Ja tuleb öelda, teeb jalad puhtaks, porist, vaatad telekat ja läheb varsti magama. Kuid see kohustus on koori temas hinges ei ole uni, see on minu elu, et nad Jeesust pole nõnda lihtne ärgata. Milleks on ärganud kui unistusi oma eluslikute ärganud? Isa ostis ojal uue läpaka, tapab zombisid, nüüd uhiuue relvaga. Isal hakkavad õppima, sest ma ei taha sinu elu kinni papiga, kuid poissi ja lolli mängima ta läheb parem viru keskusesse hängima. Sellised milleks? Kui on asju, mille vastu ei saa kui parun seal lihtsalt eirata ära, mis seal mõni mees peab sõitnud väga suure bemmiga ainult siis ta saab rahulikult elada. Mees peab ikka pedenalju tegema, ainult siis ta saab rahulikult elada. Kuid mõni kulturist kanni laiaks istuma, ainult siis ta saab rahulikult elada. Ja mõni mees peab regulaarselt surfama, siis ta saabki rahulikult elada. Lihtsalt rahulikult. Siis ta saab rahulikult elada, kuid mõni mees lihtsalt rahulikult, et siis ta saab rahulikult elada. Milleks häälega samaga varem 30 aastat järjest haiguta ühe korra korrali? Kõlas siis unelaul kõige kõigile, kes homme tööle lähevad, et ma arvan, unelauluks on meil natuke vara. Neid laule tuleb mõne tunni pärast hakata laulma, aga indigolapsed, meil on täna saates külas, täpsemalt siis Tom Valsberg ja Joosep Kõrvits. Ja põhjus, miks indigolapsed täna siin on, on see, et üle pika aja tõestinud kontserdi annavad. Tere Tom. Ja tere Joosep. Siin muusikapala ajal juba rääkisite, et tegelikult ei olnud teil erilist põhjust siia tulla, sest et kontsert on juba tegelikult välja müüdud, et kui keegi ikkagi, kes pole veel piletit suutnud osta ja tahab hirmsasti tulla, kas kuidagi ikkagi mahub? Sellepärast me teemegi okupatsioonide muuseumis, et seal on klaasist seinad tavaliselt seal, kus need trollid mööda sõidavad, seal on veel paarsada inimest väljaspool aga ilmselt mahub sinna sisse ka veel, kui on nagu nõndaviisi võimalik nagu kaugemalt vaadata, või siis ronida sinna täitsa bändi. Et üleüldiselt Tammeldist indigolastega peaaegu kogu aeg nii olnud, et meie kontserdid on peaaegu alati täis. Millest see tuleb, kas sellest, et nii vähe on, annate kontserte, sest et poolteist aastat pole vist absoluutselt laval käinudki. Seekord oli jah niisugune pikem paus ja ma arvan, et see oligi niisugune. See paus oli sellepärast, et kui üks liige bändist kuskile lahkub, siis saab veel bänd tehtud miskit, aga seekord oli nagu Joosep ja mina mõlemad olime tükk aega ära. Joosep käis Austraalias ja käsitöö on ju just. Ma saan aru, et üle pika aja ongi praegu just see hetk, kui kogu bänd on Eestimaal ja siis tuleb seda lihtsalt ära kasutada. Kontsert anda. Täpselt suveks tulevad kõik ikka kuidagi Eestisse siia. Siis kui külmemaks läheb, siis kogetakse siit. Ja siis ma, ma ka seekord nagu olen endale lubanud, et proovin jõuludeni vastu pidada, aga ma tahaks näha enda nägu oktoobrikuus. Et kas ma pean seda lubadust või ei pea. Joosep, sinul on juba praktiliselt kohvrit pakitud ja homme oled uuesti lennuki peale minemas ja sõidad teisele poole maakera. Just homme lähen tegelikult praegu ma olen siin saates näidet oma sellest pakkimisajast. Nüüd jäävad mingid asjad kindlasti ilma, selle pärast. Aga saime äsja tegelikult alles tulid tagasi ka, et Austraalias sa juba oled käinud? No mis seal siis nii sellist erilist oli, et sa pead sinna ilmtingimata tagasi minema. Ma ei tea, mul on selline tunne, et see on nisu, kui sa vaatad kaardi pealt juba seda Austraaliat, et see nii tohutult suur ja siis ikka vist mõned asjad nagu tegemata, et sellepärast lähen sinna tagasi, et need võimalused ja sai seal ikka igast asjade teha muusikat ja orkestrites on Austraalia on niisugune kõva õllejooja temaga ja sulle ikka meeldib kõvasti õlut. See on ikka see põhiline põhjuseks. Ei, tead, see reisides seal on, pigem saad mingitest harjumustest lahti, et ma, ma isegi joon juba ja just et kui küsid siin oled mingite asjadega seotud, siis on hea nendest. Teises keskkonnas nagu neist vabaneda Et oled oma pahedest täielikult vabaks saanud? Ma ei nimetaks neid pahel, eks, aga jah, mingi? Jah, tõesti. Aga Tom, sina oled ka selline rännumees, praegu oled Eestis, ütlesid, et plaanid jõuludeni välja kannatada siin kuidagi on tõesti nii õudne, siis. Kui ilm läheb koledaks, siis hakkab ebamugav, eks ju. Ja siis veel oktoobrikuu, seal on inimesed nagu toredate nägudega, aga noh, mingil hetkel tead, mida külmem on, seda mitte toredamaks näod lähevad. Mäletan, et Toomas Altnurme on kunstnikest, teeb siukseid ühed eelseid värvilisi maale ja siis tal oli, ükskord oli, veebruarikuus oli näituse ja euro niisugune tuntud niisugune masenduse kuuesist ütlesite vana veebruarikuus näitust ei tee, sellepärast et inimesed tulevad, vaatavad neid värvilisi saavad vihaseks, kes tuleb siia meie talve mingi ilusa värviplekiga inimesed on harjunud niimoodi masenduses pika talle peale. Ja mina jah, sellepärast lähen tegelikult mitte sellepärast nii väga ära, et et siin nii väga külm on, sest ma võiksin samahästi Islandile minna ka näiteks. Aga ma käin ära peamiselt sellepärast, et väljamaal toimub see sisemine areng üldse. Põnevam on ja üks väga huvitav asi, et välismaal on kõikvõimalike asjade õppimine kordades kiirem. Eestis proovid midagi, hakkad õppima kuidagi ei saa aega ja ei oska ja ei saa ja siis lähevad välismaale ja õpid selle asja näiteks. Selgeks, kuhu sul on plaanis siis järgmisena reisida ja on sul juba need asjad välja mõeldud, mida sa plaanid hakata õppima siis? Tavaliselt tulevad niimoodi spontaanselt et mingid taotlused on õhus, ilmselt ma lähen võib-olla taisse joogakooli tagasi, aga praegu ma hoian neid otsi täiesti lahti, et selline soov on minna sinna matsu kitsikusse Peruusse. Et see on võib-olla selline kõige tulisem, slovaki Joosep, saame kuskil kokku hoopis see on ka niisugune hea mõte. Teie ei ole ainsad rännumehed, et pärast tänast kontserti ka teised bändiliikmed lahkuvad, et mis nende plaanid on. Nad vist ei lahku päris kohe, aga ma saan aru, et Aive ja mats kes siis meil on bändis niisugune lugu, et kunagi oli bändis kaks trummarit ja kaks lauljat ja nüüd on nõndaviisi, et üks trummar on siis koos ühe lauljaga ja teine trumm on siis nagu koos teise lauljaga, üks neist siis juba täitsa abielus. Ja koos lastega ja siis matsi Aive tahavad minna siis taisse elama terveks talveks, aga nad lähevad ilmselt ära kuskil oktoobrikuus, ma arvan. Nii et niisugune rännuhimu on lõpuks peale minu teisi indigolapsi ka niimoodi vallanud on hea meel. Ega need poolteist aastat, mis te ei ole kontserte andnud, olete te üldse vahepeal tegutsenud või ongi nii, et bänd nagu vahepeal oli põhimõtteliselt kadunud? Sina, Joosep. Ma ei, ei, see on nagu palju on ju selliseid bände, kes nagu on passiivsed, aga see ei tähenda, et nad ikkagi olemas ei oleks, et me oleme ikkagi eksisteerinud. Kogu selle aja. Ja nii-öelda taotlus on ka selline, et indigolapsed ei lähe nagu laiali, vähemalt ma loodan niimoodi, et kui siis tekib lihtsalt pause Me oleme võib-olla selles mõttes teistmoodi bänd, et ei esine kuskil pubides ja ja nagunii-öelda keika bänd siis mingid omad inimesed ja tulema kui ja siis on ikkagi tore. Tore, tore, onju. Mul on väga hea, kuulame vahepeal jälle ühe indigolasteloo, siis räägime Tommy ja Joosep piga edasi. Biitlid olid kuulsamad, kui Jeesus ütles lennukoguma emboletas põrnikat. On vist üks ja sama. Jumal on surnud kuid varsti solini. Sa oled surnud, ütles tal Hiiumaal. 200 astuda pole sellel üldse vahet, kes midagi arvata. Pomaarli laulis laule, mis said kirjutatud inimeste südamed seintel. Nad ei aeguri. Kui Feeding luges trammis oma luulet, ta ei teadnud, et ta puhkama ei jäägi, heintele, vaid surevad hoopis saunas. Oma sõbra silme all. Alender laulis alati vees sinises, kes suurest, kas tõesti teadis ta, et meri korta alla neelanud 800 inimesega, kus siis ta põhja läks, kui teine laulis veel kord meres suure valge korstna kõrval? Ja mulle meeldib uskuda 200 aasta pärast pole sellel üldse vahet, mis nad kokku luuletasid, aga seal küll Einstein hektes miskit väga olulist. Kui ta ei viitsinud elatiivsusega üldse, jaamade mesilased surevad maa, siis meil on kõigil ainult neli aastat sellel suurel keral elada. Kas teadsite, et Hitler pärast surma põrgusse ei läinudki? Sest põrgut pole olemas. Paradiis ja põrgu on siin ja praegu mõnel mõlemad. Kas sellest ta Adolf aru sai? Lasi kuuli pähe? 200 aasta pärast pole sellel üldse vahet, kes mida kokku keeras, aga imestasid indiaanlased, miks me kõik asju nõnda palju armastame? Ikka ostame. Varsti on tõepoolest kõik ju maha müüdud, aga austame, et see rahu ei kõlba üldse süüa. Võileib Jakobsoni ka. Olete te proovinud? 200 aasta pärast oma surivoodil naerata perekonna. Lapselaps küsib, kallis vanaisa, mis sa oled teinud oma pika elu sees? Küll ei tahaks vastata 200 aasta pärast pole sellel üldse vahet mis on minu pangakonto, aga praegu küll. 200 aasta pärast pole sellel üldse vahet, kas ma elasin nagu soovisin. Kas ma julgesin, kas malts proovisin nõnda elada, et elu oleks elamine? Igast jäljest põrsakest. Kiilaslast põrguks puu jäi, las naeratusest sirguks, teine naeratus igast peeglist peegelduks minu päris olemine, 200 aasta pärast pole sellel üldse vahet, kas madena armastasin. 200 aasta pärast pole sellele üldse vahel, mis ma teile täna laula? 200 aasta pärast laulis meile indigolapsed, indigolapsed või vähemalt osa sellest on meil ka täna külas, täpsemalt Tom Valsberg ja Joosep Kõrvits. Indigolapsed siis täna õhtul annavad okupatsioonide muuseumis üle pika ajakontserdi. Kontsert on küll välja müüdud, aga Tom kinnitas meile, et kes ikka väga tahab, see mahub sinna veel sisse. Aga trumme, Joosep tegelikult indigolapsed ei ole ju ainus bänd, mida te koos teete, teil on suisa kolm bändi, on ka lisaks indigolastele siis Mancy mainud ja Danema seda, et mis bändid need on, et miks te peate tegema kolme bändi, selle asemel, et teha ühte võib-olla siis korralikumalt. Et ikka ühe korraliku võiks teha Sellepärast, et ühega ei saa nagu kõike seda väljendada, mida me tahaksime. Panni on tegelikult väga erinevad. Et kui me võtame Dane mahutasis, Dane mahuta, laulab erinevate kultuuride väelaule, mis ei ole otseselt meie väljamõeldud laulud, on siis traditsioonilised laulud erinevatest erinevate maade siuksed, mitme tuhandete aastate vanused laulud, mille sees on vägi ja, ja selles mõttes on see vägi seal sees, et me taotleme selle plaadi, selle muusikaga, seda, et inimesed hakkaksid ise kaasa laulma. Et kui eesti laulis ennast vabaks, küll siin okupatsioonist, eks ju, siis oli kõiki õudsad laulumehed, aga nüüd, kus see laul siis on ja kus on need need laulud, mille sees on see sõnum, eks ju, et me kõik teame, kuidas omale heade elu manifesteerida. Kõige lihtsam trikk sellest on kogu aeg unistada, eks ju. Unistada, et see, mis me tahame saavutada, on juba käes ja kui me laulaksime selliseid laule meie sees on juba armastus, meie sees on juba vabadus, meie sees on juba vägi. Siis tuleks meile nagu tipa-tapa lähemale ja, ja seda sisse taane mahuta. Teebki millised need kontserdid Joosep siis välja näevad, ta kõik laulata ja siis lõpuks Publica laulab kaasa või ma ei kujuta. Ja kõik on, kõik on, kõik on eufoorias ja häpid tunnevad sellist valgustatus kuidagi vä? Midagi sellist, noh, mina. Ma võin enda sellest rääkida, et mingi mingi tunne seal tekib ja aga see on jah, niuke. Sõnum ja seal on nagu selline võib-olla koosloomine, et hästi tähtis osa sellest on publikule. Laulud on lihtsad kaasalaulmiseks. Ja siis siis ongi see, et et ei ole ainult see bänd esineb, vaid ka publik osaleb selle nagu loomise, siis sellest tekib niuke ühine sünergia. Ja ja see on, see on väga-väga-väga võimas, et oluline on see, et. Hirmudest vabanemine ja nii lihtne kui see ka ei oleks, need inimesed, kes ei ole kunagi varem laulnud, et koolis on öeldud näiteks, et sina ei oska laulda näiteks mind visati ka koolikoorist välja, võiksin olla terve elu vait, eks ju, sellepärast et arvates, et ma ei oska laulda. Tegelikult on nõndaviisi, et umbes alla ühe protsendi inimestest tõeliselt ei pea viisi, ülejäänud arvavad, et nad ei pea, nad lihtsalt ei ole, näiteks võtan ennast kokku ja kolm päeva järjest harjutanud. Nii et läbi selle, et me innustama inimesi laulma, mis juhtub meie kontserditel näiteks kui teiega, tuleksite arvata, et võib-olla ei oska laulda, ma ei tea, tõsiselt arvavad, et mina kunagi ei laula, on ju, te olete kontserdile, satute seal millegipärast, kuna kõik laulavad laulma ja tänu sellele, et julgete laulda, siis võib juhtuda nõnda viisite julgetega, muid asju. Oh, aga äkki ma julgen nüüd tantsida ka ja siis proovid järgmine kord näiteks täiega tantsimist. Mõned inimesed on. See on niisugune uue, meie kultuurifenomen, et lähed kuskile ja ja alati on keegi, kes ütleb, et mina ei laula. Et mina sellega ei tegele. Tegelikult sa osa on päris suur, tantsi aga, kui nüüd minna näiteks mõnda põlisrahvaste hõimu, ükskõik millisest kultuurist, ma tahaks leida sealt ühe inimese, kes ütleb, et tema ei tantsi või tema ei laula, seda ei eksisteeri, sellepärast et laulmine ja tantsimine on umbes samaväärne, kui hingamine on hästi nagu loomulik osa oma elust ja ma loodan, et läbi selle mäe laulmise. Me tuletame seda inimestele meelde. No ma tean väga hästi, kuidas eestlased selle väe saavad ja laulma hakkavad, et nad natuke tarvitavad alkoholi, siis nad tunnevad, saavad sealt selle väe ja laulavad, viskad kõik härjast. Aga vot sellepärast ongi nagu lauludel ja väelauludel vahe, et ma ei pea neid õllelaulu väe lauludeksid pilkama, noh, väga palju on. Kui me vaatame Eesti meestelaulu, vana, mis siis sellest alles on jäänud, on jäänud sõjalaulud, viinalaulud ja naiste laulud ilmselt sellepärast, et kõik muu on tegelikult kunagi olemas olnud, aga kuna viimasel ajal on nagu rõhk selle peale olnud, siis on aastasadu nagu jäänud meelde ainult need laulud. Aga ei ole ju kõige targem laulda laule, mis pilkavad näiteks naisi, mis on väga populaarsed, väga lõbusad, ma garanteerin teile väga lõbus Millest need väelaulud siis jutustavad, ma vaatan, et siin on suurem jagu ikkagi eesti keeles, et keegi on need ära tõlkinud eesti keelde. Oleme aru saanud, et kui me laulame eesti keeles, siis on see arusaadavam inimestele ja sellepärast meil on kombeks neid laule ka tõlkida. Lähe laulude põhimõte on siis selles, et iga laul tavaliselt kannab ühte teatud energiat, mõne mõned kannavad erinevaid ka, näiteks mõni mõned laulud on erinevatele elementidele laulad, kutsud enda sisse tuld, kutsud enda siis vet, kutsud maad, ehk siis toimub mingi teatud tasakaalustamine. Mõned laulud on konkreetselt väe kogumiseks siuksed, et pärast seda tunned, et sa oled härg, tead noh, tõmban niimoodi ja siis nagu hästi rütmikat, laulud. Ja mõned on jällegi siuksed, mis on siuksed hästi. Õhulised, mis viivad nagu taeva poole võiks öelda spirituaalselt laulud, mis laulavad kas mingitest jumalatest tavaliselt Se jumalikkuse kokku siukse rõõmu energiaga tihtipeale, et inimesed muutuvad hästi õnnelikuks, neid laule laulma. Aga kui kontserdil kõik need laulud ette kantakse, siis väljud kontserdilt ja oled ikka tõelist powerit täis, et tuli on sees ja vägi ja kõik olemas. Nii ongi, et õige kontsert peab lõppema, nii et kõik inimesed mitte ei lähe koju magama, et nad on väsinud, vaid nad mõtlevad, lauaksid veel kuus tundi. Et seda ma tunnen väga suurt vahet. Kui ma alustasin indigolastega, siis Ma ei osanud seda energiat nagu kuidagi kuskilt mujalt võtta tahad, ma võtsin oma isikliku energia ja laulsin nagu selle pealt ja siis peale kontserti ma olin energiast täitsa tühi. Aga mis juhtub? Väelauludel on see, et energiakanalid lähevad lahti ja me laulame nagu mingi muu energia põhjal, nagu me oleme ise nagu tühjad torud, mille seest laul läbi tuleb. Sedaviisi ei väsi ära, vaid hoopis täituma läbisele laulmise. Kuulame nüüd ühte väelaulu siis ka, et paneme siis Danemahuta peale. Nii kõlas siis Danemahuta lugu. Kali püüne, Tom ja Joosep. Meil sellest bändist jaga paljudest teistest bändidest on täna külas. Räägi, Tom, mis väge see lugu siis meile andis? Eriti oluline on nende laulude puhul, kui tegu on mingi võõrkeelse lauluga, seletada inimestele ära, millest see laul on, sest muidu sa kuuled laulu ära ja sa ei tea, kuidas reageerida näiteks enne seda lugu, kui me kontserdil seda esitame, me räägime sellest ta ilmselt inglisekeelset valdavalt inimesed saavad aru sellest, aga tegu on siis tule energialauluga. Ja ma palun siis inimestel kõikidel kujutada ette midagi, millest nad tahavad lahti lasta. Ükskõik, kas see on mingi tegevus või mingi harjumus või mingi asi, mida nad elus ei vaja. Ja siis see laulu on niisugune omadus, et kui sa nagu laulad seda, siis sa võid sellest asjast nagu lahti lasta läbi selle, et see põleb ära, eks ju. Kutsume selle lauluga sisse tuleenergia, põletame selle ära, mida me ei taha, päriselt töötab ka mina saan öelda küll, et kindlasti töötab. Joosep oled sina ka mõnest asjast veel lauluväelaulu abil näiteks lahti saanud, tule tulelauluga. Ma ei tea, võib-olla oma poogna jõhvidest. Samal ajal mängin. Aga meil on veel ühest bändist rääkimata, mida te koos teete, son Mancy maininud, et mille poolest siis Mancy mainud esin, erineb indigolastest ja siis Dane mahutast. See indigolapsed on lihtsalt niuksed, niuke tore bänd siis järgmiseks meil oli taane mahuda, mis on nagu spirituaalne. Aga aasta tagasi siis me tegime plaadi Mangimondiga ja see on seal on nagu ka mingil määral spirituaalsus taga, samas rääkides asjadest nii, nagu nad on ja mitte võttes asju nagu tõsiselt ja võib-olla teeme ka olulisem nii-öelda nalja, ehk siis niuke. Vabalt suhtlema asja ja, ja see on nagu niuke natuke nagu popilik või et seal on meil seal klassikaline bändi koosseis, et trummikomplekt ja süntekad ja basskitarri niuke popmuusika, ainult see sõnum on ka siis see, mis ma enne rääkisin. Minu jaoks näha alati kõikide laulmist ja et see asjade puhul, mida me elus teeme, oluline sõnum, et miks me neid teeme, niisama pole nagu mõtet midagi teha, sellepärast ma ütlen, et need, kes napsu võtavad, kõige olulisem masinate toost. Enne seda ütlete toosti, kuhu me, mille pärast me seal napsu võtame, kelle terviseks, kuhu me selle energia suunama ja Mankima hind on siis jah, muusikavormis siis selline plaat, mis võiks öelda, mis, mis paneb meid mõtlema ja mõtlema, sellepärast juba see pomangimann nimi, Mangima hind on üks termin, mida kasutavad budistid hästi palju ja nad nimetavad siis Mankimandiks seda meie mõistust, onju. Ja ilmselt me kõik oleme tuttavad, et meil on vahepeal niisugune tunne, et meie sees on keegi, kes kardab, midagi, niheleb näiteks siis, kui kõht on täis, õudsalt täis on koht, siis tahab veel natuke šokolaadi süüa, et see nagu päris ei olekski nagu päris Teie, eks ju. Ja sellepärast, et nagu lihtsamini iseendaga läbi saada, on siis tõstetud välja meist niisugune termin nagu mangi mänd Eestis ahvike mee peas, kelle, kelle, kelle, kelle ma peaks siis nagu silma peal hoidma. Sest kui me laseme sellel ahvil, kes meie peas on, kõike teha, mis tahab, siis meie elu on totaalne kaos aga kui me nii-öelda dresseerimisele ahvi ära, kes on siis see osa meist, kes teeb igasuguseid rumalusi, kes on igast asjadest sõltu tuvuses ja nii edasi siis meie elu läheb paremaks ja eks siis võikski öelda, et selle muusika kuulamine võiks siis olla siis selle Monki ehk siis ahvi meie peas dresseerimiseks. Mankimandi me kuuleme hiljem ka esinemas, aga Tomil ja Joosepil on kaasas ka pillid, trummil, kitarr, Joosep, pill, mandoliin. Ja üks lugu kõlab meil siin. Siin me oleme saates ka laivis. Rääkige kõigepealt, mis loode esitate, mis bändi lugu see on, mis, mida me kohe. Kulm kuulama hakkame. Vaat selle vastus on selline, et me ei tea, mis bändi lugu see on, sellepärast et ta ei ole veel üheski bändis aktiveerunud. Et kuna meil on mitu bändi, siis nende lugude toomine nendesse bändisse käib nõndaviisi, et kui mul tekib uus lugu, siis mis bändiga nagu esimesena proov on, seal ma seda mängin ja siis vaatan, kuidas nendele sellele pundile sobib. Mõned lood lähevad ühes bändis tööle, teises lähevad teises tööle, nii et selle looga ei teagi veel, kus ta nagu võiks minna. Aga millest see lugu räägib vähemalt et me võiksime ette kujutada, kuhu ta võiks sobida. Jah, ja et see lugu sai kirjutatud umbes kaks aastat tagasi ja see lugu räägibki sellest teemast, et ilmselt me kõik vaatame vahepeal maailma ja meile tundub, et miskit on valesti, eks ju, miski on valesti, keegi teeb midagi valesti, meile miskit ei meeldi, kuskil toimub mingi ülekohus, keegi joob ennast täis või nii edasi ja siis teeki mee sees mingi õiglane mees, kes tahaks seda kõike ära parandada ja tahaks kõiki maailma heaks teha. Ei tahaks teisi inimesi muutma hakata, kui keegi teeb midagi valesti, siis tahaks ju kohe minna ja muuta see inimene ära, et ta nüüd korralikult käituks, on ju, et see on nüüd jällegi see Mankimandi pool meist. Et tegelikult on ainuke asi, mis me teha saame, muuta iseennast ja läbi selle, et me ise muutume, muutub ka maailm. Ja paar aastat tagasi juhtus minu elus selline sündmused minu jaoks väga hea sõber tõmbas mul naha üle kõrvade rahaliselt väga suure summaga, et nii suure summaga, et mul ei ole vist kunagi siukest summat käeski olnud põhimõtteliselt ja peale seda tekkis sihuke tohutu viha, eks ju, tahaks kohe kõik õiglus jalule saada, et nagu lasta, aga tegelikult ei ole ju midagi teha, tegelikult on kõige olulisem vaadata, mis juhtus, miks see juhtus ja vastutada selle eest, eks ju. Et meil ei ole mõtet hakata proovida kedagi teist muuta, vaid lihtsalt tuleb eluga edasi minna. Nii et sellest võib-olla see lugu räägib, et kui meie elus midagi juhtub, mis meile ei meeldi, siis ei ole mõtet nagu esimese asjana kisa tõsta, vaid rahulikult vaadata, mis on kõige olulisem, on see, et kui kuigi see sündmus oli traagiline, mitte midagi juhtunud, majos mälu on väga hea, kõik on väga hästi. Et sellel hetkel mingi asi võis tunduda väga õudne ja ma oleksin võinud sellele väga õudsalt reageerida ja kuna ma suutsin ennast nagu hoida, nagu ma siin laula, laulus laulame nagu seista sirgelt, kui lõvi lihtsalt ja vaadata kõike seda, mis juhtub, siis, siis kõik möödub ja tavaliselt muutub aina paremaks. Et seni, kuni ei ole eluohtlik kõigest täpselt et need kõik asjad, mida me kardame, alati, tuleks küsida ühte küsimust, kui meil tekib hirm, et kas see on eluohtlik, kui see on eluohtlik, vaat siis ära tee. Aga kui ei ole eluohtlik, siis võiks ju proovida. Aga enamus asju, mis ei ole eluohtlikud, me ikkagi kardame, me jätame need kõik tegemata. Puu ja Tom Valsberg kitarril ja laul Joosep Kõrvits Mondo liinil. Bumerang on laulu nimi. Kui lambad söövad Äradik, lilled paksud, söövad Äravik Paapinumis. Vastassoos, no mis ma siis No mis ma siis teen? Seisan julgelt, kui lõõvi jagannanel udur selles hullumeelsuses, siis on julgelt Vi kannane Ludul selles hullumeelsuses siis tolle ravi ja kannane ruudul selles siis seisan, julge, kui lõvi kannane luu tul selles hullumeelsusele. Ma tean, et melooja ei loo ju ja ta vaatab kõike maailmas sees, läheb immil järgi silma 10 miljardist silma. Sinu silmad on ka minu silmad, on ka sinu silmad ka? Ema, ma andsid mulle, kui ma saaksin loo meres supelda, las kogu eesliini teha, et sinu armastust saab jagada. Ema, ma anti mulle kõige vallasin, priid loomeras, supelda, lask kogu Eesti. Sinu armastust õigeiga nab jagada. Bumerangi lendab tagasi viskaja poole. Ehita mees sildu parem ja Waldorfi koole. Tumeraudteele tagasi viskaja. Ma andsid mulle ka õige, et ma saaksin priloo meres supelda, las kogu Eesti sinu armastust rada, ema oma andsid mulle kõige, et ma saaksin tõi elumeres supelda, las kogu Eesti peale sinu armastust õige iga saab ja rada. Silm silma vastu teeb kogu ilma pimedaks ja, ja hammas hamba vastu elu hambutuks ja silm silma vastu. Labinedaks jaja. Hammas. Ma tean, et meloojailooju ja ta vaatab kõike maailmas sees läävimiljardisse, ilma kümnemilial silma. Sinust silmad on ka minu silmad on ka. Suurepärane, Tom Valsberg, Joosep Kõrvits esitasid siin siis loo bumerang. Lugu, mis veel oma bänd ei olegi leidnud, et kuidas Tom on, et sa ütlesid, sa tegid kaks aastat tagasi juba selle loo, kuidas nii kaua ringleb ringi, ilma et oleks sellist bändi üles leidnud. Mul on vahel niimoodi mõned mõned lood nagu magavad mõnda aega, ma arvan, et ma esimest korda mängisingi selle, keda kellelegi ette võib-olla kuu aega tagasi need lood kuskil minu sees või kuskil paberi peal elavad mingit oma elu ja mingil õigel hetkel nad siis tõusevad esile. Tõesti täna õhtul siis indigolaste kontsert okupatsioonide muuseumis toimub kell seitse. Kontsert on küll välja müüdud, aga bändi kinnitusel ikka häid lambaid mahub sinna laut rohkem, kui pileteid on ilmselt müüdud. Aga pärast seda siis bänd jälle võtab aja maha ja ei tea, mis te edasi teete? Võib-olla isegi kui Joosep ära läheb, ma mäletan, et me nii naljakas, kui see ka ei oleks, kaks kõige paremat kontserti on meil olnud siis, kui Joosepit ei ole. Alguses jubedalt pabistamine, Joosepit ei ole, et kuidas me üldse saame ja siis peale seda, kuidas see oli tõesti hea kontserdi oligi huvitaval kombel, et vahel, kui on üks inimene puudu, siis vahel tekib mingi teistsugune dünaamika ja võib-olla võib-olla tegelikult see kontserdi headus seisneb selles, et kontsert on meie kui mängijate jaoks uudne, et keegi nagu puudub, siis teised peavad nagu pingutama selle võrra rohkem. Joosep, kuidas on kuulda seda, ütlesin, et tegelikult vaja ei ole. Ei, no ma, ma tean seda, et noh, kui üks meeskonnast langeb ära, siis teised pingutavad ja siis see tulemus võib olla palju parem. Aina ei, mul pole selle vastu, kui nad siin ilma minuta teevad. Et. Indigolapsed ikka toimuvad, kui keegi on puudu olnd ja. Järgmisel suvel võib-olla võib-olla võtame ennast rohkem käsile ja teeme mingit mingi tuuri, näiteks et see on täiesti võimalik, oleneb, millal Joosep tagasi tuleb ja järgmine suvi on vähemalt kui mitte indigolastega, siis on selle väelauludega. Meil on plaanis lastelaulude plaat teha. Kas Joosep kindlasti laulad? Eks jah. See oli väga kõhn Aga ta homme, sa oled tegelenud ka kirjutamisega kirjutanud raamatu, kuidas rännata ilma hirmuta. Kas see on selline nagu reisikiri on see eneseabiõpik, kus on kirjas umbes, et kardad lennukis lennata, siis võta rahustit enne või mis raamat seal? Joosep, sina lugesid raamatut, mis raamat see on? Seal on nagu mõlemad, et seal on nagu. Või sa soovid tõesti osta mingit lennukipiletit, siis seal on aadressid, kust sa saad neid mingid kontaktid, soovitused, kuhu minna, kuhu mitte minna. Ja ma lugesin seda enne reisija, siis mul oli see tegelikult kaasa siis ka raamataks niimoodi rändama. Et kõik on kuidagi öelnud hästi selle raamatu kohta ja ma leidsin ka omada omad nagu asjad, mida sead kõrva taha kõrva taha panna. Aga miks sa seda lugesid, kas sul oli muidu hirmrändamise ees? Oli oli küll sellepärast, et ma ei olnud varem käinud ja, ja siis lähed teadmatusse. Sa pead siin millestki loobuma, et erinevad ma ei tea, inimesed, suhted, tööalased asjad, mis iganes ja, ja siis võib-olla tekib ikka hirm. See et alguses tuleb kindlasti tunnistada seda, et on, aga siis. Tõesti, et kui enne, kui ei ole asi eluohtlik, siis see kõik on tegelikult. See raamatu eesmärk oli jah, juba algusest peale innustada inimesi rändama ajaga mitte rändama ainult välismaal, ainult raamatu esimene osa räägib sellest, kuidas rännata välismaal ja peamiselt, mis meid takistab, et seal on takistused, on erinevad peamiselt laiskus. Üks on see, et teine asi on näiteks hirm, et midagi uut võib juhtuda ja ei tea, mis seal saab ja kas mul on piisavalt trussikuid kaasas ja sellest kõigest see raamat ka räägib ja, ja siis ta räägib ka sellest, kuidas on võimalik raha teenida näiteks välismaal. No just, ma arvan, et väga paljudel inimestel jääbki reisimine ju selle taha, et nendel ei ole raha. Kust teie üldse raha võtate, te olete siuksed, hipid, ma ei tea, millega te üldse tegelete kuskilt, te peate ju raha saama, et kas või lennukipiletid osta. Mina tean, kust mina raha saan, aga seda Joosep raha saab, seda maad imestan, ma tean, et ta mängib muga mingeid mänge, siis ma nagu saab mängude eest raha, aga rohkem ma nagu ei teagi. Ja salalaegas ma olen vist mingi selline sellist tüüpi inimene, et tee midagi, aga täpselt ei tea, mida konkreetselt nagu tehakse, et niukseid tüüpe on päris palju, kes liiguvad linnas ringi, aga siis tegelevad mingite huvitavate asjadega ja. Siis nende huvitavate asjadest kukub nagu kopikas ka taskusse ikka. Noh, sa pead ikka soovima ka, et kui sa soovid reisima minna, siis ikkagi kuidagi tulevad need asjad niimoodi, et sa tulevad nüüd kätte, et jah, võib-olla see manifest, manifesteerimine. Aga, aga ei tasuks üldse mõelda, see mingi raha on, et, et selle pärast nagu ei jääb nagu minema isegi kui sul on nagu soov või mingi kindlad nagu lennukipiletid ja asjad, aga sul ei ole mingit garantiid, siis. Ikkagi asjad kuidagi lahenevad ise oluline mõista, et see raha on lihtsalt energia. No väga hea energia, aga see tähendab ikkagi reaalselt ju ka olema, on teil olnud reisidel mingisuguseid selliseid olukordi ka kus on tõesti, tuleb see hirm peale, et kuidas ma hakkama saan ja millest siis abi on olnud? No siis, kui siis kui tekib see hirm, siis siis on ikkagi abi, on kohe seal kõrval kõrval olemas. Usaldada tuleb, mina ütlen seda, et kui kõige hullem olukord, siis esimene küsimus on alati see, et kas see on eluohtlik. Et tavaliselt me kardame seda asja, mida ma ka raamatus kirjeldan, on pisikese ebamugavuse needus. Et ma ütlen teile, et 99 protsenti meie elus jääb tegemata, sellepärast et me kardame, et meil on natukene ebamugav. Ja et ühesõnaga, kui näiteks väga-väga tavaline on see, et me märkame kedagi kuskil tänaval, näiteks naeratame, räägi temaga juttu, siis me mõtleme, et äkki, kui ma lähen taga juttu rääkima, äkki Tarmo Noop, kas, onju, aga võib-olla see oli see parim sõber, tulevane parim sõber, kellele sa just nagu tere ei öelnud või näiteks miks me ei lähe külma vett ujuma, mis tegelikult on meile väga tervislik. Enamjaolt on see väga-väga tervislikku, just seda ei ole parajasti haige, aga enamus inimesi ei tee seda. Aga see ei ole ju natuke ebamugavus, on ikkagi üsna ebamugav. No mida, ma pean ta küll natukene ebamugavaks, aga selle tulemus on see, et pärast on väga hea Aitäh teile, Joosep Kõrvits ja Tom Valsberg, kuulame siia lõppu veel ühte muusikapala, Mancy Maindilt, aitäh. Palun. Roomama õppima peab madu teadis varesepoega kraaksatust kohe lendu, seal vanaema meile enam sokk ei koduda taha. Sest Antonio seebiooperis lasi Enn teile. Aga kui te le välja Su köögiaknas võima, viska televiisori välja su köögiaknast. Kastanud ikka kurb, et tema poegadest loomi ei tehta. Väikeste poiste autod sõitsid kõik kadunud asjade sekka. Väikesed tüdrukud Ena Ebyysiigi leivakasti. Nad istuvad umbses toas ja vahivad telekakast. Või kaltsuteele viis välja köögiaknast aga võimalik televiisor. Köögiaknas. Isa oli juba ammu teha sport kuid telekast suusahüppeid vaadates ikka ta läheb Azarditud puuduvustes ainult säästumarketi purgisupid. Sest temal ei ole aega. Ta vajutab puldil õhtul koguse pere upuski teleka sisse. Telekas vabatahtlikult kõndis taaskasutuskeskuses. Käiti joonikunasta heitel sul televisioon, ulustungationik lasta.