Imelisi inimesi on, kes jõuavad palju, kes teavad, palju, kes oskavad oma tähelepanekuid jagada ja panna sind mõtlema asjadele, mille peale ise pole tulnud. Lühikese aja vältel jooksevad läbi elud ja saatused. Ei halisemist ega virisemist. Lollusest ja rumalusest jalutab see pikk vihmas, mees lihtsalt elegants siga mööda. 13. detsembril saab seitsmekümneseks koorijuht, ajakirjanik, klaverisaatja muusikaarvustaja kultuuriloolane dirigent Harri Kiisk, kelle toimetada Rootsis ilmuv ajaleht Teataja. Oktoobrikuus luuleteater vaariuse esinemiste aegu on lindistatud intervjuu juubilariga. Küsitleja Heidi Sarapuu on neljapäevane päev Eesti Majas. Mu kõrval istub Harri Kiisk, kes toimetab ajalehte teataja. Kas number on valmis koos? Ei pea siin raadios rääkima, ma ei saa edasi teha, aga ma loodan, et õhtuks valmis. Raadio on neid seede ja tänu sellele number ilmub hiljem. Ei ta hiljaks ei tohi jääda, eks vadi. Mida uut number sisaldab, seal tuleb muidugi see, et Mark oli Eestis ja andis siis võimu üle Lennart Merile uuele presidendile. Sellest on seal sees ja pilte ja see on ju küllalt, mis üks leht võib nõuda üldse midagi põnevat. Mis aastast ajaleht Teataja? Ilmub 1944. aasta oktoobrist. Selle pani käima Eesti komitee, siis olid põgenikud veel laagris suurelt osalt ja nii on ta siis käinud tänaseni. Ja kes olid kõik need esimesed, kes olid ajalehe ilmumise juures? Ja seal oli Adelaide Lemberg Oskar Mänd, endine Päevalehe toimetaja, seal oli advokaat Bernhard ingel, kes oli toimetuse sekretär ja siis on hiljem veel teinud lehte. Ilmar Talve oli tegevtoimetaja, siis oli Eevalt Uustalu Ilmar Mikiver. Ja õieti siis tuleb uustalu ja, ja uustaluga oli niisugune asi, et tema 56. aasta mais ütles mulle, et Tal ei ole tervis nii hea. Et kas ma võtaks suvekuudel, ma olin suvekuudel vaba, mõtlesin, et hea küll, ma katsun sisse. Ja kolm kuud. Ja kolme kuu pärast ma ütlesin talle, et no et võta nüüd tagasi, et nüüd on ainult kolm kuud teinud. Ja tema ütles siis, et et no tee veel edasi, et ta ikka ei jõua veel ja nii. Ja nii see on läinud. Siis kas nimetus teataja on kogu aeg olnud või oli ta vahepeal teine nimi? Alguses pandi teater võõrastele, ta ei ütle nii palju, aga meie jaoks taonio Teataja sajandi algusest siis kui päts tegi seda tsaarivõimu ja parunite vastu. Nii et nüüd siin oli süvitsi mõte, kui teater pandi ja vahepeal oli siis nii, et temal oli nimeks Eesti teate, siis ta ilmus kaks korda nädalas. Aga siis, kui suur osa põgenikke asus ümber Kanadasse ma ei ütle mitte suured, vaid üks teatud siiski küllalt suur osa siis läks jälle tagasi ühe nädala peale ja hiljem kahe nädala peale, nii et nüüd praegu tuleb iga kahe nädala tagant, kas kaastöölisi jagub? Ruumist on puudus, kas ta oli, see on päris hästi veel õnneks. Ja keda võiksime nimetada, kes on need tuntumad kirjutajad? Ütleme nii, poliitika alal Aleksander teras kirjutab välispoliitilisi juhtkirju. Arvo Horm kirjutab väga palju poliitika kohta. Aksel Mark peatoimetaja on poliitilisel alal. Ja vahepeal olid ju meil nihukesed kaastöölised, näiteks nagu poliitile seal all nagu August Rei siis Aleksander varma, Esmo Ridala, Evald uustalu. Aga nemad jah, on, kahjuks ei ela enam. Nemad olid ju kõik vahepeal, ka siis on kultuurialal. No minul on peamiselt, nagu võiks ütelda kultuuri Alault südamel ja see sattuski, nii et esimene leht, mis ma tegin 1956. aasta juunis oli Gustav Suitsu surma puhul tema erinumber, seal oli mitu lehekülg artiklid veel inimestel, et kes teda siis mäletasid osalt poliitilisel alal, August Rei näiteks ja Aadu Lüüs ja nii, ja siis oli muidugi kirjanikud kõik Ristikivi lepike Laaban ja teised ütlesid oma sõna Kolkeani sel puhul nii, et sellega hakkas. No ja siis siis võiks öelda, muidugi kultuuri alal kaua aega kirjutas meile arvustusi Arvo Mägi. Ja siis hiljem kirjutas väga palju Karl Ristikivi. Kalju Lepik on kirjutanud Ilmar Talve. Ja siis veel vahetevahel Ivar Ivask ka näiteks tema jõudu, nii paljude toimets oma ajakirja ka Ivar Grünthal kultuuriartiklid anud Ilmar laadal. Nii et kaunis palju on sellelt alat, muusikaalalt on, omal ajal kirjutasid Olav Roots näiteks ja Eduard Tubin, Juhan Aavik muidugi kunsti alal oliga. Armin Tuulse kirjutas palju. Ja siis on laabunud kirjutanud arvustusi, on vai raud kirjutas vahepeal nii et on ikka kõik need alad kuidagi olnud kaetud siiski ja teatri alal muidugi on enamasti kirjanikud kirjutanud. Nii kui sirvida teatajaid, siis on näha, et teie ampluaa on ka küllalt lai olnud poliitikast, muusikast, kirjandusest väga palju artikleid. Kas võiks öelda, et on oma kindel rida ka, mida te olete ajanud või olete sekkunud väga paljudesse probleemidesse? Mis puutub poliitikasse, siis ma ei ole ennast kunagi tundnud poliitikuna ega kirjutanud ka näiteks niisuguste parteidevaheliste asjade kohta. Ma olen niisugust poliitikat kirjutanud nõukogude võimu vastu ja Eesti vabariigi eest, mida iga inimene nagu umbes teeks. See on olnud niisugune poliitika, aga ma ei ole mitte poliitikat, nii et, et mis partei ühe partei eest läinud või see on nende asi ja siis, mis ma kunagi ei ole ka kirjutanud näiteks mis, ma ei ole mingit aimu. Rootsi leht tuleb seal suured paksud vahelised majandusleheküljed neid. Ma alati viskad ära, ma ei loe neid, siis ma ei tea sellest midagi. Ja ma leian, et kui inimene saab süüa ja korter ka siis aitab. Nüüd on aeg nii kaugele, et kõik ajavad oma juuri taga kuskohalt, siis need teie juured pärit on. Meil on vihma nendest taga ja mul on juured kogu aeg kaasas olnud ka, isegi kui ma Eestist ära tulin. Jumal, meil oli Tammsaare tööd, ilmusid siin, suits, ilmus Visnapuu Under Ristikivitööd tulid, mul oli Artur Kapi noodid, Mart Saare tööd. Tubin kirjutas siin need on need juured. Aga muidugi hea, et ma mäletan näiteks Rakveret väga üksikasjalikult, kus ma sündisin ja 15. eluaastani üles kasvasin. Ja see on ju loomulik, ega inimene ei saa siis seda kunagi ära unustada. Samuti Tallinna kooliaeg Tallinnasse oli ju ka 37.-st aastast kuni 43., nagu ma pidin põgenema. Rakvere elu, kui palju see sisaldas, ütleme, Niukest kultuuripilt. Oo väga palju, väga palju. Ja tänu sellele, et meil ei olnud koolides sooja toitu sain ma väga palju raamatuid osta. Nimelt anti kaasa, sai ära 10 senti või 15 senti, mis tol ajal oli. Aga mind see sai, nii väga ei huvitanud, aga ma läksin peale seda. Kiriku ligidal olid Triifeldi raamatukauplus. Johanna Treufeldt pidas seda. Ja Carl Sarap oli seal eris ka ja viis aga ta oli rohkem kui müües, ta võis ka nõu anda ja rääkida kirjandust huvitavalt. Tema oli nimelt omaaegne kirjastus Odamehe juhataja. Ta viidi Venemaale 41 juba kadusse. Ja seal oli terve see odamehe, ladus juuruladu ja veel muid niisuguseid tolleaegseid haruldasi välja, nii et ma oleksin iga kord peale kooli sinna ja siis 10 sendi eest võis saada Visnapuu luuletuskogu või suitsu siis mis seal oli tuulemaa ja ja, ja niisugused, kõik olid seal olemas. Watsoni tööd siis oli väga huvitavad Ado Vabbe illustratsioonidega seal Gailiti lendavad rüütlid ja, ja, ja muid niisuguseid raamatuid, mis oli ju täitsa haruldus, kui tagantjärele mõttel. Raimond Kolk üks kord kurtis, tema kasvas Võrumaal üles. Ütles nendes jõuluaegsete raamatutega oli väga raske. Ma ütlesin, no mis sealt rasket oli, et et ma läksin ainult sinna ja vodka võtsin riiulilt. Aga tagantjärele tuli välja, see oli üks haruldane võimalus. Ja õnn, nii et Rakveres oli ju selles mõttes palju huvitavat, aga seal oli ka väga hea laulukoor. Segakoor, mida juhatas Ärnstratva. Seal oli meeskoor, mida juhatas Jaan Pakk. Ja seal oli diaatrial ring, mis andis etendusi. Seminar korraldas väga haruldasi õhtuid, mis olid ju nii-öelda mitte ainult kooli piirides, vaid ka linna piirides tähelepandavad. Seal oli üks õpilane Schwartz, park hilisema nimega Saluveer, kes suri Inglismaa. Deba, juhatas koori näiteks õpilasena, seal oli Villem või oli Villem raam, oli direktor. Tema poeg Voldemar, on kunstiajaloolane. Või on nende nimed vastupidi, või oli Voldemar direktor Villem kunsti aja Noradi nii? No vot. Ja nii, et Rakveres oli ju palju, siis oli priimari raamatukauplus, sealt ma sain kivikase lendavat sead, mis oli õllepudelisiltidel trükitud. Seda oli veel saada seal kolmekümnendatel aastatel. Ja loote oli seal Artur Kapi segakoorid, näiteks sain ma sealt jah. Kas seal hakkas lauluhuvi muusikahuvi, hakkas sealsele. Ma ei oska öelda, kust ei hakka, sellepärast et meil ei olnud kodus klaverit aga meil lauldi hea meelega, ikkagi laulud käisid ja siis ma käisin üle tänava, seal olid teised meie naabrid, kes olid opteerunud Petro kraadist ja nendel olid klaver kaasas. Ja mina seda klaverit siis proovisin proua tüdis ära sellest ja õpetas minule ühe sõrmega mängima. Õnnista ja hoia selle koraani, see oli esimene tükk ja siis ma mängisin seda nii kaua, kui ta tüdines sellest ära. Ja siis võttis ühe suure paksu raamatu, seal oli Tamm, oli selle peal, see oli vene keel ja see oli siis koostamist, klaveritükid noortele lihtsalt alguses ja pärast keerulised ja tema natuke sealt näitas ja siis pandi mind klaveritundi, siis osteti ka kuskilt klaver. Nii et niimoodi hakkas ja siis oli grammofon, kus oli väga häid töid, seal oli näiteks piibliooperis Raifits või nõidkütt tuli maxi aaria ja siis oli Tšaikovski Pada ebandast, duetid seal ja nii edasi, et neid ma ikka siis kuulasin järjest raadiot meil ei olnud ka. Ja siis oli muidugi kolm puhkpilliorkestrit, kaitseliidu, esimese diviisi ja tuletõrje ja suvel käis ikka iga õhtu siis nende kontsertide, nad mängisid nii. Üks mängis tammikus, üks rahvamaja aias, tuletõrjehoovad mängisid nende oma aias, nii et et see oli see muusika siis, mis nagu sai kuulda. Põgenemine oli ka septembris 44 vä? Ei, ei, mina põgenesin novembris 43 ja sellepärast, et siis hakkas sakslaste mobilisatsioon. Mul oli ju eelmine niisugune varjul hoidmine oli, venelaste ajal kolib punaarmee kutsealuste mobilisatsiooni ja see oli ka üle kahe kuu, mis Tallinnasse pidi kuidagi nii ennast hoidma. Aga see on liiga pikk lugu, jõua rääkida, iseenesest põnev lugu, aga, aga siis sakslastel oli nende mobilisatsioon ja ma võin seda ütelda, et minul oli täpselt sama tunne. Kui ma nägin küüditatute ronge Rakvere jaamas. Sama tunne. Ja sellepärast põgenesin ära. Ma vaatasin, et siin võib surma saada, et ma lähen siit ära ja läksin zoomi ja Soomes oli ka sama asi seal katsuti Soome sõjaväes sundida. See oli muidugi natuke teine asi, aga ka ka nisukene, millest õieti meil? Ma ei tea. Ja siis oli niisugune haruldane võimalus 30. detsembril. Ahvenamaa kalurid tulid Helsingisse ja võtsid meid peale, see oli 16 noort meest, siis niisugune kahekümneaastase stuudiost. Ja üks Stav. Ja tõid meid nelja öö ja nelja päeva jooksul Rootsi. Teisel jaanuaril 44 jõudsime siia ühele väiksele saarele. Novot. Kas õnnestus kaasa võtta ka midagi Eestist? Jah, seal oli nii, et oli lubatud üks kohver, seal oli siis noh, pesu ja natuke riietusi ja siis taskusse talvepalitu õnneks suured taskud sinna panin Tammsaare sõjamõtted. Ma panin Heiti Talviku kohtupäeva ja palavikku siis ma panin Tammsaare varjundid ka ja panin siis veel teisi taskus, Uku Masing, leebed vihmade lahte ja Ridala laulud ja kauged rannad. Mispärast ma nii valisin, ma mõtlesin, no tõde ja õigus kindlasti on välismaal olemas. Suitsu luuletuses on kindlasti olemas, Under on kindlasti olemas, Visnapuu kindlasti ja oli ka, meil oli Helsingis kõik olemas, isegi Stockholmis võis neid saada. Nii et, et võtsid niisukesi vist natukene nagu haruldasemad olid ja see oli kõik. Ja hiljem siis ma kirjutasin, mul ema oli Eestis veel ja saatsin paadimistega kirju, ütlesin, et kui tuled, ära võta midagi muud, siin on kõik olemas, aga panen raamatuid ja eesti nooti ja tema tõi väga palju nootidest kaasa, millest siin oli kasu. Aga siin hakkas tööle. Esimene kirjastus oli ortov ja nemad andsid välja tõde ja õiguse kõik viis osa. Ja siis üldse veel Tamsar näiteks ja selle elu ja armastusega, mis on väga hea raamat. Samuti Ma armastasin sakslast ilmus hiljem vaba Eesti juures, nii et need suured Tammsaare tööd siiski said kõik kättesaadavaks, põrgupõhja uus vanapagan ilmus ka ja samuti ka Kõrboja peremisse. Ja, ja noh, mis veel. Ja siis ilmus muidugi kah Mälbuja Gailiti ja Hindrey, neid ilmus ka, aga mõttelisest Tammsaare. See oli üks väga oluline selle piks. Ja siis ilmus lisa kogutud luuletused, Underi kogutud luuletused, kust on küll mõned asjad välja jäetud, näiteks ja sukki neid, mis lõppeda ei taha. Watson jättis selle välja, tema oli nagu kõrge moraaliga ja siis mina hakkasin ükskord otsima see, mis on juba üks nagu kindel mõiste eesti kirjanduse ajaloos Nii et peab otsima esimese trükivälja, seal on see sees siis ja suitsu ilmus suitsu kogutud luuletused, see on ikkagi kõige täielikum, mis siin ilmus, sellepärast et Lepik toimetas seda. Tema pani taha kõik variandid, ka tähendab algvariandid. Ja suits muutis hiljem palju, nii et sealt saab nagu kõik kätte. Millal esimene kokkusaamine Eestimaaga oli? Möödunud aastal, kui vabariik uuesti käiku läks, siis hakkasid, sõbrad kutsuvad, no nüüd sa võid tulla. Aga siis mul oli tööd palju ja oli sügisene aeg, et talv ja, ja ma mõtlesin, no kas ma istun oma toas pimedas, kuid ta oli hotellist, see ei ole ju suurt vahet, aga kui nüüd siis suvi tuli ja mul oli aega, siis ma sõitsin esimene kord juuni algul. Kõige ilusam aeg oli valge, sai kaua väljas olla ja jalutada ja vaadata, talinud nii rahulikult ja. Ja siis ma tulin tagasi, tegin, teatan umbes, sõitsin jälle tagasi. See oli siis juulis, siis käisin veel augustis ja viimane kord septembri alguses, et ma käisin neli korda. Ja kui tahad tasa teha seda, mis vahepeal jäid, jäi tegemata ja eks ma suve poole tahan jälle kindlasti kindlasti minna. Nii et ikka on aega olla seal. Ja ma mäletan, ma sattusin sinna, see oli pühapäeva hommik. Mul oli minu hea sõber Harold siia, kes on koorijuht, oli Me õppisime sel ajal temaga. Aga tema oli sadamas vastas ja ütles, et vaat kell 12 Tobiase põrmu ära saab. Sisemise asjad hotellija. Ja sai seda veel ka näha ja seda ma ei tahtnud minna selle reziimi ajal siiski, kui ma põgenedes põgeneb õieti maaline, nagu seal öeldakse, fašistide eest põgenenud aga ka selle režiimi eest, ega ma sel ajal ka ei taha sinna minna ja ma ei tahtnud seda just. Et siis nagu seal on inimesi, veeti raadiosse või televisiooni ja küsiti, et kas oli ilus muru ja kas on ilusad lilled ja muidugi see on ju ilus ja vana linnamüür on ka ilus. Aga ma ei oleks saanud ütelda seda, mis oleks südamest tahta ütelda. Aga nüüd ma läksin või midagi niisugust enam ei olnud. Mul tütar küsis noorem tütar, et isa, mis tunded su longus, lehed üle 49 aasta? Ma ütlesin, ma ei, oskasin toas sulle öelda, aga et kui ma näen merelt Tallinnat, et ma võin siis öelda noh, ja Esta pärast küsis, ma ütlesin, et mis mul oli, päike paistis. Ja kõik see vana talitäies ilus seal ees ja mul on südamest hea meel, et tõesti nii palju jäi kõik alles kõigest hoolimata ta nii et pommitati, aga kujutage ette, kui oleks läinud Toompea oleks läinud Oleviste kirikud ja kõik see vana osa siis oleks nagu Narva, et sealt seda õiget pere ei ole enam olemas. Aga Taninal oli see õnn, et ta jäi alles misuke. Õnn, et jäi muusikamuuseum. Kõikide ees tellitud kohutavad rikkused, see nagu kullavaramu ütleb, mis sealt võib leida, ma käisin iga kord ikka muusikamuuseumis ja leidsin järjest uusi asju, mis seal nüüd seisund ei ole laudadega mängida, nii et see on õnn, et see kõik alles jäi, kõige selle juures peab hea peale ikka ka vaatama. Et läks mõnes mõttes siiski paremini kui, kui scart. Aga muidugi, mis on, jah, inimesi ei saa ju enam tagasi siia, need sviidi on paratamatult kadunud. Aga, aga siiski suur osa rahvast on alles. Gustav suits kirjutab ilustava luuletuses presidendile pätsu kohta, et hoida sa soovisid elavat jõudu, ei kutsunud surema kedagi. Ja elavjõud on siiski alles. Ja ja liiklusStockholmi Tallinna vahel on päris tihedaks läinud iga päev juba laev käib kuidasmoodi, teie näeksite nüüd seda eestluse arendamist edasi, kas on järeltulevat põlve, kas on noorust, kes seda siinpool ka edasi jätkab või ütleme kasvõi ajalehe suhtes? No lugu on niisugune, võõral maal on ju loomulikult teatud probleemid alati sest näiteks kõik televisioon, see rootsikeelne lasteprogrammid ja nii aga selle vastu muidugi katsutud siis saada nõnda, et on olemas eesti koolides, Stockholmis ja deporis. Eesti lasteaiad on Stockholmis ja Boris k ja Lundis on Eesti laste mänguringi ja et nii palju ikkagi eesti keelt anda noortele, kui see üldse mõeldav on. Ja ma usun seda ka, et nüüd see, et Eestis on nüüd vabariik ja liiklus on sinna hoopis teine, nüüd kui vanasti. Et oleks täitsa mõeldav, et Eesti noored suuremal arvul läheks siis suvel näiteks Eestisse ja oleks seal kuskil Eesti noorte hulgas. Seda on juba märgata siin lasteaias, Stockholmi, Eesti lasteaias, ma tean seda, minu tütrepojad seal käinud, et kui tulid eesti lapsed sinna sisse et siis nende eesti keele oskus nagu laienes Nii et see on üks teatud niisugune väljavaade Aga mis puudutab nüüd ütleme, kultuuri konkreetselt teataja tegemist, kas seal on noori autoreid ka? Ja meil on seal noortelehekülg ja seal on nii, et Ingrid Paju, kes annab, õpetab eesti keelt noortele. Ja tema on ju rääkinud nii noortega ikka ja saad neid kirjutama, nii et nad on ikka kirjutan noorteleheküljel. Noored natukene kardavad ja mõtlevad, et noh, et seal midagi väga keerulist, aga kardavad eesti keeles kirjutada ei, mitte aga et üleüldse kirjutada. Ega siin helistada ei ole ja, ja mina ütlen taga kirega hakake doktoritööd tegema, kirjutage lihtsalt sõbrale kirja, kirjutage, kirjutage, mis te tegite, kus käisite suvel ja nii edasi ja siis on kirjutanud päris ilusti peetakse Eestis käimisest ja ja päris ilusat tähelepanekuid on seal olnud ja nii et eks me katsu teha. Te olete kirjanduse sees olnud läbi ja lõhki. Ega te ise pole ka haaranud sule selles mõttes, et kirjutada mõnda proosa Polawi luuletust. Oh ei. Ei, seepärast, et ma olen niisugust asja pidanud lugevus. Oh, oleks võinud kirjutamata jääda. Seepärast eesti kirjanduse tase ikka, no mis hakata seal luuletama, kui meil on nii palju häid luuletajaid? Ei, mul ei tule üldse mõtet, ei tule pähe. Nii et sahtlis ei ole järeltulevatele põlvedele midagi või oma lastel midagi leida. Ei, ma ei ole kunagi mõtelnudki selle peale. Ei ole, sest et mis ma, ma loen hea meelega kirjas, ma käin kunsti täitsa hea meelega. Ma diagul tütred käisid, olid siis lisad olid niuksed 10 14 käisid ratsutamas, sest noorem tütar sisa joonista hobune ja ma tegin siis oli väga raske ja kui valmis seista, ütles lehm. Nii et ma ütlen parem ka kunstiga on ka nii, et näitusel vaadata, aga ei pea hakkama ise jumala pärast seda tegema, ei kui ei ole ikka selle ala inimene. Milline on olnud see kirjanike sõpruskond, kellega te olete kokku puutunud? Need aastad? Ja neid on olnud palju. Muidugi Kalju Lepik, siin siis Raimond Kolk Soomes elas küll talve, aga meil ikka temaga kontakt püsis, ta oli alguses Stockholmis ka. Ja siiamaani on, ta teeb teatele kaastööd ka ja ja siis, Arvo Mägi cachi oli ju palju kokkupuuteid kudema, teatele kirjutas veel. Ilmar laadal on kirjutanud, aga, aga ütleme rohkem võib-olla just lepiku Kolgiga oleval Sisyvaskiga ka Ivaski käis omal ajal Rootsis, tihti ma mäletan, kuulad, alguses tulid abikaasaga. Siis proua Astrid Ivask rääkis veel saksa keelt. Aga juba mõne aasta pärast rääkisid eesti keelt meiega. Nii et et Ibaskitega kah puutusime tihti kokku. Jah. Ma küsin vahele, kas niisugused nimed nagu Ristikivi ja Underi Addison ja kas nendega Ristikivi muidugi loomulikult ma mõtlesin, mul tulid praegu elavad nende ristikiviga väga tihti, ta käis sünnipäeval ka sageli ja see, mis nüüd Eestis üteldakse, et oli üksik, ma ei tea, kust seda võetakse. Ma võin oma külalisraamatu näidata, kus ta oli ju kogu aeg hea meelega tuli ja oli tõesti külas rääkis ja nii et ta oli väga võetakse seltskondlik, mitte nii-öelda seltskonnalõvi, see on omaette mõiste ja, aga seltskondlik oli ta ja väga talle meeldis rääkida. Nii Ristikivi muidugi Watsoni under, et ma olen ka näinud, aga me ei käi mitte nii perekondlikud läbi, sest nad olid juba vanemad, aga me räägime, noh kui olid kontserdi vaheajad ja, või mingisugused asjad ja ikas rääkisime. Jutt Under oli väga, väga kena. Kas mõne kirjaniku katkendid on ennem ilmunud teatajas ka, kui raamat ise välja on tulnud? Ma ei ütleks mitte romaanikatkendit, seda ma ei mäleta. Aga näiteks on ilmunud nii, et Raimond Kolk kirjutas oma niukseid kultuuriloolisi mälestusi, tuuli, süüa teised ja see ilmus siis teatas nii, ütleme pikema aja jooksul. Ja lõpuks tehti sellest raamatus ilmus ka teatega kirjastuse ja edasi. Kolk on kirjutanud niisugusi, väikesi besteid. Ja Otto Paju on teinud nendele ka väga sobivad illustratsioonid. Need on ilmunud. Ja lõpuks on ju nii palju, et Kolk koostas nendest raamatu, mis ilmus Kirjanike kooperatiivi väljaanded lestakala otsimas ja teisi jutte samuti Kalju Lepiku luuletusi on ilmunud väga palju. Nüüd kui anne Valmas, kes on Teaduste Akadeemia raamatukogus on koostanud ja sellel lepiku tööde nimekirja. Ja ma hakkasin sealt õieti huvi pärast vaatama, kui palju siis lepiku asju on esimene koordilgut teatas. Ja ma sain midagi üle 70 luuletusi, nii et see on nagu terve päike kogu. Ma kirjutasin sellest, teatas ka leppika juubeli puhul natukene. Et luuletusi on jah ja siis uustalu memuaarid ilmusid, teatas tagurpidi sõudis, siin käis ka õige mitmest numbrist läbi ja siis lõpuks tehti raamat jälle teate, välja andnud, oli see aga niisugust jah, ütleme romaani katkeid ei ole seepärast romaani katkend siis peaks andma seda natuke pikemalt nagu näiteks looming võiks seda teha Eestis vanasti oli ka, aga lehese lühikesest ei saa palju nagu mõtet kätte. Ja pika jaoks ei ole lehes. Ruum, kas te olete kursis olnud siin, nüüd kodu Eestis ilmuva kirjandusega ka pidevalt ja mida võiks öelda, ütleme selle kirjanduse kohta, mis on siin nüüd ilmunud ja ka ütleme selle samas ajakirja loomingu kohta, mis praegu ilmub. Ma ütleks võib-olla kõigepealt näiteks selle nirgi raamatu kohta, mis ta ristikivist kirjutas. Sellest ma kirjutasin, kolmest teatas. Ma ei, jumala pärast ei lasku mitte kirjandusse. Niisugustes teaduslikudesse analüüsides ega, ega seda ma ei puuduta. Aga seal oli nii palju faktilisi vigu, mis üleüldse ei ei sobinud tegelikkusega. Näiteks see müüt, mis Eestis käib, siiamaani inimesed ei raatsi loobuda sellest ikka, et Ristikivi hingede ööd, kuidas seda võeti halvasti vastu ja nii ma Tõntsid, teatas tsitaadid. Ja märkisin ära, mis lehes ja kes on kirjutanud eranditult kiitvalt. Siis ma küsisin Kangrot veel. Kangro ütles, et alguses, kui Kirjanike kooperatiiv alustas tegevust, siis inimesed sageli avaldasid oma arvamisi raamatute kohta ja ta ütles, et Ristikivi hingede öö puhul olid eranditult positiivsed hinnangud. Mispärast sellepärast, et see oli midagi uut ja midagi teistmoodi, võib-olla kui senine senine kiirendus, mis meil oli siin ilmunud ja, ja inimesed olid aga ka vahepeal harjunud juba natuke moodsama kirjandusega, Ameerikas, Inglismaal ja Rootsis ja nii nii et võeti eranditult hästi vastu need inimesed, kes seda väidavad, et halvasti kirjutatud Need tsitaadid tuua. Mina tõin tsitaadi, kuidas nirk ise halvustab Ristikivi seda raamatut, Ralph palver on niisugust, aga need ei ilmunud mitte siin need inimesed Eestis vaadaku tol ajal, mis need kirjandus, politoloogid seal nagu parve ja mis need kirjutasid, seal on halb. Aga ma ei tea, Sõgel võib-olla ka, aga, aga siis siin ei olnud mitte midagi halba. Samuti, et tehti, ei tea, mis pahandust selle kõik, mis kunagi oli sees. Et võidupüha kirjeldus, see oli ainult Datsun, kes virises natukene, aga Hatson kirjutas muidugi, hindas seda raamatut hästi ja, ja teised, kõik matud, lugesin ette. Arvo Mägi. Hilda saks, kõik kirjutasid sest hästi ja võetakse ikka sissehaldjat mõõtle, kuidas Ristikivi kannab, see ei olnud. Ei olnud sugugi mitte. Ja nüüd kihla kirjandus. Oskar Kruus, kirjandusteadlane, kirjutab, et Ristikivi nõiduse õpilane, et jah, selle kohta ei seltsi arvustusi ei olnud, et ainult Otepää mees Imre Lipping, manas, kirjutas, aga ma olen lahtisele vanne, valvasin raamatut Tallinnas. Tema andis mulle ristikivist ja vaatan seal nõidus õpilase kohta terve rida arvustusi, kõik teatas Eesti Päevalehes, kannata lehtedesse ja nii edasi. Ma küsinud, kustkohast teie võtsite? Tema näitas mulle, naeratas, näitas käega vastas riiulile, ütles, et noh, siin on kõik pagulaslehed. Ma üttlesin lobjakas, kirjandusteadlased ei tohi kasutada siis või ta ei ütle midagi selle kohta, naeratus ainult. Nii et peaks minema algallikate juurde, seda, seda võiks ütelda. Et uurida välja, mis tõesti kirjutati, mitte müüte teha. Nirk kirjutab, et Ristikivi, et Soomes on, vaevalt sai oma kõhu korralikult täis süüa. Ristikivi oli Eesti büroo palgal, palgaline töö, mida mul ei olnud Soomes mingit sissetulekut, mul on jah, natukene raha. Aga Soomes võis, kas sõja ajal, see oli üllatav, kui hästi võis seal süüa? Üks odav restoran oli, seal oli niisugune laud kaetud, seal oli porgandivorm, kaalikavorm, kapsavorm, kartulivorm, kilu oli seal leiba, margariini jumal, seal oli ju disest jätkus ja on siiamaani elus. Ilma palgata, elasin telligis, kuidagiviisi klaarisin ära. Aga, ja Ristikivi, kes sai palka, miks tema ei saanud oma kõhu täis ja kust see võetakse, mis anded nabisid? See on kahju. Või ütleme õnneks nendele meestele Gustav suits, särav ei ole. Arvo Mägi rääkis suitsuseminare, kus suits võttis nii, ütleme piltlikult rinnust kinnitused, mis andmetele te toetatavad, vaid kust te need andmed olete, kas te olete kontrollib, kas need andmed on usaldada, nii et ta viis nagu lõpuni välja see kõik, mis pidi ilmuma, ilmus siis täpselt ja korralikult ja suitsisega üteldakse, et jah, et ta ei kirjutanud nii palju? Ei kirjutanud loba. Ta uuris enne järele ja kontrollis kõike, mis on ilmunud. Sealt ei saa midagi muuta. Nüüd me oleme jõudnudki siis teie teise armastatu juurde, see on siis muusika või ütleksin niimoodi, et esimene on muusika ja siis kirjandus. Ja too tähendab, ütleme ikka nagu muusika on minu pea elama, et kirjandus on nagu iga inimene loeb raamatuid, ega ma seal rohkem midagi. Aga muusikat ma olen ikkagi. Lõpuks seda ma olen õppinud ei palju ja hõieri juures alguses Tallinnas 38, kuni ta asus ümber Saksa 41, siis kaks läksin konservatooriumisse, vetika õpetas koorijuhtimist Eller kompositsiooni. August tapman olid väga haruldane torega. Ja siis hiljem Stockholmis. Põgene suurem Rootsi, aga ja tema juures ma õppisin mitu aastat klaverit ja siis käisin kuulamas dirigente, siis olid suure dirigendid, kõik tulid veel siit läbi, millel Fortwangler. Siis oli Hans Raspaud. Nagu te näete, need nimed ei ole mitte kõige kuulsamad, aga nagu Arnold Schönbergi etanud kuulsus ei ütle veel midagi kvaliteedi kohta ja ja seal on palju õigustest, palju niisugusi, tulevärke dirigenti, kes juhatavad Mailberfektiivset rusikat, käivad selja taha ka üle pea kõik. Ja kõik on väga tore, efektne, aga lähete välja Telia palju järele. Aga siis on niisugused mehed, kes teile pakuvad hääd muusikat, aga ka paljud tarkust seal sees. Just see väljendus, kõik. Huvitav on siin, praegu on ju väga kuuluseks naisviiulimängija, Antsofi mutter ja tema esines Uskord televisioonis ja mängis Tšaikovski viiulikontserti. Ja kõik oli ju briljantne ja väga efektne ja ja nii edasi ja siis kas ära. Ja ma pean, ütleme, mul oli niisugune tunne, et nagu midagi oleks võinud seal veel olla. Aga noh, igatahes väga hea viiuldaja kõik hindavad väga kiidu. Aga siis oli temaga pärast jutuajamine. Ja siis ütles tema Fritz Graysleri kohta, kes oli nii ütleme ikka omal ajal enne siis teist maailmasõda ja üks, üks kõige suurem. Ja ütles Fritz Chrysleri kohta, et et jah, et ta teda kuulutama plaati ja kui tänapäeval keegi nii mängiks, šokk umbes nii alahindavad ja siis kull sai selgeks, et kui tema Graysleri suurusest aru ise, siis ei seda ise ka midagi niisugust pakkuda. Seepärast, et ettekanne ei ole mitte see, seda võivad kõik teha 10 tundi päevas harjutada, sõrmed käivad maailma ruttu ja kõvasti ja kiiresti. Aga et see mäng midagi ütleks, kui Olav Roots näiteks mängis, andis oma klaveriõhtut, see oli nii, nagu ta oleks meiega ajanud jutt. Tal oli muidugi palju jõudu ja tal oli ta võis raskeid asju kõiki mängida, aga ta ta nagu midagi, ütles Fortlanger juhatus. Vaat seal seal oli midagi, ta ütles kõrvalhäältele ka. Et tehke sellest midagi. Et nad väljendaks, mitte ainult mängiks oma nooditaadi taha, kad, et siin midagi ka ütles ka kõrval naljata, sellepärast tema orkester kõlas hoopis teistmoodi. Nikolai Volkov näiteks tema juures. On ju õppinud Olav Roots Salzburgist, Alex Venemaalt ära kommunistlikud Venemaalt. Ta oli meil see õpilane koos Mart Saarega. Ja kui tema töötas orkestriga, paljud dirigendid ajavad ikka tagasi hääl, valjem, palliv, palju tema ütles, et näitas, ütles, et teil on saade teinud saade, teil on saade teinud soolo ja ei olnud mingisugust niisugust, kõik kõlas, kõik tuli välja. Seda, seda vähe kahjuks. Praegu ma ostsin Mozarti 40. sümfooniakee mull erinevate dirigentidega. Ja mul oleks väga hääleti sõber Martin Slasmanis kes tunneb muusikat hästi. Ja mängisin talle 100 esimest takti igast plaadist ja andsin talle nimekirja, et need dirigendid, ta ütles kõik kaheksa õieti ära. Aga kõik oli õige moodsat, aga igalühel oli üks isikupära. Aga praegu sageli on nii, et ei kuulate ei oskaks mina ütelda, kas see on nüüd see või teine või kolmas või neljas. See on läinud niisuguseks voolujooneliseks väga hea tehniline tase, aga kahjuks ei ole enam niisugust põnevust, mis olid nende suurte meestega. Millised oleksid need autorid, mida me võiksime siin saates nüüd mängida? See on nii pikk rõdu. No ma loomulikult peavad ütlema Bach, Mozart, Beethoven, Schubert. Brahms Wagner, aga ma ütleks siis võib-olla natuke, mida igaüks ütles pärli, uus, nimelt peab olema väga huvitavaid töid, mis kahjuks väga harva kuuleb. Periood on üks niisugune mees, näiteks tema reekviem, eriti Suhvertoorium, seal see on üks erakordselt haarav jaagu ja samuti ka noja Wagner siis maks, reegel on ka kuidagi unustatud. Aga võta, muutud kommunistidest ka, ma kuulan väga huviga Schönbergi töid ja halba värgi. Paul hinderniti ja Igor Stravinski, paneme mõne eesti mehe ka, nüüd tulen mõisti meeste juurde. Ja ma ütleks kõigepealt kokkuvõttes võib-olla nii Eesti muusika kohta, et vähe on neid väikerahvaid aga ka mitmeid suudis. Kelledel ei ole nii palju häid heliloojaid kui Eesti. Ma ütleks juba niisukese vana helilooja nime nagu Miina härma. Paljud võib-olla imestavad, ütlevad oh, mis ta nüüd räägib. Aga minge Miina härma loomingut, kes on seda uurinud, õieti korralikult. Mina sattusin selle peale õieti, nii et siin üks kirjutas väga inetult Miina Härma Tuljaku kohta. Ja siis ma hakkasin õieti vaatava Miina härma. Looming on ju nii ulatuslik, et sellest saaks terve laulupeo kava teha ja teil ei hakkaks mitte iga seal on edasi tobias. Ma kuulasin nüüd Joonas seda oratooriumi Tallinnas selle kohta on nüüd ka üks, nüüd käib nagu see ristikivi kõik need müüdid et, et Bachi ajast meie ajani ei ole kirjutatud teist nii vägevat kiriku muusikalist teost ja seda olevat ütelda saksa muusikateadlane Gretsch mar. Noh, mis on Bachi ajast meie ajani? Seal on vahepeal, seal on moodsad, seal on, seal on Beethoveni missa Solemmis, seal on Verliioosi reekviem, seal on Verdi, Reekviem, Brahmsi reekviemi ja terve hulk niukseid asju. Seda ei saa ütelda, et nüüd need siis üldse Bachi ajast kuni meie ajani midagi ei oleks võrreldes Tobiusega. Siis tõin mina akadeemia raamatukogust Muusikaakadeemia kogust, Greczmari raamatut kontsert, füürer, ja just need osad, kus on oratooriumi messid ja nendes üldiselt Tobiase nime ka mitte, siis alles hiljem 39 ilmus viies trükk juba peale kratšmari surma ja seal on siis öeldud teised maa tal. Et jah, et Eesti kõige tuntud heliloojad Rudolf Tobias kell on oratooriumi Joonas ja mitte midagi muud. Ja kui ma talijas seda juurest nüüd kuulasin, mida nii hirmus kuidagi, kuidas ma ütleksin selle ümber tehtud niukesed Niukest viiruki suitsetamist või kuidas ütelda, kui mõtelda Tobiase niisugustel lauludel nagu ekst ei tea, mis on geniaalne töö mida on aastakümneid siin olnud kuulda. Ma olen ise juhatanud seda palju oreli saatel, palju samuti otsekui hirv kisendab. Selles joolases ei ole ühtegi nihet koori, kui need tööd. Samuti Tobiase need laulud nagu noored sepad teel. Varas õõtsub meri. No mis te veel tahate? Seal on terve hulk, need on kõik palju, hoopis paremad ja huvitavamad. Tobiase mitmed klaveripalad on haruldased. Ma kuulsin nüüd Tallinnas koodi, temaga kontserdid, samuti siis keelpillikvartett. Ma usun, see oli teine kvartett, mis mängisid. Need on kõik väga head, aga selles moratoorium, mis on niisugune mulje, et üks osa hakkab peale. Ja siis tuleb üks suur kulminatsioon ja kärgatus ja lõpeb ära, siis tuleb üks teine osa. Ja tähendab ta nendest ei tee nagu midagi välja, vot ikkagi võib-olla vanamoodi vaatamine, aga peaks olema üks number kuidagi välja arendanud nagu Kapi, Hiiob, ison või kreegi reekviemi siiani. Et ei midagi huviga jälgida, aga kahjuks minul selles mõttes pettumus, et selle suure reklaami peale ei olnud seal seda, aga tobias on geniaalne mees just nendes töödes, mis ma siin ütlesin, teksti teadja ja otsekui hirv ja kõik siis tuleb muidugi Artur Kapp seal nisukesi haruldasi töid, nagu nõmme, allikmets kohas ei, tuur, mis lendab, rääkimata metsateel, mida lauldakse, võib-olla rohkem temaga koorilaulud, temal on kaks väga huvitavat kogu harmooniliselt väga julgelt kirjutatud. Need on siiamaani veel ette kandmata suures osas kapi kohta siis edasi saar, muidu Saar, tema koorilooming ja siis Peeter süda kirjutas vähe. Igor Stravinski ütles ükskord Anton Veeberni kohta, et tema istus liftis teemante ja seda võiks ka ütelda, süda, kohtate istuse lihvisuvad teemandi, ta on vähe kirjutanud, aga kõik, mis on haruldane ja muidugi Tubin siis juba edasi ja ma ütleks järgmisest generatsioonist siis Kaljo Raid, kes elab Torontos, tema ei ole kahjuks mitte nii tuntud, kui ta peaks olema, aga ka tema on kirjutanud väga huvitavalt. Ta ei korda ennast oma töödes on tunda tema isikupära, aga tal oli iga kord midagi uut ütelda. Kas nii tõsise mehega võib rääkida operetist? Jah, palun. Aga ma ütleks opereti kohta seda, et mis on opereti ja muusikali pähe operetis? Üks väga hea muusika, ütleme kui seda kirjutanud juhatust, Kraus või ohvemba või Kalmad. Üks muusika peab päästvalise nihukese nigelavõitu libreto aga muusikalis on vastupidi, et üks päris hääli pretab ja lora muusika. Seepärast muusikalised, need, mis need on, kõik need kleidid ja kõik see on neid ma ei lähe raha eest, kuule, ma ei taha, hakkab mulle vastu, aga ma käisin nyyd Tallinnas Maritsed kuulamas, Kalmann, ja see oli niisugune haruldane etendus ja mis tore, Estonias tehakse operetti. Nii nagu ta peab olema, nii nagu ta on mõeldud nüüd siin tehakse ümber, et ah, mis operett on, seda võib teha nii ja naa. Ei või. Kui meenutada seda head vaad opereti, mis oli Estonias omal ajal, kes siis kohe meenub joulu. Mul mul tuleb meelde Raimond kõlgudega, juhatas ta tegi seda niisuguse vaimustusega ja pani kuidagi kõik seal elama terve selle etenduse. Muidugi seal oli Milvi laid, kes oli väga noobel ja me nägime abikaasaga olime 1956 veebruaris Helsingis. Seal põrandaalune vabariigi aastapäeva aktus, ma rääkisin eesti muusikast ja aga muidugi panin seda ka sisse, kuidas Vettik Päts Karindi vangi viidi, Soome lehed tõid ära isegi seda. No ja siis käisime vaatamas, Victoria ta kui saari. Ja seal oli Milvi laid külalisena. Ja võtku Milvi laid ilmus välja. Siis on umbes sama proportsioon, mis siin Stockholmi ooperis, kui Elizabeth Schwarzkopf külalisele laulis krahvinnat. Tähendab teised kõik mängisid, tegid idesse asju, aga tema tuli välja ja kõik tähelepanu temadele. Milvi lõid seal ka, see oli teine õhk, tuli kuidagi lavale temaga. Vietory haruldane iha. Me ei ole üldse nüüd rääkinud sellest ka, et kui palju aastaid on teil tulnud seista kooride ees ja milliseid koorega juhatanud olete. Ütleme nii, ma õppisin vetiku juures, see oli siis õpilaskoor, mis ta seal tegi ja seal oli ka siis tema vanarahvaülikoolide seltsi segakoorilauljad. See oli nagu esimene minul oli juhatada. Ärka üles Isamaa ja siis tuli veel võrgu sellise ilba ja nii, et seal hakkas nagu seal see oli, õppi õppimine. Aga siis hakkasin ma Rootsis laagris. Sinna olid põgenenud palju noori mehi, jaanuaris 44 ja tegime meeskoori. Ja noored mehed ja päris tööle tuli Saaremaalt tuli üks väga hea tenor ja laulsime, selleks laulsime kohalikes Ruts kirikus, isegi nendega, see oli nagu algus. Siis need läksid tööle, siis tuli naiskoor. Ja sügisel, kui tuli palju rahvast, siis tegime segakoori. Ja siis tegime pärast jälle meeskoor ja see meeskoor siis esineski Jakobi kirikus, septembrikuus jumalateenistusel balti riikide heaks, kus Rootsi kõrged kirikutegelased kõnelesid ja meie oma ministrid olid väljas Reio parmu ja täis. Ja, ja, ja siis sellest tuli pärast Stockholmi Eesti meeskoor, mis siiamaani tegutses nii et need olid nagu esimesed ja siis ma juhatasin Petlemi laulu. Õpilastega tegime kooris, oli ka päris suur ja 40 kaheksaks juhatama Uppsalas Eestis igal pool. Ja sõitsin korra nädalas uks alasse kuni 53 ja siis siin juhatasin kirikukoori tükk aega. Ja praegu siis naiskooli Stockholmi, Eesti naiskoori ja siis muidugi laulupidudel. 61 oli esimene kord sissijate purisse. Nii et praegu on jäänud alles siis töö teatajaga ja üks koor, veidi rohkemgi. Ükskord aga me laulame siis ühendatult, kui on vabariigi aastapäev, siis on kõik koorid ja veel paaril aastal olnud nii näiteks Kaljuste koor, kammerkoor oli siin ja nemad laulsid siis ka lõpuks kaasa, Mart Saare leelo mõjuvad ja mis seal veel oli, ja siis nüüd oli, sel aastal oli Venno Laul juhatas poistekoori Tallinnast. Ja kui ma kuulsin, nemad tulevad su, panin kavva ühendatud koolidele vedro laulul looke, seal üleval kõrget sopranit peavad siis nagu lõoke triller. Ja nendel olid haruldased toredad hääled, nendel poistel laulsid üle, kes tuli kokku, nii et need poisid andsid niikuiniisugune sära või nii. Ja need vanad andsid jõudu, nii et kokku tuli niisugune huvitav asi, alati on ühendatud kooriga see põnev, et iga koor on igal koolil on teatud oma nägu ja kui see tuleb kõik kokku ühendanud, koori siis kõik see kuuma ilma värviline vait ees, eks ole. See saade on mõeldud juubelisaatra või õigemini õige varsti teil tuleb üks ümmarguse sünnipäev. Me täname väga selle tehtusele suure suure töö eest, mis te olete teinud kõigi kodueestlaste nimel, nagu sünnipäeva puhul ikka, kingitakse mõni õis ja kui nüüd Me mul oleks lillegi võtta, siis millised, millistest lilledest ma peaksin selle kimbu tegema? Kui ma nüüd viimati oli Tallinnas siis mul tekkis isu saada seakarbonaadi juurde hapukapsast ja küsisin ühes ja tehti natuke niisugune nägu ta ei ja teises ei olnud ja kolmandas öeldi koguni nii et see on joodikute toit. Noh, ja ma mõtlen seda, et, et mis me nendest lilledest, aga kui ma üks hapukapsas ükskõik, kas supp või mulgikapsad või mis tahes kujul seda võiks siia juubeli puhul.