Keelesäuts. Võib olla mäletate sellist televiktoriini, kus nagu tavaliselt esitati küsimusi ja anti kolm vastusevarianti aga punkte ei andnud mitte õige vastus, vaid vastupidi millise variandi valiks enamus? Mäleta, kas enamuse valik oli vahel õige vastus ka enamasti vist ikkagi vale mingisugune levinud väärarusaam. Ma mõtlen, et sellise viktoriini võiks korraldada ka eesti keele reeglite kohta. Ma nimelt olen keeletoimetajana tähele pannud, et mõnede sõnade või sõnavormide puhul arvab suur osa lugejaid, et küllap see on trükiviga. Näiteks esiteks, kas sündide arv ajavahemikus on sündivus või sündimuspunkt oleks vist on ta esimese vastuse eest, aga õige on viimane nagu ka suremus täitumus. Teiseks, kui toksida Google'isse sisse sõna ülevõim, küsib su nutikas otsingumootor kohe, et ehk te mõtlesite ülemvõim. Ajalehes on kirjas lause IMF tuppa ülevõim sisaldub suuruses, et, et see on trükiviga Emman vahelt rajanud. Ometigi tähendab just sõna ülevõim jõudude ülekaalu paremust näiteks spordis ülemvõim on kõrgem võim. Kolmandaks sõna pesukaitsmed tekitab alati ja kindla peale lõbusa elevuse sest sõnavorm kaitsmets seostub enamikul ilmselt elektritöödega õigeks, siis peetakse vorme pesukaitsed ja põlvekaitsed. Aga tegelikult kaitse, kaitse on kaitsmine, kaitses olek, no näiteks riigikaitse kaitse kaitsme, pagan kaitsevahend, nii et jah, õige ongi põlvekaitsmed, pesukaitsmed. Ja lõpuks kaks eriti vankumatut veel aru saama. Esiteks, et üli seda ei tohi kasutada millegi kohta, mida on mitu suurimaid parimaid saab olla ainult üks. Ja teiseks, et nimesid ei käänata. Kuidas tegelikult on, seda saab kiiresti kergesti järele vaadata. Eesti keele Instituudi keelenõuandeveebilehelt nimedega väänamise reeglid on ka Eesti keele käsiraamatus. Võid vaadata nii raamatust kui ka veebist.