Meie tänane saade, sisse vaatamine on järjekorras 13.. Stuudios on Tiit Made ja Jüri Hansen. Tiit, kas see number 13 hirmutama hirmutanud 13 on olnud neur arvuks, ma olen sündinud 13. kuupäeval ja üleüldse, kui elu on numbriga 13 kokku viinud, see on siis ikka asjale kasuks olnud, nii et ma loodan, et tänane 13. esineja selles sarjas Eesti rahvale meeldib. Sinu perekonnanimi made on üpris haruldane. Kas sa tead midagi lähemalt oma esivanematest ja sellest? Kust see pärit on? Seda ma täpselt ei tea, kust see nimi pärit on, aga seda ma tean, et kunagi ammustel aegadel sadakond aastat tagasi ei olnud see nimi, made, vaid oli kaks aad seal vahel maade. Aga siis ajapikku on üks ära kadunud isa uksesilt. Veel 30.-te aastate algusest oli kahe aaga. Aga isapoolne suguselts tuleb Paldiskist ja emapoolne sugu on Tallinnast kolmandat, neljandat põlve. Mida sa mu esivanemates tead üldse olete kunagi uurinud perekonna ajalugu? Jah, see on parasjagu praegu kaalne. Madede suguvõsa uurib seda. Ja no näiteks minu isapoolne liin on mõneti ühes asjas välja paistnud jutumärkides, kui nii võiks öelda. Vanaema isa, ema, Juulia Lisette neiuna Rootsi oli Amandus Adamsoni juures majapidaja annaks noore tüdrukuna ja Amandus Adamson on tema järgi teinud, siis selle kujumis Russalka peal seisab ja risti üleval hoiab selle inglikuju. See on siis vanaema, nii et alati, kui sealt mööda sõita või minna siis pilt läheb peale ja, ja ma tunnetan vanaema manitsust, et poiss, vaata, mis sa teed. Kas sa vana nägid elusat ka? Jah. Ma olin seitse aastat vana, siis vanaema viimati nägin ja mäletan teda õrnalt ka veel. Kui neid vanu lapsepõlvepilte vaadata siis üks pilt on päris kena, kus ma puuhobuse peal istun sel ajal, muidu olid need Puusti hobused väga moes. 40.-te aastate lõpul. Aga räägi lähemalt oma emast ja isast. Ema on nüüd aasta surnud natukene rohkem. Esimesel septembril saanuks ta 76 aastat vanaks. Ema oli naisterätsep või juurdelõikaja kogu oma elu mis ta tööd tegi ja sellepärast aga mõneti karistada sai. Ta töötas nii kolmekümnendatel kui ka neljakümnendatel kui ka viiekümnendatel aastatel ühes ja samas majas ja siis mitme valitsuse all. Ja siis, kui tuli see valitsus, mis siin tänase päevani kestab siis ühele Päeval sai ta 15 aastat selle eest, et ta oli teinud tööd ka saksa ajal. Aga pärast rehabiliteerimist sai ta jällegi ordeneid ja kommunistliku töö lööklase aunimetuse ja nii edasi ja nii edasi. No ema oli tavaline tööinimene ja rohkem midagi siin öelda ei ole, eks Ta kasvatas seda poega nii nagu oskas ja nii nagu need vähesed võimalused lubasid. Isastaga õieti ei tea midagi. Isa sai otsa 42. aastal Velikije Luki all. Siis, kui Eesti sõjamehi seal nälgas hoiti ja nagu räägitakse, ilma relvadeta saksa tankide vastu saadeti. Isa oli elektrik, elektri, Montöör, ettevõtja töötas ka pärast seda riigipööret Tallinna Elektrijaamas. Ja see on siis ka kõik, mis tänase päevani minuni informatsiooni on jõudnud. Kuidas täpselt temal see ots seal Velikije Lukis tuli, seda ma ei tea, nii et kui keegi kuuleb kes isaga koos seal oli, võib-olla siis annate mulle sellest teada. Selle saate juttu on kujundanud muusikaga Tiiu Hansen Tiit Made poolt soovitud paladest. Tiit, millest osa muusika sinu elus üldse etendab? Väga palju suurt osa ma ise olen vilets viisipidaja vilets laulumees ja abikaasa ei luba mul kada Elagugi laulda, sellepärast et rohkema Uusel laulan, kui seda neid sõnu korralikult välja ütlen, kuid seda enam on mulle meeldinud plaate kuulata, raadiot kuulata, Maci peale, lindistada juba kutsikast peast peale. Ma mäletan väga hästi noorest peast, kui meil rock n roll moes oli ja sel ajal veel oli kasutusel niisugune magnetofon nagu Elfa, kus oli kiirus 78 ja kaks ketast üksteise peal. Ja siis ma mäletan, et ka sel ajal oli kombeks seda kuulata võimalikult kõvasti ja valjusti ja siis me poistega maja poistega tegime niimoodi, et panime maki toa akna peale, keerasime nii kõvasti, kui saab ja siis õues kuulasime ja loomulikult võite arvata, kuidas aja inimesed meisse suhtusid. Aga samal ajal ma pidasin lugu ka juba siis maarjalantslast ja teistest ooperilauljatest ja oli väikene plaadikogu, mis vajus siis vahepeal rock n rolli ja biitlite ja tennis Russosse Jäneda muude Tom Johnson jäinglapalt hambaticki aegades unustusse. Aga nüüd on tulnud see gaasi ja mõneti ka kolleeg Vambola põdra õhutatuna, kes ooperimuusikast väga lugu peab ja silmaringi selles osas on laiendanud. Ja üldse klassika on väga südamelähedane, eriti on mulle meeldinud klassikatöötlused. Sa oled raadios teinud üsna palju saateid ja neid muusikaga kujundanud kuidas raadiost tulid raadiomajas nagu oma inimene. Araabiasissetulek on juba ammustest aegadest Seli 1958. aastal, kui kuulutati välja esimene konkurss Noorte reporterite Klubi liikmeteks astumiseks oli Aado Slutski idee ja tema juhtimisel ja ideoloogilisel juhtimisel see siis korraldatud sai ja mina olin siis esimese lennu hulgas. Seal oli näiteks Ants Vain ja Ago Künnap ja, ja sellest ajast siis me seda õpetust siin saime. Kuulasime Valdo Pandi, Ivar Trikkel ja Rein Karemäed ja kõige toredam oli see, et me saime kohe otsekohe oma käega hakata saateid tegema. Raadios ja televisioonis on tööl kümneid ja kümneid Noorte reporterite klubi kasvandik ja seal on siis paljud Reet Made ja Mati Talvik ja Toomas Uba ja Harri Madskim. Ja ma ütleksin, et sama palju on kaadrit meie raadiole televisioonile valmistanud ette sama Noorte reporterite Klubi kui Tartu Ülikooli ajakirjandus. Kateeder. See oli jaoks väga viljakas ettevõtmine. Ma tahtsin just küsida, et kas sinu abikaasa Reet Made ka reporterite Klubi kaudu tulisema perekonda See on tõesti noorte reporterite klubi kaudu. Mina olin esimese lennuinimesena selles žüriis, kes siis võttis vastu teise lennu jaoks noori koolilapsi, meie olime siis juba vanad kalad, kui meist aasta nooremad tulid. Ja seal oli ka siis Reet Jõe Otsa nimeline noor neiu kollases kampsunis ma mäletan. Ja tema oli väga edukas, eriti kenasti kirjutas ta kirjandeid ja temast sai hiljem siis noorte reporterite klubi president ja mõne aja möödudes siis. No ma ei julgeks öelda, et mehed naisi võtavad. Põhimõtteliselt ikka naised võtavad mehi, ainult et targemad naised ei tunnista seda, et nad on mehe võtnud, vaid jätavad mulje, et vastupidi, olnud nii, et siis nagu kuidagi nagu võeti ära või nii. Lähme nüüd tänasele päevale lähemale. Ma mõtlen, et kui ma hakkan sinu ametit kokku liitma, siis tuleb üsna hea pikk nimekiri, noh, ma ütleks, majandusteadlane õppejõud. Mitmete raamatute autor, välispoliitika, majanduskommentaator, ole poliitikule, Nõukogude Liidu rahvasaadik. Oled Eesti vabariigi ülemnõukogu saadik. Sa oled tootmisinsener teatud Kundas tööl olnud. Oled Eesti ettevõtjate erakonna juhatuse esimees, Olev perekonna isa. Kokku tuli vist küll üks, üheksa ametit, 10. õnnelika. Ja miks ka mitte, sest see koputab uksele. Tallinna inimesed on ilmselt kätte saanud selle suure talongide lehe, see on nii suur, et kui teile seda jagatakse, siis tekib niisugune mulje, tuuakse telekodus ülespanemiseks, plakat au tööle või elagu NLKP. Seal on talongid peale trükitud ja neid on palju. Neid on iga kauba ja iga eluala kohta. Ja sellest lähtudes võib öelda küll, et, et nälg võib meil olla järgmine kaaslane kõvasti ei pinguta. Aga eks nendest ametitest on kasu olnud, sest kus sa ikka eluks kogemusi saad, kui sa oma naha peal tundma ei õpi. Tore on küll teiste inimeste elukogemusi raamatutest lugeda ja üht-teist sellest ka arvesse võtta, aga kui sa ikka oma naha peal läbi ei ole proovinud siis ei usu, et lihtsalt maailmas niimoodi võib olla. Missugune neist ametitest sulle kõige hingelähedasem? No perekonna isa, see minu igapäevane olemine oma kodus, kus on turvaline tunne, mille nimel tasub üleüldse pingutada. Sest et ma ei ole veel nii teadlikuks saanud, et ma ütlen, et me teeme tööd ainult ja üksnes ühiskonna arendamise nii-öelda Eesti vabariigi või ja varasematel aegadel, ühe teise idee nimel, vaid ma ütleksin niimoodi, et ma olen pingutanud oma perekonna oma elatustaseme tõstma, mis selle nimel, et lihtsalt hästi elada, võimalikult hästi elada, niipalju kui olu suhted lubavad. Aga mul on olnud õnne selles mõttes, et mul on huvialad ja hobi on minu tööga kokku langenud või ütleme, see jõud, see juhus, see kõrgem võim, kes on eluteed juhtinud, see on mulle ette veeretanud niisugused ametid või võimalused neid ametit pidada, nagu nad on olnud. Ja ma ütleksin, et just nimelt Eesti raadios töö tegemine ja eesti raadio inimestega suhtlemine ja ütleme, see välispoliitika majanduspoliitikaga kokkupuutumine, võib-olla lõige mulle baasi erilise baasi, just nimelt selleks, mis on praeguseks poliitiku tööks vajalik ja õppejõu amet rahanduse sügavuti õppimine just nimelt makroökonoomika või maailma majanduse tundmaõppimine 23 aasta jooksul on loonud pinna selleks majandusalaseks, poliitiku tööks, mis parasjagu praegu on aktuaalne. Mul tuleb meelde üks episood meie paljudest kohtumistest, mul jäi niisugune mulje, et et sul on perekond väga kallis, see oli nimelt siis, kui sorid NLKP liige ja kui partei oma väära sammu teinud poega otsustas kutsuda korrale, sellega ta keelas ära tal esinemise raadius. No minu teada ka televisioonis ja ajakirjanduses. Ja kui me siis seda asja arutasime, siis sinu esimene küsimus oli, et kuidas ma seda Reedale ütleb. Nojah, nüüd tagantjärgi ei paista see asi sugugi nii traagiline olevat. Kui ta oli siis, sest tõesti 80.-te aastate algusest kuni 87. aastani välja sattusin ma niisugust see masinavärk ja vastuollu valitsevate jõududega, et. Kasvatati mind töö tegemiseks keelamisega, sest et jah, ettevaatamatult sai oma arvamusi avaldatud siin ja seal, kus ei oleks pidanud seda tegema, oleks pidanud keele hammaste taga hoidma. Teisalt pandi ju kõik väljamaa sõidud kinni, sest ütleme, rahvusvaheliste majandussuhetega tegelejale ja väliskommentaatoril ei ole tõesti suuremat karistust, kui sa ei saa otseselt kokku puutuda sellega, millega tegeleda oma tööga. Sa ei saa statistikale ligi, sa ei saa mingeid kontakte, sa praktiliselt ei saa oma ametit pidada. Ja kui tuli siis veel sahmaka kaela, seega et ei tohi esineda kommentaatorid, no siis oli, mul tõesti tekkis niisugune mure, et noh, et peaks nagu jälle minema naise ülalpidamisele, nii nagu see aspirandi ajal oli, kui naine tegi raadiotööd ja, ja teenis tunduvalt paremini kui aspirant. Aga nüüd juba on aeg nii palju edasi läinud, et eneseuhkus ei lubanud seda. Aga nagu ma ütlesin, tagantjärgi paistavad asjad olevat palju toredamad, nii et isegi nüüd mul on hea meel, et ma suutsin ära võidelda, selle veenda või ütleksime niimoodi surnuks. Äkki ta neid inimesi, kes otsustasid, kas mind parteist välja visata või mitte? Võitlesin tõesti, nii palju, kui ma jaksasin, et nad seda ei teeks, sest ma teadsin, et kui nad oleks mind 84. aastal parteist välja visanud, siis oleks olnud lõppõppejõu tööle ja esinemised raadios ja televisioonis absoluutselt lõpp, kõik sellega, mille nimel ma olin ennast ette valmistanud. Ja siis jäigi nii, et range noomitus arvestuskaardile kandmisega. Aga neid oli väga tore. Möödunud aastal seitsmendal novembril pidulikult panna parteipilet lauale ja öelda, et aitab kallid sõbrad, meie teed lähevad lahku ja oleks nad mu välja visanud, siis võib-olla oleks see kriitika praegu minu aadressil, mis ja kõikide teiste nende inimeste aadressil, kes kunagi kommunistlikusse parteisse kuulunud, võib-olla olnud väiksem. Kuid võib-olla ma ei oleks saanud nii palju elukogemusi, kui ma sellest Trallist läbi käies neid olen saanud. Tuletades meelde seda päeva, kui sa astusid kommunistlikku parteisse. Mis sind sinna viis kommunistlikusse parteisse astumine ta ühe asja teeme selgeks. NLKP-s on kahte liiki inimesi, on kommunistid, jaan, parteilased, tähendab, kõik, kes NLKP-sse kuulusid, ei ole sugugi mitte kommunistid. Ja mind siin möödunud aastal eriti hakkaski häirima, kui üks ja teine kõrge ülemus ütles, et kuidas sina, kommunist sai niimoodi või naamoodi talitada, siis ma ütlesin, et major kommunist olnud, ma olen parteilane. Tähendab, asi oli väga lihtne ja proosaline sai kaitstud ära kandidaadiväitekiri kapitalistlike riikide Andruse peale ja suunatud tööle Tallinna Polütehnilise Instituudi poliitökonoomia kateedrisse. Aga seal, et pidada õppejõu ametit, pidi olema kõik ühtepidi mõtlejate ühingu liikmed. Kes ei ole, võib ära minna ainult assistendina, tähendab kogu see töö. Ma olin siis 31 aastat vana, kogu see töö, mis siis oli tehtud, oleks olnud sellel hetkel null ja lihtsalt mul ei jäänud midagi muud üle. Oli ainult valida, kas ma jään nüüd õppejõuks või lähen kuskile mujale ära. Iseloom oli nii nõrk, et ma otsustasin, et ma siiski ei hakka jälle otsast peale. Jätkan seda liini ja no ja siis. Lasin ennast võtta parteisse. Nojah, mina olen ka natukene majanduse kokku puutunud ja minul on küll niisugune veendumus, et inimene, kellel on pisutki majandusalaseid teadmisi, see peab olema täielik utopistid, võiks olla ühtlasi kommunist. Mul jäi, see on absoluutselt võimatu, eriti hea meel oli mul hiljaaegu lugeda Nuikini järgi tiklid rokonjokist, mis nüüd ka jooksis läbi. Meie rahva häälest selle kohta, et noh, et kuidas see Marxi teooriaga siis nüüd teooria tegelikkus on kokku langenud. Raadiokuulajad arvatavasti on lugenud, kes ei ole, soovitan soojalt, nimelt seal selgub noikini analüüsist, et need riigid mis peaksid olema sotsialistlike riikide tundemärkidega, on meie mõistes nagu Rootsi ja Soome ja Taani ja Ameerika Ühendriigid ja Austraalia. Ja need riigid, mis Marxi järgi kannavad kapitalistliku ühiskonna tundemärke. Need tundemärgid on kõik olemas Nõukogude liidul ja teistel sotsialismilaagrimaadel juba pikemat aega ja seepärast Kallid sõbrad, kes on mulle eksamit teinud, neid on oma 1300 inimest, ei lase mul valetada, ei nõudnud ma tõesti kellegi käest Marxi tsiteerimist ja mitte rohkem konspekteerimist, kui oli häda vajalik näiteks kursusetöö tegemiseks, nii et juba siis paistis asi olevat natukene metsa poole, eriti sotsialismi poliitökonoomia. Mis tõmbas üldse majandusteaduse valdkonda. Jälle pime ihus? Jälle pime juhus. Õieti sattusin ma polütehnilisse instituuti. Juhuse kaudu, sest et sel ajal, kui oli kooli lõpetamisel ja ja oli vaja otsustada, kuhu kõrgkooli minna olin, mängisin võrkpalli. Eesti NSV koondises kalevis. Jaa, see selles rahvaste spartakiaadil ja oli vaja siis kuskil kõrgkooli minna viimases avalduse kirjutasingi polütehnilisse instituuti, jättes täiesti lahtiseks teaduskonna ja eriala ja sai siis Moskvas ära käidud ja kui ma tulin tagasi suure huviga, vaatasin, et noh, et kuhu mind on pandud. Selgub, et siis oli pandud Polütehnilise Instituudi kõige Bristiisikemasse teaduskonda, elektrotehnikateaduskonda ja tööstusettevõtete elektrifitseerimine automatiseerimiserialale. Kolm kursust ma kannatasin ära. Aga siis ma enam ei saanud aru, kas vool tuleb juhtmes minu poole või läheb eemale. Ja pöördusin siis majandusteaduskonna dekaani poole, et olge nüüd hea mees ja, ja kui neid vähegi saaks, et saaksin majandusteaduskonda üle tulla. Lakkasid aru saama, kui ta pidine majandusprotsessid kulgevad Nõukogude liidus. Oh ei, absoluutselt mitte. Sel ajal ei olnud mingisugust ettekujutust, kuidas maailma majandus või vabaturumajandus areneb. See hakkas mulle selguma alles pärast 1960 seitsmendat aastat, kui ma aspirantuuri läksin ja Soome majandust uurima hakkasin, alles siis hakkasid silmad avanema ja pilt läks hoopis teiseks. Kas sa kahetsed oma valikutes majanduses vastused? Ei, no kus ma seda kahetseda saan, aga seda ma ka ei julge öelda, nagu paljud ütlevad, et kui ma peaksin uuesti valima, et ma siis ilmtingimata selle valin? No ma lihtsalt olen jõudumööda püüdnud sellega hakkama saada ja see on mulle palju rohkem sobinud kui ütleme seal elektroonika või keemiainseneriala, sest et see mulle lihtsalt ei istu. Ma ei saa paljudest asjadest aru. Kas sa nüüd tahad head elukutselist poliitikuks ja üldse, mis poliitikasse tõi? Nojah, täna võib ju öelda, et elukutseline poliitik mõningaseks ajaks, nii kaua, kui see ülemnõukogu koos on ja nii kauaks, kui rahvas mandaadi on andnud. Elu veeretas ette selle võimaluse, see oli seoses siis selle ettepanekuga, mida läbi töötasime Eesti regionaalsele majanduslikule iseseisvusele viimiseks, ega siis ei olnud ka mõtet peas üleüldse, et noh, et peaks nagu hakkama poliitikaga tegelema vaid majandusmehe aspektist rahvusvahelist majandust tundva inimese aspektist. Saia ühte ja teist asja seal analüüsitud. Aga siis ta siis tekkis loengud ja esinemised ja poliitiline võitlus ja valimine liidu rahvasaadikuks ja ja kuidagi nagu iseenesest läks ja nüüd on siis nii, et vahetevahel viskab küll üle ja mõtlevad, et mille nimel, et oleks võinud mingi firma olla või targad mehed, kõik ajavad seemneid firmade asju ja sõlmivad majanduskontakte võiks ka ju ometi olla, sest mul on kaunis palju tuttavaid sidemeid oleks välistanud maailmas just nimelt ärimeestega, et võiks ka ajada, aga ei ole võimalik selle rongi pealt maha minna või laeva pealt maha minna, et kas siis läheme üheskoos edasi või upume koos. On meil olnud mõningaid poliitikuid, kes on vahetanud ametit väga osavasti võib olla hingerahu huvides, neil on, närv puhkab palju rohkem kui meil, kes me seal toompeal oleme või ütleme, poliitiliste erakondade vahelist võitlust siin parasjagu peab. Kui õigesti oskasid kujutada nõukogude liidu arengut tol ajal, kui sa kandideerisid NSV Liidu ülemnõukogus. Selleks ajaks oli juba ausalt öeldes majandusliku aspekti pealt pilt selge. Ma olin nii palju seda Nõukogude liidu majandust uurinud ja õieti sel ajal ei olnud ju veel meie oma statistika kättesaadav, kuid mina sain tänu oma rahvusvahelistele sidemetele kätte neid materjale, mis nõukogude liidu kohta kirjutati välismaal. Ja seal oli analüüs hoopis teine ja seal oli juba pilt selge, kuhu suunda see asi läheb. Küsimus oli aga hoopiski muus. Küsimus oli selles, et kas olles liidu rahvasaadik ja seal Moskvas selle karusselli peal sõites on võimalik midagi ära teha, on võimalik seda asjade kulgu kuidagi mõjutada või mitte. No vähemalt ideid vähe malt välja öelda, ütleda kuluaarides tööd teha. Aga maamajanduse poole pealt oli nüüd lagunemine selge, kuid seda ma ei osanud küll ette kujutada, et poliitilises plaanis Venemaa ja Nõukogude Liidu lagunemine nii ägedast käima läheb, et need vastuolud nii teravad on, nagu nad olid, sest kamina olin väga palju kuulnud. Ja ja vahetevahel isegi kippusid uskuma, et homo homosovjetlikus on juba niimoodi valmis ehitatud ja loodud ja ongi üks ühtne ja nii edasi, et meil hoitaksegi suupulgaga kinni, et me ei saagi enam üleüldse sellest Trallist välja, sest aeg-ajalt tundus olukord kaunistatud. Ütles, et ma lubasin oma eelmise küsimuse väikese ebatäpsuse. Siin tulite NSV Liidu rahvasaadikuks, kas sa tol ajal tahtis kandideerida ka ülemnõukogu saadikuna? Moskvas sa pead silmas ja ma olin selle 11 nimekirjas, kes pidid asuma täiskohaga tööle Moskvas. Tõsi, see valik toimus sel ajal, kui ma juhtumisi olin kuskil ära, nii et ma ise selle hääletamise juures ei olnud. Kuid õnneks ma ei tea, võib-olla tänu varasemale sporditegemisele, reaktsioon on veel jäänud alles. Ja siis, kui tekkis Moskvas niisugune situatsioon, et et tõsteti üles küsimus, et aga selle 11 hulgas ei ole ühtegi vene keelt kõnelevad saadikut ja siis meie kõrged juhid olid käinud mööda Kremli võimukoridore ja siis ei olnud niimoodi tuleb üks välja vahetada sinna asemele panna. Siis tõesti tõusis minu käsi esimesena ja ma tegin niisuguse ettepaneku, et ma olen muidugi kodurahu huvides valmis kohe sellest loobuma. Ja peab ütlema, et vähemalt praegu mulle tundub, et see oli õige samm, sest miski ei keelanud esimese aasta jooksul neid ülemnõukogu teatrietendusi seal Moskvas pealt vaatamiste pealt kuulamast ja küsimusi esitamast ja ka komisjonide töös osalemast. Väliskomisjoni või väliskomitee liige olen ma kuni tänase päevani ja kutsutakse ikka ka ilusasti Moskvasse ja materjalid saadetakse. Nii et miski asi ei keela sellest tööst osa võtma. Aga jumal hoidku, täiskohaga seal olla. Ja ja selle seltskonna keskel pidevalt arvatavasti minu närv ei pea sellele vastu. Seda, kui sa jäta mu kohast loobus, ma mäletan seda juhust ja tookord tekkis mul juba küsimused, et miks sa seda ikkagi tegid. Aga kuidas nüüd kogu selle toimunu valguses hindad üldse meie osalemise tähtsust NSV Liidu kõige kõrgemas riigivõimuorganis? Ma arvan niimoodi, et alguses oli hädavajalik osaleda. Ma arvan, et meie saadikud, nii palju, kui nad jaksasid ja suutsid, tegid seal päris tublit tööd ja tulemused ju on ometi näha, ütleme see meie regionaalselt majandamise idee 87. aastal siiani nüüd levinud üle terve nõukogude liidu edasi. Võib-olla see asjaolu, et MRP on nüüd avalikustatud et täiesti selgelt on teada kogu nõukogude liidule, mida Baltimaad ja Eesti tahavad siia, kuhu nad pürgivad. Kuid ma arvan ka, et see etapp, mis nüüd on vahepeal läbitud, see, et me näitame, et me ei taha osaleda naaberriigi parlamentide töös ja seadusandliku organi töös, see on ka omamoodi vajalik, see ka jällegi näitab meie suhtumist, kuid nüüd on ilmselt aeg jälle küpsed, peab hakkama haridusuuesti tööd tegema, sest mulle tundub, et läbirääkimised jooksevad ummikusse või on seda juba teinud ja tuleb alustada täiesti uue kvaliteediga uuelt tasemelt ja ega keegi seda meie eest ära ei tee, kui me seal sees ei mõjuta. Ma arvan niimoodi, et kõnetoolist sõna võtta ei olegi enam niivõrd vaja seal rahvasaadikute kongressil või ülemnõukogus kuivõrd just teha üksikute inimestega tööd. Ja loomulikult ei pea meie saadikud mitte hääletama Nõukogude liidu poolt vastuvõetavad seaduste poolt või vastu või osalema just nimelt selles hääletamise protsessis sest see võidakse tõlgendada kui nii-öelda sisulist osalemist Nõukogude liidus nüüd, kus me oleme deklareerinud, et me seda ei ole mitte noh, see on niisugune mitme otsaga küsimus, mille üle võib palju vaielda, sellepärast et. Kui me loeme, et me Nõukogude liitu ei kuulu siis sellest seisukohast vaadatuna ei peaks ka meie saadikutel olema. Teisest küljest on äärmiselt tähtis selles reaalses situatsioonis, et me ikkagi omale sobiva naabri kujundamisele aitaksime kaasa. Ja ma olen suga nõus ja minu meelest oled sa neid asju päris hästi käsitlenud ja meie mõtted langevad siin kokku. No me oleme ju täiesti Nõukogude Liidu majandussüsteemi vahetu osa. Ja ausalt öeldes mõistet Eesti majandus veel täna ei eksisteeri. Peale selle oleme me ju ka poliitiliselt väga tihedasti seotud, muidugi deklareerida seda teist ja kolmandat ja seda muidugi noh, eneseuhkuse ja tasakaalu saavutamiseks ja eneseteadvuse tõstmiseks on hädasti vaja teha ja maailmale teadvustamiseks, et oleks kõigile selge, kuhu poole me pürgime. Kuid On olemas igapäevane elu igapäevane reaalsus, mistõttu muidugi on hädavajalik ka meie idanaabriga tihedaid kontakte arendada ja jõuda tulemuseni, et me ei lähe lahku, kui me kunagi läheme lahku, et me ei lähe ust kinni paugutades lahkuvaid, meist jäävad koostööpartnerid. See on kõige raskem antud hetkel, sest et need esimesed omaette olemise aastad kui me oleme ukse kõvasti kinni löönud, võivad olla väga rängad ja see võib rahvale närvidele hakata käima. Ja, ja kes teab, mis soovid siis järsku üles tõusevad. Sainis nimetasid homošuetikust, sina oled esimene, kes selle termini avalikkuse ette tõi. Sellega kaasnes ka niisugune paraja suurusega skandaalikene. No kas nüüd esimene tähendab seda terminit kasutati Nõukogude liidus juba aga tõesti, 85. aastal juba oma esinemistes ja loengutes moduda? Mõistet olen kasutanud ja seda inimeste rotatsiooni printsiibist olen rääkinud, kuigi ma sel ajal kirjalikult kuskil ei vormistanud ega saanudki seda Eesti oludes teha. See on päris tõsi, kuid noorem generatsioon ilmselt, kes sellega pärast välja tuli noh, kas minu või mõne teiste niisugusi esinemisi ja loengud on arvatavasti kuulunud ja ideid sealt saanud. Nüüd on see juba üldlevinud termin. Aga kas sa tookord, nüüd tagantjärele vaadatuna seekord välja öeldud, pead nüüd õigeks, oli ajaliselt õige? No vot see on see küsimus, mida nüüd me iga päev arutame, millal on ajaliselt õige ja millal on vale, millal me võime deklareerida, et me oleme hiljaks jäänud ühe või teise asjaga? Ilmselt tagantjärgi vaadates me olemegi põhimõtteliselt jäänud kogu aeg hiljaks mida me siis, kui ta välja öeldakse või tehakse, käsitleme kui liiga varajast ettevõtmist? Jah, minu meelest 84 85 oli täitsa paras aeg hakata sellega tegelema, sest varem lihtsalt ei olnud ilmselt mingeid võimalusi seda teha, sest inimesed, kes tegid seda seitsmekümnendatel aastatel või 80.-te aastate alguses, nendel näiteks haridustee katkes, kuna nad pidid viibima kuskil niisuguses kohas, kus lihtsalt ei saanud enam juurde õppida ega inimestega suhelda. Täienduskoolituse kohtades. Aga ma arvan niimoodi, et ükskõik mida siis nüüd ikkagi meie siin teeme või kes midagi teeb, siis arvatavasti on see läbi arutatud ja see, kui seda just antud hetkel tehakse, siis küllap see on paras aeg, see võib tunduda mõnele teisele, kes selle peale ei ole tulnud või kellel on parasjagu käsil mingi teine operatsioon see või ettevõtmine. Sa võid temale tunduda ebakohasena ja paistab, et meil ongi genereeritud välja põhiline nii-öelda vastulauset. Miks sa tulid sellega liiga vara välja või sa oled oma ajast ees? Ma arvan, et, et ei ole, on igasuguseid ideid tarvis välja öelda. Et mõjutada ühiskonna arengut, et siis selekteerida välja see keskmine, see optimaalne, mida parasjagu tarvis on. Sinu elus on palju igasugus konflikte olnud. Kas sa üldiselt oled oma iseloomu poolest konfliktne inimene või sa lihtsalt tuleb ära tema seisukohtadega välja kartmata vastu seisma? Aga ma nüüd jumal teab, mis sile ja ilma nurkadetaja ilma negatiivsete iseloom omadustega inimene nüüd küll ei ole. Ja eks kui inimesele oma isiklik arvamus siis ta ütleb selle, siis ta peaks selle välja ütlema otse ja peaks seda kaitsma. Kavadake selles kaitsmise protsessis tekivadki konfliktid vastavalt siis temperamendile ja iseloomule. Ja võib olla Kaialsemina temperament või äge loomus, lööb siis ka välja. Ja kompromissitu ühe või teise küsimusega kaitsmisel, kus ma olen sügavalt veendunud, et mul on õigus, aga loomulikult tuleb oma vigu tunnistada ja oma kaotustest õppida. Ja eriti just nimelt tunnistada seda, et kui teine on teinud paremini või su üle trumbanud. Aga muidugi, ega ma nüüd jumal teab, mis. Pailaps neid ei ole, siis on päris selge. Sa oled eesti poliitik. Suurtest vist ainus, kelle kohta on nii palju kirjutatud ja lahatud sind igast kandist tehtud sind KGB majoriks ja muid niisuguseid tähtsaid ameti sulle antud. Kas sa pead niisugust reklaami kasulikuks või oled sa ükskõikne selle suhtes või kuidas vastu võtad üldse sellises kirjutusi, selliseid arvamusi, esinemisi, ütle, mis sinu kohta? Noh, on öeldud, et ka negatiivne reklaam on reklaam. Aga ausalt öeldes nüüd on juba nahk paksuks kasvanud. Alguses võtsin ma muidugi väga valuliselt seda vastu ja imestasin alati, kui mõeldi välja jälle mingisugune uus asi, millega ma olen toime tulnud ja siis otsekohe olin valmis nii-öelda vastulauset andma sellele ja ütlema ja õiendama, aga õnneks on mul ümber olnud inimesed, kes on mind sabast tagasi hoidnud ja aru pähe pannud ja keelitanud. Ja nüüd on siis juba tõesti peaaegu nii, et noh, eks ta siis, kas nad siis kirjutavad ja las nad siis arvavad ja ega sellest siis midagi, karavan läheb ikkagi edasi ja elu paneb kõik asjad paika. Selle KGB major on ju ka niimoodi, et noh, et kui nüüd Eesti komitee KGB tegevuse avalikustamise laialisaatmise komisjon ühel heal päeval need kartoteegi lihtsalt kõik kätte saab ja võib-olla siis saame siis kõik teada, kes konkreetselt on, kui palju, mida informatsiooni andnud, missugune kraad või tiitel kellelegi olnud ja võib-olla siis leitakse üles ka minu KGB majorimunder ja tuuakse Tamula siis koju, et ma saan teda kapis hoida ja naftaliini vahele panna ja aeg-ajalt siis rõdule tuulduma ja siis kunagi, kui veteranid kogunevad kuskile, siis ka esimest korda elus selga tõmmata. Aga see oli valimiseelne võitlus ja kahjuks ma pean ütlema niimoodi, et meie sisepoliitilises elus on oma värvingu toonud siia just nimelt väliseestlased ja kõik need aktsioonid, KGB, major ja kompartei liige ja nii edasi, samamoodi. Need on ju toodud sisuliselt kõik väliseestlaste poolt seal nende mentaliteet, mis siiani ülekanne aga peab ütlema eesti rahva auks, et nad ei ole ka eriti sügavalt sellega kaasa läinud. Jah, algul antud hetkel nad küll plahvatavad ja suure huviga jälgivad isegi küsivad aga siis järgmisel päeval see ei ole enam tähtis. Ja mis nüüd puutub sellesse koostöösse mis ühel või teisel inimesel siin ühiskonnas on olnud selle kolme tärniga asutusega, siis? No ma mõtlen seda, et ükskõik missugune asutuse direktor või juht või parteitöötaja või riigiamet disolnu ei saa ju kuidagimoodi seda ametit pidada, kui tal ei ole olnud tihedaid kontakte selle kolme tähega organisatsiooniga vähemalt kui ta kaadrilt tööle võtab või seda lahti lase. Ja ükskõik kes stagnaajal ja varasematel aegadel välismaal on käinud, siis on ta ju käinud seal ainult KGB loal ja soostumusel, järelikult KGB on tema peale hea pilguga vaadanud. Mis sa ise arvad, on sul rohkem sõpru või vaenlasi? Seda nüüd raske öelda, ma arvan, et poliitikute hulgas ja ütleme nende inimeste hulgas, kes siin seda suurt poliitikat teevad, siis on vastaseid ikka palju-palju rohkem kui toetajad. Kas nüüd just vaenlasi? Ma ütleksin konkurente, aga konkurent võib ühel heal päeval olla ka vaenlane. Ja jumal hoidku, kui sa kedagi oled riivanud. Kui sa kellegi kohta oled tõde öelnud, sellepärast et kui sa valet ütled inimese kohta, siis see teda ei häiri, kui on hea vale ja kui on hea vale sisse, teda ei häiri, aga niipea kui sa ütled, valutad sellele valusale punktile, mis libedale tõele ja mis ta teab, et see temaga niimoodi on olnud, siis ta muutub otsekohe aktiivseks ja siis ta hakkab kohe tõestama, et ta seda ei ole. Aga sõpru on. Väga meeldiv on see, et väga palju sõpru on Eesti rahva enda hulgas. Sest et need kõik need positsioonid siin, need valitavad positsioonid, mis sa üles lugesid, need on mul saadud ainult tänu Eesti rahvale, sest näiteks ülemnõukogus on mul väga palju vastaseid. Kas neid vaenlasi, vaid konkurente, seal ei saa mitte mingisugust positsiooni, seal hääletavad nad kõik ettepanekud maha, nii et säriseb. Nii et ainult kui Eesti rahvas toetab, siis on teine asi. Mind on hakanud viimasel ajal eriti häirima see, et meie Eesti elus eriti Ja. Ma ütleksin niimoodi, et mingisuguse poliitilise eesmärgi huvides on, ollakse valmis valetama, niiet säriseb, ollakse valmis muutma oma seisukohti, mitu korda päevas ollakse valmis sööma, oma sõnu süüakse ja salataksena öeldakse. Selles mõttes on tõesti. Meie noor demokraatia suunas liikuv ühiskond veel väga õppimislembeline, õieti siin sellel põlvkonnal praegu, kes asju ajab, sellele ei ole võimalustki ausateks muutuda, sest nad on üles kasvanud ebaausas ühiskonnas. Nad ei ole näinud oma elu jooksul mitte midagi muud ümberringi kui valetamist. Aga see võtab nüüd veel mitu põlvkonda aega, kui me oma Eestimaa ühiskonda aususe tagasi saada. Sa oma küsimusega tabasid tõesti märgi pihta. Me oleme väga ebaausad. No näiteks, kas või üks näide sealsamas parlamendiski ei hakka nimesi praegu nimetama, teeb üks saadik hea ettepaneku, sa tunned, et see on hea, sa lähed ja toetad teda, võtad sõna ja toetad teda. Mõne hetke pärast võtab ta oma ettepaneku tagasi. Ja sa jääd lolliks seal. Ta on olnud järjekordselt poliitiliselt ebaaus oma kolleegide suhtes. Nojah, meie elust kipub üldse kaduma moraal ja eetika. Need mõisted ja nende kasutamine tegelikkuses. Aga ma arvan siiski, et ega see meie elu nüüd nii lootusetu küll me peame väga mitu põlvkonda elama, enne kui me uuesti muutuma ausateks, sest ausus on kasvatada perekonnas. Seda küll kahtlemata perekonnas, aga sa lähed oma korteriuksest välja, sa oled kooli ülikooli, sa suhtled oma sõpradega ja sa näed igasugust asja, sa järsku näed, et noh, et ühesõnaga tõeni või mingi tulemuseni jõudmiseks vaja valetada. Sa lähed koju, kui sa koolipoiss oled ja saad oma kahe. Ema tahab päevikut näha ja sa ütled, et päevik on praegu sõbra käes, et ta kirjutas, kirjutab sealt midagi ringi nädavale ütlema, aga ta on vale, ta on esimesed sammud. Ja nii palju, kui ausust on meie ühiskonnas vaja õppida, on meil vaja ka töösse suhtumist õppida ja see võtab ka mitu põlvkonda aega. Aga muidugi ilma vale teeb ausus, et ta ei ole ka ühtegi ühiskonda. Aga ma arvan, et niimoodi optimismi ja huumoriga me saame ka neist raskustest üle. Ütle mulle, milline on sinu lemmiknali või anekdoot. Niimoodi paugupealt ega lemmik nalja või anekdoot, kus valdkonnas otsiks seda ojamaa väga, pean lugu nendest naljadest või anekdootidest, mis käivad meie riigijuhtide kohta. Ma ei tea, millest see tuleb. Ja mulle meeldivad ka väga lood. Näiteks mulle meeldivad väga laste kirjanditest välja nopitud lood, mida tänulikult Eesti Raadio rahvale ka aeg-ajalt vahendab. Kuid. Tuleb ka praegu meelde üks lugu, mida ma ise olen ka korduvalt oma loengutel rääkinud, aga see nüüd ei ole küll raadioringhäälingu kaudu levitamiseks, sest see käib meie põhjanaabri Soome väga väärika presidendi. Alles mõni päev tagasi või nädal tagasi, see oleks ta saanud 90 aastaseks Urho Kaleva Kekkoneni kohta, mis käib üleüldse Soome poliitikute Moskva poole piilumisega, on seotud, aga lubage hea kuulaja, ma ei räägi seda nalja siin täna või seda toote siin saates, vaid teinekord, kui me jälle kuskil loengusaalis kohtumine, siis ma jutustan selle seal. Võib-olla me kohtume tiit madega veel mõnel öötunnil ja räägime lõbusamate teemade anekdootidest ja, ja naljadest. Seekord me lõpetame, stuudios olid Tiit Made ja Jüri Hansen. Kuulame veel Tiit Made lemmikmuusikat ja siis juba.