Kaupo Kikkas kui Amazonase kandis olid, siis sa ei käinud ainult mööda vihmametsasid ringi ja džunglis kolanud vaid su teele ette ka üks omamoodi huvitav kõrb, kus see asus ja ja kuidas esine sattusid. See kõik oli jälle üks selline huvitav kokkusattumus, kuna tegelikult me läksime metsa, aga nagu ma eelmistel nädalatel olen rääkinud, siis metsakogemus ei olnud kõige kergemate killast ja tegelikult hakkab selline asi võõrsil olles, kui sul on raske kliima ja sul on ka vaimselt keeruline sisse hakkab päris tugevalt nii-öelda tervisele, et kogu see selline kogu kogu selline entusiasm ja nii-öelda tegutsemislust kaob ära ja me tegime sellise otsuse, et me läheme metsast varem välja. Ja kuna me läksime metsast natuke varem välja järgmised mõned vabad päevad nagu Ivo tegi nalja metsas olles, ütles, et mitte ainult mu riided mädanevad, ma tunnen, et mul hakkavad jalad ka siin metsas juba otsast ära mädanema. Siis me mõtlesime, et meil on vaja minna kuhugile, kus ei oleks niiske, kus paistaks kindlasti päike. Ja tagantjärgi öeldes me muidugi valisime väga ekstreemse koha ehk siis maailma ühe kuivema kõrbe Oku kahe kõrbe, mis asub kuulsad Nazca joonte ümbruses, tegelikult sellel kõrbele veel väga palju nimesid panna, kuna sisuliselt kogu Peruu rannik, mis jääb mere ookeani ja andide vahele, kõrbeline, nii et sa võid sõita tegelikult 1000 kilomeetrit. Nii et seal on kogu aeg kõrb ja lõpuks jõuad sa mitte see juba kõrbest väljakutse, hoopis jõuad järgmisesse kõrbe, mis on kuulus Atacama kõrb, mis jätkub Boliivias, nii et sisuliselt üks kõrb jätkub, teise jätkub teise kõrbena. Nii et seal on tegelikult väga-väga suur selline kõrbemassiiv. Ja Meil oli juba mitu aastat tagasi üks soovitus ja ühe mehe telefoninumber. Selle mehe nimi on Roberto, Benny Gabreera. Kas see on üks? Ma arvan, et ma ei liialda, kui ma ütlen, üks hull mees kes on pühendanud oma elu sellele kõrbele, ta on tegelenud haua röövimisega, ta on tegelenud nii-öelda naftafirmas, firmadele, erasõjaväelaseks olemisega ja kaitsmisega nende naftajuhtmete kaitsmisega. Ja tänaseks on ta siis justkui teinud mingil määral seaduste ja loodusega rahu ja elabki ainult selle kõrbe avastamise ja kõrbeuurimise nimel. Ta ise ütlebki, mina olen avastaja. Mis asjadest edasi saab, mind ei huvita. Ja Roberto siis selline eriline lemmikteema, eelajaloolised, hai, hambad, oku kahe kõrb on maailmas täiesti ainulaadne. Kuna see on endine mere põhi, 12 miljonit aastat tagasi oli seal meri ja see kurb on niivõrd, kui see oli 100 absoluutselt. Siis näiteks kogu see merereljeef on seal täiesti nähtav ja mõistetav ja seal paiknevad siis eelajalooliste, Haide ja vaalade kivistunud skeletid ja mitte ainult skeletid, vaid ka näiteks tõesti täiesti elundid on ära kivistunud vaalade sisse ajud, sa näed nagu, nagu selline jalg palli suurune nii-öelda ajus agarate paar ja tõepoolest kivistunud vaala aju. Ja tolle aja suurimad kiskjad ehk Megalodoni haid on siis jätnud sinna oma pärandi ehk oma hambad ja need on saanud selliseks omapäraseks kollektsionäärimise ja olektsioneerimise ja kollektsionääride meelisobjektiks. Ja Roberto on juba siis aastakümneid tegelenud nende hai hammaste otsimisega sealt kõrbest ja noh, ütleme niimoodi, et need suured väärtuslikud hambad on suuremad kui siuksed täiskasvanud mehe labakäsi ja need maksavad siis kuni mitukümmend 1000 dollarit üks hammas. Et te võite kujutada ette selle hai enda suurust, kui ta üks hammas oli suurem kui mehe labakäsi ja seda peetakse üldse nii-öelda kõikide aegade üheks kõige õnnestunumalt looduse poolt konstrueeritud kiskijaks, kuna ta oli lihtsalt perfektne, tal ei olnud vaenlasi ja ei olnud ka, ei olnud ei looduslikke ega vähem looduslikke vaenlasi ja ta oli tõesti teda ümbritseb siiani tohutu müstikaloor, kuna keegi ei tea, miks nad ikkagi äkki välja surid. Ja nendesamade haide hambad kerkivad erosiooni tõttu vaikselt sealt kõrbepinnast üles, tuul viib pealt natukene vaikselt liiva minema ja nõnda need hambad sealt õigetest kihtidest vaikselt välja tulevad, nii et sa saad olla seal kõrbes tõeline maadeavastaja, ajaloolane ja mida kõike veel, ja vaadata, mis kõige kihvtim vaadata 12 miljoni aasta taha ja kujutada ette lihtsalt, et sa oled merepõhjas sesse, kõik näebki välja nagu merepõhi koos nendesamade vaalade koosnenud kivistustega, kaljude ja kõige muuga lihtsalt sellele vett. Ja Roberto viis meid siis neljaks päevaks kõrbe ja see võttis kõik lõpuks väga omapärase ja päris traagilise pöörde. Sest et Roberto, kes oli maailma kõige enesekindel mees, muide, kas tema väljanägemisest niimoodi kannab kogu aeg, selliste 57 aastane kannab sellist kõrbesõjaväekõrbeülikonda taktika, visti, suur pussnuga, Andal vööl, lusikas ripub nööriga kaelas ja kogu tema kõnemaneer on selline lõunaosariikide Ameerika inglise keeles sõjaväelase kõnemaneer, nii et ta mitte ei vestle sinuga, vate jagab käsklusi. Nii et ma arvan, et enamus inimestele selle juba ainult tema suhtluse allaneelamine võib osutuda päris päris vastuvõetamatuks keeruliseks, keeruliseks olukorraks ja noh, näiteks kui ta õhtul lähebki magama, siis ta ärkab juba kolm tundi hiljem kell 12 ja hakkab bensiiniga keset kõrbet suurt lõket tegema, seal ümber üksi tantsime iseendaga vestlema. Nii et ütleme, ta ei olnud päris traditsiooniline mees, võib öelda. Ja Ta võitis, ja vabandust siis selliseks dramaatiliseks läks asi täpselt sellel hetkel, kui selgus keset kõrbe olles, mäletate, Me olime oko kahe kõrge, siis on üks maailma kuivamatest kõrvedest, kus selgus hommikul kell viis, et tema auto ei lähe enam käima. Ja võib-olla esmapilgul tundub see nagu, et mis seal siis ikka, kui auto ei lähe käima, siis kutsume abi. Aga kui sa oled kõrbes, kus puudub igasugune mobiililevi, siis võib ka selle abi kutsumine ja saamine ja muutuda päris keeruliseks. Ja me olime valmis juba ausalt öelda, väga tõsiseid, nii-öelda kriisiplaane omavahel läbi arutama, kuna härra supermees Roberto all, kes muidu oli sõjaväelane ja, ja, ja kamandas kõiki, sai ühtäkki igasugune julgus ja, ja initsiatiiv otsa, kuna tal oli selgelt suur mure ja probleem, kuidas mu kõrbest välja saame. Ja selle olukorra päästis see, et tegelikult, et pool juhuslikult olime kaasa võtnud igaks juhuks hädaolukordadeks satelliit telefoni ja selle satelliittelefoniga me siis saime endale abi kutsuda, kes meid nii-öelda kõrbest minema viis, aga vastasel juhul oleksin meil oli tegelikult plaan valmis, et me hakkame järgmine hommik kell neli jalgsi sealt kõrbest välja minema. Ja kuna sinna kõrbesse paigaldatakse parasjagu läbi kõrbe jooksvat nafta või gaasijuhet, umbes nagu nord stream'i, aga, aga, aga siis nii-öelda kõrbe siis 20 kilomeetrit oleks tulnud meil kõndida, et selle nafta juhtmine jõuda, kus siis erinevad ehitusfirma töötajad seda paigaldasid. Aga kui seda naftajuhet seal parasjagu poleks paigaldajad, siis oleks juba see välja kõrbest väljaminek olnud veel oluliselt oluliselt keerulisem. Teie, et, et selline selline põnev, põnev ja pisut ka lõpuks dramaatiliseks muutuv oli, see oli see meie kõrbeseiklus aga natukene veel selle kõrbe olemusest, et, et üks asi oli see 12 miljonit aastat vana ajalugu, mis muutis ta väga huvitavaks, aga tegelikult on seal kõrbes olnud kaks kuulsat. Võib öelda, et kõrgkultuuri Barakase kultuur ja Nazca kultuur ja Nazca Nazcade ajast on siis tõesti pärit need väga kuulsad Nazca jooned, mida ilmselt on enamus inimesi, kas siis internetist uudistest ja kuskilt Ta ei näinud, ei kuulnud, kui, siis lennuki pealt pildistades jäävad teile siis selline hiigelsuur off, kes sinna kõrbesse joonistatud ja kondor ja tegelikult neid jooni on seal sadu. Ja siiamaani ei ole tegelikult mitte vähimatki aimu, miks need niuksed, pildid sinna joonistatud on, teadlased küll on, on, on kindlad, et see peab olema tõde religiooni ja veega, õigemini veepuudusega, mis alati kõrbes eksisteerib. Aga samas need selgitused, mida ma olen saanud lugeda, on ikkagi kõik niivõrd niivõrd poolikud. Rääkimata sellest, et enne Nazca kultuuri olid Barakase rahvas rahvus kes, kes siis tsirka 2000 aastat tagasi seal tegutses ka nendel olid sellised hiigelsuured pildid, mida oli võimalik vaadelda ainult lennud, mida on võimalik vaadelda ainult lennuki pealt. Ja, ja tõepoolest sellised asjad tekitavad müstikat ja tekitavad küsimusi ja juba selle kõrbe vastuse, salapära ja põnevus, nagu kasvab veelgi. Ja näiteks sealsamas kõrbes matkates leidsin leidsin lihtsalt täiesti hulkudes lihtsalt Nazca kunagise Nazcade laagripaiga, kus on maas suured potikillud koos Nazca mustrite ja nende kultuurile omaste joonistustega. Nii et see on tõesti ikkagi niivõrd vähe käidud koht, et sa võid leida vana laagripaiga ja noh, ütleme Nazcade laagripaik tõenäoliselt võis seal olla kuskilt aastast näiteks 1000 Meie ajaarvamise järgi, ehk siis ehk siis 1000 aastat vana ja need potikillud on kõik värvid on säilinud ja täiesti võrratu. Sisuliselt oleks võinud seal siukse suure ampora nendest kildudest kokku panna ja Nazcad jätsid siis oma laagripaikadesse alati suured tünnide savist, keraamiliste tünnitajaid, vett. Nad käisid läbi kõrbekala püüdmas mere ääres ja tulid tagasi minnes ja tulles, mõlemal puhul on vaja vahepeal veevarusid täiendada need ette viidisi laagripaikadesse, need suured veenõud. Nii et ka selline selline kultuur on tõesti seal seal noh, kuigi tegu on kõrbega on seal kuivanud jõe sängid, kus sa kunagi olnud väga viljakad maad ja kogu nendesamade Nazca kultuur ongi sõltunud tegelikult ainult nendes jõe sängidesse põllukultuuri kasvatamisest, sest et kõrb on, on ääretult kuiv. Nii et ühesõnaga väga põnev kõrb, kus käia väga hullu mehega koos. Aga miks seal ei tehta arheoloogilisi väljakaevamisi või miks seda ei uurita, miks ei ole seal arheolooge? Peruu on kõik üks suur arheoloogiline ime ja tegelikult peab ütlema, et Lõuna-Ameerika on omane niisugune teatav nii-öelda sotsialism või ma ei oskagi öelda, milline, mis selle suhtumise õige nimi peaks olema, kuna tegelikult on ju Peruus legendaarne matsu pitsu miljon Hiram pingane pingam välja kaevanud ja seal on selliseid kohti ehk ajaloolisi kullaauke noh näiteks, et see on täiesti absoluutselt lugematu, kui palju neid seal on, sest et ainuüksi inkade varemeid välja kaevamata seadviks kümneid matsu pitsasid kaevata välja, aga kellelegi ei ole selle jaoks ressurssi. Ja loomulikult nendesamade Nazca joontega, mis on kuulsad, neid on väga palju uuritud, aga sinna ongi kogu see aur ära läinud, et ega ega sa ei jõua, Ma ju igale poole, nii et nende Nazca joontega tekite töötavad rahvusvaheliselt teadlaste grupid siiamaani väga aktiivselt. Aga viimaste aastate trend Peruus on veel see, et nad ei taha lasta välismaa teadlasi eriti toimetama, kuna eks eks endal on ka halvad kogemused on, et kuna tõesti palju on tassitud seda ajalugu sealt minema alates nii-öelda kokistadooridest, kes vedasid laevade sadade laevade kaupa inkade kulda Euroopasse kuni jätkates siis nii-öelda sellesama eelmise sajandi esimese poole maade avastajatega, kes seal hakkasin neid samu liigade linnu välja kaevama tagantjärgi siis neil on halbu kogemusi, aga samas jällegi on fakt, nende enda teaduskompetents on selgelt nõrk ja nendel ei ole lihtsalt jaksu neid asju välja kaevata, isegi mitte välja kaevata, vähe sellest, isegi mitte uurida näiteks maailma üks kõrgemate jugade seast, noh, nüüd võib vaielda, kas see on maailma kolmas kõrguselt või 10., kuna on erinevate tulemuste erinevate vaidluse all ikkagi maailma üks kõrgemaid jugasid Cocta juga, 2007 aasta alles mõõdeti ja indekseeritud ära 2700 on ju alles hiljuti. Sest lihtsalt ennem kellelegi ei olnud aega sellega tegeleda ja siis tegi seda ka saksa teadlane. Nii et, et selles mõttes see Peruu on, on kullaauk, kust võiks leida kogu aeg mingeid uusi, kõige kõige kohti, nii et eks järjest uuritakse aga siiski väga valitud kohti, ainult. Kuule, aga ütle mulle, mismoodi näevad maa pealt välja needsamad joonistused, kui suured nad on Saikse näha. Umbes nelja inimese kõrvuti kõndimise laiused, nii et tegelikult need rajad ja nende nende joonte ehitamine käis niimoodi, et korjati siis pinna pealt üks selline pinnasekiht ära ja lükati sinna servadesse, millest moodustasidki siis need nii-öelda raja servad ja kuna seal ei 100 mitte kunagi, siis need nii-öelda jäävadki nii kivistuvad sellisel moel ära ja nüüd on tehtud nendele omadele joonistada ka magnetuuringuid ja on selgunud, et nende joonte sees on väga palju käidud, kõrvuti käidud ja nende joonte lõpus on leitud väga palju siis nii-öelda sellised toiduohvri jälgi. Ehk siis praegune see legend, mis eksisteerib, mis on väga-väga poolik, on siis see, et need religioossed pildid, mille te siis joote, lõpus olid pisikesed tarid, kuhu siis viidi nii-öelda vihmajumalale meelepärast ja kõnniti ja käidi mööda neid samu radu. Aga noh, kas see on piisav selgitused siis vihmajumalale tehti ahvi pilte, tehti Gondori pilte, tehti üks pilt, mis näeb välja nagu kosmonaut ja nii edasi ja neid jooni oli väga palju ka täiesti sirgeid jooni, mis viisid otse näiteks sovhooside või jõe sängide juurde. Ma ütleks, et neid küsimusi on natuke liiga palju õhus, aga maa pealt vaadates mingisugust sellist mastaapset põnevust ei teki absoluutselt, sa näed, et mingi joon kuhugi läheb, aga mingi pilt nagu kokku ei teki. Aga räägi, kas neil on ka järeltulijaid või ütleme need rahvad täielikult kadunud koos oma kultuuriga või elavad. Kuidas need rahvad ja need kultuurid on täielikult kadunud, sest et ikkagi tegelikult inkade impeerium või ketšujate impeerium sisuliselt Ta olid Anastajad ja nad ikkagi väga nutikate ja väga jõhkrate viisidega tegelikult kultuurid alistasid. Ja noh, ütleme nii, et nendel nendel oli väga palju selliseid, ma ütleksin, teatud mõttes selliste tänapäevaste türanni režiimidega sarnaseid ideid nagu nagu Hitleri või Stalini režiimidega sarnaseid ideid, näiteks nad hoolitsesid selle eest, et ei tekiks kirja nadi lasknud rahvad, kellele nad alistasid, kellel olid, kes tundsid kirja Nad hoolitsesid, et see kiri kaoks nagu nende kultuuriloost ära, et ei tekiks võimalus inimestel kommunikeerida. Ja, ja samamoodi näiteks selliste nutikate vahenditega nii-öelda, kuidas öelda, algelist küüditati, mis näiteks harrastasid, nad segasid rahvarahvaid, et, et ei, ei tekiks sellist tugevat, oma meelsust, rahvuslust, nii et ühesõnaga need ikkagi nagu öeldakse, free inka, ehk siis inkaeelsed kultuurid on, on praktiliselt jäägitult kadunud, et mulle endale näiteks pakuvad väga huvi chachapoyaste kultuur, pilve inimeste kultuur, kes elab Põhja-Peruus mägedes, kuni inkad nad vallutavad ja need on poolt, mitte poole pikemad, aga palju pikemad inimesed on nii-öelda kirjalikke nii-öelda märkmeid, et nad olevat olnud sinisilmsed ja heledama nahaga. Nii et siit oleks niivõrd palju jällegi sellist põnevat põnevat informatsiooni selle kohta, et nendel tundub olevat etniliselt täiesti teistsugune päritolu kui inkadel ja justkui viitaks mingisugusele hoopiski mitte igal juhul asiaatsele päritolule, mis üldiselt ikkagi Lõuna-Ameerika põlisrahvustel kõigil on. Nii et neid, neid põnevaid asju, mis ilmselt ei saa mitte kunagi vastuseid või noh, kunagi ei saa öelda, et kunagi näiteks Roberta on unistus, et leiutatakse masin, mis tema kivistunud vaala ajudest võtaks välja informatsiooni. Nii et jääme seda aega ootama. Kuule, aga milline on sinu unistus minna nüüd aasta pärast tagasi? Kui sa praegu niimoodi küsid, siis ma küll ei tunne, et siin aasta pärast oleks valmis tagasi minema, aga ma arvan, et kui sa kahe kuu pärast küsid, siis ma vist kardetavasti ütlen, et jah.