Laula toole hõbepatule hallaolima releega. Vala või lausa ja tuule allotäie ka aega reedes teemadel. A'la talleni. Siiski programmi stuudiost jätkavad Silvia Karro ja Arvo Tomson. Aeg, mis jäänud, kuni kella üheni on täidetud Eesti õpilasmalevalauluvõistlustel lindistatud lauludega ja nende vahele mahub ka pisut mõttearenduslauluvõistluste toimumise kohta üldse. Praegu kõlab laul munaansamblilt Hellas. See ansambel oli 1976. aastal Puurmani keskkooliõpilaste ansambel. Toole olla. Vale. Ta relvaree ees ta. End reovee sinna, kus ta laulma Leedule kasvule anna orilaad, reeto. Arvo Tomson, sina oled kõik need lauluvõistlused kaasa teinud organiseerijate poole peal. Jah, juba 76.-st aastast hakkasime maleva kestab seda rida ajama ja lauluvõistlused kestsid meil 10 aastat. Ja see laul, mille me esimesena ette mängisime, oli spetsiaalselt pühendatud lauluvõistlusele ja selles laulus räägiti, et Viljandis Soldis esimest korda range žürii ees ja laulja oli nüüdseks tuntud raadiomees. Georg Pelisaar. Georg teeb praegu kaastajaid Põlvast Eesti raaderi üsna tihti. Lauluvõistlus on muidugi oma ajaloo jooksul üsna palju kuulsaid inimesi, kuidas öelda, areenile toonud? Eks nad tol ajal olid ju õpilased ja seal nad said oma isiksust esimesena võib-olla näidata. Aga miks siis üldse õpilasmalevas tekkis niisugune asi nagu lauluvõistlus? Kui ööpäevas on 24 tundi siis kolmandik sellest tehakse tööd, kolmandik magatakse ja ülejäänud aeg on ju puhkeaeg ja, ja selle selle kolmandiku poole peal siis laulul on väga suur osa. Need töö ja laul käsikäes ja lullilöömine Khani nagu malevlastele ikka peakski olema suvel noored inimesed koos ja peaks rõõmu olema rohkem kui seda karmi ja niisugust väsitavat tööaega või vähemalt sellele mõtlemist. No loomulikult, kui nooruses ka ei ole aega meelelahutusele, siis oleks hoopis imelik. Õmmi haigusest laulavad kuuseni noored ja laul on aastast 1984 ja lauluvõistlusel võitis teise koha. No ja ma ei ka Veiko. Ja. Ma saan siis ma Ei vaeva. Välja vaeva ei tablettidega. Ei? Looda. Lähme tagasi lauluvõistluste juurde 76 oli siis esimene. 76 sai ta nagu alguse Viljandi lauluväljakul, oli siis eelvoorus 21 ansamblit. Ja seal selgus, et et see välja pakutud mõte laulud tuua rahva ette omavahel võistlema oli õige, siin tuleks kohe ära märkida, et selle mõtte algatajaks olid tolleaegsed malevategijad Ville Varik ja Edgar Savisaar. Ja päris mitmeid-mitmeid aastaid. Ta raius seda seda tahku edasi ja, ja me jõudsime päris kõrgetele tulemusteni. Lauluvõistlustele oli iseloomulik ka see, et žürii oli üsna väärikas ja asjatundjatest koosnev. Ja kindlasti tollel ajal meil oli piirkondades komandöri asetäitjad komissarid eelvoorudes, nemad viisid läbi selle rajooniti piirkonniti. Aga vabariikliku lauluvõistluse žüriisse kuulus alati keegi heliloojatest Heino Jüri salu, Raimo Kangro, Gennadi Taniel, Olev Ehala ja Raimond lätte. Sellised mehed on siis meil suriides kaasa teinud. Ja muidugi on ikkagi alati püütud hinnata muusika ütleme erilisust ja, ja nagu seda laulu võlu, aga aga muidugi, ega need nii muusikalises mõttes aastad pole vennad olnud ja kõikidel aastatel noh, väga niisugust erilist laulu võib-olla polegi olnud või just vastupidi, ikka on alati olnud üks ilus eriline laul. Nojah, julgen öelda, et mõni aasta on väga Vägagi. Särav ja tähendab tahtsin paremat sõnal tähendab vägagi palju häid laule välja tulnud, nii et ühe aasta kolmas neljas koht või isegi viies oli kindlasti parem kui mõne aasta esimese koht. Ja kohe ka võrdluseks kolm laulu järjest. 1978. aastal võitis lauluvõistluse Võru esimese keskkooli Trio lauluga malev. Meie viimane vaade 1982. aastal vallutasid lauluvõistlusel kuulajate südameid puber pillid ja nende m m m. Marju marjade. Elatarri. Notarid. Ja juba. Ta. Aasta hiljem, 1983. aastal võitis lauluvõistluse Kuusalu keskkoolinoorte laul. Ma tunnen, et olen malevlane. Erinõuded päiksele. Jõuga. Kaasa ütelda, et tööle sõita. Ja muidugi algusesse ei läinud ju kõik nii ludinal lauluvõistlus lihtsalt aasta-aastalt kogus hoogu ja millal neid õitsejad? No õitseajad olid võib-olla kaheksakümnendatel, nii et kolm-neli aastat, et läks nii-öelda sisse harjumiseks. Ja ka organisatsiooniliselt ta oli juba meil. Eelvoorud toimusid nii Tartus, Tallinnas, Pärnus, Rakveres. Seal juba teati, et kevad, märtsikuu sees toimuvad sellised üritused, võimendused, kõik olid juba juba teada, et õpilasmaleva selline üritus tuleb. Esimesed aastad kindlasti olid ju väga, vägagi rasked. No kui veel mõelda lauluvõistluste peale sisse üks omapära oli see, et kui mõelda tolle ajastu vaimu ei lauldud kunagi ainult malevalaule, vaid alati oli ka üks lisalaul veel, mis oli millelegi pühendatud. Lauluvõistluse juhend pidi nägema ette, tähendab juhend ju kinnitati kõrgete büroode poolt ja kui ei olnud seal pühendust, no näiteks 80. aastal oli lauluvõistlus pühendatud Vladimiri lits Lenini 110.-le sünniaastapäeval. Tagantjärgi mõelda, milleks peab siis sellist pühendust olema? Me alati siis palusime teha, et üks laul oleks puht malevateemaline või aga teine siis pidi olema kas siis üldtuntud komsomoli laulva ja ka see oli ka usaldada selline nõue, et sinna alla mahtus palju ja ja kes oli leidlik, leidis selle õige laulu. Tahtsin just omalt poolt öelda, et alates 77.-st aastast tegelesin ise õpilasmalevalauluvõistlustega, tegin malevasaateid suviti ja, ja talvel tingimata olin lauluvõistlusel ja sel aastal paistis silma, et kus olid ikka vähegi nutikamad ja leidlikumad poisid-tüdrukud, siis nad üllatasid tõesti särava esituse ja, ja kerge huumoriga ja ka väga tõsistel teemadel. No kodumaa teema seal patriootiline laulja laul komsomolis ja nii edasi ja nii edasi, nii et mõned näited tänasesse tunnis, ma usun. Mis ma nüüd ette mängime, võib-olla toovad ka praegustele kuulajatele, kes pole õpilasmalevalauluvõistlustega eriti tegemist teinud, võib-olla pisut muigegi näole. Üks näiteks oli võru trio, kes võitis lauluvõistluse 1978. aastal ja neil oli siis niisugune komsomoliteemaline laul. No mis on paljuütlev ka praegu? Kommuni muinasjutuprints veidi, et. Ta hüvanguks võitlusekstreti iga päev, iga iga tunni. Kommunism pole tehaste. Ja välja neil idivoolus koduste toimetuste rütme, inimsuhete eluvoolus, voorusi igasse paika loomilookusi haaras keel, kellel sõprades liin palav ega ole küps kommunismi. Pliidi pottide korteri linna mitte tähele joonistame, ei pidanud sellele vastu. Maga patjadest rahuni. Kommunistliku maailma vas. Niipea ei ta ju see nagu kadugada nonii, võiva koid rikkuda, puudusin mu. Samale lainele jääb Pärnu teise keskkooli ansambel aastast 1980 oma lauluga sinine rätt. Komsomolihoiatus malevlastele ja mõningatele malevad juhtidele lauldi 1983. aastal. Talv on ta väga küürumann. Ja tunni teemaks valitud oli väärikus. Klassiruumi. Ta vaikselt tõi sotsiaalsus dharma, ta on vääritu. On preilil särgid, triigitud ja press teinud pükstesse kiivi ja lipsu, mis kõri all võib julgelt välja lugeda soli. Äkki siis ka oksa oli, küll juhtus, ma ei pea. Just Luige püüaks Andrea rulloode Randepab baleva, maadame Valdek. Sellist kutse veel kunagi kuulnud olema. Pärast palju teha, mõtle. Ikka alati mälu. Kui osatakse olla origina Reaa, mis suus või aetakse nad see giid ei see ega teine sõna on, andke andeks. Linnapea väidetakse köik lollus, mis sai tehtud Ammaleva ei. Häid ega tee on juures vale, reha ei. Tekkinud. Taks maimuke, kuidas välja näeb, ole üldse aimu elevandi tunned ära tema pikast loendist, milles taga tun ära. Tolli tahetakse näha karvas naerunäoga koll kes teeb hirmsat moodi nalja, pulli aga lolli Rhodos lastel räägitakse, sügavamad kured, lapsi, defitsiidi küsimus on kuremure. Lasteaias näidatakse Bellelt karvad, trall kõigi rõõmu, jumala aga suu naerul, silmad ja Ellis äkki vaja malevlase saada ka maskoti. Mõeldi välja sõna vaim ja lapsed Haiti sotti. Vaimne kant. Vaataja kibeda kahetsusega äri, vankrirattaid, akna kraatili saada vaimis läände hulgad, karjub, ta. Käratab terve mõistus talle hullu vaimu vastu, määratleb. Nali õige kvaliteetne torti. Kokkutulekul Faid, kassid, koerad torti. Ja öeldi veel, et selle Ergma Wen maleva ei soo. Kuid mina jätaks haavli osa vaimule ja ise oleks kai. Talv on täies jäegaseeruma, on, Ja tunnile emaks valitud Aunini väärikus. Ja kassiruumi aknaklaasil kuninglik ja. Ta vaikselt täitev seadustena et lärmata vääritu, vääritu, vääritu malev ju, kui armastus, kui kodu, Vi killuke suugoduma. Saabuma seda paremaks ja ära määri. Ei veena andajaige, maleva ei, muutuks kolleeg. Lust on ikka lauluvõistlustel alati kaasas käinud, lisaks sellele, et hirmsasti alati närveeriti ja katsuti teha ikka oma arvates hästi head laulu ja sõnade sisu ja, ja väärtus oli ka omaette muidugi alan, mida arvestati zürii poolt. Sõnad on andnud võib-olla vähem võimalusi. Jah, meil sõnade poole peal oli ka žüriis kompetentne inimene August Eelmäe, kes väga kannatlikult ja, ja pikki aastaid meiega koostööd tegi suur-suur tänu talle velgi tagantjärgi. Ja ma ütleksin, et väga paljud laulsid ikka väga noh, lembelaule ja tundelise laule ei olnud need kõpla, vagude ja kõpla ja peedivagude laule nii väga palju. Ja need hakkasid võib-olla neid tegijaid iseendidki lõpuks ära tüütama ka sama sele sündis lauluvõistlustel üsna hulga üsna ilusaid ja väga südamlikke ja minu arvates lausa klassikalisi laule. Ma ütleksin, et üks klassikalisemaid laule õpilasmaleval praegu on veel aastate tagancy oruveski 78. Selle laulu laulsid 81. aastal lauluvõistluse kontserdil rühma ansambel mahu 80 ja see laul vallutas südame. Ta lausa vallutas nii žüriiliikmete. Ja kui nüüd ta maleva veteranidele siin oli alles maleva sünnipäev ja ja ikka lauldi neid vanu laule. Ei tule. Ja saime tunneksuaagaabee maiku. Et kõrvad hingas männimetsa. Ja nina, siis tehes need kollast vaiku. Tulge kuulake. Tuulevaikset laulu vaadake elu läbi heinamaa risti kuuluttidega. Pääsuke söönuks saada taeva, sinivalge ja oma pisaraid näha silme ees ka siis, kui päike loojub. Heinamaareisi kuuluti kaudu. Vihmapiisad või tai keedee rollade. Tulge ja tutvuge maleva soolade liigagi ilus aadrey. O g lakke, kes veel pole kuutuur? Ma ei eksperdi laulu. Vaadake elu läbi heina. Just niisuguseid laule tegid, esitasid ütleme veel üks kord need erilised isiksused, kes siis õpilasmalevalauluvõistlustelt välja kasvasid, neid oli üsna palju. No võtame kasvõi ansambel, miks jutita, kes tuli ja võitis südamed ja siiamaani on nad jäänud lauljateks. Jah, praegu on muidugi, tuleb öelda ka ansambel kapell, kes on täiesti malevast välja kasvanud või maleva ajal välja kasvanud, 1009 80. aastal said nad esimese koha. Ja, ja oh palju palju teisigi ansambleid. Miks jutita, temast sai justament justament ja ja nende esimene esiNemine on ka täiesti olemas, nii, kuidas nad tulid seal saalis lavale ja ja vallutasid südame. Jah, 81. aasta esikoht on, miks jutit ansamblile? Aga ilmselt ei tea, mida meie nimi tähendab. Niisiis palun mida iganes keegi soovib, miks jutitaat on meie eesnime algustähed? Palun, Jaan, tema on meist see, kes mitut jumalat teenib, näeb välja niimoodi ja mängib kitarri. Urmas. Tõhk Toomas. Ivo. Tõstiit. Ja aa Andres. Nüüd aga proovime teiega ühe ühislaulu maha pidada. Kui mina oma käekese üles tõstan ja seda kolm korda õhus hoogsalt viibutan, siis peate teie kõik ja, ja kaasa hõikama. Palun teeme, kui ka proovi. Pole midagi. Hakkame pihta, hakkame tuiskama. Iga mees on oma saatuse sepp ja oma ala ja ja, ja, ja. Ja. Ja ja, ja. Ta päid sa ta päid päid. Lõhede Tallinn pole enam kaugel. Tallinnal Ivor Avadiceroomine teenib nüüd rüütel? Ei, see pole lihtne. Ma tunnen Ivot ühe mehe endaga kaasa ületamine. Meid. Mure ja teistele olgu. Ja nüüd siis ka nende võidulaul aastal 1981 Eesti õpilasmalev. Eesti õpilasma. Pila. Nagu. Ta lood. Ja kui eemaldada? Alevi. Siis omal ajal malevlaste hulgas oli populaarne Kadri Kask ja Baiba Pitškova käis just koos, tegin neid ilusaid tunde laule. Nemad tegid jah, päris mitmed-mitmed, aastad, nad isegi katsetasid veel peale oma maleva aja tahaks ära märkida võib-olla ka sellise mehe nagu Mart Siimar kes 81. aasta lauluvõistlusel. Ta oli siis veel noor koolipoiss, julges tulla suurele lavale ja, ja laulis ikka t tore malevasuvi toredalt ikka laulu ära. Aga üheksa aastat hiljem tema laul oli juba laulukaare all üldlaulupeo laul homme. Kadri Kask ja Baiba Pitškova tulid 1982. aastal oma lauluga suvi suur kui maalritöö küll kolmandale kohale, aga võib küll väita, et see on malevas üks armastatumaid laule olnud, nii et laul, suvi suur, kui maalritöö. Jälle võtan, omasipsikusin. Kuivatan talvise. Andesta, kui ta sulle näkku. Lauluvõistluse laulud olid alati kujundatud kuidagi nii hetkemeeleolule või talvel mõeldi suveleja ja suve lauldi võib-olla siis ainult suvistest töödest, lauluvõistlused kasvasid ja kosusid. Ja Eesti õpilasmalev on minu arvates üks rikkamaid organisatsioone selles mõttes, et sina, Arvo võtsid oma õlgadele selle töö, et hakkasid tegema õpilasmalevalauluvõistlustest arhiivi ja see on sul hästi edenenud. Mis on üldse ilmunud ja olemas õpilasmalev arhiivis. Nende arhiividega on ikka nii, et esimesel aastal ei tea ju, et järgmine aasta ja ülejärgmine aasta materjal võiks kujuneda kunagi. Lausa taga nõutavaks või ja siis tekkis jah, tõesti mõte, et et see, mis veel Eesti raadiol oma kabineti sahtlis veel on, et need tuleksid säilitada. Sina, Silvia, oled muidugi väga palju oma sahtlipõhjast meie arhiivile andnud. Pikalt mitmeid aastaid tegi Toivo Lipstok väga häid saateid meie arhiivi abiks. Kõik need laulud, mis nüüd arhiivis meil on, need oleme ka kataloogi pannud. Et oleks hea praegu leida ühe või teise aasta laulud üles. Peale selle on meil ilmunud ka kolm laulikut. Kui 10 aastat tagasi 81. aastal andsin välja. Esimese argliku suleproovi selles mõttes, et siirdusin ise trükikotta tööle ja ja meie asutusel oli nii palju võimalusi, et nad hakkasid meiega. Tulid meie soovidele vastu. Esimesel aastal Glavlit veel meid eriti ei kimbutanud, aga juba teise ja, ja eriti kolmanda laulikuga läks juba päris raskeks. Esimene laulik on väga ilus, ilusti kujundatud. Tõesti, laulik, siin on sees sõnad, noodid. Et iga rühm võiks selle laulu selgeks õppida, kui ta tahab vähegi. Nonii, teine ja kolmaski, siis sa ütlesid, kolmandaga läks raskeks. Kolmanda laulikuga leia 86. aastal ma juba sain kogumikku nii-öelda valmis. Nende laulikute trükiks ettevalmistamisel on väga palju aidanud ka Venno Howl ja Neeme Tamm, Paur, kes graafika, noodigraafika kuulas kõik. Et kõik noodid oleks õige pikkusega ka noodikirjas. Ja kui oli juba materjalil jah, trükiks valmis, siis Glavlit ei leidnud kuidagi võimalikku seda avaldada tollel ajal isegi praegune raadiojuht. Peeter Sookruus püüdis õla alla panna selle lauliku avaldamisele. Aga siis jah, aasta läks ikkagi mööda ja ja siis me pidime kirjastuse valguse kaudu siis ta vormistama ja me õnneks ta saime ikkagi nii kaugele, et ta läks sinna sisse nii nagu meie tahtsime. Lisaks laulikutele on õpilasmalevalauludest ka kassett. Ja meie arhiivis on veel talletatud ka viienda veerandi laulud, mis on Eesti televisioon väga tihti siin rahvale näidanud. Nii et talletatud on Nii et igal juhul on õpilasmalev oma laulus võistlustega teinud noortele inimestele piisavalt palju head andnud võimaluse teha ise laule, laulda teistele ette ja oma loomingut siis lasta elama, jääda. Ma usun, et praegune tänane laulusaade võib ilmselt paari-kolmekümnele 1000-le tolleaegsele malevlastele maleva juhile südame soojaks teha. Ja jäägu siis need malevalaulud ja maleva unistused ja maleva mõtted neile ka tänaseks ööks veel sinna unenägudes kõik ööd. Stuudios olid Arvo Tomson ja Silvia Karro ning dile jääb kõlama 1984. aasta võidulaul kose 83. Kuivaid.