Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus võtab kokku kolmapäeva neljanda septembri olulisemad sündmused. Mina olen Mall Mälberg. Eestisse saabus täna visiidile Konstantinoopoli peapiiskopi oikumeeniline patriarh Bartholomew. Aus Rearhivisiit on ennekõike suursündmuseks Eesti Apostlik-Õigeusu kirikule, kes tähistab sel aastal kiriku autonoomia üheksakümnendat aastapäeva. Nordea panga täna avaldatud majandusprognoosi kohaselt on Eesti majanduskasv sel aastal 1,9 protsenti ja ei kiirusta toetama Süüria suhtes sõjalise jõu kasutamist, kuid peab Süüria režiimi juba ainuüksi keemiarelvade omamise tõttu gaasirünnaku eest vastutavaks. Võsa president Barack Obama avaldas lootust, et Venemaa president Vladimir Putin muudab Süüria presidendi toetamise asjus oma seisukohta. Obama sõnul on mängus rahvusvahelise kogukonna tõsiseltvõetavust. Narvas pandi nurgakivi uuele veepuhastusjaamale. Narva elanikud saavad puhta ja tervisele ohutu vee 20 kuu pärast. Praegu Narva joogivesitervisenõuetele ei vasta. Viru Keemia grupi ja Eesti Energia vahel on tekkinud sõnasõda põlevkivi hinna asjus. Keemiafirma arvates kasutab Eesti energia oma eelisseisundit ja müüb teistele tarbijatele liiga kallist põlevkivi. Algas Tallinna rahvusvaheline arhitektuuribiennaal, selle pealkiri on taaskasutades Nõukogude ruumi pärandit. Spordist enne ülehomset valikmängu Hollandiga on jalgpallikoondislased eriarvamusel, kui ründavalt tuleks maailma tipptiimi vastu mängima minna. Homme on meil vähese pilvisusega sajuta ilm. Sooja on 18 kuni 22 kraadi. Eestisse saabus täna riigivisiidile Konstantinoopoli peapiiskop ja oikumeeniline patriarh partolomeus. Meelis Süld räägib visiidist lähemalt. Patriarh parata oleme ju, see visiit on ennekõike suursündmuseks Eesti Apostlik-Õigeusu kiriku liikmetele kes tähistavad sel aastal kiriku autonoomia üheksakümnendat aastapäeva. See külastus on justkui kinnituseks sellele, et ka 90 aastat tagasi tunnistas tollane Konstantinoopoli patriarh Eesti apostliku õigeusu kiriku autonoomiat ja võttis kiriku oma jurisdiktsiooni alla. Patriarh Spartolomeenus on oma ametiajal pööranud suurt rõhku õigeusu kirikute koostööle, dialoogile, teiste kirikutega ning ka religioonidevahelisele dialoogile. Ta on teinud visiite mitmetesse islamiriikidesse, mida tema eelkäijad külastasid harva. Bartholomew tuntakse ka kui usuvabaduse ja inimõiguste eest seisjad ja tema üheks eesmärgiks on olnud toetada keerulise ajalooga Ida-Euroopa õigeusu kirikuid. 73 aastane õigeusu kiriku pea on toetanud ka mitmed keskkonnakaitsealgatusi, mistõttu hüütakse teda vahel roheliseks, patriarhiks või roheliseks paavstiks. Patriarhi ametit peab partrameenus nüüd juba ligi 22 aastat. Oma tervituskõnes Tallinna lennujaamas ütles patriarh partolomeus, et Konstantinoopoli kirik tunnustab Eesti kiriku ennastsalgavad teenimist. Pöördunud ürituse ja õnnitlustega riigi poliitilise juhtkonna poole, spartalane siinsete vaimulike juhtide, vaimuinimeste ja kogu eesti rahva, kristlaste, õigeusklike ja kõigi teiste poole, soovides kõigile kestvat edasiminekut ja õitsengut. Vasja taeva poolt õnnistatud Eestis rahu, Eestimaale rahu kogu maailmale. Lisame siia, et partalam elus andis täna intervjuu ETV saatele kahekõne, mis on eetris homme. 20-st tuleb juttu ida ja Lääne suhetest ning maailmast, kus traditsioonilised väärtused on kõikuma löönud. Jätkame aastaks 2015 ennustab Nordea Pank Eesti tööpuuduseks seitse ja pool protsenti. Sissetulekud kasvavad ja ettevõtetel kasumit jagub. Noorde majandusprognoosi käis kuulamas Margit visak. Nordea majandusprognoosi kohaselt jääb Eesti majanduskasv sel aastal 1,9 protsendi tasemele. Samas on majanduskasvu aeglustumine ajutine, kuna järgmiseks aastaks prognoositakse kasvu kolme koma kuuele ja 2015. aastal kolme koma seitsmele protsendile. Peaökonomisti Tõnu Palmi kinnitusel soodne finantskeskkond kestab. Sissetulekud kasvavad Eestis ja majanduskasvuelamuse veelgi tarbijate kindlustunde tõus. Vaatame nüüd järgmise aasta vaadet, siis tegelikult see hetke nõrgem punas kontuur hakkab muutuma. Me hindame, et euro intressid toetab laenunõudlust Eestis. Eesti kinnisvarahinnad jätkavad stabiilset kasvu. Aastaks 2015 ennustab noorte Eesti tööpuuduseks seitse ja pool protsenti, mis omakorda tekitab hinnasurve. Kui riik soovib sissetulekuid tõsta, siis peaks Tõnu Palmi sõnul kehtima mitte loosung kõik tööle, vaid kõik kõrgemat lisandväärtust loovale tööle. Eesti puhul on kokkuvõttes võimalik, et ennem on euroala majandus juba kasvamas ja Põhjamaad, kui me hakkame neid mõjust võib-olla tunnetama, et see on lihtsalt seoses sellega, et meil on väga kõrge investeeringute töönurk igas horisondis jalgu vastu nõudlusele ja puuduvad mägisarengutes. Madalat majanduskasvu peab Tõnu Palm poolikuks tõeks, sest sissetulekud kasvavad, tööpuuduse näitajad kahanevad ja ettevõtetel kasumit jagub. Küsimus ongi selles, et kui kõrgele lati seame, et milline võiks olla Eesti majanduskasv pikas perspektiivis ja, ja mis kasuallikaks. Kasvaja pikaaegne allikas minu vaatenurgast on ikkagi konkurentsivõime kasv ja sellepärast ma Rõng just seal tööturule tööturg on võtmeküsimus. Kui kiirelt omandaks kvaliteetne haridus, sellele rõhuvad ka Põhjamaad. Eesti inflatsioon hakkab alanema, saavutab madalpunkti järgmise aasta esimeses pooles. Energiahinnad langevad meie hinnangul, naftahinnad langevad kahe aasta pärast niiviisi, nii et see võimaldab lõpuks euro regioonis veel hindasid Allovida 2015. Globaalmajandus kasvab, jõudsamalt on hinnariskid ülespoole. Eesti, võib-olla järgmise aasta teema on arengut madal hinnas, aga siis 2015, aga hinnad uuesti kasvama. Ajal, mil Süüria ründamine USA ja mõnede liitlase poolt muutub üha tõenäolisemaks, tuleb mingil hetkel langetada oma valika Eestil. Riigikogu väliskomisjon kuulas täna esimesi ülevad täitsa Süüria ümber sündivast. Lähemalt kuuleme Kristerbariselt. Olukorras, kus Suurbritannia parlament serveeris riigijuhtidele ning Ameerika liitlastele paraja üllatuse, kuigi las riigi Süüria vastu sõtta minna. Samas aga näiteks Prantsusmaa on lubanud Süüria-vastaseid lööke pigem toetada. On selge, et vanad Iraagi sõjaaegseid allianss enam üheselt ei tööta. Eesti välisminister Urmas Paet sõnas täna pärast kohtumisi riigikogu väliskomisjoniga ning hiljem Euroopa Liidu suursaadikutega, et euroliidu sees pole kahtlus sadu inimesi tapnud keemiarünnaku aset leidmise osas. Samuti selles, et vähemalt kaudselt asutab kindlasti Süüria režiim. Režiimi vastutus on igal juhul selles, et Süürial üldse keemiarelva varud jätkuvalt on. Kui me räägime ka võimalikust Ameerika Ühendriikide sõjalisest löögist siis mõnede Süüria objektide pihta, siis selle eesmärk ikkagi saab olla mitte niivõrd karistamine, aga vähendada või kaotada võimalused, midagi sellist võib uuesti korduda. Eesti pole aga kindlasti langetanud veel otsust, kas sõjalise jõu kasutamist üldse toetada, kinnitas täna riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson. Me ju teame väga hästi, et Süüria kodusõjas on põimunud väga paljud regionaalsed, kohalikud, religioossed ja rahvusvahelised huvid ja, ja sellepärast ma ütlesin, et tegemist on erakordselt ohtliku olukorra ime, pigem vastustana sõjalisi lööke. Meie eesmärk kindlasti kogu selles olukorras on see, et konflikt ei eskaleeruks. Parlamendi väliskomisjoni nõustas ka kaitseuuringute keskuse vanemteadur Erik Männik. Tema hinnangul ei pea vett Venemaa juhi Vladimir Putini väide, et Bashar al-Assadi poolt on ebaloogiline kasutada keemiarelvaajal, mil tema väed võitmas. Võidust on asi ikkagi kaugel. Damaskuse juures mässulised enam-vähem pidevalt edasi liikunud 2012. aasta detsembrist ja mis on eriti märkimisväärne, et kui sel aastal 24. juulil algas mässuliste pealetung valitsusvägede 26. juuli vastupealetungi ei suutnud seda peatada ja siis vähem. Aga hiljem nägime keemiarelva kasutamist samas piirkonnas. Ja veel Süüria teemal Kai Vare võtab kokku mujal toimunu harutatus. USA president Barack Obama ütles Stockholmis antud pressikonverentsil, et Süüria keemiarelvaasjas on mängus Ameerika kongressi rahvusvahelise üldsuse tõsiseltvõetavust. Maailm on ise teatanud, et keemiarelva kasutamine on punane joon ja sellest tuleks nüüd kinni pidada, rääkis Obama. Ta lisas, et on pöördunud isiklikult ka Venemaa presidendi Vladimir Putini poole. Putin muudaks oma seisukohta president Bashar al-Assadi toetamise suhtes. Putin ütles täna, et USA kongressil ei ole õigust Süüria ründamist heaks kiita. Ilma ÜRO Julgeolekunõukogu otsuseta. Kongress seda siiski teeb, on see agressiooniakt, lisas Putin. USA mõjukas vabariiklasest senaator John McCain teatas, et ei toeta senati komisjonis resolutsiooni Süüria ründamiseks. USA kongressis toimub hääletus järgmisel nädalal. Prantsusmaa parlament arutab Süüria küsimust praegu. Peaminister Jean-Marc ero ütles, et keemiarünnakule vastamata jätmine võib saata ka Iraanile vale signaali. Tuumaprogrammi suhtes tegutsemata jätmine seab ohtu rahu ja julgeolekukogu regioonis, rõhutas Euroopa. Prantsusmaa parlamendis Süüria suhtes jõu kasutamist hääletusele ei panda. Peaministri sõnul ei ole mõtet korraldada hääletust selle üle, mida ei pruugi üldse toimuda. Viru Keemia Grupp ja Eesti Energia vaidlevad põlevkivi hinna üle. Ago Gaškov jätkab teemat. Tänane Postimees kirjutas, et Eesti Energia Viru Keemia grupile liiga kallist põlevkivi Viru Keemia grupi juhatuse esimees Priit Rohumaa, kuidas selle põlevkivi hinnaga siis loodame? Põlevkivi on praegu Eestis ära jaotatud erinevate kaevandada vahel ja see leiame, et ebaproportsionaalne osakaal on jäänud energiale. Eesti põlevkivi varustas Eestis kõiki tarbijaid. Täna on olukord, kus enamus tarbijaid on pidanud omale tegemas oma kaevanduse või loobuma sellest ressursist. Kuna Eesti energia käes on nii suur maht siis meie tõlgendame, et Eesti energia on põlevkivisektoris. Täna turgu valitsevat ettevõtte peaks võrdselt kohtlema nii kontsernisiseseid, tarbijaid kui ka väliseid tarbijaid. Põlevkivi, mida müüakse meile, on täna kõrgema hinnaga kui see, mida kontserni enda õlitööstused kasutavad. Kui me võtame arvesse kõik põlevkivi kalorsuse tulenevad erisused põlevkivi kalorsuse võrra, erinevus on ainult 35 protsenti. 1,35 korda, peaks siis olema Narva jaamade hinnast kõrgem. Kuna Eesti energia nüüd viimaste aastate jooksul väga järsult tõstnud hinda hoopis teistele tasemetele ja me aastaaruandes näeme, et nad endale ise ei ole seda tõstnud, siis järelikult meil on nendel lõpp. Kaubaturgudel on väga ebavõrdne positsioon. Kui aastaid tagasi VKG-le keelduti põlevkivi pikaajaliselt tarnimast, siis et Eesti energiale varustamise lõpetab, et avame oma kaevandused, saame sealt kivi siis tänane olukord, kus meil on kaevandus. Me oleme sinna investeerinud 120 miljonit eurot, aga me ei saa seda üles koormata, kuna turuosad on ära jaotatud vastavalt omaaegsele käskkirjale, mis täna ei vasta nagu seal reaalsusele, et meil on kivi vaja, omaga kaevata ei tohi. Eesti energia müüb meile sedagi ja oluliselt kallimalt, et tahaks, et oleks selline võrdlus, et seda peab siis arvesse võtma. Pikka aega tegelikult on ikkagi õhus ka see küsimus, kas üks ressurss siis põlevkivi peab olema peaaegu ühe riigiettevõtte monopoolses kasutamisest, sest tegelikult pärast seda, kui endine Eesti põlevkivi ja Eesti energia või ühendati, on see situatsioon niimoodi välja kujunenud, et põlevkivi on peaaegu Eesti energiakasutuse. Kas ikkagi ei oleks Eestis õigem, kui põlevkivi kaevandaks eraldi ettevõtte ja seda ostaksid siis nii VKG Eesti Energia kui ka teised põlevkivi kasutavad ettevõtted? Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive? Nii nagu Eesti energia, nii on samuti VKG endale kaevanduse hankinud, et seal osa loogilisest äriprotsessist ma arvan, mida me peame vaatama ikkagi põlevkivi väärtustamisel, on see, et mis on Eestile kasulik, VKG-l ei ole mõtet kaevelda selle üle, et põlevkivi müüakse õige hinnaga. Mina arvan see, et aastal 2005, kui VKG sai kallis tükikivi, mis on põhimõtteliselt nagu kohvikoor, rasvane sai seda odavamalt kui Narva elektrijaamad, madala kalorsusega põlevkivi. See ei olnud õige aeg, ma arvan, tänaseks on normaalsed hinnad paika pandud, loomulikult VKG maksab oluliselt rohkem, kui ta maksis vanasti. Aga ma arvan, see on äriliselt väga mõistlik. Narvas pandi täna nurgakivi uuele veepuhastusjaamale. Jüri Nikolajev käis kohal. Narva praegune veepuhastusjaam anti käiku 38 aastat tagasi ja toona ei teatud, et pinnagaid klooriga puhastades tekivad inimese tervist ohustavad ained trihalomentaanid. Uue veepuhastusjaama valmimisega saavad suuruselt kolmanda Eesti linnaelanikud puhta joogivee, räägib keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. 63000 inimest olid sunnitud leppima veega, mis ei maitsenud hästi, ei lõhna kõige paremini, lisaks tõesti ei ole ka tervisele mitte selline mõistlik asi, mida igapäevaselt juua. Ja selline tehnoloogia, mis siin nüüd kasutusele võetakse, on tõesti igati kaasaegne ja võimaldab kõigile nõuetele vastavalt ja puhast joogivett Narvas pakkuda. See on viimaste aegade üks kõige rohkem Narva inimeste igapäevast elukvaliteeti mõjutav investeering. Praegu Narva veetorudes voolav vesitervisenõuetele ei vasta, jätkab keskkonnainvesteeringute keskuse juhatuse esimees Veiko Kaufmann. Asula joogivee direktiivi asulates reoveedirektiiv on kaks direktiiv, mis Eesti on võtnud liitumises kohustusi täita ja ikkagi, kui meil on ühisveevärk, seal peaks olema tagatud siis nõuetele vastav joogivesi, narvalane on terviseameti eriluba, seda vett nii-öelda müüa praegu 63000 inimest ei saa ka päris ilma õlita ja selle tõttu on see väga oluline projekt ja me kindlasti kõik ootamatega võimalikult kiiresti valmis saaks. 20 kuu pärast valmib uus veepuhastusjaam võimaldab Narva jõevett joogikõlblikuks muuta aktsiaseltsi Narva vesi projektijuht Heli õunapuu. Narva jõevees on hästi palju orgaanilisi aineid on hästi palju orgaanilisi aineid ja kuna meie veepuhastusjaam on ainult üheastmeline, siis ta lihtsalt ei suuda sellest orgaanikast lahti saada ja kooslusest siis klooriga, mida me kasutame, vahel tekivad nagu mitte kõigi soovitavamad ained ja meie vesi raua ja üksudeeritamise osas normidele. Uus veepuhastusjaam tuleb kuueastmelise puhastusega, et uus veepuhastusjaam tagab veepuhastuse töötlemise nii heal tasemel, et see vastaks Euroopa Eesti normidele. Veepuhastusjaam on osa kogu Narva veemajanduse mastaapidest uuendamisest, mille tulemusena vahetatakse üle 70 kilomeetri veetorusid ning korrastatakse veehaare. Tööd maksavad üle 45 miljoni euro, millest Euroopa Liidu ühtekuuluvusfond annab KIKi vahendusel 30. Umbes pool 45-st miljonist kulub veepuhastusjaama ehitusele Uudistele Jüri Nikolajev, Narva. Saaremaal suvituskohana tuntud karujärv on päästeameti temineerijatele tuntud-teatud koht hoopis teisest küljest. Nimelt oli see järv umbes pool sajandit tagasi Nõukogude lennuväepolügoon yks, mida käidi kaugelt Venemaa avarustes pommitamas. Selgunud, et suur osa lennukitelt alla visatud pommidest polegi toona lõhkenud ja lebavad oma laenguga järve põhjas. Päästeameti demineerijad puhastavad järve oma jõududega juba neljandat aastat. Tänavu on koos Rootsi temineerijatega kohal 25 pommispetsialisti. Margus Muld vestlust päästeameti demineerimiskeskuse juhataja Arno Bogoneniga sellest, mida mehed järvest leiavad. Me planeerime reeglina aastus ühe oma tuukrilaagritest alati Saaremaale karujärvele ja põhjus lihtne, et ühtepidi mehed saavad oma professionaalseid oskuseid üleval hoida, aga, aga siit on ka suur tõenäosus alati midagi leida. Kuna karujärv oli peale sõda, siis nõukogude armee lennuväepolügoon, eks nelja tuukrilaagri käigus, mis siin on toimunud, on juba kahjutuks tehtud 41 lennukipommi ja, ja selle laagri käigus hetkel on leitud neli lennukipommi, kolm on juba kahjutuks tehtud või siis just tehakse ja, ja ühe identifitseerimine käib, et vaadata, milliseid toiminguid. Me saame temaga edasi teha, et kindlasti, mida rohkem siit otsime, et ega tõenäosus, et me siit midagi leia, on peaaegu olematu. Kõik lõhkekehad on ohtlikud ja reeglina muutuvad nad just eriti ohtlikuks siis, kui inimene nendega midagi toimetama hakkab ja karujärve on üsna populaarne koht. Meie töö ongi tuvastada ära siis nende ohuaste ja vastavalt sellele siis toimetada, et üritame neid viia sellisesse konditsiooni, kui see vähegi võimalik on, et me nad siit ära transpordime spetsiaalsesse hävituskohta ja seal juba hävitanud on need suured väiksed paugu masinad. Siiamaani praktiliselt kõik lennukipommid, mis me oleme leidnud, on küll väga erinevad modifikatsioonid, aga reeglina on tegemist 50 või sajakiloste lennukipommidega. Kas kalamehelant ei võrk või ka pommi jaoks ohtlik olla? Noh väga raske öelda, et Eestis ei ole küll ühtegi kaasust juhtunud, aga siin me räägime rohkem juba tegelikult merel olevatest ohtudest, kuivõrd siin järves Tallinna rahvusvaheline arhitektuuribiennaal toob kaasa kolm näitust sümpoosioni Jevisiooni võistluse biennaali kuraatorid on Aet Ader, Kadri Klementi, Karin Tõugu ja Kadi Ots jätkab Riina Eentalu. Nende noorte arhitektide jaoks on nõukogude arhitektuurajalooküsimus ja sealt see idee tuligi. Sellel hetkel me olime lihtsalt väga noored, aga nüüdsel hetkel oleme me professionaalid. Me oleme arhitektid ja me suhtume selle perioodi arhitektuuriarhitekti pilguga ja me vaatame, et selles ruumis on ka väärtusi ja me tahaksime esile tõsta selle ruumi, ruumi väärtusi, selles mõttes püüda ka laiema publiku seas selle üle arutleda, et mis siis saab edasi ja, ja võib-olla kõik need asjad ei olegi nii halvasti, et tegelikult on, on siia programmi kaasatud üks hoone, mis leiabki juba väga head taaskasutust, see on välisministeeriumi hoone, mis pärineb siis sellest 1960.-test kuni 80.-teni sellest ajastust ja oli muuhulgas omal ajal Eesti esimene kõrghoone arhitektuurne meistriteose leidnud väga hea taaskasutuse. Välisministeeriumil on aga üks saal, mis ei ole veel leidnud head kasutust ja saali me kasutame ära siis oma biennaali raames, see saal on niinimetatud kilukarbi seal 60.-te defitsiidiajastul lõid arhitektid sellise voolujoonelise lae, aga mida oli vaja katta millegiga ja nad katsid selle kiirabikalurikolhoosist pärit, et kalakonservikarpidega karbid on seal siiamaani alles. Kutsume eest niisiis seda näitust kui seda ruume vaatama, et me valisime välja 12 objekti Tallinnas, mille kohta võib esitada tänasel päeval küsimusi. Et näiteks kino Kosmos, Kalevi spordihall või Pirita TOP et meil on siis arhitekte nii Eestist kui välismaalt erinevaid meeskondi, kes igaüks interpreteerib ühte hoonet ja pakub välja siis tulevikuvisiooni. Teema üle arutletakse ka sümpoosionil ja huvi võiks pakkuda ka Väike-Õismäe visiooni võistlus, mille näitusele on tulnud 86 ideed visiooniga, missugune võiks Väike-Õismäe tulevikus välja näha? Biennaali üks põhisõnumeid ongi tegelikult see, et nõukogude ruumi põrand vajab praegu eelkõige suurt ideed, et igapäevadiskussioonis millegipärast Me takerduma sellistesse teemadesse nagu otsaseinte soojustamine või akende vahetus. Aga sellest tegelikult pikemas perspektiivis ei piisa. Me avame terve rea Nõukogude kvaliteet ruume, mis igapäevaselt on suletud, et need, keda arhitektuur isegi võib-olla nii väga huvitav. Nemad võiksid siiski ka biennaalile tulla ainuüksi nende ruumide pärast. Biennaalil käsitletav võib tunduda utoopiline, kuid just siit võivad alguse saada arutelud, mis ehka tulemuseni viivad, leiavad kuraatorid. Spordiuudistega jätkab Taavi Libe. Eesti võõrustab ülehomme jalgpalli MM-valikmängus Hollandit Joosep Susi. Enne ülehomset valikmängu Hollandiga kostub jalgpallikoondis lastelt eriarvamusi, kuivõrd ründavalt tuleks maailma tipptiimi vastu mängima minna. Meeskonna kapten, keskkaitsja Ragnar Klavan usub, et edu võiks tuua konservatiivsem lähenemine. Alguses kaitsest lähtuvalt kõik augud kinni panna ja, ja meil on ees kiired ründajad, pallidega suudavad ka väga häid kaitsed ära joosta või siis üks-ühele ette võtta ja ära lüüa, et mina näen seda mänguplaani sellisena, et ikkagi terve meeskond peab tööd tegema, et me kaitses kõik need augud kinni, saaks siis kontraga lülitatud rünnakule, et see on meil mõndades mängudes olnud trump ja, ja ma arvan, et see jääb ka edaspidi, kuna meil on sellist tüüpi ründajad olemas. Eesti koondises praegu. Klavani viis aastat noorem, 20 kahene ründaja Henrik Ojamaa loodab, et Eesti suudab agressiivsusega häirida hollandlaste mängurütmi. Minu kogemus nende tugevate või tippmeeskonnas mängida on see, et kui nendele anda aega ja anda väga palju respekti ja istuda võimalikuks kaitses, siis on küsimus ainult selles, kui suur see kaotus tuleb. Et kui me mängime nii, nagu me oleme alati mänginud sihukeste meeskonnast, siis ei ole head tulemust kindlasti loota. Mida agressiivsemalt, mida kõrgemalt neid presside, mida vähem neil aega anda, mida rohkem nendega minna kontakti, seda vähem see nendele meeldib ja niimoodi nende mängurütmi segada võiks. Võiks olla üks plaan, võiks olla see moodus, kuidas võiks saada positiivse tulemuse. Eile ametlikult Itaalia korvpalli tippklubi Milano Emporio Armani mängijaks saanud Kristjan Kangur tõdes, et lahkumine eelmise aasta meistermeeskonnast Siena motepaskist oli suur risk. Seinast lahkudes polnud kanguril lauale ühtegi konkreetset pakkumist. Mõtlesin tegelikult suure riski, kui ma ennast ära tulin, ei olnud euroliiga võistkonnast aga, aga noh, selles mõttes praegu tundub, et see risk õigustas. Teine euroliiga võistkond noppis mind üles hõisata muidugi vara, tipphooaeg on veel ees, et, et ei tea, kas ma tegin õige otsuse, aga aga, aga sellise ristima võtsin ja, ja praegu on olukord selline. Saan ma aru, et ikkagi tulid sa ära hetkel, kui minu, nagu sul midagi tõsiseks läinud ei olnud veel. Jah, jah, selles mõttes küll, et, et see ei olnud nii-öelda kahel poolel väga mängimist, et võtsin ühelt poolt ikkagi ennast vabaks, tegin ennast nähtavaks nii-öelda turul, et ma olen vabaagent ja ja siis näiteks lina nominaalselt huvi üles. Ja nüüd homsest ilmast, Kertu Vait, palun. Tere, eeloleval ööpäeval määrab Eesti ilma Läänemerel tugevneb kõrgrõhuala, öö on selge või vähese pilvisusega ning sajuta. Paiguti on udu. Puhub nõrk muutliku suunaga tuul. Õhutemperatuur on kolm kuni üheksa, rannikul kohati 13, sisemaal langeb maapinnal null kraadi lähedale. Päeval on vähese pilvisusega sajuta ilm, muutliku suunaga tuul üks kuni kuus meetrit sekundis. Sooja on 18 kuni 22 kraadi. Ka reedel ja laupäeval on Eesti rahuliku ja kuiva kõrgrõhkkonna mõjualas selge, taeva all langeb õhutempel tuur öösiti madalamates kohtades ja maapinnal paiguti null kraadi lähedale. Päeva sooja tuleb aga kuni 22 kraadi. Aitäh, Kertu Vait, te kuulsite, neljanda septembri Päevakaja, mina olen Mall Mälberg, kena õhtut.