Kirikuelu tere õhtust. Äsja ilmus eesti keeles ülevaatlik raamat kristluse ajalugu selle algusest tänapäevani. Selle autoriks on kirikuloolane Riho saart ja teos esitab julgeid küsimusi kristluse ja kiriku mineviku kohta. Küsida võib alati ja, ja mina olen õelnud ikka mõttetu keelata inimestel küsimust. Jah, ma olen kohanud sellist suhtumist, et miks sa küsib küsimusi, miks sa esitad omi usulised kahtlusi miks sa esitad ateismi või midagi taolist siis kõikide selliste küsimuste Teeemmeldaminaateismiks või ka vastuste tembeldamine autismiks on ideoloogiline, lihtsalt hinnangu andmine. Lähemalt algavas saates mina olen toimetaja Meelis Süld. Tänaseks saatekülaliseks on Riho saart Eesti Evangeelse Luterliku kiriku usuteaduse Instituudi kirikuloo dotsent ja me räägime siis raamatust kristluse ajalugu selle algusest tänapäevani mis, nagu ma nägin, on raamatupoodides just nimelt uute raamatut letil olemas ja tegemist ongi värske raamatuga, mis on välja tulnud. Tervist, tere. Tere. Tegemist on mahuka teosega, aga ma vaatan, et siin on lehekülgi üle 600. Ja sellist käsitlust Eestis ju olnud ei ole millel oli võimalik üldse tugineda või kas Eestis midagi analoogset varem üldse olemas on olnud. No kui ajalukku tagasi vaadata, siis 19. sajandil ilmub üks eestikeelne kooliõpik seal 1800 seitsmekümnendatel aastatel. Aga see ajaliselt Ta tuli ainult 11. sajandini või ütleme, sinna Martin Lutheri tegevuse aegadeni reformatsioon ajani välja. Selline tõsisem, kaalukam oli siis Friidrise õnningeri raamat kristluse ajalugu algusest kuni noh, siis läbi sajandite kis tollane vaimulik Kose kirikuõpetaja põld, aga noh, tegemist oli, kui nüüd analüüsida seda, siis tegemist oli sellisem müstilis metafüüsilise ajalookäsitlusega ja tegelikult noh, kahekümnendates omandisse, kuna see sajandi alguses ilmus, siis ta ei oleks hästi sobinudki seal niuke valgustuse eelne kiriku ajaloo esitamise, nagu selline ülesanne olnud tal või just selline metafüüsiline ikkagi endiselt selline, nagu ta keskajal oli. Seetõttu Eesti vabariigi ajal ei olnudki mingisuguseid originaalset jah, Nadendasi poolt niuke kooliõpikut keskkooli või gümnaasiumi õpikuteks asju hõlmus, aga selliseid kapitaalsemaid originaal käsikirju ja selliseid ei ilmunud ja nõukogude ajal juba kiriku ajaloo kirjutamist üleüldse ei olnud võimalik harrastada või praktiseerida. Ja seetõttu levis ainult käsikirjaliselt. Eesti baptistide hulgas oli, eks ole, Robert Võsu, kes selle ajaloolise taustaga ise tema koostatud õpiku järgi õppisid siis tulevased baptisti, pastorid ja see oli samuti evangeelse kallakuga kirjutatud, samuti kõik uuem kirjandus puudus, sest noh, sellele ligipääs on nõukogude ajal lihtsalt ei olnud. Nii et oli jälle baseeruda 19. sajandi ja 20. sajandi alguse materjalidele ja siis luterlased õppisid usuteaduse instituudis põhiliselt Hillar Põllu Piibliteadlase koostatud materjalide järgi ja need ei olnud nagu Hillar põllu öelda, ta ei olnud isegi mingi kriitiline niisugune analüüsija või allikate põhine uurija, vaid ta lihtsalt samuti, mis kätte sai juba kiriklikud tunnustatud autorid saksa autorite teoste põhjalt lihtsalt tõlkis ja kirjutas kokku nagu kombineerides niimoodi. Ja see materjal kujunes lõpuks nii mahukaks, et see oli ligi 2000 ja lehekülgi peale. 90.-te alguses taheti see õpikuna vallise kanda kaalutisele võimas noh, kuna oli avatud Tartu Ülikooli usuteaduskond ja tudengitel polnud õppematerjali, siis mõeldud järkuse põllumaterjal tuleks publitseerida, aga just ülepaisutatud 2100 lehekülge umbes oleks olnud õpilasele väga üle jõu käiv sellise materjali läbinärimine. Ja muidugi tehti veel tõlkeid. Et Hiiumaal Emmaste vaimulik tõlkis Kurt Aalandi saksa kirikuajaloolase mahukat kiriku ajalugu kaks osa ja see oli isegi tõlgituna jõudis ta sellega valmis. Aga seda ei ka ei publitseeritud, nii et selle järgi tegelikult ei õpitud konkreetselt. Ja siis ilmub juba minu enda õpik aastal 2005 esimene Euroopa kiriku üldine kiriku ajalugu. Ja nüüd siis sellest edasiarendus või ütleme, kõik see 2005. aasta materjale on edasi läinud ka sellesse uude raamatusse, mis on laienenud nüüd kogu maailma kiriku ajalooks või kristlase looksmalka, toonitaksin seda kristlase sõna pigem, siinses kirik on ainult üks kristluse institutsioone. Siin selles eessõnas on öeldud, et tegemist ei ole ainult faktidega või siis kronoloogiatega, vaid siin on ka autori isiksust sees. Et kui palju siin teid ennast on teie enda lähenemist ja vaatenurka, kiriku ajaloole? No seda on juba metsakirjutamise stiil kindlasti igal autoril oma kirjutamise stiil, mulle meeldib selline jutustava narratiivsem kirjutamine ja mitte selline võib-olla saksapärane, kuiv faktide tuim esitamine, nii et lugeja tõesti ära väsib ja ta peab sellestki 600-st leheküljest ka mõelda, et see on õpilastele mõeldud, siis peab ta siin vahepeal saama niisuguseid nagu hüppe lauakesi. Et kui hakkab väsima, siis tekib mingi selline elevuse moment ka, kas mõne väga ereda näite, et näol näiteks, mis on sisse põimitud? Võib-olla selline natukene arutlev, on minu kirjutamine ja mõtlemine üldse, et mulle ei meeldi selline ajaloolase roll, mida, mida mõned ka õpetavad lausa seen oma oma koolkond, mis õpetab seda, et ajaloolane tuimalt allikatest või teiste autorite töödest lihtsalt kõik maha kirjutama ja ja nagu oma mõtet või oma mingisugust küsimust ei tohikski nagu esitada või ütleme niimoodi, et ta nagu ei ei tohikski anda näiteks mõnda täpsemat definitsiooni mõne asja kohta? Jah, et mina olen selline kirjutaja, kes julgeb ka originaalselt mõelda. Ega see ei tähenda, et see see mõte veel siis ajaloos püsima jääb. Aga kirjutada tahan ma igal juhul mõtestatud teksti. Ja ma olen seda nimetanud ka pikaks loenguks, loengus on alati selliseid ekskursse ja mingisuguseid analoogiat Te esitamisi hoopis mõnest muust valdkonnast, nii et oma rolli kogenud ma muidugi siin Eestis ka sellisena, et kuna kiriku ajalugu on nii nagu ajalugu üldse, on väga ideologiseeritud teadus, et et kui me mõtleme siin ajaloolaste jaga pedagooge ajaloolaste peale, siis ütleme nii, et me oleme kõige suuremad prostituudid selles mõttes olnud, et me oleme kõige rohkem ära müüdavamad olnud, et me oleme rääkinud seda, mida võim on tahtnud ja võim on käskinud. Ja seetõttu noh, ajalugu näitab, see demonstreerib seda, et igasugust ajaloo kirjutamise käsitlust on maailm täis ja see on üks suur ideede selline surnuaed, et, et seda tuleb, sellega tuleb arvestada ja sellega tuleb veel tänagi arvestada, kuigi meil on hoopis teine olukord, aga kirikaala spetsiifika on nüüd selles, et see on seotud bioloogiaga, see on seotud ikkagi usu- ja traditsioonipõhiste teadmistega ja siin satub kirikuajaloolane väga suurde pinge välja tegelikult sellepärast, et väga palju teadmistest on uskumustepõhised või traditsioonipõhised. Ja kui seda antakse, siis sajandist sajandisse kogu aeg edasi kiriku õpetuste näol. Ja seetõttu ka selline minevikku vaatamine nagu kultuuriajaloos sagedasti juhtub ja ka kiriku, seda juhtub, et kui me minevikku vaatame, siis me leiame sealt alati midagi uut. Ja see uus, mida me sealt leiame, see on selle uskumuspõhise või traditsioonipõhise teadmise suhtes seda mittetoetav, seda mitte kinnitav alati. Ja selliseid uusi teadmisi, mis sealt tuleb, need nõuavad selle traditsiooni ümberhindamist või kriitilist analüüsimist. Millest see traditsioon tegelikult sündinud on? Kas ta baseerub üldse mingitel faktidel või ongi ta lihtsalt selline uskumuspõhine, teadmine ja palju teadmised ongi Milanud uskumuspõhiseid teadmisi, seetõttu ajaloolane on kirikuajaloolane, on see halb inimene, noh, et selles mõttes, et ta Tanisega ateistlik ja paljusid selliseid, noh akadeemilisi käsitlusi on ka need usupõhiste teadmiste, traditsioonipõhiste teadmistega inimesed nimetanudki otse välja tseni ateism. Mida te seal kirjutate kokku või räägite meile, miks me peame seda üldse kuulama nüüd sellises pingeväljas, mina tajun küll, et ma tegelikult ma ei tea, 24 tundi või lausa noh, ikkagi tajun, et ma olen, ma olen. Aga mis saab minu teadlaseks olemise isiksus? Kui see on siin kirikuelu saade, siis me võime natuke dioloogilises metafooris ka siin rääkida. Kolmainsus liikluse isiksusest võiks rääkida ka teadlane ütleme, tema õpetlase roll ja ka tema paraku tema tõerääkija või tõerääkimisroll ja ajalooline tõde on on see, mis on üks inimõigusi, tähendab, igal inimesel on õigus teada ajaloolist tõde. Ja see tähendab seda, et me teame kõigest ajaloolist tõde, aga me pürgime selle selle suunas sinnapoole ja ennast ma nagu määratlenud sellises teadlase isikuna ja sellest isikust tuleneva siis selle õpetlase rolliga ja paraku sellega kaasnevad väga ebameeldivad selle tõerääkija rolliga, et aga mul on väga rahul tegelikult, et mul see roll on, et ühesõnaga mind seob ikkagi armastus tõe vastu ja armastus inimeste vastu ehk oma õpilaste vastu ennekõike. Et ma arvan, et ma pole ennast maha müünud. Kirikuloolane Riho Saart, te küsite päris julgeid küsimusi selles õpikus, võtame kasvõi esimese peatüki, mis on pühendatud Jeesuse isikule. Kas tal oli vendi ja õdesid, kas Jeesus oli abielus ja püstitatud hüpoteesi, et võib-olla ta oli arutletega selle mõttekäigu läbi? Miks on selliste julgete küsimuste küsimine oluline? No nii palju, kui me saame üldse rääkida ajaloolisest inimesest Jeesusest ütleme siis kohe lühidalt ära, et Landeoloogialasse tegelikult tegemist siis sellise probleemiga, et kusagil ajaloos on olemas keegi inimene Jeesus. Siis on meil olemas kirjalikud evangeeliumi tekstid, milles me kokku puutume tekstuaalse Jeesusega. Ja kolmas meil on olemas ideologiseeritud Jeesus Kristus, mida kirik esitab bioloogiliselt hästi täpsena, kellesse tuleb uskuda. Ja see viib siis õndsuse õnsuseni. Nii et meil on nagu kolm nüüd Jeesust, meil on inimene, ajalooline Jeesus, kellest me väga vähe midagi üldse teame, praktiliselt nullilähedane teadmine, ligilähedaselt nullilähedane, midagi muidugi natuke teame nüüd selle kattuvust maalse Jeesusega seal kattuvus, et tõenäoliselt olemas nüüd ideologiseeritud Kristuse kattuvus ajaloolise inimese Jeesusega on veelgi kaugem, veelgi problemaatilisem. Seetõttu, kui üldse ajaloolane midagi küsida saab, siis küsib ta ajaloolise isiku kohta neid küsimusi, mida ajalooliste isikute kohta küsida üldse annab. Kui me vaatame teda kui inimest, siis me ka küsime küsimusi, kuidas ta inimesena võis elada milline oli tema eluviis, tema riietus, sotsiaal, sealne kultuuriline keskkond, kus ta viibis, liikus, kellega suhtles, milliseid keeli vallata võis, kui talituse kommunikeerus võõraga siis võõra kultuuri esindajatega või mitte. Nii et noh küsida võib alati ja mina olen õelnud ikat. Mõttetu, keelata inimestel küsimust? Jah, ma olen kohanud sellist suhtumist, et miks sa küsid küsimusi, miks sa esitad omi usulise kahtlusi miks sa esitad ateismi või midagi taolist siis kõikide selliste küsimuste Teeemmeldaminaateismiks või ka vastuste tembeldamine autismiks on ideoloogiline, lihtsalt hinnangu andmine. Need, kes sellise hinnangu annavad? Inimesed küsivad jätta ja me võime küsimus, et küll alla suruda, aga kõik küsimused tulevad teatud aja jooksul tagasi. Nad peavad saama ära küsitud ja teine on see, et kas me muidugi neile saame sajaprotsendilise kindlad vastase standard ütlesid, allikad on sellised, et need praktiliselt puuduvad. Me ei saagi kindlaid vastuseid anda, aga ometi meil on mingid tekstid ja tekstide analüüs annab ka võimaluse arheoloogilisi leide mis ühte või teist toovad lisavalgust. Meil on ka kristluse väliseid allikaid, et mida ma tahaks toonitada, et ka religioonide linalugude puhul on selline fenomen olemas, et religioonid ise oma ajalugu alati ei teagi, tõesti, ajalugu see on kummaline, et nii on kirik näiteks ei tea omaenda algusajalugu allikad, mis on ka kirikuvälised allikad, aitavad meil ka seda tõde tõdega sealt otsida ja selgitada, see tähendab, me peame laiendama seda areaali, kust me seda ajaloolist tõde välja selgitama. Ei piisa, ainult krooniliste evangeeliumi tekstide uurimisest on vaja võtta ka neid tekste, mis pole kaanonist pääsenud näiteks KAPO kriipseid. Kuigi need eriti ei aita. Jeesuse puhul. Aga lugeda ja analüüside juurde tuleb neid kõiki. Kas te olete avastanud mitmeid asju, kus inimesed usuvad ühte asja ja ajaloolasena ei saa seda mitte mingil juhul? Kinnitada ikka pidevalt, see on selline. Õppejõuna ma olen näinud aastate jooksul, kuidas mitte, ainult seda, et ma vaatan seda justkui nagu kõrvalt ma näen seda arengut iseendagi juures. Kuidas ma kunagi alustasin või millisena ma alustasin ja ja mida need õpingud uurimised on endaga kaasa toonud, nagu ütleb isegi evangeeliumi tekst, et tõde teeb teid vabaks. Ja milles ta meid vabaks siis teeb. Ja, ja see tähendab ikkagi uurida, uurida, uurida. Ja see tõesti peab meid vabaks tegema illusioonidest või väär sellisest uskumuspõhistest. Ma ei ütle, et uskumus põhistel oleks selles mõttes midagi viga selles mõttes, et need võivad meid omamoodi nagu oopium. See võib meid aidata mingites olukordades. Ütleme nii, et tasuja oli eesti poistel rindel kaasas, eks ole, no kuidas me suhtume sellesse jutustus iseenesest, et noh muidugi ta ei ole ju ajalooliselt aga rindel olles poisid said sellest teosest sellisest jutustusest mingi jõu millelegi vastu astuda. Eks uskumuspõhised teadmised ka annavad inimestele enesekindlust ja mingit veendumust rasketes olukordades vastu panna, näiteks kui on surve, usulist survet tajutakse. Mina räägin ikka nagu sellest akadeemilisest poolest ja ma olen kuidagi selline. Et ma olen nüüd armunud rohkem sellesse akadeemilisse teadmist, et ma mõtlen nii, et kui midagi on kasvõi jumala näol isikuliselt, siis pigem ta ei kohta mind mitte fiktsioonides, vaid tegelikkuses. Ma tahan teada tegelikkust, ma, ma usun, et ta on tegelikkus või see võib olla väga karm, tähendab see räägitakse traumaatilist reaalsusest. Ajaloolased räägivad, et reaalsus on traumaatiline. Ja ta ongi ja me peame lihtsalt sulgema selle reaalsusega kohtuda ja midagi teha ei ole. Ja vaadata seda kogu selles karmuses ja võetakse küljed alasti, tõde pole olemas, kõik on mähitud. Võtame jälle metafoori kasse evangeeliumis, kus Jeesus-laps on kaeramähitud seal sõimes ja sain huvitav pilt, et kus need mähkmed tulid, aga aga alasti last ei läinud keegi. Jõulusündmused. Nii et me kohtame ainult tõde, mähituna, alasti tõde. Harvame, näeme seda alasti tõde, aga see on karm, kui me sellega kohtume. Kas te saate tuua mõne näite, kus on alasti tõde ja, ja kus on inimeste veendumused? No eks selles raamatus tuleb ühte kui teist ka välja. Kuna ma rohkem tegelen Eesti kiriku ajaloo uurimisega ja Eesti kiriku- ja religiooni ajalooteemadega, siis ma olen kõige rohkem ikka vast viimastel aastatel olnud seotud selle Eesti Evangeelse luterliku rahva Kiri kasutamise problemaatikaga. Me teame kaks kirikukongressi 1917 19. Ja see debatt on ikkagi veel pooleli ja ma loodan, et minu järjekordne artikkel varsti ilmub sel teemal, aga ma näen selliseid selliseid huvitavaid uskumusi sellega seoses. Ja avastan, kui uskumuspõhiseks on nüüd muutunud, kus ta isegi kirik EELK oma tulevastelt vaimulikelt eksamil küsib, millal alustati, millal algas EELK. Ja eksamil peab tulevane vaimulik sellele õige vastus on muidugi andma, nii nagu kirik seda ootab ja soovib. Ja muidugi olen ma täiesti eri meelt, sest allikad ei kinnita seda. Ja see läheb nii kaugele sügavale välja, et noh, see täitsa oma saade peaks olema tegelikult, aga see on üks konkreetne näide. Kuidas meil siin näiteks üks kirik ja tavaliselt alguse lood ongi selliseid hästi oluliselt, et tegelikult kui me nüüd räägime kristlusest ja kirikust üldse, siis need alusepanijad alati, see on üks selline teemad, kes alustas, kes lõi. Ja üks selline uskumus on muidugi Jeesus alustas kirikuga Jeesus rajas kiriku kui institutsiooni või mida ei saa mitte kuidagi objektiivselt kinnitada. Tegemist on uskumuspõhise traditsioonipõhise teadmisega, aga mitte teadusliku teadmisega millele selline teadmine on rajatud. Vaata, küsid. Palun näidake, millisele objektiivsuse lauseline väideteks rajatud. Ja selle peale on tavaliselt vaikus või siis lihtsalt raiutakse mõne evangeeliumist leitava kirjakohaga. Aga mida teaduslikud piibliseletaja Donna leidnud ja tunnetanud, et need pole autentset sõnadki, nii et noh, millega me arvestama, kas me arvestame Baud tantsijate sõnadega või millegi muuga, need et see, need on sellised konfliktikohad, paraku seal konfliktid aset leiavad, seal jääb ajaloolane nüüd selliseks, ta võib jääda väga üksinda. Ja tavaliselt nad jäävadki väga üksinda. Et suured institutsioonid sunnivad neid kas vaikima või represseerivad neid muidu töökohast, ilmajätmisega või, või mistahes, et noh, see on see prohvetiks olemise noh, niisugune nagu varjupool. Võiks öelda, kus see prohveti näide sisse tuua, sest kõik prohvetid olid üldiselt sellised üksi üksinda inimesed noh, vana testamendi prohvetid või? See on see saatus nagu käib kaasas sellega sellega tuleb arvestada. Kirik loodi siis hiljem. Kiriku institutsioon arenes muidugi välja hiljem. Jeesusel ei ole ajaloolisel inimesel, Jeesusel ei ole sellega mitte midagi pistmist. Aga muidugi kirik kasutab Jeesust, tema ideologiseeritud isikut ja mõnda tema õpetust isegi mitte kindlasti ära. Nii et siin on väga suur roll juba vahel Paulusel näiteks. Ja Hellaniseerunud kristlastel kes liikusid algusest peale Paulus liigub seda teed, et selles kristluse Ühest sellisest juutlikuste voolust Rooma impeeriumi poolt tunnustada. Neetud religioon, see on Pauluse selge projekt või niisugune programm tegelikult kui vaadata täpselt, et tema taotleb sellist. Et kõik Rooma valitsejad võiksid sellest aru saada, et see on üks väga mõistlik religioon ja tegelikult vääriks sellist impeeriumi tunnustust. Ja kui te apostlite tegude raamatut juba lugeda, siis on ju seal nii, et juudid ei saa nagu millestki aru, eks ole. Aga kõik, kes asjast aru saavad, midagi, et Paulus on ikka täiesti normaalne ja õige mees on kõik roomlased valitsejad, keda seal nimeliselt ka nimetatakse. Kuni selleni välja, et Pilaatuski, Jeesuse ristilooja on nagu krüptokristlane juba ja selline, kes saab arvaga juudid ei saanud millestki aru, nii et see on väga retooriline, väga pingestatud kõik. Kogu see antisemitism ja Antega, teoloogiline ja antisemitism on kõik seal kirjas. Ja see on Euroopa ajalukku sünged jäljed jätnud. Aga kiriku algust on ajaliselt kuupäevaliselt väga raske. Raske öelda. Me teame mõningaid Edikte 380.-te aastate diktid, kus tõesti kristlus religiooniga juba juba päris iseseisvana judaismis juba küllaltki lahus olevana on on siis kuulutatud impeeriumi religiooniks. Et aga kirik institutsioonina kõikide ametite hierarhiat ennekõike sellest areng on pikem. Nii et see rohkem kirikuisade periood juba kus me hakkame kiriku algust otsima. Hazard Eesti Evangeelse Luterliku kiriku usuteaduse Instituudi kirikuloo dotsent, missugune periood kiriku ajaloost teile endale kõige põnevam tundub? Kõik on, kõik on ühtlaselt põnev, et mul ei ole. Mul ei olegi välja kõhnad lemmikperioodi. No väga põnev ongi see alguse periood isenesest, see köidab kõige rohkem, vaatan inimeste meeli. Eks, inimeste meeletõmmati elevil ja selliste probleemsemate konfliktsemata teemade juures, noh kasvõi kas see Vatikani ajalugu näiteks holokaustiteemad, ütleme Saksamaal, kui palju kiriku osales millestki niisuguses juutide hävitamises või, või siis vastupidi, kui palju kirik neid päästa suutis ja nii edasi ja nii edasi, kõik seosed selliste võimudega erinevate totalitaarsete võimudega seotud ajad ka kirikute. Kas sa siin meie oma kodumaa kirikute seotus näiteks kolaboratsianismi teema, ütleme nii saksa okupatsiooni ajal kui nõukogude okupatsiooni ajal need on sellised, mida lähemale me tuleme ajaloos muidugi seda põnevamaks läheb, sest inimesed, mõned elavad veel, kõik maletavad, siis tahetakse väga palju teada. See uudishimu on täitsa mõistetav. Ja seetõttu ka viimasel ajal meie siin Eestis tegelema väga palju just sellise lähiajaloo uurimisega. Et meil on küll Tallinnas väga tugev ka medivistide koolkond ajaloo instituudi juures mis on teinud väga palju tänuväärset tööd ära keskaja uurimisel. Aga kui vaadata kirikuloolase Tartu ülikooli juures, aga kaasa arvatud ma ise siin Tallinnas usuteaduse instituudi juures, siis eks me tegeleme nõukogude ajaperioodi küsimustega põhiliselt või Eesti vabariigi 20.-te 30.-te aastatega põhiliselt. Et see on 100, nii palju leida huvitavat selle tõttu sellise üldkiriku ajaloo uurimisega Aasia või Aafrika, Ladina-Ameerika muu küsimustega me jõuagi tegeleda ja see tähendaks ka teistsugust rändamist, sabad allikatega tegelema. See õpik on koostatud teiste autorite uurimustööde põhjal te ka ei ole ma näinud primaarallikate juurde ei hakanud ja muidugi kirjutadagi selliselt, et autor hakkab primaarallikaid uurima, siis kirjutab, et see maht on ju see niru töö ja see, sa sured veel selle juures enne ära, kui sa seal õpikuvalmistuses kirjutaksid. Meditsiin tuleb teatavalt natuke usaldada ka need autorid, keda sa loed, keda sa kasutad. Ja ise tegeled siin kohapeal lokaalajalooga, nende küsimustega, sest meil on isegi puudu Eesti kiriku ajalugu, üldkäsitlus. Neil ei olegi olemas meie suureks kultuuriliseks häbiks. Lätlased on ka juba saanud, soomlastel on mitu niisugust, aga eestlastel ei ole ühtegi. On see 38. ilmunud Olav silla konspekt ainult. Ja seetõttu seetõttu meil tuleb siin tõsine töö ära teha, et sellise arvestatava akadeemilises stiilis kirjutatud Eesti religiooni kiriku ajaloo õpikuni võlg käsitluseni jõuda. Et siiani seda ei ole suudetud, ei ole suudetud erinevatel põhjustel seda koostada ja kirjutada. Üks küsimus veel selles raamatus kristluse ajalugu selle algusest tänapäevani on jumala kirjutatud, väikese algus. Kus tähega miks nõnda? Ja seda küsimust ma arvasin, et see tuleb. Või see mulle mingil hetkel esitatakse saajale jää viimaseks, kes seda esitama hakkab? See oli minut teadlik valik. Pean ütlema, et keeletoimetajad neid oli kolm. Me pidasime ka nendega koos nõu esimeses raamatus 2005. aastal ilmunud on mul jumal muidugi suure tähega. Aga kuna see ei ole kirjutatud nagu ka tegelikult 2005. aasta oma, ei ole kirjutatud. See ei ole mingi hardustekst mingi mingi selline usulises keele võtmes isegi mitte kiriklikus keele võtmes kirjutatud siis akadeemilises võtmes kirjutada. No ma kasutan jumala puhul väikest tähte. Ja minu respekt on muidugi kõigi nende vanade autorid Teie tsitaatide suhtes, kes kunagi antiik sel ajal midagi tsiteerinud tähendab nende tsitaatide osas on jumal suured aeg. Ja nüüd ma tahtsingi seda siin parandada või kommenteerida, et keeletoimetajad nägid lisavaeva, sest nad pidid alati hoolega jälgima laadides jääks jumala suure tähega. Minu respekt lihtsalt tollaste autorite suhtes, kuna nemad mõtlesid alati persooni. Nüüd ma olen avastanud paar niisugust tsitaati, kus see jumal sinna jäänud väikse tähega sisse. Siin mul ei ole midagi teha, kui lihtsalt paluda vabandust ja ja see natuke kirjeldamatu kapsaaega kolmekesi nad tegid ilmselt kõike ei jõudnud hoolega jälgida. Aga puhtad akadeemilises kirjutamisstiilist lähtuvalt juhtuvalt Ma kirjutan jumala läbivalt väikese tähega. Jumala personaalsus ja küsimus on oma eriteemani, et ta pigem mõiste. Ja nagunii mitte täpne jumala nimiga. Isikunimest me ei saagi nagu rääkida. Aitäh tulemast krikkalüsaatesse Riho saart. Raamatu kristluse ajalugu selle algusest tänapäevani autor ja Eesti Evangeelse luterliku kiriku usuteaduse Instituudi kirikuloo dotsent. Kirikuelu tänaseks kõik saate seadis kokku toimetaja Meelis Süld ja kui jumal lubab, siis kohtume taas tuleval pühapäeval. Ikka samal ajal kell 19 null viis. Head õhtu jätku.