Armas Luige te olete Eestisse projekteerinud 15 tuletorni ja juhatanud nende ehitustöid. Kuidas neid ehitati, kes olid ehitajad ja missugused mehed olid tuletornivahi. Püsivamalt jäin ma 32. aasta kevadel veeteedevalitsuse tuletornide ehituse ja remondi peale. Ja esimene koht, kus ma siis sügisel sattusin, oli siis aegse nimetusega pater, nosteri tuletorn asub siis suures Muhu väinas. Praegult nimetatakse teda viide laiuks. See vana nimetus oli vist 16.-st sajandist ladinakeelselt meie isa. Ja see oleks omapärane laid. Paar kilomeetrit oli ta pikk, ühes otsas oli siis siin laevasõidutee ääres, oli see vana tuletorn raudehitis ja elas seal ainult sisse, tuletorni ülevaataja oli siis juba mereside. Vanem tähendab mereväeteenistuja üle ajateenija naine ja tal oli neli last. See oli siis ja kolm ajateenijat madrust. Sidemehed. Üks oli vist Tallinna poiss, üks saarlane oli vist ka liigust. No need olid peaaegu minuvanused ja olin sel ajal siis 22 aastat anatööd tuli teha siis seal õieti ettevõtja tegi seal pater nosteris. Aga mul tuli siis virtsus ja kuivastus veel majanduslikul teel teha Isamaaparanduse remonditöid ja veel Kesu laius, mis on siis teisel pool suure väina suudmet tähendab põhja pool mis oli üks väga ilus saar sel ajal, siis oli ta vehke külakene, seal veel neli-viis peret ja tuletorni ülevaataja. Ja oli pooleti metsaga, siis olid põllulapid ja see põhjapoolne nukk oli hästi kõrge. Umbes 15 meetrit niuke paerünk. Inimnäokujuga veel, kui tahtis vaadata seda ühe külje pealt. Koolis oli meil, lõpetasin tehnikagümnaasiumi. Ja peame ütlema, et loodusteadus oli meil kaunis madalal järjel. Nii et mul oli loodusteaduses, oli nagu vähe teadmisi, aga nii käsitöö. Ja siis. Tehnilisel alal muidugi meie koolis oli päris hea arus viis art tulime rauatööd teinud ja ennem tegime puutööd. Aga siis sel suvel muidugi hakkasin siis huvi tundma just kalooduse, vasta eriti siis seal. Viirelaiul. Vähene aga Lindliseeri, palju seal läks siis paar kuud ja järgmises, kui need nendes töödes nagu näha ehitusameti juhataja, nagu näha mu tööga rahule ja siis sealt saadeti kohe Kaalep Haapsalu külje alla kus ehitati selle aja kohta, siis nüüd on üks suuremat tuletorni kolm, kuus meetrit kõrge raudbetoon, õhukene õhukese seinaline koorik. Ja see oli siis teine niisugune torn, eelmine suvel oli ehitada Abruka ülemine torn. Selle juures oli siis nüüd teise juures oli tehtud, mõningad veetsid parandusi projektis. Projektid olid teinud Ferdinand Adolf, omaaegne vana tehnikumi õppejõud. Ehituskonstruktsioonide toona alal väga lugupeetud õpetaja, oli meile. Ja kaks kuud olin siis selle paralepaehitusel. Sügise aeg oli september, oktoober ja hästi vihmane sügise oli. Päeva läbi, olid seal ligunenud õhtul, siis oli seal kõrvalises peres, olin siis korteris. See oli siis ettevõtjaga, töötöölist tulid Tallinnast. Aga seal sai muidugi niisuguse ja kooli, et päeva läbi juures. Et järgmiseks kevadeks siis edelavalitsus leidis, et ettevõtjad teenivad palju ja et ehk saab majandusliku tööl lihtsamate odavamalt. Noh, need summad ei, ongi suurenemisega, laste eraldati siis. Kuid tuled on tuli hakata kohe kardina reaalselt uuendama, kuna need olid eelmise sõja esimese maailmasõja ajal ehitatud puittornid. Kõik, mis tulid uuendamisele, olid juba mädanenud sest oli ikka oma ligi 20 aastat möödas. Reitisised raudbetoonist, kõige ökonoomsemad püsivamad ja need anudki, see, seda, et kõik need sellest perioodist ehitajaid, tuletornid on hästi säilinud ja praegult kõik rivis välja arvatud muidugi need, mis suure isamaasõja ajal otse lõhati bändi dünamiit alla õhku läkski. Neid oli üks kolm-neli, mis seal siis niimoodi. Aga kahuritest, mis mürskudest tulin läbi lasknud, need saidki lihtsalt parandada ja need tornid on alles. Projekteerima hakkasin ma muidugi hiljem, kuid edaspidi kujunes see asi nii et raudbetoon, turne, tuletorne me ehitasime ainult. Siis ütleme soojal ajal alates alates esimesest aprillist kuni sügiseni, kaugel, kaua, kui siis ilm lubase külmade tulekul katkestati, siis niisugused tööd sellega siis talvel oli üks aeg, kus ma siis olin Tallinnas büroos? Projekteerisin kõigepealt muidugi tegin aruanded eelmise aasta töödest ja siis ühtlasi projekteerisin järgmiseks aastaks tulevaid torme ja nii tuligi nüüdseks 33. aastal, siis oli siis mani täitsa iseseisvalt omal käel. Moodustasin siis ühe ehitusbrigaadi, padi oli harilikult meil kuuemeheline nihukest väiksemate tornide ehitamiseks. Ja nendest meestest jah, siis tegelikult oli nii Rohuküla, aga mehi oli siis haapsalu, mehi, muulasi ja hiljemalt ka hiiglasi. Kui nendest just nendest omatehtud tuletornidest rääkida siis võib ütelda, et mõningad on nüüd eriti nii nagu meelde jäänud või eriti lähedaseks jäänud mitmesugusel põhjusel. No kõigepealt see väikene Manija oma Manilaiul, kuna see oli esimene täitsa oma kätega tehtud oma tööde juhatamisega meestega. Hommikust õhtuni seisis tööplatsil oldud kuid edaspidi, kui mehed olid juba tööga kohanenud, sedasama brigaad oli siis iga aasta kevadel nende tööde peal, talvel katsusin neile midagi muud siis muretseda, kas siis sadamate ehitused, mis talvel toimus meil tihti isegi jää pealt nagu sadamasildade parandused ja uute kärjekastide tegemine, kohale panek. Nii et see töö oli niisugune küllalt huvitav ja noore mehel, eriti oli ta kondi järelvel või siis kannatada neid ilmastikutingimusi. Ja muidugi pakkus huvi just käiksime, rannik sai sinna ütelda läbi töötatud, mitte et ekskursiooni korras käidud. Ja see pakkus, võiks öelda täit rahuldust, sest minu meelest on see imeõnnelik, kui ta teeb niisugust tööd, mis talle meeldib. Ainuke asi muidugi, see on õppimine ja selle tõttu pooleli saia talvel siis talvised eksamisessiooni sai siis teha kaasa. Aga noh, sel ajal oli õppimine teine kui praegu, kus on nagu lihtsam rehv viiakse eksamisessioonile, kui sai, sai enda siis siis akvasse kukkuda nelja või. Aga sel ajal oli nii, et läksid eksamil siis kui sa tundsid, et sa oled küps, et sa võid minna. Sellepärast, sest et sisese maksid õpperaha stipendiumi sel ajal praegu ei olnudki ainult üksikud lõpuks olid siis niikaua kuni loodi siis Tallinna polite nin, õieti alguses oli ta tehniline instituut instituut, Ta oli algu siis kaks aastat siis 38.-st oli siis Tallinna tehnikaülikool. Ja 1940 aasta sügisest näinud, esimesest oli ta juba Tallinna polütehniline instituut praeguse nimega ja vot siis pärast sõda all õnnestus mul siis lõpetada siiski see oma noorusaja eesmärk ja siiski saada inseneriks, sest suurema osa ajast võttis ära ikka Töötuletornide ehitamine, tuletornid ja terve rida rannasadamaid keni, millega mul tuli tegeleda Prangli praegune säilinud Kennas sadam Sisveeerrygisema omajagu tegin tööd siis viibi vorm siis see oli hädaabitööde korras. Siis Hiiumaal Heltermaa oli esimene, kus ma tegin siis, see oli 32. aasta C5 sügisel siis Orjaku sild on säilinud sõja järgiga, ainukene, mis Hiiumaal terveks jäi, täiesti ja praegu kasutatav. See oli niisugune suurem sadama töö. Kas nad, kohalikud töömehed olid head töömehed? Peab ütlema, et väga hääd, sest et nad sel ajal oli see loomulik, et ehitusmees pidi oskama mitut eriala ja kuna meil oli niisugune töö, seal tuli siis teha raketis sedeli laudades teha, tuli tellingud teha. Välisvormideks olid meil siis metallvormid. Kokkupandavad kolmest tükist, et sai siis need edasi tõsta. Siis muidugi tuli armatuuri tööd teha, harilikult oli siis mul see kuus meest nii auto õõdeti, üks paar oli siis, kes tegi siis sepatööd või keeras armatuuri koha peal seal otsad päraks ja sidus armatuuri paika, kaks tükki tegid siis puhas, siis seda lautseta sepatööd. Kaks tükki tegid sistestsiteringut või kui oli midagi füüsilised suurendaja, siis aitasid kõik ühtteist, segu tegemine käis käsitsi, ainult suuremate tornide juures oli siis meil šveikene bensiinimootoriga veerand kantmeetri mahuga segisti ja tuletorni teinekord küllaltki kõrge, ehitas siis valmis kuus meest. Jah, põhiliselt kuus meest. Ja need mehed olid siis noh, aastate viisi töötanud minu juures. Ja meie harilikult elasime siis, kui me kuskil väikse saare peal olime või elasime kõik üheskoos, kes tegime mõni ajutise laud putka ülesse või olime siis ühes peres äramiste toidul ja niukene väga. Võiks öelda, nagu üks perekond oli see brigaad. Missugused need olid tuletornivahid, sel ajal oli terve reas tuletornid, suuremates tuletornides olid nagu perekondlikud dünastiaid välja kujunenud. No näiteks, see oli küll väike, tuled on harilaid, seal oli viis põlvkonda. Algasse 1840 Tehitlehti harilaiule kõrts, Ungern-Sternberg, Ungru krahv lasi sinna teha ja asustas sinna värsso külast ühe Nigulas Kimbergi ja selle perekond siis oligi, pärast oli tema poeg siis Peeter Ginberg, ehk nagu rahvasuus on tema nimi rohkem tuttav hari, Peeter oli Muhu väina esimene loots ja ja kaua aega siis selle tuletorni ülevaataja pärast oli siis tema, tema poeg, ennem veel tal Väimestite mees oli siis selle ülevaate ja pärast oli siis selle poeg, see läks selle lõõtsa muhusse. Nii et seal oli terve rida selle hari Peetrist ja Nigula, sest on muidugi terve rida ning säilinud rahvajutte ja anekdooti isegi. Seegi, kuidas Krimmi sõjaaegsel Inglislaevad olid siis seal ankrus ja mehed tulid ja jäid nii kõvasti seal et üks jõi ennast surnuks. Ja teine päev siis tuli see laevakapten sinna ja oli piielnud inglise keeles muidugi. Kimbergid sellest aru ei saanud, olid ähvardanud seal püssi näidanud ja luban maha lasta ja ja matsid siis selle surnud joonud mehe siis sinna maha ja olid siis seal laulnud ja palvetanud, aga selle peale siis. Nigulas oli siis ka põlvili lugenud, omaette palvede laulad, siis inglased tantsis sellega kaasa. Siis oli Kõpus, oli Trofimov ikka jälle mitu põlvkonda. Üks nende järglastest on kaetel, olime koos sõjas, kan pargas, olime. Ka ehitise mees oli siin, Tallinnas. Ehitustrustis töötas, noh, nüüd on ta ka pensionär ja saame ükskord aastas kokku, vähemalt siis tuletame neid vanu aegu meelde. Kas te sattusite neil aegadel nägema ka merehädalisi, jah, no niisugusel väiksemal kujul küll ütleme kes seal mootorpaadirikke tõttu kuskil sai siis randa toodud, aga niukesi laeva hukusi pole ma ise läbi elanud, ehkki ma ka selle sõja reisu tegin siit laeva garaaniga, aga meil läks see asi veel võrdlemisi õnnelikult, sest see oli siis ju juuli lõpp 41. Aga ise muidugi ma olen niisuguse üht-teist ikka merele erand tormise jahis tormi olete saadades ja üsna üsna tugevaid, kus ikka vahel mõtlesid küll, et tea, kas ikka pääseb ära. Ranglis ja üks oli üks sügise, kus ma sattusin just mootorpaadi, kas niukse tugeva tormi kätte? Ruhnusse sõites ka siis oli, vot see oli siis niisugune torm ja kus isegi üks Tallinna purjesportlane hukkus, aga ta hukkus siis ka Helsingi-Tallinna vahel. Kukkus vist üle parda ja jahi pealt ja jõukus ei saadud teda kätte. Meesama tormi ajal sõitsime siis Manijast Ruhnu ja läksime siis Kihnu tormivarju, olime seal ühe päeva. Vaat ühele seisuga oli ka niisugune lugu jah, et me hakkasime Secstandigi Tallinnas Sügise ring reisu tegema lääne poole, seal nädalat umbes võttis aega ja sõitsime Haapsalus Sadamasse, hakkasime sõitma. Kaptena annab sillal tagasikäik justkui sinna sildumis ja laeveidi väljagi laseb, aga otse edasi. Õnneks seal oli silla peal sillavaht ja seal siis trossi otsas epistes Polleri taha ja muidugi kiirus oli juba väikelaev jäi seisma hakata siis vaata mis on. Laev oli propelleri ära voolanud, maha kukut. Siis läks, kaks nädalat jäi meil see reis pooleli, tuuker leidis ülesse ja sai laev ära parandanud ja kui me hakkasime edasi sõitma, vaat siis tekkis igal pool rannikul juba jää. Nii et sellest ajast mul terve rida niukesi pilti Sigusse, nii Norby rannas, kui siis seal Vilsandi juures sinna jõudsime kus on mootor, vahetasid laevavaatava jääs ja ma ei mäleta, kas ma juba jutustasin seda normi reisu, kus me tulime, ei ole rääkinud. Tulime Norbist sügisel ja armastades lõpetasime, käisin veel viimaseid makse maksmas seal kohapeal kohalikel peale meestele, kes olid meil hädanud materjali ja koristanud seal ja tekkis niisugune jäätmesõitsime oomiku Haapsalust välja, siis oli sinna nimetanud vaat ilma kajutit, lahtine paat. Saime oomiku siis normi väiksesse silda ja tegin päeva läbisel oma askeldusi, juht hakkasin välja tulema, vot ei, sadu välja, niuke jääsupp oli juba tuulil natuk keeranud. Loksutasime Läti, sest et ta oli niisugune. Säileri mootoriga, tõmbas seda jääsupi sisse, jahutused. Saime ikka lõpuks siis vabasse vette. Aga nägime aastal enam sisse ei saa, et seal oli juba nisugune kooruke peale ja siis sõitsime rohuküla poole, noh muidugi pikem sõit, aga varasse tuul, mis siis vastu? Paadi parrast laine lõi see kahega, jäätas. Silla puksid, raiusime kirvega, jääd sealt paadi pardast, sest paat vajus sügavasse, no me olime siis nelja mehega ja saime siis rohukülla. No seal oli siis selle. Majas ema ja ka veel Praat, alles seal oli siis üks tuba meil vedela valitsuse jaoks. Aga õnneks tallel pliidi all tulija pistsime jalad ka ahju. Tegime siis nihukest blogi haigla ja saime ikka sooja nahka. Nihukesi asju muidugi tuli ette, aga noored inimesed, need kannatasid rohkem. Kus on teie viimane tuletorn? Viimase oli rukkirahu, see on siis ka rohuküla ligidal, sellest sõidab siis iga Hiiumaale seitse mööda. Rukkirahu juures on siis kanal süvendatud. Ja seal oli 1000 860.-st aastast üks puitmärk esimene märk oli siis, siis oli ta esimese ilmasõjaaeg oli tehtud sinna siis nii nagu sel ajal tüüpilised olid niisugust tüvipüramiidikujulised laudadega kaetud, kus üleval oli siis tuleruum. Ja meie ehitasime siis juba sinna raudbetoonist torni, enne seda oli veel seal jaht, tasuja, vana mast, noh, see oli üks masti seal otsas oli siis niisugune korv, kus siis oli tuli ega siis 40. aasta hilissügisel sai sisse rukkirahu valmis 15 siis siinsetest randadest jah, kaugemale kaunis kaugele mere äärest sattusime siis. Ehituspataljon, mis loodi Leningradis sõitis jõeääre eeti särapulis, seal pandi meid maha ja sealt oli siis 30 kilomeetrit veel. Kama pidi allapoole, oli ükskama raudteejaam, ühel pool seda oli siis jõe soli solie väikesadam ja teise poole oli siis kambargaaess pisikene talist rajooni keskus. Aga meie olime siis nüüd see hävituspataljon seal viis kilomeetrit seal kambarkast ja osa mehi siis kaks roodu olid siis seal maja juures, kus hakkasime siis naftabaasi ehitama ja kaks rootoolid siis soljes seal sadamas seal või siis ka selle naftabaasist, kuni siis sinna kama jõeni ehitati sur, naftatorustik, valgus Me läksime, hoidsime kangesti kokku need tibi mehed, meid oli üks 20 meest. Ja mis seal oli, oli väga kultuurilembeline rahvas, sest sealt meil oli väga niisugusi palju nisukesi mehi. Septembrikuus juba oli meil siis kama, kraavihallide meeskoor. See kasvas lõpuks kuni kaheksa kuni meheliseks kooriks, mida juhatas siis Gustav Ernesaks. Seal oli siis ka Hugo Lepnurm, Boris Kõrver, Harri Kõrvits. Ja laulsime siis seal nahtipi meestest totaroots, salmis, Sepnit, siis oli vana mere endise merekooli direktor Russovi poeg Clif kartuli ja esimene tenor. Rolando oleb praetel TIPist pearaamatupidaja asetäitja Albert laos kunagine kultuuriminister Leo Tiik, Tartu Ülikooli mees oli kaua aega, ennem oli ta tippis. Noh, siis olid raadiomehed, andsasper olev saaret. Andsasperi oli ju siin raadiokomitee esimene peainsenerist pärast seda jaa. Jaa. Kunstirahvast oli seal palju, kus skulptor ska Kaasik, Paul luhtein, jõeste arhitekt, tippel, praegune muusikamuuseumi direktor Rait Ivalo, sest malemees Richard, pruun oli peamiselt Tallinna rahvas, oli see kõik? Laulmine oli see, mis aitas üleval hoida inimesi niisuguses noh, ikkagi küllalt rasketes tingimustes. Kõht oli tühi, täitulit peale niisugust ei saanud seda puhtust pidada, elasime alguses telkides kuni 20 kraadise külmaga, siis saime muldonnid valmis, noh, see oli juba märksa varem, said ahjud sisse. Nonii meil hakkas, siis olid siis niisugused õhtused meelelahutused muidugi oli katsud nädala olid seal laulukooriharjutussaalis kuskil muldonnis, võib, hiljem oli see söökla, oli üks niuke suur puubarakk nagu soojal ajal tonnid pidid olema siis mees koormastus harjutama. No meie onnid olid, mis mahutasid 300 meest. Nii et tal oli kaks tänavat ja kumbagi või siis tänava ääres olid siis kahel pool kahekordsed narid. Ja sellel muldoni sissekäigu kõrval olid siis kaks väiksemat ruumi, ühes oli meil siis punasest kuust tiibklaver. Seda aastat siis oli Leppnurm see, kes selle leidis kuskil ühe söökla seina äärest kastis ja nii et küllalt mahukad. Jep, mehaanin või paari olid, ma ei mäletagi täpselt, millal see esimene kontsert oli, aga nii et vist üks paar paar kuud saime ikka kokku laulda, siis oli meil juba kambarkas rajooni keskus, oli üks kontsert, kontsert publikule ja, ja see oli teine niisugune kohtumine oli väga huvitav, kui tuli Agan parkas oli udmurdi autonoomse vabariigi säärerajoon ja seal just puutusid kokku siis udmurdi selleaegne Molotovi oblast, noh praegu pärmi pärmi, oblast, jaapaškiiri ja Tatari neli õieti neli niisugust administratiivjaotust, pik selles kambarca Sholie juures ja tuli meil sinna parklasse kontserti andma, uut murti, naiskoor ja tantsud ka. Ja jäi just sellist meele, et me leidsime seal siiski ühiseid sugemeid. Nendel oli üks tants ja laul, nii nagu umbes meie Targa rehealune. Ja see oli kuidagi nii kodune ja noh, siis me, see kontsert oligi nii, et meie siis istusime seal esimestes ridades ja siis vastamisi pärast siis laulsime oma eestikeelseid. Kunstnikud tegid ka, ma mäletan, et kaasik tegi kohe esimene talveöö niisuguse paareljeefi muidugi savist, sinna muldoni siis sisse. Siis oli meil jah, Kaarma oli Intarsia mees. Karma tegi siis, kui Ernesaks läks, kutsuti valitsusse käsutusse. Siis ta tegi temale auaadressi, see oli kaks vineertahvlit ja sai siis niisuguse hingedega kokku tehtud, nagu vitsast pajuvitstest sinna peale Kaarma, tennisist Intarsias meiega parga vapp oli siis, kujutas üleval oli üks täht ja siis oli kolm lainet ja all kukkur see siis pidi kujutama siis ütelda igatses lootust. Ja nagu näha, väga paljud siiski. No muidugi pärast korpuses said ju ikka mitmedki otsa Velikije Lukis kui hilisemates lahingutes ja raskelt haavata. Palju kutsuti valitsuse käsutusse nendest meestest ja minul oligi niisugune asi, et oktoobrikuus, kui me läksime tagavarapolku, siis. Oli Syderoodus juba targa mehi seal enne mees ja meie moodustasime kohe jälle laulumeestest, eks topeltkvartett esinesime siis siis seal tagavarapolku oli ju küllalt suur, seal käis väga palju rahvast läbi jälle, kes tulid siis tagalast igalt poolt tööbattidest olid nälginud ja viletsad, poputati seal üles tagavarapolgus, inimlikud tingimused olid, pandi riidesse, said süüa, korralikult, raviti kooli tarvis haiglates ja läksid siis juba moodustatud kahte siis Eesti diviisi. Aga aastavahetusel just neid 23 tuli siis Arnold Veimer külastas seda polku ja just kutsus välja inimesi just tehnilise ala teise ala inimesi. Ja ei ütle siis nendega, mis, mis alal keegi on töötanud ja nagu sel perioodil oli niisugune aeg, kus hakati mõtlema ikka siiski juba siiapoole tuleku peale. Et on tarvis selleks ajaks ka kaadrit, et. Ja kutsuti mind ka. Veerand tunnikene, ajasime juttu, tulin ära ja järgmine päev tuli Telegram. Serlovskist, et vot niisugused mehed, Martin Pärn Victor Vabamäe ja armas lõnga vaata Jaroslavi Eesti valitsuse käsutusse, kus need Debommuniseeritaks nailindsest asjast väljagi. Ehkki mulle näidati seda. See Martin Pärn oli kindral Pärna vanem penn, agronoom. Ja vanaema oli ka vanatehnikumi mees, oli kultuur, tehnika aru, mees. Ja nemad tulid mulle rääkima, Manin siis side loodusega olin juba staabis tööl. Vahetasin heimis armas looga. Aga ei, järgmine päev kutsus siis polguülema asetäitja mind välja, ütles. Hakkame asju kokku, klappima oli ettevõtte ära sõitma. Siin loga tähtsa, aga armas Aleksandrovitš neist teist niisugust nii või ei ole, esid siia, saad tagasi alati, kus sapi ei tahtnud nagu ära minna, sest et seal olid juba jälle nii, tulid sisse elanud, sellesse sellesse õhkkonda. Ja ma ütlesin, hakkad ikka niimoodi kiiremat kodu poole minema. Aga sõitsime siis kolme mehega, siis sõitsime Jaroslavli, seal mitte, mobiliseeriti. No ennem ma läksin veel ja palusin siis sele adjutant, lastaks mind uuesti Vladimiri jutule, aga siis läksin uuesti tema juurde, ütlesin, et vot, et asi on nisukene, mind saadetakse sinna Jaroslavlis traktoristi kursusele lektoriks, et aga ma olen ju ehituse mees. Muidugi traktorid, ma tean ja olen üht-teist selle masinaalal ka teinud ja viis aastat rauatööd õppinud. Aga see on minu meelest vähe. Neymar ütles selle peale, ei, tuleb nüüd sinna sõita ja kui see asi ei klapi, eksis teatute jäädvustamist, meil on tarvis inimesi praegu ning võtta välja. Enne kui hilja on. Läksimegi siis sinna ja meil oli aega ette valmistada, minul hooleks jäi siis sõrmed, elavi, lukussepatöö tööd, siis pärast andsin seal gaasigeneraatorid, lugesin ka traktorid, seal gaasiferaatrid ja seal oli meil kolm gruppi, käis muuhulgas, keda ma nüüd siis veel praegult nüüd tean, olin siis nüüd olid noored poisid nagu Harri taidre Olav Tibar, paljud traktoristi välja õpetasite seal 70 inimest, no need olid siis ratastraktorite peal hante seedrit, Covid Rakveres ja, ja noh, need, see oli siis niisugust, ma olin siin näinud, see oli sama, mis olid siin siis keeringutril, kuidas nüüd siin siinsed traktorid olid Läänemaal. Nii et kõigega saab inimene hakkama, kui talle antakse aega. Enne seda oli teise traktori, Lumalin roolisõbral oli, sõbral oli Kohilas traktor ja seal alati suvel käisin ikka tema juures, nii et ma olin korra istunud. Ja kui ma hakkasin sõiduõpetust seal kursantidele suve lõpetama 43. suvel siis oli mul üks Õpilane üks Pahapill, Saaremaa poiss, oli merd sõitnud, segutsed traktoril roolil sai, siis ta lõi niisuguse tuuri peale selle roolirattale, nii nagu taliaadin purjelaevas mitu ringi lööma ennemgi kooli kooli Sahha traktor hakkas hoopis inte, tuli väntade põldu, käin nihukesi. Anekdoote võib juhtuda. Mis ülesanded ja siis te olite, kui algas kojusõit. Siis ma olin põllutöö rahvakomissariaadi kapitaalehitusvalitsuse peainsener siis. Me läksime siis See oli augusti algusest Narva ja olime siis esimese ülesanne, me saime siis selle oma vanu traktoristi, viis inimest kursant ja hakkasime kõigepealt organiseerima, siis olid. Rossoni jõe ääres Ingeri külades olid ilusad viljad. Hakkasime siis vilja lõikama ja parandasime seal nüüd rehepeksu karnituure, jaksime rehteksama. Rahvas seal rahvast ei olnud absoluutselt tühjad külad, aga need olid siiski säilinud, nad olid noh, natuke jusest, suurest lahingujoonest nagu näha, kõrval. Ja Narvas ei olnud sel ajal midagi üks kulgu maja, kus oli vist terve katus ja me elasime muldonnis siin jaanilinna poole peal. Hakkasime ühte kahekorruselist maja, siis seal jaaniorust taastama noaga, siis läks kiireks, sakslane veel lasi siis sinimägedest, katsus ikka seda meie sapööride tehtud silda tabada, seal härmani. Jaanil vahel oli jaht, illuse tulid õhatud, kõik juba purustatud ja Narva nägi ikka hull välja küll, sest et ma olin siis Narvas Venemaalt käinud. Aga siis, kui ma veel valitsuses olin seal mitmel põhjusel Narva-Jõesuus ja Narvas. Ja oli väga kurb pilt, aga siis peaaegu oleks siis ka esimene kord, siis mis ma sõjast oleks pihta saanud, oli, tuli üks mürsk sedasama muldonni kõrvale majandus, tulin täitevkomiteest, mis asus ka jaanilinnas, sel ajal veel põld veel Kreenholmi kaasakutesse kolinud. Ja ma olin nii loll, et ei osanud. Ta kuulsin küll vingumist ja üks erariides mees, üks venelane läks mu ees ja see viskas kõhuli. Ma sain siis aru, kui see mürsk oli no üks paarikümne meetri kaugusele sattunud, aga ta oli niisugune läks sügavasse maja sisse, ainult mulda sain täis, aga muidugi oleks võinud killusi olla. Siis see oli siis minu sõjateesse kõige kõige ligem Jumalale. Võiks öelda. Ja 23. septembril siis kuulsime, et Tallinn on avastanud. Sõitsime veomasinaga, siis kohe Rakveresse. Meie olime Rakveres, 25.-ks septembriks jõudsin mina Tallinnasse. Siis läksin põllutöö rahvakomissariaati, mis oli siis laial tänaval maapealsetes kohe, et kus sa nii kaua olid suhtes kaua kiiremalt olnud veel sealt ära tulla. No vot siis hakkas. Masintraktorijaama tööandjaid siis nüüd määrati juba järgmisest sügisest kapitaalehituse valitsuse juhatajaks. No aga mul oli ikka hingepealse lõpetamata haridus ja habelds läks siis selle tee pealt ära ja siis tuli Hendrik Allik tuli põllutöö, siis oli juba ministeerium tehtiva ministeerium ministriks ja ma läksin siis Alliku jutule. Et see lugu nisukene, kui ma nüüd siiani. Hea küll töötan aasta töötan kaks, aga siis te hakkate vaatama, et taha, see on justkui insener jääma, mul on juba küllalt aastat turjal 34. Et siis ma jäängi see, mis mu poisikesi otsus on olnud ikkagi üks kord kaugele jõuda. Allik oli, ütleme haruldaselt inimlik, mõtles ja ütles, et sul on õigus. Kus sa nüüd ei lähe, siis sa jäädki. Ja siis läksin, kutsuti tippida tagasi, läksin siis sinna, kust ma mopiga seda sõjateed alustasin. Sattusin siis vana professor Madisoni kateedrisse ja olin tema selliks siis niikaua, kui lõpetasin. Ja olin siis tugevus laborijuhatajaks neli aastat siis tehti rahvamajandusnõukogu ja räimel ja vend enim kutsusid mind sinna närvi tahedki ühte niisugust vana ehitusmeest, kellele siis küllalt suur kogemustepagas. Siis siis oligi siis see periood läbi ja algas siis. Küllalt huvitav aeg jälle. Ja. Nojah, siis kuni kuus neli, kuus neli, siis siis läks nende linn ehituskomitee esimeheks. Ja järgmine päev kutsus siis mind ka. Olin seal siis kuni 69. Ja viimased kaks aastat enne pensionile minekut Unitš kommunaalprojektis. Projekti peainseneriks. Ja nüüd pensionieas olete ka suveti või mõnel teisel lasteaial sattunud oma noorusrandadesse seal. Meil seisavad, seda küll selles, et ma olen pärast sõda ikka peaaegu kõik nad läbi käinud uuesti.