Neljas pilt näidendist Kihnu Jõnn esitavad riikliku akadeemilise teatri Vanemuine, näitlejad tsikli juurte, Cartiine, Iffpeeeffi kihnu junn, hispaania jutt akti uuringust arstina akadeemiastki teatri Vanemuine. Need vaeva soola ja tantsis nagu pantvangid või kuidas? Makal sultan leid nagu soldat naist kaheksa, nadolid minuga näljas ei saanud. Ma annan neile täna sõna, homme võtan tagasi, homme annan sõna, ülehomme võtan tagasi oma sõna, ise andsin. Võtan tagasi nõdalikuga. Oma sõna andsin ise, võtan tagasi, ma lähen oma meestega tagasi üle ookeani ja kõige viimane võime öelda, kalts pätt, vast hoorapoeg ja neil on õigus, on veel. Tähendab merre õiguse seisukoha pealt võid kapten valetada mis õigussioonis vale selja taga seisab. Mis õigusjoon, mis võtab minut õiguse inimestele silma vaadata. Issanda Jeesuse kuulajad. Merre õigus lubab selle raha oma tasku jätta. Müü maha, üks pisike asi pisem, kuid sine diiva müüs maha oma all. Aga seda ma ei saa. Te lõpetate vaestemajas. Kate ei lõpeta ära präegu kuma au upule, ausalt, ma ei ole küsinud, kas Fordunale. Maksin ta maha, lugesime siin teineteisele epistlit süda, raskem on ka nemad, ka nemad nagu omad pojad. Blu tulemall, mis asi see pruuk on? No ütleme, et sina oled luu või kuulsus, hopp, bluff või au, on bluff või kapten. Ei tea aga midagi head. Mehed hakkavad Mahan pakivad asju. Kõik ma ei küsinud, lillad läksid märjaks, ikkagi omad inimkatsun õiguslik kinni pidada. Poisile otsa vaatan härrast nii pikka rasket reisi neid kinni pidama hakanud või politsei nende jälgede peale saada. Läks hobune nagu vanker ka. Kui vanamaid, järsk kole nagu hall kihnu kivi. Kõik lähevad minu juures teisiti, mindagi. Glenn paranen, mitte lonti. Just sel silmapilgul pead olema kõva, kui raudne. Kolka oma ränga tööga teenitud raha kõik lõpuni tervelt jaapast. Nii maha Melek maks jätate laeva ilma lauluta, neil on mõte tagasi tulla loole, mis ma vanale valimile ütlen, kui Marii kal jõuan. Ta suudab täita järele, ütleme jõudsite paradiisi, banaanid, bataadi ka teised tublid, kinni ei pea. Oleksin teinud juba ise maha maksnud. Ise sääraseid mere hunte ise maha maksta tähendab lahti lasta, haavab Meika. Mira haavand fortuuna, iga loited, muusika pärast hoida, võtke oma ränga tööga teenitud raha. Kuulge, kui te olite laululoo kohta üteldakse bluff, mida siis tähendab head või halba? Meie muusika kohta seda ei ütelda, meie teeme kunsti. No seda ma arvasin. Pluus sealt valini punkrist ikka tuleni, rahad on loetud nõla kaasa võtta, ainult omad asjad, mudu otsib maa alt üles, põrgus tagasi, pahasti, ärge mäletage, meri. Vihje mullune asjas. Te oleksite meigi ise maha maksnud, tänamatlus ise meelitab laeva ja siis nüüd maksab ma kellega see fortuunad nüüd sõitma. Nii ära, ära näita välja, mis ringijuht käskima. Meie tahtsime kapten seda maadid ja kala otsib, kus sügavam. Valdo, raamatu raha teada kylla, seda teoteate lepingu järele peate sõitma kodusadamani. Ja kui te nüüd kaalide saade võib pidada, tõid ära kargajateks ja politseiga taga ajada õiguse järgi ei pea maksma mitte punast pennigi ja me teamegi teame küll, aga ikka tahate palka ja pos jälitada. Te võite loome mööda randa Norni poole, aastumaagada. Aga mina maksan maha, bassid saated. Hobustel kaupasid andeks, need saarlastele anti. N on selge, ilma jätnud, taevamärgid näitavad, ega me keik see tuul sind kiusab, tormisin, tapad naine, võtab Aaduks Kuressaare linnas kopsukõrtsi ees seisab Sõrulase all Ruul ning rääkida temale, mis te usute. Mul on omad mured. Alpon siin naljalt ja tervelt. Mehed ja mõtlete te sihukese kaptenile ja eile usulete pidasimeniaaliga rehkloti ja arvasime, et kuistakatel Kõdaksid poole palka oma kätte. Väärest kyljes kaob käest ära, aga täna talle see põhjalikult enne näitate koju saadaksid, naistele agu läänelaevu mõõdab, isegi uskuda, ega sa esimest korda surma lolliks tee, kes sinu käes on kindla Draama omaga käidelda, oleme aial sõdalased, röövlid, priitahtlikud, raha tagasi annavad mind röövida või kuulekumaks. Anti ja, ja mis need Räpinat rahaga teevad joad maha Saaremaal, naised Brateegist, juhatavateegiga, meiega meiega volume kaid ja kõik inglid ootavad ärritudki soomlasi, paadikuur, ilmad, laps peabki Suurupi majakas. Mesilasi palume ikka ka. Nädala pärast tuled laeva omalt kindral paljades röögo särgid, selgas, hiiud, värisevad ja silmad pungiskut konnal teada kõik. V12 rubla jalamaid. Tublid mehed olid merelootsi Sõmeru poole. Oiti varaste ees. Nii üks töö veel ära, saatke hiiglased siia, igal jamps lõpeb kord, ütles Rebane, kui ta nahka on vaja puhtaks teha. Kui ei põleks maha jätta. Kolme päeva pärast on nad tagasi. Usu mind, Jõnnu tulevad eriti kilistiketigi Riddick, pikk. Kuula pann, kuidas vaev sureb, puula sammud, saarlased lähevad siis esimene, säält lähevad hiidlased teinegi. Ja kui soomlased maha lähevad, siis kolmas ja köster hakkabki kirstu otsas laulma. Liha on kui lilleke. Kuule, Jonny, sul on ju kallis lapsuke, siin? Ma ei tea. Mina ka ei teadnud enne, kui ta täis läks. Aga nüüd keerame hinde lukku. Sisse. Kopteri, ma ütlesin sulle juba, Reio, kui sinu juurde minnakse, siis kõik see mees Kas sellest nõrgemaga? Säh, võta talk seal loe üle ja mine ahvileiva puhata. 100. seisaya säilsa toit kukkumise suhu. Ega siin maal pole vaja tööd teha kedagi. Sinu palk? Andrus, omal ajal saarlasest meremeest, missugune sinu palk teeb? Tubli mees, sa teenisid auga välja, uhkus lubaks, hoiaksin sabast kinni. SKP, kõik jaagu, õnn oleks maha jätnud. Kas ma palun purjeta koos lähete koos? Külma palkan, uued. Ega mehed maailmast otsa suled, sinu palk nurgas sinu peale ma lootsin kõige rohkem. Sina jätad mind kaeda sisse. Vihameedia sadu armsaid aitama. Jurnas ootad. Toob minu jaamu vanni terviseks. Me kahekesi oleme veel terve parkantiin, mees. Saaks teie pulmas tantsida, aga ega ta ei kutsu kaelas õiged oma. Eks seadel pole temaga medik. Miks sa bossid kätte palga kallimaks? No kes niimoodi teeb pärast nisust reisi? Lumilo oleksin jäänud ja kui hiiglased ja. Kas sinu peal Urmas, mind enam ei aita. Mine siis jumalaga kudedes palavik, kius on tulelaeva. Ära mine nede Laatsarettidesse, sealt veetakse surnuid koormate kaupa välja. Tule laevamannil, oleme head ohvreid. Kui head mehed maha lähevad, siis sõima neid pista, lõugama, sõimata on kergem. Mõlematele. Kas ta nüüd seda mad hullusti hakkab minema, kuidas me siis koju tagasi? Oh, mis sa sellepärast muretsed omal ajal või natuke hiljem. Ma kardad, küllap segisti meredes. Mis siis kas pole ükskõik, kus inimene ilma tuleb ja siia tuled? Ka siin pole ta sündimise kohta kuidas ringi kirja pannakse. Merel on alati kohta olemas oma laiuse ja pikkuse kraad. Ma ei tahaks laps kraadibi assi. Imelik. Mina ristin ja veel soolase veega aparaadid on ka maa peal olemas, igal saunale, igal kivil. Ja siis saadan viimased ära ja siis muudkui kordamööda vahti. Mina neli tundi, sina kaks tunni kati, Lauri tahab raha. Ta. Ei taha minuga uppuda. Ei taha kapteni. Mul jäi tütred Turu linna. Anti see bussipoissmees kui maakivi, kes rääkis tüdodonzi kui tiigrid. Meile siis aga tee veel üks töö ära saadi 100 anti ja Matilde siia. Ütle, et ma tahan maha maksta elasite meile siis. Ja siis. Ja siis on kõik jah, sisse. Te kutsusite kapten? Ma ei ta kapteni, mida sa ei taha. Kui kapten ei aja Kuulge, ega te päikesepistet pole saanud, siin maal juhtub. Vaata sinust antia sinust, Mathilde nuh, seda. Seda rõõmu Mayotanud. Mena Cap. Mina kapteni. Olen see, kes veemaalasi minu pärast olid mäe pianos. Minujaoks. Subatu tantsule andeks antud. Vist jah, panin kinni. Aidas kapteni algame otsast peale, elul üle peaks otsast peale algamine, floora võtate välja teenitud palk linnas liikudes või sedasi Matilda tahtis joosta. Palju rumalat? Jama. Ära. Suured suured. Anti rahast meid natukene minu kätte anda. Minge võt maaliga neljaks tunniks vaht, midagi raskemat ei ole, see, see kõige raskem salduses on sina Antivate ahterile keskseks. Õiksime. Kork peab olema salkuses, on nii palju vargaid nagu tolmuahve. Jennu, kui sa arvad, et momente pojastasin, tead minu moodi maailma, olgu see siis hetkel suure pea mullaga häälel. Oo jonnionni poja elukool on me valliusku nii. Kui ka õnn hilja tuleb, on ta ikka vin. Mees lapsed hakkasid kohe jorsiks hüüdma. Seostus mu juure, pistis käe silgu niisk muule veose reagi siukse madala häälega, just nagu läks lõõtsaasjade alla. Autost kostis hirmus kärise väel. Mina arvasin, et nendel on raadio rikkis. Aga hoopis see Alid vaagutased. Ma ütlesi omale ärni, sa oled see see nagu pootsmani suvivili? Ma tahtsin midagi ütelda, aga see pikk mees lasknud Abikaasaga rapsis autos edasi, et ütleme muidugi loll. Muidu mõtleb mees vaos kolm tolli madalamaks. Nina juurika peale tuli higi. Ma lubasin mõtelda. Aga kui see eit uuesti oma pasunaga Jeeriko müürid ümber lükkama hakkas jooma kilu õpetades, kuidas Morgan rääkima peab, et nemad on nõukogude ja Tallinnast ja maksavad ja puha siis ma tahtsin sirge ja ütles, et sõukest roostes kohviveskid, kes arvab, et ma eesti keelest aru ei taha mitte meedial on kitsas oma suurpere. On aine, kees kogu aja autos edasi ja ma ootasin, millal ta kaane peal pääl. Jorsu vaatas moodsa sihukese Ale pilguga kutt all enne tapmist kohvris Saxo homopolügoon päeva ja maksavad ju nõukogude ja talitlust. Ma lubasin, mõtelge. Aga siis tuli see punase lakaga autost välja. Lill oli juhtlesise pistetud, võttis mu nuki alt kinni, et loeta sedasi imelikult vastu nastik vastu kändu. Ja andis mulle palge peale musu. Ma ütlen sulle, piiritust pole selle kõrval midagi. Mul oleks nagu välk sisse löönud. Tuline jutt läks varbaotsteni lõimu sahk lõhki. Siis oli see neljas autost välja isegi alla arstina mees ja see punase peaga Erna tegi, meeldib tuttavateks. Alfred või Alfi ja advokaat. Kohviveski ütles mu naisele, kuigi hävimatu äkki tihti ka teine inimene. Ja mu lastele, et kui mina peaksin, saaksid inimesed ja töötasime hirmsasti, jää jäi külge. Õhta ütleb naisele, mine seina poole, inimene. Ja naine ütleb mulle, habe jälle pikk inimene justkui haigus, surm lõuna ajal, no siis me sõime nendega veel koos tuleb mu poeg joostes tuppa ja kisab inimene tahab süüa. Ja siis seletab meede ainega mihkliaines on sarvipidi kaasneb inimesed. Ja partneks poegadega roobia praegusest inimene advokaat mürsku taskust komplegi välja, kelle moone see park praegu? Poiss vaatas, korras olev kohviveskile otsa, sõstral küll. Naene vedas hambad ülemise moka alumise peale, läks näost lapiliseks, kõik olid suure vihamärgid ja hakkas auru välja laskma. Hingas sedasi välja. Mis moona kallas omal tassi tulist see täis, et kui lapse kallale lähedases, viskab vahele. Lapsed kartsin seda kohviveskit ja rääkisid omavahel, justkui vanad inimesed. Kuule, paneme talle siili voodil, läheb. Ja isegi kolmeaastane nuttes, et head aega. Ja vanem poiss ütles täitsa tõsiselt, et isa ja ema kartmata koa. Mul on muuseas saata näitul maoli mu majade ja laste ja Buaadi ja terve kalamehe elupeol. Silmade kaheraudne Uneses sihtinud, aga sõita ta ei tahtnud. Möödu lootusele. Ükskord mu naine ütleb mulle omal nutt varuks, et ärni inimene, kas miini oskab tiga moluline, omal kohaseid vorme, mõneski mõttes kohviveski õhku lasknud. Ama kardsed kärakas tuleb liiga vali. Ja miilits ei anna kuidagi pähe seletada, ise lõhki läks. Siis tuli laupäeva õhta traktoristid küla vahel Vasta mõlemal olles priipõlve poisid, roosid, rendase sõnad suus. Teine traktorist tammuse valla poiss küsib, et Ortneljat ägepased värvend kadakas makkab, et õhtul tuleb punapead vaatama. Et nädala sokolaadi midagit, kõvemat lõõtspill ja uuemad moelaulud Ort ning selgeks läbitud. Ma ütlesin omale ärni midagit koidab. Aga poistele reakesed punase pead Ernas, kena lahke inimene, aga see arvulaat, pahanda, kui nad ta flirti kõdistama hakkavad. Tüüresid otse kohviveski aknal vennad, lattaed, ragises, lambad, mäegi, ma ärkasin üles, oli kuulda, kuidas kohviveski ennast koiskeerisija jorsile ütles. Hõõrutud nad otsivad noori tüdrukuid, võib-olla õrnad Ernulisele munade nimi kohviveskile, algushing viha pärast kinni siis atlas auru välja laskma, seal vaadati mind tõesti enam ei. Saa arvad mind mingi jah enam? Sa näed, need noormehed on ära armunud, aga sina väid Erna, seda kunstjuustega nõmme nõida ei karda ma pärast sa kahetsed. Ja üles oli kuulda, kuidas Orchrbetraagistasid tractureestetlegid oma hääled õrnaks, pill, hüüdise sonar laulis. Tamsalu valla poiss pani häält laristades. Ise koputab sõrmenukiga vastu akent, ütleb neiu, ärka, ülese neiu ja kohvriski, ütles Jorhile. No traktoristid nagu see ikka on, kui uue tüdriku akna taha Minnasse sepp pole veel sees, hakkasid saama igasugust poslorry naad kaugel told naad heeringalaevamehed ja üksikud südamed väljas, kange külm ja tuiskab juuli kuue tuisk ja paluvad väga, et varakambri sooja lastasse, kui neil ju inimene Hooja natukene vale piss tunneb. Kohviveski õhkas sedasi. Vavuse õhkas veel mõne korra ja ütles. Ammuse võla poispanjale vana noodi pealt, et küll tuiskab, üksik süda natuke seal olnud, korraks puudus õpetaja sõrmeotsagagi, vaatasid säravaid silmi, millal õieti vaid lahke kohviveski, õhkas. Kolmule sureksid rahuga. Ased ammuse vanapoiss rääkis nii ilusasti ja need armastusesõnalised tuli nii palju üks veeningut Feine, et minugi naene norskama hakkas, tahtis vist kohe seda muud jaoskonda Doriaadiks. Lõbus kohviveskitegija hääle üles, ütle sedasi Bjuuksudes kud nohus, laps. Ühtne kogulises puhas jah-sõna. Nüüd see asi hukka läks. Poisid teadsid külas teades ju kõik see punase pea Verna ja kohvi, mis omavahel ei astu läbi Soa. Ja punase peaga Erna südame rõõmuks olid nad vana laulu Yorgi ja kohviveskit ümber teinud. Saarlane võttis pillija, sisad, laulsid. Ja isegi küsivad, kas nad nüüd tohivad neiu peatule silitama, mis koidumoodi punetama pidi kohviveski hääles korrapealt teiseks lükkas hirmsa mürtsuga lahti ja siis poisid kuulsid uut ja vana, mõned inimesed mädamatid, nad on kaabakad siis rikkamad, korralikud inimeste rahu, et ta pole mõni punase peaga tahvel, kelle varbaid või mistahes suudelda võivad, vaidlen oma mehele, klikiaegne tallime, laulatatud naine laseb nendele anda 15 ööpäeva, kui ta nende ära tunneb. Traktor rüüstatud sirelipõldudega maoli maas ja pidasime hinge kinni. Lõpuks kohviveski, hüüdis amme, ajane läind. No ühesõnaga, vaatasime siis kivi, Haablikumad ajas õitseda. Naene arvutas, et võib-olla olid nad nõukogude ja talinast inimesed võib-olla jälle üle värvitud kuderna Joosse puhas pettus. Kummal mokk külmaga valu hakkab tegema, siis ma mõtle ka puhas pettus, sest kui inimene nii palju räägib, et ta on nõukogude inimene, sest ta oma usk peab selle koha pealt küll kõvasti kõikuma. Kontserdi lõpuks esineb riiklik akadeemiline meeskoor. Kolmusa süüdist, kuidas kalamehed elavad. Kalur tuleb punn, Kalamees naerab. Ja maine tõuse. Klitsiinigantserte kustub, väest. Hakati Mihkimust, Guyfoor. Ernesaks. Solist Eesti NSV teeneline kunstnik, sellist muuseumipuntki Raimond alango. Koori juhatab Nõukogude Liidu rahvakunstnik Naroomiastist keskavasse Juuse, Gustav Ernesaks.