Ignar Fjuk ütles stuudios saabulse, et tal on pea täiesti tühi ja on tulnud lennuki pealt. Just see tühjuse tunne on märksa hõlvamise on kuskil, see tühjus peitub sinus mujal, mitte peas. Juse hoogia jooksmine on vahel mõttetult ja noh, väsita ja pingutad, nii et siin on päris hea istuda. Kas sa tõid tühjuse karmoskvast? Vaata sinna, ma ei ole kunagi mingite lootustega läinud ja ja ega üllatanud ma seal ei ole. Justnagu oleks midagi teistmoodi, nagu oleks lootnud, nii et see on niisugune permanentne, natuke eemaloleku tunne ja võib olla parem nüüd kui saadik oled ja sa lähed sinna ja sind just nagu veidi oodatakse, sest on lihtsam saada hotelli või noh, see koht on nagu kinni ja ja transpordiga on lihtsam ja sa ei pea niimoodi seiklema ja otsima, kust varju saada või kust toitu saada, aga, aga ta on ikkagi võõras ja ja võib-olla mitte, ma ei taha ideoloogiliseerida seda võõrast, aga ta on ikkagi teine ja kauge linn ja, ja meie Eestimaa linnad ja Tallinn, eriti on hoopis see, mida. Ihkad ja tahad siin olla, kas on Moskvas suhtlus siis ka nii, kui sa seal veel käinud ei olnud, esimest korda ma vist sain sinna ühel suvel sel ajal veel, kui Pobeda sõitsid taksot, see oli mu mäletamist peale neljandat klassi või või peale esimest klassi või kuskil päris alguses. Ja tol ajal ma mäletan ainult neid Pobedasid tõesti ja jäätiseid, kes oli seal kuut seitset-kaheksat värvija ja järjekorda ei olnud ja aga muud mitte. See mulje Moskvast ei olnud kõige halvem. No ajaga on ju siin kõik muutunud, nii et kasvad ise ja paistab ainuke asi, mis ei kasvanud, niisugune linnakultuur ja ja heaolu ja tsiviliseeritud kasvavad järjekorrad, kasvab sihukene, liigne pompöössus, imposantsust ja võlts sihukene maneerlikus seal Lakeeritusega sisuliselt ei muutu seal midagi. Kas niisugune karm hinnang on tekkinud sul oma kogemuste põhjal või on see seotud sinu arhitekti elukutsest? Antud juhul ma ikkagi käsitlesin sellist kultuurilist aspekti, mis on kas seal arhitektuuri sees või selle ümber, aga ta mõneti on küll sellest tulenevaga, ta on nagu mingid süntees kõigest sellest. Aga ma arvan võib-olla sa minu loomuga seotud olla alati nagu vastu või see, kes peab ennast tähtsamaks siis sellele tuletada meelde, et ta ei ole kõige tähtsam. Kas sa tahad öelda, et sa oled sündinud revolutsionäär? See on, ma arvan, paha sõna ja ja noh, see on umbes nii, nagu mõned ütlevad, et vaat nüüd siin Eestis on nii palju riigi kukute, ma arvan, et hea on see mees täna Eestis. Ja hea on, kui, kui nähakse, et mitte riigikukutajate riigiehitajad hetkele. Aga minu meelest need revolutsionäärid ei ole tegelikult kunagi ausalt midagi loonud, nad on ainult õhkkond. Ütleme siis teistmoodi. Kas oled lapsepõlvest peale olnud leppimata igasuguste puuduste vastu? Lapsepõlv, see on nii kauge ja noh, selleks ajaks, kui ma nüüd täna siin stuudios on, ma olen tõenäoliselt ise ka palju muutunud ja on väga palju Minasid olnud, on olnud leppimatuid ja leplikke ja veidi sihukesi väänkaelu ja võib-olla ka midagi veel neljandat, viiendat ja et ma ei üldistaks eriti nüüd viimased aastad on ju praktiliselt igaühe meist täitsa uueks loonud või uueks lihvinud uued olukorrad. Aga räägime minadest. Me tunneme sind praegu kui ühiskonnategelast. Aga kuidas sulle selles kujunenud, sellest me ei tea mitte midagi. No ma arvan, need ninad on ka mõneti millegiga olnud seotud ja võib-olla just see, et kunagi ei ole osatud õiget siht seada, mida oleks võimalik realiseerida, tähendab, pole kunagi osanud hinnata seda olemasolevat realiteet või seda baasi või materjali, millest siis mingisugune ideaal või mingi eesmärk millele rajada, millest üles ehitada. Ja kui siis nüüd need minad järjekorda panna, siis ma arvan ikkagi, et kogemuse võrra on iga mina targem just selles mõttes, et ikka rohkem ja rohkem õpib see mina hindama olukorda tänast päeva. Mingil moel on loojanatuuriga inimestes mingi niisugune pime pürgimus alati sisaldunud nende ninadega, mis luuakse iga, iga mina loob oma maailma ja põhjustatud tulenenud ka sõpradest, kellega tegutsete, et on olnud selliseid muusikaperioode mu elus hästi noorena ja siis olid spordimehe perioodid ja siuksed kirjutaja perioodid ja, ja siis jälle kordusmuusikuperiood ja juba siis, kui oli siia Tallinnasse tuldud ja Instituudis käidud ja need kõige kummalisemad nüüd, et oma eriala juurde jõudmine oli väga vaevaline ja et alles peale seda tollest hetkest enam ma ei pillanud ennast igale poole. Proovisin ikka seda oma loomust seal välja, oleneb kui vana sa praegu oled? 36 on hea tõenäoliselt vist 60 või 61, ma läksin kooli. Ma olen käinud kõik need kooliaastad Tartus ja kolmes erikoolis ja kõik nad on teineteisest nii üdini erinevad ja ma olen vahel mõelnud, miks see nii on ja ma ei ole isegi osanud sellele hinnangut anda. Esimesed neli klassi ma käisin tolleaegses Vanemuise tänava koolis kümnendas kaheksaklassilises koolis, esimesed neli klassi, see oli selline nagu mingi järel lapsepõlv või noh, kõik oli kuidagi nii kerge ja muretu ja sõltumatu. Ja see kooli kollektiivsus, kui nii võib öelda, nii õpetajad kui õpilased oli niisugune väga fantastiline pere, ma mäletan, meil oli see botaanikaaed ja siukene õpetaja Pirkverges joonistamist andis ja kes võib-olla mulle elus niisuguse väga tõsise õppetundi andis, mida ma ikka ja jälle meenutan ja ja millest, mida ma alati ei suuda täita, see on see, et ei tohi valetada. Me mäletame mingi seltskonnaga vahetunnil, Klassis jooksime ja ta tuli sisse, suur pikk mees, selline heitis meile ette, et miks te üldse olete klassis ja miks ta siin jookseb, tema võtsime jookse. Ja noh, sellest oli selline skandaal, et vanemad kutsuti kooli ja ja tõenäoliselt ta õiendas minuga karvid, füüsiliselt need just see oskus reageerida ja, või selline siirus reageerida valele ja selline see on, hämmastav, oli avaldas mõju sulle edaspidiseks. No ma tahaks loota, aga ma just ütlesin, et ma ei ole suutnud seda alati täita ja nüüd, kui on selline poliitiku periood, siis tahes tahtmata pead jääma poliitikuks ja ja see noh, sõnaosavus ei pea alati tulenema vajadusest või püüdest midagi väga ausalt välja öelda, vaid tuleb läheneda asjale ka mõnest teisest küljest sõltuvalt siis auditooriumist või noh, see on muidugi ka liiast öeldud praegu, et noh, selle järgi peaks oma eetilist asendit seadma, aga on ju selge see, et auditoorium on ju väga oluline, kui sa tahad oma sõnumit edasi öelda, sa pead teadma, mis, kes või kuidas sind kuulatakse ja mismoodi talle läheneda, nii et sa pead olema märksa paindlikum. Aga sel perioodil sukeldusid poliitilise ellu. Ma mõtlen loomeliitude ühispleenum, et sellel järgnevat perioodi, kas sa siis olid täiesti aus? Vaata meie alustasime varem loomeliitude kultuurinõukogu kokkuajamise idee tuli juba 87. aasta jaanuaris. Kui loomeliitude pleenum oli ka aprill 88, siis me olime juba aasta otsa koos olnud ja need esimesed no siuksed suured viljad olid juba meie poolt tulnud nii eesti keele riigikeeleks muutmiseks, me tegime esimese katse sellist keeleseadust ka teha ja need hinnangud Hirvepargis toimunud sündmusele eta sellisele ideoloogilisel prostitutsioonile ja, ja fosforiidist ja masselamuehitusest ja nii edasi ja nii edasi, nii et see märkamatult kasvas selline ühiskondlik kriitiline hoiak ühiskonna suhteliseks poliitiliseks tegevuseks. Ja seal siis mõtete sõnade täielik ühtsus. Vaevalt, et ta oli iga Saktsioonis, aga kui me seal omavahel asju arutasime, siis küll. Aga avalik oma hinnangu andmine pidi olema ikkagi jälgima seda, et me küsiksime selles igapäevases sellises poliitilises suures voolus, et mõjutada ka teisi debiid, arvestan muidugi reaalse maailmaga reaalselt tingimustel, kus eksisteerisid. Nojah, sest näiteks me saime ju ma mäletan viiendaks veebruariks 1988 omale siis kultuurinõukogu, otsesaatetunni ja esimeste saadetega eriti, aga see kestis veel noh, isegi peale loomeliitude pleenumil oli ikka iga selline nagu üle teatud nähtamatu piiri minek alati või võis tuua kaasa, aga muidugi tõi ka paaril korral sellise ohu, et nüüd hakkame läbi lindi tegema saateid või no eks see areng oli ühiskonnas ju kõikides institutsioonides ka pressis ja raadios ja see, kuivõrd me ikkagi pidime jälgima seda, et meid ei löödaks siit välja need. Ja ma arvan, et tol hetkel see oli väga tähtis, et, et mitte ainult üksikud julged ei söandaks ütelda, vaid, et kogu ühiskond tuleks sellele vaba Eesti mõttele järgi ja võib-olla see 86. lõpp see fosforiidiaasta ja 87 ka fosforiidiaasta ja siis need uued poliitilised tuuled, see oligi just tähtis sele rahva, tõelise konsolideerumise ja nihukese vabatunnetuse sünniks. Rahvas hakkas piiritult uskuma seda loomingust leitud tundi, arvasid kõik see, mis öeldakse, see sapp saab teoks, sest rahvas tollal ju ootas midagi uut ja suurt last ise tunnete hästi, seda. Kindlasti ma mäletan ikkagi peale saadet oli isegi kui juba minna stuudiost välja, oli see õhk elektriseerunud või mingi teine meeleolu oli, aga just näiteks kui mõne näite ka kinnitada seda, et see tõde, mida ütlesid võib-olla ei olnud isegi teadlikult moonutatud või lihtsalt, et ta oleks, on mingi eriarvamuste süntees vaid lihtsalt me tõesti ennast alles tegime vabaks ja ma mäletan, kui olid esimesed julged mõtted meie seas, et peaks olema ka Meil siin kodakondsus, nõnda et Eesti NSV kodakondsus siis algul juba ainult see mõte tundus väga paljudele korra vastane või nii, et esialgu see Eesti NSV kodakondsus tundus olevat suur võit, kui, siis loomeliitude pleenumil ta sõnastati. Aga õige pea juba, kui ühiskond oma arengus jõudis järgi, avastasime, et näed, see oli üks etapp, pea, uus etapp juba nõuab teist hinnangut ja teist hoiakut. Ma kiskusin nüüd sind koolipõlvest ära, seda tõeliini pidi pida, sinusse seal. Nii huvitaval kombel istutama hakati, aga läheme tagasi, mis seal kooliaastad meelde on jäänud? Ma ei ole üldse selline jutustaja tüüp või tähendab ma kunagi eriti oma minevikku siis oriega ei püüa seda teiste puhul teha, sellist sihukest platsi loomust ei ole, et pigem on alati hea mõtteid lasta joosta juba veidi niukse tänase õhtul või siis homme hommikul või veel parem kuskil veel paar sammu eespool, aga kui jutt sellest on, siis jätkame siis hüvasti selle tolle esimese 10. kaheksa klassilise kooliga ja siis juhtus üks kohutav ootamatus, mis on alati jälle mulle arusaamatut näinud, nimelt valmis tammelinnas uus koolimaja, samasugune nagu Tallinnas Mulla tänavalgi ja uude kooli tulid siis piirkonna lapsed ja uued õpetajad. See kool oli niisugune noh, kõle ja park, Ketiidi kaetud koridoride lõpmata pikad, neid oli väga tüütu koonida ja ja päike kuumutas klasse ja mulle tundus, et see on täielik põrgu, mis seal on ja ja päris esimesest hetkest saati ja, ja kõik need neli aastat, mis ma siis seal veetsin, need olid, ma arvan, nii põrguni minule kui õpetajatele, kes pidid mind seal õpetama, nii et konflikt oli kohutavalt ja ju see periood oligi mingisugune ümberkasvamine või või teadasaamine sellest maailmast, mis on tegelikult ikkagi sinu vastu ja ta on väga maailm on nõudlik ja ei andesta ja ta ei luba endaga mängida nii et kõik need teadasaamiselt nii poiste seltskonnas kui klassi seltskonnas kui kontaktis õpetajatega, see kõik nagu elati oma nahal läbi ja kui lõpuks, siis ma mäletan keskkooli minekuks ma sooritasin eksami siis keemia eriklassi, siis lõpuks, kui me seal direktori õppealajuhatajaga ja ja klassijuhatajaga nõu pidasime, siis ma mäletan, nad kõik mulle väga palavalt soovitasid mitte sellesse kooli jääda. Et ma siis sättisin oma pilgud uute kooliradade otsingule ja läksin endisesse Treffneri gümnaasiumisse esimesse keskkooli. Ja see, mis Need kolm aastat mulle seal ansid, see oli noh, tõeliselt paradiis lausa, need on ehk elu kõige helgemad aastad üldse. Võib-olla see on ka seetõttu, et ma olin teinud mingid järeldused kõigest eelnenud, aga samas see tunnetatav selline humanism ja see kohutav koolimaja, mingisugune salapära ja niisugune vaheldus ja just see seal pääses iga õpilane iga õpetama erakordsusega jama kama, puuduste või oma voorustega sõltumatult esineja, kõik oli niisugune. Kaunis oli noh, tõeline kool. Aga mis sa arvad, kui kaua võtab aega kui meil uuesti tulevad nüüdisaegsed moodsad Treffneri gümnaasiumid? Mulle tundub, et see on võib-olla üks kõige kiiremaid asju, mida me suudame teha, sest see on tõeliselt rahva kätes ja rahva teha. Nii et kui me oleme ennast nüüd tõesti sellest niisugusest üleriigilisest ideoloogiast ja haldamisest lahti rebinud, siis ma arvan, see toimub väga kiiresti. On need siis eri Steinerikoolide või gümnaasiumite loomisega või selle nendesamade olemasolevate koolide nagu ümber kasvamisega uue mõtestusega, kas sa liigoptimistlik kuidagi uskunud sellesse kanaleid on ju lahti, informatsioon meisse toimib, me näeme, kuidas maailm on. Ma arvan, et ikkagi inimkond, ehkki Bonni seatud inimeneta sellisele heale on väga kiire reageerima, kui, kui ta selleks on nagu hea muld ja õhk ja vihmasagar ka. No ma usun, et sa oma saadikud ühes puudutavale küsimusele lühemalt kokku ja võib-olla tuletad meie seda jutuajamist sel hilisel õhtutunnil siin stuudios veel meelde. Aga läheme jällegi tagasi, meil tuli meelde sellest sinu kooliajast tänapäeva. Kui siis Treffneri kool sai läbi, mis on siis viis kunstiinstituuti? No ma olen nüüd tagantjärgi palju erinevaid versioone selleks leidnud, aga kõige tõenäolisemalt puhtalt juhus. Sest plaanid olid mul ikka teistsugused ja, ja miks juhtus, seda ma ei tea. Aga ühte peab küll ütlema, et ma arvan, et see oli kõige õigem valik. Isetehtud, aga sa viitasid ka muusikale. Millal need perioodid. No need olid päris algusest ja kestavad ka praegu veel, nii et kui ateljees on vahel nii, et laua taga ei taha istuda ja vaja mingisugust mõtet või kujundit, mis on paberil natuke lasta seedida ja settida ja anda talle mingi aeg, et ta ise areneks ja siis uuesti laua taha istudes vaadata, mis on saanud siis see vaheaeg on kõige kasulikum minna, istuda pilli taha ja midagi seal teha. Missugune muusika on sinu Musk? Vaata, see on selline asi, et ju see muutub nii nagu ona kogu nende hittide olemas juba, kuidas maailmas need hitid tekivad ja kaovad. Et nüüd järsku leidsin Rootsi Instituudi materjalide seest ühe noodi, mis oli Rootsi hümni ja kui ma teda esimest korda mängisin, siis see mind isegi šokeeris oma meeletud täpsuse ja võlu ja ja siukse hümnilikkusega ja ma mäletan, kui ma olin teda ikka neil esimestel päevadel endale jälle jälle mänginud ja edasist püüdnud modifitseerida ja ja siis oli noh, uskumatu, aga ühel päeval ma juba leidsin. Et milleks ja juba midagi muud oled avastamas. Et ühelt poolt see, Sa oled küll vahel väga tundlik järk nendele noh, sõnumitele mujalt või kultuurist või muusikast või Maest või aga kas sellega väga ruttu lepiti ja tahad jälle uut. Aga üks on küll kindel, et, et midagi on kaltsukast püsivat ja ja kummati nüüd viimased 10 12 aastat, ma olen nagu Räkk taimede peale küllalt palju ennast pühendada lasknud ja see on küll selline muusika, mis ei näi kiiret, tüütaks ära. Noh, ma tegelen klaveriga, et seda ma olen kunagi muusikakoolis õppinud, ka need lõpetasid laste muusikakoolikasse Arhitektuuri õppima ma isegi, ma ei teadnud, mis see kunstiinstituut on ja Ma tahtsin minna arhitektuuri õppima ja et kui ma läksin sinna, siis viimastel nädalatel enne tunnistuse lõputunnistuse saamist uurima seda kooli ja neid programme ja ema olin veidi mures või šokeeritud, et seal pidi ka ka palju selliste kunstiliste akadeemiliste ülesannetega hakkama saama. Ja kõige jubedam oli eksamis kujutas endast joonestamist, sest ma mäletan kogu oma kooliajal kõikuma, joonestustööd lasin teistel ära teha. Nii et sellel väga lühikese, aga ma pidin sihukese akadeemilise koolile Pideva kuigi maga. Kooli ajal joonistasin selliseid lõbusamaid pilte ja ja, aga mingil juhul sellist akadeemilist kipspeade interjööridega, joonistamist ma ei olnud elus näinud ka. Lasin vaba käega, mis kujutlusvõimet ja tee või mida nägin või mida, mõtlesin seda, aga noh, sellist akadeemilist ütleme seadeldise joonistamist, seda sellega, et ma kunagi tegelenud Kas see kuidagiviisi avaldub ka praegu sinu arhitekti töös see iseloomujoon? Kui nüüd sellest arhitekti tööst rääkida, siis on ju väga palju erinevaid arhitektid, töö tegemise viise, ma tean oma lugupeetud kolleegide poolt mõned esimesest hetkest Skitseerivad väga palju ja kõikvõimalikud sihukesed mõtte arengud ja muutused fikseerivad paberil ära, nii et kui nad mingisuguse staadiumi on läbinud, et võivad öelda, et otse maja ehk on selline jännata, siis kuidagi üleski tseerivad, siis sellele on eelnenud väga paks paks selliseid Skidze. Minul on see hoopis teistmoodi väga arvama. Esimeses staadiumis kitseerin taga on niisugused põhimõttelisi asju, aga see toimub kogu aeg peas. Nii et noh, nagu kujutlus silme ees töötan seda materjali siukest poolproduktiga maa nagu Skitseerima ei hakka alles siis kui on asi nagu üldiselt küps siis ma hakkan tööle ja siis see on töö juba, mitte enam selline Skitseeriva loomuga, vaid ta on juba samm edasi. Sa juba noh, lootki seda kolmemõõtmelist ruumi, seda arhitektuuri ennast. Kas sul on õnnestunud materjaliseeridega oma ideesid? No nagu sa tead, ehitaja ehitab ja arhitekte projekti. Muidugi, mul on viltu vedanud väga palju, sest no näiteks esimesed projektid jäid realiseerimata, et kui projekt oli valmis, tuli mingi seadus, et enam maale ei ehitata kontoreid või siis tulijale seadused, ehitata klubisid ja mul just projektid said valmis. Mäletan, et 80. aastal oli Rannu keskusesse konkurss siis endise Rannamõisa kohale, siis klubi ja mõisa ja kontor ja terve selline ansambel. Sellest kompleksist on hakatud ehitama alles Klubi ja selle vundamendi jagu on valmis alles ja nii edasi ja nii edasi, kuid on ka ikkagi ehitatud ka ja üsna palju. Kokkuvõttes nende 12 aastaga 13 aastaga. Aravete keskkooli põhikorpused on juba valmis, nüüd jääb sinna veel ujula juurde teha, aga muu juba funktsioneerib pikemat aega ja nii et ühte teist veel need kas on midagi niisugust, kus oleksid nõus, et sinna pannakse kunagi üldisilt? Vaat see on selline küsimus, millele ma ei tahaks vastata, aga Aravetel võiks selline silt olla, aga mingil juhul ma ei tahaks nüüd Aravete rahvas sellega hakkaks vaeva nägema. Aga noh, ma sain küsimusest aru, et kas sa arvad, et sisendanud oma arhitektooniliselt saavutuselt väärt seda. Et igal juhul ma arvan, on ikka. Kuidas üldse hindad ilu kui arhitekt kui inimene ja kui poliitik? Nüüd see küsimus kipub väga filosoofilistes kategooriates ja. Ma arvan, et kui on juttu kas siis poliitikust arhitektist või inimesest, siis ilu suhtes siin ei ole mitte mingist erinevust, see ilu neis kui isiksuses avaldub ainult ühtemoodi. Ma püüdsin sellele küsimusele vastata kõigil juhtudel ainult läbi selle isiksuse ehk selle looja. Ja kui sa juba nendeks mõnda arhitekti veidigi tunne, et siis kohutavalt mõjutab see teadmine ka temast palju temas on sellist suurt energiat ja sellist ideid ja sellist noh, oskust üllatada ja need alati siilu mõiste käib kaasas alati sihukese uudsuse, avangardsuse ja erakordsuse ja nii et see kõigil nendel juhtudel on tegu ju loojaga ka nii nagu on, noh, arhitekt, looja on ka poliitik, looja, see ongi tõeline mõistmine, et poliitik ei ole mitte mingisugune selline tähenärija selles mõttes, et ta hoiab mingisugust dogma ja seda püüab ellu viia kitsalt, vaid see on nagu niisugune tõeline meister inimhingede ja olukordade kujundajana. Et seetõttu see üllatusefekt peab olema alati väga suure, nii et kui seda üllatusefekt ei ole, siis. Ma kardan, ei arhitektuuris ega poliitikas ei saa rääkida, ilus, ta peab sind vaimustama. Poliitik peab kutsuma kaasa võib-olla tuhandeid, sadu tuhandeid ja ainult mingisugune niisugune kume idee või, või niisugune, see ei saa mitte midagi teha. Kas sa kõhklesid, kui sind sealt üles rahvasaadikukandidaadiks valitseja, kohe nõus? Ma olin algul täitsa vastu, sest juba tol ajal oli ei olnud päeval ega ööl vahet ja ma noh, aeg-ajalt tegin omale selliseid vahepeatusi, et lubasin, et vot alates tänasest ma paari nädala jooksul või et mitte kunagi enam ei võta ühtegi tööd vastu ühtegi pakkumist, on see siis arhitektile võid, tol ajal oli siis juba kultuurinõu võitmest, artikleid, mitmes uut saateid ja kohtumisi ja näitusi ja see näitustegevus on ka nüüd viimastel aastatel kaheksakümnendatel väga aktiivne ja et see pakkumine ühe ühel päeval, kui siis helistati, tuli ka just sellisena, et. Ma leidsin, et taevas hoidku veel seda ka. Aga tegelikult ju seda saadikute ülesseadmist ja mõtestamist ja seda vajadust selleks arutati ja elati läbi ka rahvarinde volikogudel ja üldse rahvarinde üritustel ta muutus selliseks rahvaürituseks, nii et sa läksid selle saadikuks. Kandideeri misega kaasa, just nagu kogu see Eesti poliitika ja. Ja mingil juhul ma ei, ühelgi hetkel ei, ei pidanud üldse võimalikuks, et ma saan valituks, sest ma ei pidanud seda tol ajal tähtsaks. Väga mitme oma sõbraga arutasime ka, et kogu see valimiskampaania väärtust omas just seetõttu, et nagu tekkis just uudne vorm, kuidas ideid viia rahvasse, kuidas rahvaga aru pidada, ise saada tagasi sellise rahvasõnumi, nii et kõik need kohtumised, mida siis Põlvamaal ma nõndanimetatud valimiskampaanial läbi viisin need olid just siuksed, tõelised harivad kõigepealt muidugi mulle endale ja ma arvan, et mingisugust sellist niisugust leppimatuse pisikut ma proovisin ka ja siukest konstruktiivset leppimatuse poliitikat ka pisikut viiega siis Põlvamaale. Aga mingil juhul ma ei pidanud isegi oluliseks seda, et ma peaksin võitma, sest seni oli olnud ikkagi nii kõik need aastad, et see liidu saadik seal võõras kvoorum ja ja isikud on sinna just mitte valitud, aga kuidagi teistmoodi saanud ja ega parlament ja seal kätt tõstnud, et see teadmine sellest, kes siis saadik on, ei olnud üldse selline, kui juba kogu see valimiskampaania oli läbi ja kui sa olid juba selleks saanud, siis sa järsku leidsid, et et nüüd on küll väga sirge selg, mitte sammugi tagasi printsipiaalne hel lõpuni aus, nii enda kui rahvast. Kas poliitik saab alati sirge seljaga kui poliitikul on oma kindel eesmärk, kuhu ta tahab jõuda aga selle eesmärgini viib mingisugune D mitte otse, vaid ringi kiiremini sihile. Mis on samaväärne see, et selge saa olla just päris sirge alati. Millise teese politseis? Ja see, mis sa räägid, on väga õige, aga ma kuma, ma sellest vajadusest hoida sirget selga, rääkisin just siis, pidades silmas strateegilisi eesmärke. Suurtes plaanides peab olema sirge seljaga. Aga kui tõesti jutt väikesest plaanistes taktikast, siis peab olema võib-olla paenlik, võib olla. Väga palju muid võimalusi on, kuidas sa selle suure eesmärgini üldse saad, jõud, me peame endale väga selgelt aru andma, et kõige parem on, kui me jõuame, julgeme ja suudame olla enesekriitilised ise oma asju analüüsida, arutada see on see pinnas, millele üldse võib tekkida ja kasvada väga tugev. Ühtne Eesti. Tegevus, mille tulemuseks me saame sedavõrd tugevaks, et meie vastased ja meie vaenlased ei saa meie peale oma kurjust ära kasutada või ei saa meid kõrvale teelt juhtida. Kui me jätame kritiseerimise või vigade leidmise meie vastasele, siis me oleme tegelikult initsiatiivi käest andnud. Kas sulle ei tundu kui poliitikule, et vahetevahel oleks mõistlikum liigse kritiseerimise asemel püüda vaenlasest? Teha endale liitlast. No see on küllalt seotud ka sellega, et kas me üldse tunneme vaenlase ära ja teda tähistada või märgistada, on muidugi emotsionaalses plaanis küllalt hea hõisata kellelegi vastu või, ja, ja vähem hõisata kellelegi poolt. Ma arvan, et teatud etappidel pidi Eesti nüüd taastuv, terveneb ühiskond, kõik need perioodid läbima ja ja, ja see, et on vaja liitlast leida, see on õige ja see tähendab juba niisugust täisealiseks saamist poliitilises arengus. Kahtlemata. See on küllalt raske küsimus, sest see poliitiku roll ja staatus nõuab väga erinevaid Teadmisi, ta püstitab poliitikule väga palju erinevaid nõudmisi. Kindlasti on olemas minus neid poliitikujooni, mis, mida ma noh, tunnistan, et piisava Resolutsiooniga isegi, et nad on küllalt head ja on ka kenasti sellist üldfaktoloogilist andmepanka, mida lihtsalt on vaja poliitikuna aastatega korjata ja millega ma ei ole varem kunagi tegelenud, et selles suhtes on mingisugune defitsiit kindlasti olemas. Aga ju see ongi mõneti kompenseeritud minu noh, nagu põhiametist ehk looja ametist tuleneva eripära või siis selle oskusega improviseerida või taasluua või alles luua kõik need uued olukorrad, mida teatud hetk nõuab või et sa ei pea tuginema paljudele näidetele, vaid sa kujundlikult lood selle poliitilise hetkeseisu või selle mudeli, mida sa siis just nagu arhitektina luues seda mingist uut reaalsust, uut keskkonda, nii kase poliitilises elus, et sa mingite teiste vahenditega realiseerid oma poliitikuametit, et ma arvan, et kuskil on kindlasti midagi vajaka ja kuskil on midagi nagu teise astme pealt kompenseeritud, et annab sulle mingisuguse võib-olla isegi edumaa. Aga sa välistad võimaluse et nende aastate jooksul sa ei mõtle ringi ja võib-olla hakkab poliitikas on nii võluma, et soodustada, jääda elukutses poliitikuks. Ma arvan, et ennatlik oleks sellele küsimusele vastust anda. Ja kui küsimuse esitada nii, et kas sa tahaksid täna seda, siis ma ütleksin, et ei, mitte ikkagi, see vajadus sellesama oma põhierialaga tegelemiseks on väga tugev ja ma ei näe mitte mingisugust õigustust sellest lahkuda. No meil on huvitav sedasama küsimust uuesti arutada siis kui järgmine kord seatakse ülesse saadikuid Nõukogude liidu parlamenti. Sul on praegu niisugust kaks ametit, poliitik ja arhitekt. Mõlemad viitavad sellele, et võivad teha inimese kuulsaks. Kas sa tahad kuulus olla? Ja vaata, ega ma nüüd päris arhitekt ei olegi, see oli eelmisel aastal 21. juulil maa just aasta kannatanud, seda juba siukest esimest ühiskonna inimese elu ja näinud, et Igapäevase loomingu kõrvalt, kui sa oled projekti instituudi, sa pead andma toodangut, kus sulle ei tehta mingisuguseid mööndusi. Neid kahte asja on võimalik siduda ja andsin nagu lubaduse kaheks aastaks võtta ametikoht Eesti agentuuri peavalitsuse juhatajana. Ja eesmärgid, mis siis olid, olid ehk see, et kõigepealt detsentraliseerida ja viia niisugune tegevus õigusspetsialistide tasemele, niisugune kogu süsteemi reform ühelt poolt ja teiselt poolt siis see kuulus loosung peatada Lasnamäe. Et mõlema asjaga ma nüüd täna tegelen väga tõsiselt ja kuivõrd see nüüd õnnestub, see noh, võib ju arvata, et see ei ole Ühe isikut teha, aga vähemalt see esimene pool sellest väga hästi praegu läheb ühte aega kõikide muutustega meie ühiskonnas seoses imega ju kogu see struktuur tuleb ümber vaadata süsteem ümber mitte ainult häälestada, vaid ka ümber seada. Et seetõttu vähemalt see esimene ülesanne, ma arvan, saab väga hästi realiseeritud. Niiet aasta jagu ma veel seda ametit pean. Ja see amet on selline täna vähemalt noh, mis ei pretendeeri kuulsaks saamist. Kuid kindlasti on loojat mingisugust oma kuulsust ja oma erakordsust otsinud ja noh, lihtsalt et oleks kas turgu või oleks mõistmist või et oleks tellimusi Pablissiti, et jah, kindlasti mingil moel tunnustust on kindlasti vaja, ilma selleta ei sai nihutan suuri kivimirikkaid, mürakad paigas, siis sa pead omale abilisi, saame, abilised on sulgassis metseenid või või ehitajad, kes on võlutud sinust mingil moel või või mingid muud head haldjad või või need, kes võiksid sind takistada, lihtsalt siis ei tee need mingisugune niisugune mehhanism peab käivituma, et sa üldse saaksid luua vähemalt arhitektina. Seetõttu jah, tunnustustama aja.