, mida me tavaliselt oleme läinud ikka malemaja või või, või midagi siukest suuremat vabanduse kõlab lihtsalt nii naljakalt, et igal aastal teeme ühe maja. Ei Me tegime, mitmel aastal me oleme teinud mitu maja aga praegu ei olnud vaja, oli küll üks maja plaan, aga, aga seal me ei jõudnud nagu selleni, et mida me täpselt teeme ja, ja kuna on tegemist siis vana mõisahoone abihoonega, siis see oli natuke keerulisem, et me ei hakanud sellega pihta. Et me tegime mõned. Ah, ehitusest ei tahakski rääkida, need on niuksed, väiksed asjad, et, et mis siis teha on. Et teed ja, ja puhkad sellega. Et mulle muidugi meeldib väga mul mesindus ja mul on aiandus, mis, millega ma kogu aeg tahaksin tegeleda ja ja on ühed vähesed raamatut, mida ma kaanest kaaneni laene tantsis, mesinduse, aianduse raamat. Ja mis mul alati voodi kõrval on. Ülejäänud tekstiga ma kipun magama jääma, aga siis sellega ma sain küll tegeleda, et sel aastal mul siis erakla lae all on suured melonid, mille üle ma olen väga uhked ja mis on tohutult ilusad. Eelmine aasta olid minu sellised uhkuse asjad olid bet, piinad, pirn, melonit, mis kasvasid mul päris toredaks lilla triibulised. Kas ta tahaks küll jah, uute taimedega katsetada? Ja, ja see on niisugune tore, tore taimed annavad nii palju energiat ja siis lemmikasi on muidugi rohimine, et tahate energiat saada, siis. Vanasti ma pidin oma peenraid jagama, et, et ma ei tohiks kõike korraga ära, et ma saaksin ikka teisel päeval ka teha, aga nüüd ma olen õnneks neid tekkinud nii palju, et et jagub, kus sa seda kõike teed füüsiliselt, mis koht see on seal Muhu saare peal? Kuivastu mõisapargimaadel? Veendu, et mida sa siis nüüd mul ei ole nii palju pikist, mul ei ole vaja, et need eraklaasjad ka eelmine aasta mul olid latid 1000, mida tegelikult vaatasime, kuni seemned valmis said, ega me neid sealt suurt ei söönud. Ja sel aastal ka porgandid ja peedid on ikka rohkem ilu pärast pandud segapeenrasse, et mitte sellepärast, et neid neid ära süüakse. Nüüd meid, me oleme põhiliselt kolmekesi meid nagu meid nagu polegi. Et võrrelda vanu aegu, kui meil ikkagi neli last kasvas kodus, siis siis oli elu teine, siis olid meil kartulimaad ja aga praegu on kõik silmailuks. No nüüd peab kuulaja suhtes olema ausete rääkima hästi lühidalt, aga siiski, et millega tegelevad sinu lapsed ja abikaasa siis seal selline natukene nagu kodu ja peresaade ka, et, et sinu abikaasa Urmas Viik on graafik ja siis järjest ütle, mida lapsed teevad. Nii tore oleks seda teada. Tuuri on kõige vanem tütar, tema õpib Sibeluses klassikalist laulu, ooperilauljaks tahab, tema saadas seal väga naljakas, kui laps sulle väga noorena juba öelda ütleb, et ma tahaksin Peri lauljaks saada. Ja ma tahaksin Sibeliuse õppida ja nüüd on see siis lõpuks kätte jõudnud ja täpselt seda teed on taastanud sirgelt peale põhikooli, kuigi iga aasta kuulsin jälle gümnaasiumis ka, et minu hääl ei ole valmis, ma ei saa veel laulma hakata, kuigi ta on ainukese lapsena laulu erialal ja tal on oma õpetaja, siis ootasime mitu aastat ta hääl ei olnud valmis ja see tundus siiski päris koomiline. Naljakas eriti kui muusikast midagi ei tea, aga tema on siis jõudnud nii kaugele, et ta on siis magister ratta juures juba ja õpib siis ooperilauljaks. Teine järgmine on, anna tema õppi õppis moodi viimase aasta Londonis, seda praegu ka jäi, rongi Londonis tegeleb siis ka oma erialatööga üldiselt siis järgimine on Sofiedemopi Fotograafiat, praegu on Norras juba õppetöö hakkas pihta. Vahetusüliõpilasena on ka väga rahul, siis järgmine laps on Lotta. Tema sai see aasta Tallinna Ülikooli kultuuriteaduse erialale sisse ja hakkab seal sissetarkust koguma, ennast otsima, tema veel otsib ennast. Et ta ei ole nii kindla sihiga, võib-olla praegu. Ja siis on väike ja kes läheb viiendasse klassi vanalinna koolis, kes täidab siis seda teie väga tühja maja seal, jah, jah, vaikselt omaette. Kuidas sa sellesse laste ära minemisse ja välismaale jäämisesse suhtute, sellest on nii palju viimasel ajal kirjutatud ja räägitud ja noh, praegu ka kuulsime, eks ju, et kolm sinu lastest on tegelikult mujal. Millised lootused sul on, et nad tulevad tagasi või kas sa üldse arvad, et nad peaksid tulema? Läheb nagu läheb, muidugi nad tulevad, sest et nad armastavad seda meie kodu ja meid siin ümber. Et kas nüüd vaikselt, seda ma ei tea, aga eks nad käivad ju kogu aeg. Et ei ole see see kuidagi nagu mure. Ega ma ei kujuta ette, annal ei olegi siin meil midagi väga teha ja kui tuuri tuuri ma arvan, unistus ei ole Estonia teatris laulda, et ma arvan, et tal on suuremad eesmärgid. Et natuke ta väikseks jääb, aga see maailm on ikka nii valla, et seal ei ole probleemi. On nad siin või seal, et me koos oleme ikka. Meil on tore Skype ja näeme ja, ja meie tööasju saada saadame ja kõiki interneti kaudu väga palju me kogu aeg mitte, millega nad tegelevad, sest nad tegelevad tegelikult selliste praktiliste asjadega, mida saab pildina näha. Teil on üks tore selle suvelugu ka, mida vähemalt kolmekesi olete kuulanud ja ilmselt Skype'i teel ka teised teie pereliikmed, ma arvan, et see on nüüd see koht, kus me seda mängime. Ja kuna lugudega on nii, et Marion, et kaasa võtnud, aga nende pealkirjad nähtamatud ja ja need, kes neid esitavad tegelased üsna kummalised, siis mina võtan siinkohal julguse enda kanda ja ütlen, et see, mida me nüüd kuulame, on viikide pere, selle suvelugu. Ja see on Eduard saapiaadee Magnetic. See roos on õige, eks ju. Aga mis te saatesõnas, ta tahaks midagi kaasa nii-öelda, et kust see lugu teie majja tuli? Meie lood tulevad kõik Urmase arvutist ja, ja kuna mina mitte kunagi ei mäleta oma näppu panemas midagi üldse tööle, et ma tegelikult ei vaata televiisorit, ma olen kaks korda üritanud oma saadet vaadata, aga mõlemal korral seal on ikkagi siis telekas ei käivitunud ja pärast pidid teised vaeva nägema. Et siis ma pean tunnistama, et ma ei vaata televiisorit ja ma ei kuula raadiot ja mul ei ole ühtegi helitekitajat. Mul see on, ma arvan, seal mingi turvatunde küsimus, mis on minu sisse nagu ainult laste kasvamisest saadik. Varem mul lihtsalt neid asju ei olnud ja ma ei harjunud neid kuulama ja hiljem tulid lapsed siis ma pean nende heli kuulama, nüüd mul on masinad ümber, mille Helima pean kuulama ja siis suvel on mul loodus ümber, mille helisid ma tahan kuulata ja need on nagu need teised helid. Ja, ja ma väga ei ole harjunud selle, selle muusikamaailmaga. Seda ka, et tegelikult ta mind ma olen hästi mõjutatav ja siis ja siis loobus alati mingi teise meeleolu rebib mu nagu sellest päris maailmast ja et ma olen liiga mõjutatav, et Urmas kasutab seda, kui ta tahab minust mingit meeleolu luua, siis tema vajutab peab, et ma lähen kohe käima. Aga nüüd me kuulame seda lugu, mis tuleb Urmase arvuti seest. Mari käed surevad ära, kuigi tegelikult peaks väsima hoopis. Jätkame juttu saadet ja Margit Kilumets ja Rocca al Mare kooli õpetaja mari viik täna stuudios. Tahaksin korraks sinna Muhu saarele veel lennata mesilaste kannul, kuna sa ütlesid, et mesindus on ka asi, mida sa armastad. Kas on siis nii, et Eestimaal on mesilasi vähemaks jäänud ja, ja kõik see hirmus põllumajanduskipub neile pahasti mõjuma? Vanasti sellised jutud mind väga ei puudutanud, sest minu mesilased Läänemaal ja seal oli korjemaad hästi suured rabad, said kanarbikumett ja mul ei olnud kunagi probleemi me, et mett on vähe või midagi sellist, aga nüüd kui ma viisin oma mesila muhu peale kolmandat aastat, siis talvel tõesti enamused surid ära. Metma see aasta ei saanud, et selline, oh häda ja viletsus jõudis ka minuni, et tegelikult on Eestimaal väga palju erinevaid paiku, kus siis mesilased saavad hakkama ja kus ei saa, et, et nüüd ma olen natuke kursis ja ma ma ei oska selle kohta väga väga midagi öelda. Ainuke, mis ma nagu arvan, ise on ikkagi see, et selline mesilaste peamine on ikkagi paljude asjade koosmõju. Et, et seal on nii mesiniku oskust vaja ja kui miskit läheb viltu ja samas ka igasugused muud tingimused, et ta on siis selle aasta tingimused selle aasta näiteks Talv oli väga keeruline, et et kui minu mesilased olid hädas selle varase soojaga, millega siis mesilasema muneb, seal hakkas ja siis selle pealetuleva külmaga, millega nad enam hakkama ei saanud, et siis siis see on ikka ilmastiku mõju. Et aga, aga selleks, et mitte hakkama saada, siis võib-olla ka, et mina olin milleski väga lohakas. Et, et seda ei oska kunagi nii väga ühe asja süüks panna. Kui palju siin sellised ülemaailmsed hirmu ja õuduse jutud üldse puudutavad või või noh, ma ei tea, poliitika või, või masu ja majanduse selline madalseis, et palju sa lased ennast kõigutada sellistest asjadest. Ma ei tea sellest midagi, sest ma tegelikult ei vaata televiisorit ja ma ei kuula raadiot, aga Urmas arvuti seest ei tule sinuni. Siis teated laiast maailmast ei tule, sest Urmas teab, et mind ka ei huvita, aga et see jah, ega need asjad maha, ma magan maha üldiselt sellise informatsiooni. Ja eks ma olengi vaadanud. No nüüd on juba päris pikka aega, kui me enam lehti ka ühtegi telli peale natsionalism, kohviku, et ajakirja, et, et siis ma olen vaadanud, et kuidagi pea jääb puhtamaks, et ma saan mõelda oma mõtteid, et sama asi on selle raadio ja televiisoriga ka, et kui ta, kui ta kellelgi on kuskil lahti olnud ja sa oled vaadanud, siis ta ju ei, tegelikult jääb sinna pähe päris tükiks, kas see on nagu rämps, mida sa ei saa, nii lihtsalt võib-olla ei oskagi välja visata. Ja kui sa tahad oma mõtteid mõelda, siis on kergem, kui sul neid asju lahti ei ole. Et noh, lihtsam elada sisse jätab sind külmaks kogu see internetiavaruste maailm, ka, kõik need Facebookid ja Twitterid ja. Ma arvan, et see siis nendes suhtlusportaalides, aga nendes käinud, aga mul on mul Skype'i vaja, et oma tütreid ma saan aru ja muud mul ei ole vaja. Urmas oskab sinna nupule, et me lapsi näeme. Ma tean, arvuti teeb, kui mõni laps tahab meiega rääkida, et nii palju ma tean. Ja siis on seal tore vanaaegne nuppudega telefon, mida sa kategooriliselt keeldud nutitelefoni vastu vahetamast. Jah, jah, ikka elu peab mugav olema. Kellelgi mugavaks teeb kas asjade paljusus või asjade vähesus kui sa oma pereringi püüaksid kõige lähemalt pereringi püüaksite iseloomustada kuidagi mingite sõnadega, et kui te koos olete selline tore ja humoorikas, need kõige lihtsamad sõnad, aga nalja saab ikka kõvasti. Noh, nüüd, kus lapsed on eemal, siis nad tulevad kokku ja tavaliselt, kui me istume laua ümber, siis ongi niuke nostalgitsemine, käib juba oleme nagu sellesse ikka jõudnud, kus räägitakse vanu lugusid ja siis me head asju, mida me siiani veel teadnud ei ole, et nüüd hakkavad need nagu välja kooruma väga üllatavaid asju. Kas mõnda võib rääkida ka mõnda toredat lugu, kurba ei või? Kui rääkida, kui pärast ikka praegu tuli ikkagi see kõige kurvem asi meelde. Mida nüüd, Sofi rääkis ükskord kuidas isa oli, Sophie, kas siis nad olid kokku leppinud, et kunstihoone hoovi pealt issi viib ta koolist koju ja Sohvi läks sinna kunstihoone hoovi peale? Armastan oli muidugi juba saku ära sõitnud. Ja siis Sofi, olles seal üksi hästi pikalt mõtles, et nüüd nii nüüd ongi käes ja nüüd ongi käes temal tänavalaps isat ei ole kõik ja hämar tänavalaps ja siis ta mõtles, et mis siis teha ja, ja läks siis sinna Viru tänava poole ja mõtlesin, et mida siis tänaval tehakse, tänaval peab kerjama. Hakkas proovima, et siis läks just Denissi ja siis proovis sedasi käest ettevaatlikult ette panna, aga ta ütles, et et nii hirmsasti lõugu hakkas ärimehe silma ja nutt tuli peale, aga Ühtegi kerjavad nutvat nagu inimeste last näinud. Ja siis ta läks ja kogu sellest natuke. Ja siis läks jälle uuesti ja proovis, et noh, et noh, nüüd kohe tuleb hakata harjutama, et ta ju on tänavalaps. Siis ta läks sinna kunsti, et seal on need trepikoja missid, et seisis seal siis proovis ja siis tuli üks kunstnik ütles, et oi, sa oled Urmase tütar, et mis sa siin teed. Ja siis see kunstnik helistas Urmasele ja urmast, oi jah, õigus jah, ma pidin ta täna koju tuua, tuli sakustele järgiaga, siis Sophie rääkinud seda meile, et ta tegelikult oli juba tänavalaps olnud. Et seda me saime, oks hiljem teada, ta tuli koju ja midagi ei olnud. Et selline natuke kurb lugu. Aga ikkagi ajab Tarmo ka, et, et noh, nüüd ta saab oma CV-sse kirjutada, et vahepeal mingi loetud loetud tunnid on tulnud ka tänaval. Kui palju asjade Urmasega koos teete loomingulises plaanis? Loomingulises, mitte loomingulises, me teeme kõike koos, et et mingil hetkel on nagu see minu teine pool ja hakanud eksisteerib ja ega seda enam nagu teistmoodi ei oskagi vaadata. Et, et me teeme kõike koos, meil on nagu jänesest välja kukkunud niimoodi, et kujunenud nii, et et paljud asjad ongi ainult kahekesi tehtavad. Et ei ole nii, et üks teeb ja teine teeb või kui me poes käime, siis me, me ei pea sellest rääkima, et, et võivad asjad ja teine teised, peaasi, et kiiresti poest välja saab. Kas saame kokku ja me, meil on ainult strateegilised toiduaineid, mida me ostame, sest on asju, mida me kumbki ei salli seal poes käimine. Aga siis noh, üldiselt on nii, et me teeme koos kõiki, aga me teeme neid asju, mis kummalegi meeldib, et nii on, aga vahel kritiseeriti ka teineteist. Ikka vist ma ei tea, kas on vaja, ma ei tea, kas on põhjust, nõldaksid kriitika arendab kogu aeg, kõik on jube hästi see kõige lähedasem, teine pool ka sulle ei ütle, et kuule, et sa peaksid nagu mõtlema, aga me oleme peaaegu et ideaalselt täiuslikud, täiuslikud ja siis ei ole tõesti vaja, et kindlasti me ütleme, kui miskit on viltu täitsa kindlasti, ega me ei, selles mõttes ei hoia ennast tagasi. Aga meil ei ole tarvis öelda, selles on häda. Sa oled hästi toredast perest pärit, sinu õde on linnateatri näitlejanna Anne Reemann. Muideks, kui nüüd kõik teie lapsed kokku lugeda, siis on teil neid kokku kaheksa ja kõik on tütred kaks, 12 ja kõik tütred 11 11 kolmul vennases ka veel ja ja kui nad kõik seal Vigala õue peal vanaema juures kokku saavad, siis see on ikka nagu naiskodukaitse. Jah, ja tundub, et kõik oma peikat viiakse kõige esimesena vanaema juurde ülevaatamisele. Et seda ma olen nüüd avastanud, et nii anna lapsed kui minu lapsed ikkagi üks esimesi käike. Et nad lähevad jah, oma armsamaga tihtipeale vanaema juurde, vanaema, lihtsalt nii armas inimene. Ja, ja, ja üsna tavaline on see, et vanaema teeb söögi ikas ahjukartuli ja siis ta läheb, mängib klaverit, et oleks mõnus süüa ja siis selline mõnus äranäitamine. Kui palju te leiate üldse aega, et seal Vigalas tema juures käia, et sul on suvekodu Muhus ja siis ma sain aru, et mesilased olid Läänemaal, mesilased on ka Muhus, enne oli tema juures selge ja siis on seal kodu Sakus ja ei ela, nüüd on Tallinna kõikule. Seisakus oli siis, kui me olime väiksemad. Me oleme Tallinna kolinud ja, ja ema elab ikkagi Vigalas. Olete te sinna jõuate? Kindlasti jõuame me kaks korda aastat, need on jaanipäev ja jõulud, siis me oleme kõik koos siis meid on hästi palju, kõik, kõik oma laste ja lastelastega. Ja ülejäänud ajal õunamahla tegemine näiteks, mis meil on suur aktsioon, sest me teeme tõstes aidanurka üles suurte kartulikottidega õuna, õunamahla ja siis nagu liinivärk lapsed, korjavad õunad, keegi purustab keegi vanem suurde kartulikoti, keegi tõstab aida nurga ülesse, pressib õunamahla välja, keegi on suurte pottidega väliköögis, valab seda valmis õunamahla kolmeliitrisesse purkidesse, keegi piirneb traktoriga keldri juurde. See aida nurga asi läks mul nüüd, ma ei saanud aru, mis mõttes aresti asemel on meil ait, mida tõstetakse üles, natuke pannakse sinna purustatud õunamahl kartulikotiga, siis isa tegi sellise süsteemi. Aga purustaja on meil selline tuua ämbriga peale valatakse, et me saame ikka hästi palju korraga teha tonne ja tonne, et et oleks ikka kõigile jaguks. Et vot see on ka meil sihuke ühine aktsioon, seal on palju rahvast vaja. Mis on need jooned sinu emas, mida sa imetled? No EMOs ei ole neid jooni, mida maimetleks jälle häda. Et temas on kõik jooned, need, mida ma imetlen, sest et temas on nii palju armastust, sinna muud ei mahugi, et sinna ei mahu, ei pahameelt ega vihm, vihkamist, et see täis armastust tema muudkui tegutseb ja tundub, et tema energiat on ka nii palju, et seda jagub nagu kõigile, sest tema siiamaani veel kasvatab meile igasuguseid asju ja paneb kaasa ja lastele raha ka kaasa. Ja siis on ta väga rahus ja üsna kõrges eas, eks ole, üks kõikuma sind vaatan, saan aru, et ta väga noores olla, jah, ei jah, ta on ikka üle 80 Mil. Ja sõidab autoga ja käib sõbrannade juures puid istutamas ja kasutab ise igasuguseid asju. Kui mõnikord on nii, et, et seal kõik ei ole nii täiuslik, nagu ma nüüd küll oleme aru saanud eelneva 50 minuti jooksul, aga et sa tahaksid kellelegi. No ma ei tea, kas kurta vähemalt südame pealt ära rääkida. Siis kes see inimene on? Ainult Urmas või siis kui on vaja, siis oleneb teemast. Ma ei tea, kui see mulle ette tuleb, siis ma saan öelda teile praegu ei oska öelda, kas Urmas on. Aga ema annab nõu ikka jah. Noh, ema on mul aidanud ikkagi lapsed üles kasvatada ja ja ilma temata. Ma ei kujuta ette, et kui mina ikka selja keerasid, siis oli keegi, kes alati nad võttis, ma ei pidanud sellele mõtlema, isegi et ta oli kogu aeg olemas. Et nõu annab muidugi kronoomilist nõu annab ta alati, sest et meil on taimekasvatuse huvid ühised. Ja mesilashuvid on ühised. Kui me tuleme nüüd lõpetuseks selle kooli teema juurde tagasi, sest ei saa ikka üle ümber sellest esimesest koolipäevast siis. Mis need asjad on, mida sa kuulajatele, kelle lapsed lähevad kooli või noh, kes ise on näiteks õpetajad, pedagoogid, mida sa, mida sa tahaksid neile öelda seda kooliaastat alustades. Aga isegi olema midagi väga keerulist, aga, aga midagi niisugust, mille peale sa ise mõtled, kui see esimesel septembril õhtul koju lähed. Et mis koht see kool on, kuhu lapsi viiakse? Et noh, selge, et kõige tähtsam on kodu. Ja kui ta kodust välja viime, siis oleks hea, kui see kodu ikkagi selle lapse kõige tähtsamaks kohaks jääb. Ja, ja et ta seda jääks siis tegelikult on seda koostööd ikka igati vaja. Et see kodu ja kooli koostöö, et ikkagi ema peab teadma, et tema on kõige tähtsam selle lapse jaoks. Ja kas ema tahab ennast nii palju arendada, et saada aru, mida seal koolis tehakse, see on nagu tema enda asi, aga et ma soovitan alati selle vastu huvi tunda ja koostööd teha, et see on lapsele kõige parem. Et olla ikkagi kooli juures ja koostöös. Ja sina usud sellesse, et Eesti koolid on head ja eesti lapsed saavad sealt hea hariduse? Ei, veel ei usu, ma arvan, et meil on pikk tee minna, aga et me läheme, läheme kuskile, praegu otsime mitte alati õiges suunas ka. Et ainult sooviks, et, et lapsed selle all ei kannataks selle otsimistöö. Et tegelikult suured täiskasvanud dist ei tea, munad teevad seda, mida nad tahavad olnud, ei tea, kuidas sinna saab. Et, et peaasi, et lapsed lastele liiga ei tehtaks. Ta ju tegelikult meist targemad. Tegelikult Ma tahtsin seda saadet ikkagi lõpetada muusikaga ja, ja kuna sa oled kolm lugu aasa võtnud ja ühe neist oleme ära mänginud mõtlen, et äkki me mängiksime ikkagi selle, selle 40. sünnipäevaloo ka, sest et sind kuidagi jäävad iseloomustama sellised lood, mis sinu ettekandes on nagu kurvad, aga kui seepärast järele hakkad mõtlema, siis on nagu natuke naljakad ka see lugu, mis oli Urmase seal lindistatud päeval, kui Urmas sai 40. Jah, ja see kahjuks oli ka selline päev, kus, kus sellise tornide päev 11 september. Et võib lasta seda lugu. Aga räägi lugu ka lugu, mis käib loo juurde. Aa, see oli see päev, kui me olime sünnipäeva ära pidanud, aga tegelikult siis sõitsime kooli poole. Ja Urmas küsis autoroolist, et mis päev täna on ja, ja siis me mõtlesime lastega, et täna on teisipäev, ütlesime issile ka täna on teisipäev ja siis ütles, et aga täna on minu sünnipäev. Et see on siis seekord, kui me unustasime ta õige päeva ära, sest meil õigel päeval käib siiski juba linnukesed ja tordisöömine ka. Aga muide, mis te esimesel septembril teete oma kodus? No nüüd on lapsed kõik laiali, et me oleme käinud väljas õe pere ja, ja meid on rohkem alati või siis on see Pelgulinna seltskond, kus on palju lapsi Pelgulinnas, hästi palju niukseid peresid, kus lapsed lähevad kooli. Et siis me oleme kuskil aias koos, aga tore, ilusat esimest septembrit teile kõikidele, me kuulame nüüd seda viikide pere kurba naljakat lugu lõpetuseks ja head kooliaasta algust ja kõige rohkem mari vaadates ma mõtlen, et et selliseid toredaid lugusid kodudesse, mida saab rääkida nii, et naelu kurdan suunurgas, kuigi ise ütled, et on väga kurb lugu. Nüüd muidugi juhtuski see, et riikide pere kõige toredam lugu jäi sellest saatest välja ja ununes rääkimata, sest me valisime kogud meid kehvemaid, aga see kõige parem see maasikas ja nüüd tuleb nii, nagu kirja lõppu pannakse p-s Boscriptom. Mari Viik räägib kõige toredama viikide pere loo. See toredus jälle on see, et ühel inimesel ei olnud tore, aga, aga meil üks üks pulma-aastapäevad unustame ära ja vahel sünnipäevad, unustame ära siis mida me ei unusta ära esimene aprill. Ja ka sellest võib ka pikemalt rääkida, et, et ega tegelikult iga inimesega peab seda esimest aprilli oskama pidada. Et minu õde, kes alati teab, et esimesel aprillil mari telefoni vastu ei tohi võtta ühtegi asja, mis ta räägib ei tohi kuulata. Mul õnnestub teda alati aprillinaljaga, nagu tüüdata. Et ükskord viis korda õnnestus mul sellisel ühel päeval õige hetk, võib-olla, aga kõige toredam lugu oli siis praegu praeguseks klassika on oli siis see, kui me tulime muhust, meil on seitsme kohaline auto, kõik auto istmed olid täis, aga kodus oli tuuri kes ei olnud Muhus parasjagu ja siis. Me helistasime tuurile sõidu pealt, et tuurid sihuke lugu, päike paistis hästi, ilus ilm oli esimesel aprill. Et Marko Matvere tahab minna Saku Suurhalli peab minema esinema uiskudega. Et tal on vaja uiske laenata, et vaata, kas keldris leiad issi, suured uisud, aed, uri läks otsima ja siis ma ütlesin, et et ole hea, et Marko tuleb sinna saku. Et mine need uisud, pane siis omale jala taha ja mine sinna, kus see ringtee on, see lille Klump. Seisa sinna keskele, Marko sind näeks aga et panemegi kirju sall ka, et ta ei näeks, et ta tunneks ära, et äkki ta ei tunne autoga ära, et ja lehvita. Et siis on hea, et siis ta saab need uisud kätte ja tal on vaja kiiresti minna esinema. Noh ja siis me selle täis autoga, kui me siis sinna lille klombi juurde jõudsime. Tuuril oli keset säravat päikest, need suured uisud olid ees ja suur-kirju sall oli ennast pisut kobedamalt riidesse pannud, Markot mitte ehmatada ja siis lehvinud, kas sealt autodele. Ja kui meil siis aknad alla lasime, kõik hirmsasti naersime sisse tuuri nägu, see ei olnud väga lõbus. Kutsusime tuuri tule autosse, tuurid vali pika sammuga kodu poole, et ta tegelikult ei olnud väga rõõmus, aga me olime kõik väga õnnelik. Oh, ilus lõpp, aga head. Meile kõikidele teie kodudesse terveks, selleks kooliaastaks.