Algul oli minu sünniaasta 1916 külanõukogu paberite järgi see aastaarv käis paberite pealt paberi peale kuni 1953. Siis selgus, et minu sünnitunnistuse Jordi Donski kiriku arhiivist, et ma olen sündinud 1915. Saite paugupealt aasta juurde ja. No aga kas vanemad ei teadnud teil siis õiget sünniaastat? Nähtavasti, et nad alustasid. Ja keegi ei hakanud seda täpsustama ka isa võttis külanõukogust need andmed ja jäigi kuks täis. Ei pööranud, nagu sellele eriti tähelepanu pööranud ja kui suurperedele oli palju lapsi peres. Oi, meil oli palju lapsi. Esimesest abielust oli meil neli, kaks vanemat õde ja kaks venda. Teisest abielust oli kuus, 10 last, 10 last, kõik olime koos. Ja mis ma pean ütlema, et esimesest abielust lapsed kõik kitsid minu ema, et kasuema meie jaoks oli niisama armas nagu pärisema. Ja isa vennal oli ka kuus last. Ja kui neid ka arvata sillalt, siis meil oli väga suur pere. Olukord oligi niimoodi, et meie kahes peres oli töö ära jaotatud. Minu ema oli siis perenaiseks, kes valmistas toitu kõigile. Ja teine perenaine, isa vennanaine oli loomade tallitaja ülem. Tema alluvuses olid kõik nooremad tähendab tütred ja pojad ja nii edasi. Nii et, et selles suhtes oli niimoodi töö ära jaotatud. Ja söögilauda istusid kõik korraga korraga 20 inimest ja väga pikk laud. Ma mäletan seda väga hästi, kui ma olin veel poisike ja mina armastasin aeglase hernekama piimaga ja mis eesti rahval ka siin on, oli ka meil. Ja isa vanemad sõitsid ma täpselt ei mäleta siit Eestimaalt välja, kuna siin oli viletsam elumaad, oli vähe. Pihkva kubermangu 1900 seitsmendal aastal isa koos vennaga ja peredega sõitsid Siberi Novosibirski oblast, praegune tookord Moscowa rajoon ja küla nimetati paravuska. Kui suur külas oli? See oli peaaegu 60 talu. Kas kõik Eesti talud, kõik Eesti talud ja igaüks elas oma krundi peal? Varem oli juba need krundid välja lõigatud ja Inga krundi peal oli juba enne perekondade kohalesõitu kaevatud joogikaev riigi poolt. Teie sündimise ajal oli maja juba valmis. Ja männipalkidest neil tube palju ei olnud, aga meil oli kaks suurt tuba laudpõrandaga muldpõrandaga, laudpõrandaga laudkatus peal, siis oli rehi rehe, kuidas öeldakse, rehetuba, kus Vedki. Või rehealune Eestis öeldakse ka rehe. Rehealune ja siis Rehe otsas ehitatud tähendab täitsa palkidest. Seda nimetati nagu viljakuivati, vihmased ilmad on, et ei saanud kuivi ilma ilmu ei olnud siis vili toodi kohe Parsile kuivama, et seal oli oma küttekolle sees ja ja talvel siis seal pidasime selles ruumis lambaid ja lehmi. Jaa, ainst ait oli meil väga suur väljaehitatud. Ma isegi imestan, et kuidas nad kõike jõudsid tookord ära teha, põllutööd teha ja ehitada ja ehitada. Ja ruumid olid meil nii suured, et vilja sinna mahtus väga palju ja meil oli alati kolme aasta varu olemas. Suvel me magasime, siis koristasime seal rooni ära ühe ruuni, seal oli kolm ruumi, siis ühes nooret magasid väljas aidas, palju loomi oli, neil oli koos lüpsilehma vähemalt kahe pere peale. Peale selle mullikat ja Õhvakesed, hobune, kolm hobust, kolm hobustel ja. No mis oli niisuguse noore poisi esimene töö talus mille peale ta kõigepealt pandi Koi, esimene t kui teile öelda, siis võib-olla naeratan end välja, ma alles olilist, viieaastane kui Impalgi seakarjaristik, Normet ei olnud koige kaugel meilt ja iseäranis sügisel, kui see ristik Adal kasvas päris hästi. Sead armastavad väga rästik Adalat ja siis mina olin, see karjus, aga millegipärast ma hakkasin siis ikkagi kisama, et lubage mind koju sigadega. Ja ükskord oli niisugune olukord sel sügisel, aeg tulid niisugune paduvihm piksega müristas, aga neil olid päästlastel need kuhjad kuidagimoodi teistmoodi üles pandud, et Alton väiksem ring ja siis hakkavad kasvatama kõhtu, kõhtu, kõhtu ja ülevalt, siis läheb jälle kokku, mina siis ronisin sinna kõhu alla allatuult ja kui see vihmasadu tuli. Ja pärastpoole, siis nagu läks tasemaks, läksin vaatan sealt nagu ära harjunud minuga ümberringi, nii vaikselt Nad kuhugi ära ei jooksnud. Ja vihmadertibas. Ja ma ei osanud arvatagi, vaatan, kes sealt tuleb. Ema tuleb suur rätik üle pea. Pojakene Sul on kõik siin korras, ma vaatan, sead talgelt alles ja eks ta tuli vaatamata heale vihmad, mis minuga juhtunud, ema süda, see on mulle nii meelde jäänud, et tänase päevani on ta nii selgelt see pilt, kuidas ema Ast, kui kaugel kool oli. Meie paroska külas oli kool keset seda asulat, et oleks kõigilt poolt võrdne tee käia lastel, seal õpetati lapsi eesti keeles. Mina olen ka seal kaks krossi ära lõpetanud, kolmanda ja neljanda omas koolis. Aga esimene ja teine, esimene, teine millegipärast vanemad panid mind vene kooli. See oli teises külas üle hiina jõe, ütleme üks viis kilomeetrit maad. Huvitav moment on see, et ma hakkan siis vene keelt aru saama alles kevadel mis sügisel mulle räägiti, kevadel, siis sain aru, kas ta ütles hästi, mulle ütles halvasti mulle. Kuhu te läksite pärast neljanda klassi või neljandas klassis meil eesti. See oli neljaklassiline neljaklassiline kool, kõrgemat kooli ei olnud, kus olid suuremad eesti külad, sealt teistes rajoonides olid seitsmeklassiline kool. Aga sinna oli kaugele sõita teisi rajooni ja siis Milt vanemad määrasid vene kooli, lõpetasin viienda vene keeles kuuenda ja seitsmenda kõrgemat siis tookord Siberis ei olnud venelaste koolis ka see küla oli väga suur ja rikas küla välja ehitatud, niimoodi risti ütleme niimoodi talavat jooksevad pikuti ja teine risti, siis jooksis kõik keskustega need kirikukellade helin, noh, see oli nii ilus vene kirikukellad ja kui palju rahvassaal kiriku ümbruses teatud päevadel, mis olid nende pühapäevad, see jäi mulle ka väga eredalt meelde. Kus te ööd olite, seal oli niimoodi, et mu isal oli väga palju tuttavaid kunagi isa oli esimene revolutsioonikomitee esimees ja see asuski selles külas karpussaki külas. Ja tema siis mind sokutas sti tuttava juurde ja lihtsalt ma tean veel etemad võtet, rahvas oli väga usklik, rahvas oli aus rahvas. Ta oli vastutulelik rahvas ja südamlik rahvas. Ja teine asi, et, et neil oli ikoonid igas nurgas mida meie talus puudus ei olnud ja peremees hommikul tõuseb üles pool tundi. Viskab risti ette selle kooli juures enne sööki jälle ristijate viskamine peale sööki õhtul kas oli siis neil nii kõva usk jumalasse? Või oli see lihtsalt kombetäitmine? Roy kombe täitma, aga seda teie käest seda ei nõutud, ei nõutud, aga mina ise hakkasin ja kui perenaine ja peremees nägid seda signaalid nii õndsad, nii rõõmsad olid. Sealse lõpetasid ära seitse klass, seitse klassi, lõpetasin ära. Eesti külas olid siis veel üksiktalud. Üksiktalud siis oli, aga kui tuli see kollektiviseerimine 29 talv 28 ja 29. Seda ma mäletan väga hästi kui hakati vene külades kolhoose moodustada ja millegipärast see asi väga hästi ei läinud ja siis hakati kulakuks tegema. Ja väga palju perekondi sel aastal viidi välja kaugesse põhja. Konfiskeeriti nende majapidamine ja aga meie külas ei puudutatud eestlasi kulakuks ei tehtud, nagu vähem rahvus. Isegi meie külast käisid voorimehed vedamas neid vene peresid sinna kaugele põhja, hobustega tähendab, oli see minek, kui kaugele rõmmi? Ma ei tea, kui palju rummi taha, kui mitu kilomeetrit see Meie kohalt on, paljud kaasa võtta said? Seda ma täpselt ei tea öelda, aga ma seda mäletan, kui need voored läksid mööda meie talu, siis naised nutsid, lapsed nutsid ja ja mehed vandusid. Aga Wood jooksis ikka edasi ja edasi. Seda mäletan ma väga hästi, kui ma 38903 kaheksandana aastal olin juba arreteeritud, siis ma sain ühe kulaku pojaga kokku, kas ta oli nüüd kulakaga, ta kulakuks tehti ja viidi sinna kaugele mõmmi. Ta ütles mulle niimoodi, et kui meid sinna toodi Lumi sügavuseks kaks pool meetrit, mets tai k, Öeldi vot siin on teie koht. Siia te peate ehitama omale elumaja, siin te hakkate elama, siin on keelutsoon vota ümber, kui keegi sellest keelutsoonist välja astub siis teate ise, mis saate? Ja ütles, et juba dieedi ajal, kui minek oli, et lapsed jäid haigeks naised külmetus, kuskilt sooja ruumi juba ei olnud, mida kaugemale põhja, seda raskemasse olukord läks ja ütles niimoodi, et kui kohapeale saime niisugustes tingimustes, et ei ole kuskiltki sooja saada, et inimest kevadeks kevadeks. Teie koduküla jäi puutu, muutumatu ma juba ütlesin, et nagu tähim rahvusvähemusrahvusvähemusrahvused ei lubatud meie talupõhju kulakuks teha. Aga kolhoositegemine Valgas? Ja vene külades hakkasid juba kolhoosid moodustama, kes andsid palvekirjad, seda ma tean, et karpussak kiskuski oli kakk, kommuun iimini, Pariska ikka muule ja kuna ülevalt avaldada ikkagi mõju, et ka meil oleks kollektiviseerimine. Siis, ja kui mu isa oli nagu vana bolševikud, teilane ja vend oli ka, siis nyyd kutsuti rajooni täitevkomiteesse. Ja oldi niimoodi, kas panete oma piletit laua peale? Või lähete kolhoosi, kuna veel kolhoosi ei olnud ja siis neile tehti ettepanek vene kommuunid ruut, et nemad oma oma peredega astuksid selle kommuuni. Vanad bolševikud peavad olema eesrindlikud ja peavad esimesed ka olema eeskuju näitama. Naised tuli selle vastu, naised, naised olid vastu, et vene vene kummuunime küll nüüd ei lähe, et kui me siin ei saa organiseerida kommuuni omas külas, et me peame kuhugi välja sõitma, et oli kuulda kuskil Kaukaasias oli eesti kommuun ja meie poolt läksid kohe kirjad teele otsustasime ära sõita, tahetab Kaukaasiasse. Ja sealt tuli kohe vastus, et on vastu võetud kaks perekonda minu isa ja venna perekond. Ja hakkasime juba ettevalmistusi tegema, ärasõiduks, kõlaneks küla peal laiali ja mõned külaelanikud, kas nad hakkasid kadestama selle, et me sõidame ära või ja nad arvasid, et on tarvis pidur peale panna, et nad ei saaks ära siit sõita, et meil on tarvis oma kommuun organiseerida ja oligi niimoodi ühine kiri kirjutatud. Midagi 10 talupoega oli alla kirjutanud ja saadetud rajooni täitevkomitees. No ja sealt siis kutsuti meie omad välja, nii teda ära sõita, näete, tulevad avaldused, tahavad organiseerida kommuuni ja aga see tuli nagu välk taevas, minu isa ja, ja vend üldse sellest ei teadnudki, et on niisugune kaebus. Keelatud organiseerida oma külast kommuuni. Ja oligi 1930. aastal. Talvel organiseeriti kommuun Te, nägite seda kõike oma silmaga oma silma, kuidas seda tehti? See oli väga lihtne, kuni põhikiri oli selline, et kõik ühtlustatakse. Midagi eraomandiks ei jää. Tähendab kuni viimse kanali kõik hobused, loomad, kuni viimse kanali kanad ka, kanad ka ja need, neil tekkis kohe mitu farmi. Loomafarm, seafarm, lambafarm, kalafarm, jäneste farm. Loomad ja kanad ja jänesed jäid ikka vana peremehe juurde või vidinat. Kokku liiga liiga vanad olid igaühe talus, kui välja ehitati vastavat hoonet. Ja see keskus valiti just meie maapiirkond, meil oli looduslikult väga ilus piirkond, oja oli ja tasane maa ja hakati välja ehitama keskust, siis minu isa ja venna maa peale maa peale. Peale selle hakati ka isegi maju kokku vedama, kes oli oma krundi peal kaugel, ütleme neli, viis kilomeetrit. Aga see oli ju väga suur töömaja lahti lammutada ja siis teise kohta. Ta ja osa osa tuli meile kommuuni isegi teistest eesti küladest, mis olid meelt, ütleme, 30 kilomeetrit seal neil kommuuni ei olnud. Ja vedasid ka oma vana maja palgid kaasa. Ei, nad tulite, kommuuni, elasid nii kaua seal, kui kommuun ehitas kohe välja kohapeal uued majad vene külades oli väga palju kulaku tühjaks jäänud ja need olid väga odavad ja kommuun ostis need kokku, ehitada üles ja vedas maja palgid lihtsalt sealt ära terve maja, vot seal olid väga ilusad plekk-katusega, majad olid kõik, aga ega seda vaja tervelt ära tuua, sai lammutada ja ikka tuli ära lammutada ja hobustega tooti tähendab kohale. Ja kas selle kolimise kõrval jäi aega ka veel põllutööd teha? Põllutööd tehti ka omal ajal ära, sest ma pean ütlema, et kommuuni liikmed olid väga aktiivsed. Nad olid üksmeelselt sellepärast, et varustus oli seal ette nähtud niimoodi nagu mitte nii nagu põllumajandussortelli seal välja töötatud päevade peale, aga seal varustuses oli täielikult olenemata kas on väiksed lapsed, suured elatusnorm anti kõigile väljavili õli neli ja kõik isegi oli tantsuq kla söökla, kes ei tahtnud sööklas käia sellele antiproduktid välja, et valmistati siis ise ei taha sööklas käia sööklaga siis ehita teiega sööklat, varem ei olnud seal külas ikka kõik ju ei läinud kommuuni, meil oli seal kolm hästirikast talupoega lukku, ürikat nad olid, noh ikka meel oli. Boksinkotol oli, tähendab, see gaasimis masin? No mis võib öelda, et selliste rikkus ja et villa villa kaasemis masin oli ja siis hakati neile survet avaldama, et vot riigi plaani andma nii palju nii palju leiba ja nii palju tähendab raha välja maksma pandi suured plaanid peale ja siis neil võite hääleõiguse ära. Kolmel perekonnal võeti siis hääleõiguse ära kulakuks tegemise välja lüüa kuu, tal ei olnud õiguskoosolekutest osa võtta ja ja siis peremees ei jõudnud enam maksta neid norme, norme, mis riigi poolt anti ja tema panid jooksu, jättis perekonna sinna kohale naise ja lapsed, naise lapsed ja naine ja lapsed, siis tulid meie kommuuni peremees kadus ja siis nende maja Kadri, suur maja siis nende majast. Me ehitasime välja nagu klubi ja ühtlasi köök juurde ja kus oli, tähendab söökla viis aastat kommuun eksisteeris. Ja piss kommuuni nimi oli edasi. Kes seda kommuuni juhtiseksis valitud Komoonia nõukogu, sellest oli siis üks esimees kes oli tööst vaba, ülejäänud siis juhtkond, põllubrigadir, siis loomafarmide juhataja, siis oli meil mesinik mesilased, väga palju puid oli veel. Niimoodi oli ära jaotatud, kõik töö, töö käis kohe väga hästi ja ma tean veel ütlema seda, et neil ei olnud niisugust tendentse talupoegadele hävitada loomise ajal või vahetult enne kollektiviseerimist ja meil niipalju kui loomi, kellel oli Kelly oreli nelile maseneli lehmaaldis kommuuni. Kui palju lambaid oli, andis lambad Komoli insamatega nii palju Žiguli ja kalad kõik, nii et see läks ilma suurema valuta, see läks ilma valuta ja see ja sellepärast meil tekkiski väga palju probleeme selle ehitusega, et ei saanud nii ruttu neid ehitisi ikkagi relvis, lauto valmis, oleme valmis ja kuidas seal saagid olid, kuidas põllumaad olid seal põllumaad, ma pean ütlema, nagu vanad eestlased ikka Pedasid, lappidasid ju, kuidas öelda põllujärjekorda rotist külvati ainult Cesale ja nisuga külvati ainult käsale Amuurili kaevata ja nii edasi, mis need läksid juba jälle rukki kõrsile peole, rukkis peale nisu. Ja mis oli kõige tähtsam, et mis seal kurnatud maad olid, need külvati siis Prestige temat saagid olid väga head, kui ei olnud ikaldust, vaest oli Siberis ikaldus aastat, kui kevadkülvid jäit viletsaks, aga seest päästis välja jälle talve külid hokis nisu. See andis väga suurt saaki olenemata, kas oli põud või vihmane. Sest rockis Siberis seisis ta alati püsti, ega vihmad ka teda, või oli niisugune sort kõrs õisi siis alati ja ta oli kõrge, mitte niisugused nagu siin ma olen läinud praegust rukkipõllud, aga meil oli rukkipõld, nii et kui ratsanik läheb sisse, pea loet ratsaniku peal näha. Aga ega ikaldus suurt häda või õnnetust ei tähendanud, nagu te ütlesite, et teil oli kolme aasta vili alati salves. No see oli varem kooline talus, aga siin juba kontrollisime Kreitholidoris riigi plaan täita ja kui oli ikalduse aasta, siis oli ikka nappust. Mõnikord hobused Lätiga väiksema kaera peale vormi kaela peale, et nii palju ei saanud anda. Aga kuidas kommuuni liikmed ise läbi tulid? Liikmed tulid väga hästi läbi, sest kommunili lähetel oli kõrval häiritud täielikult toidulaud. Rahapalka ka oli, ei olnud, ei olnud ainult söök söögi avarii. Reidi poolest ja selles osas oli niisugune olukord parem. No iga talupidaja külvas lina ja, ja linast sai ju riiet ja lammastest ja nendest sai ülikonnad. Ja mis oli varuks juba tookord talupoegadel tehtud, et see esimestel aastatel kuidagi aitas, neil ei olnud üldse riidekauplusi ja riiet ka ei olnud näitel. Need riided kulusid läbi, mis teil seljas olid? Kas kommuun mõtles ka riiete peale? Ma ei oska teile selles osas öelda, sest ma olen ikkagi siis veel alles noor ja ei süvenenud sellesse asjasse, kuidas. Eks meie külast oli vanem minust poiss, kes lõpetas varem selle seitsme klassi karbusk koolist ja tema läks Tomski õppima geodeeti, kuidas neid läks, võetakse jahve ja siis tema soovitaski mulle tulla ka siia õppima. Ja nii ma siis läksingi Tolskisse, kolm aastat õppisin seal, kui ma läksin sinna kooli algul õppima, siis oli ju kaardi süsteem meie terve nõukogude liidus ja igale ühele antikaardid leivakaardid välja saime 600 grammi. Aga leib oli väga nätske, kuidas öelda võru keeles toidu poolest oli muidugi kehvavõitu, aga 35. aastal siis tuli ülevalt korraldus, kommuunid peavad üle minema põllumajandusartelli põhikirjale. Olukord oligi niisugune, et peale seda õppus ma olin kodus ja ma olin nagu Comenaaria. Ja kõva press käis ülevalt peale. Koosolek oli ükskord ära, kommunaalid kõik vastu. Ütleb meil paremat elu pole vaja, ütleb Me näeme küll, kuidas teistes põllumajanduses hotellides inimesed elavad, kellel on oma eramajapidamine ja ja mis nad sealt saavad, nad peavad Reidiladel plaane andma lehma pealt, piima, liha peavad andma ja nii edasi ja nii edasi. Ja omal jakk nappus, mis meil viga, meid, kommuuni andmeid varastatakse täielikult, kõik lapsed on täielikult varustatud, aga rajoonipott ikkagi edasi, et ei oska ikkagi selgitustööd teha, on tarvis paremini selgitada, et eramajapidamine iga kolhoosnikul on kasulik ja seda tegurit on tarvis ikkagi arendada. Edasi. Teisel koosolekul ikka ei antud nii palju hääli, et üle minna, noh, kes hääletasid aktivistid, kes kartsid muidugi kommuuni nõukogu liikmed. Ja no mis teha. Ja lõppude lõpuks oligi niimoodi, et ükskord ma olin kodus ja juba peale selle Tomski kooli. Ent Jotit olid organiseeritud masintraktori traktorijaamad ja seal masintraktorijaama juures on poliitosakond. Ja kutsuti mind isaga masina-traktorijaama kontorisse me ei teadnud ka ülesse küsimusson, tulime sinna. See poliitosakonna juhataja hakkas siis ääri-veeri rääkima, vot näed, olukord on selline, et teie komuldab üle Venemaa põllumajandusartali põhikirjale ja me saame aru, et raskusi teil on viis aastat elatud ja majapidamist pole viis aastat keegi pidanud, et raske on neil üle minna põllumajandusartili põhikirjale me saame aru, aga käsk oli ülevalt, me peame seda tegema. Ja nüüd on tarvis ühes üleminekuga valida uus kolhoosi juhatus. Ja uus kolhoosi esines. Kes on teil kõige parem kommunaar, et kes saaks selle tööga hakkama? Ja tuledest veel, et seal väga suurte raskustega, sest kui üleminek põllumajandusartellile, siis on tarvis igalühel? Kõigepealt elu fold läheb jagamisele, mis kommuuni poolt välja ehitatud, kõik majad, kelle vanad majad olid seal oma krundi peal, need tulid ära lammutavad lasti ehitusse, kuhugi lamba laudaks või sea laudaks. Neid polegi olemas. Teine asi ju igaühele on tarvis siis mingisugune hoone loomadele oma maja külge ehitada, aga nüüd olid majad kõik välja ehitatud puhtal kujul. Mingisugust abihooned ei ole maja juures puhas. No ja oligi, isa aitas niimoodi jah, et ma ei tea, keda valida esimeheks ja et mul praegusel päriselt pole kandidaati välja pole valinud. Nad võitlesid. Aga meie poolt on juba valitud. Kes, et teie poeg, see tähendab teie jah, karbello Karl Bello ja olin 19 aastat vana, alles. Isa hakkas nii vastu, ütleb kuidas et tema küll ei tule toime selle raskel ajal selle ülesandega eieiei Melchiori ool. Ja tema jäänudki lausse. Siis küsiti mind isiklikult. Ma juba enne seda mõtisklesin, arvasin, et mis teha. Aga mul oli juba väiksest saadik põllumajandustuttav ja, ja isegi arvasin ära, kus oli tehtud vigu ja mispärast ei laabunud see töö ja see töö. Arvasin, et mina tulen toime selle ülesanded ja ütlesin, et jah. Et mina olen nõus, ainult et te peate siis mulle abiks olema. No abiks, mis mõttes, võib-olla majanduses ikka on tarvis midagi seal mehhanisme ja nii edasi, et et on joon ja arusaadav ja nii lahkusimegi sealt Emmdeeliotist, isaga. Mis isa teile siis ütles pärast seda, kui teie oma nõusoleku andsite? Reel sõitsime ja tagasiteel dail ausalt mulle ühtegi sõna. Ma proovisin rääkida talle taevakehadest nii edasi, aga ta ikkagi jutust vedu ei võtma. Jõudsime kodu. Ega me sellest kellelegi rääkima. Korraga seda koosolekut kokku ei kogutud. Ja siis, kui oli otsustav kolmas komulaaride koosolek. Ja kommunaalid juba veendusid selles, et niikuinii meil pääsu ei ole. Me peame hääled ära andma kõik, et olgugi, et seal tuleb meil palju raskusi ja palju halvem ja hakkame, elame riigivõlga maksma ja ja nii oligi, et kolmandal koosolekul siis oli nõutav enamus, need sündis otsus, kommuun põhikirja alt üle minna põllumajandusartelli põhikirjale. Ja ei läinudki palju aega. Poliitosakonnas tuli esindaja ja oli meil partei- ja komnoorte koosolek. Päevakorras oli üks küsimus. Meil on tarvis esitada oma kandidaat nüüd põllumajandusartelli esimehe kohale. Ja tema kohe esitas end. Isa oli vait, ei lausunud sõnagi. Ega palju sõnavõtjad ei olnud Apolti kohe hääletama ja kõik hääletasid kilu poolt. Peale mu isa. Järgmisel kuul, see oli täpselt esimesel aprillil 1935 friis. Kommunarid tulite otsustavale koosolekule, tähendab vastu võtta põllumajandusSartelli põhikiri. Koos sellega olime suurse liitlaste poliitosakonnas oli esindaja jah, et see on suur poliitiline ja majanduslik tähtsus meie riigis. No aga meie kommunarid teadsid juba varem ja kuidas meie külas oli 33. aastal, ülejäänud talupoegade peredes moodustus kolhoos põllumajanduses artell 1903 kolmandal aastal. Ja see oli ju näiliselt kõik näha, kuidas nad selle põhikirja alusel seal elasid. Neid oli väga vähe, kes üksikud, kes jäikest kommuunida tulla selleks 15 peret. Ja kui see esimene päevakorrapunkt, siis selgitustöö, kõik oli lõppenud ja järgmine päevakorrapunkt oligi kolhoosi esimehe valimised. Aga kolhoosi esimehe kohale oli esitatud kolm kandidaati. Nüüd kolm, koosolekul lisati veel kaks juurde. Soogel, Peeter ja laskar Rudolf ja kolmas olin sismina. Mäletan nagu praegu kaks erapooletut häältelugejat. Kuidas ta oli kokku, kes, kui palju saab? Ja tulemus oligi niimoodi, et mina sain rohkem hääli kui teised. Ja mina olin valitud põllumajandusartelli edasi esimeheks 19 aastat vana arvestusega, et 16-l aastal sündivat siis. Tehnikumi haridust eile oli käes. Tagasi, ega ta ei rääkinud, elab rohkem, muidu oli ta nii aktiivne, nagu parteilane ikkagi kritiseeris seal tööd, aga nüüd ka nagu oli, ära ootel. Aga järgmisel päeval revisjonikomisjon, mis oli valitud ka samal koosolekul luges siis kõik majandusele. Ja akti alusel andis siis endine kommuuni esimees mulle terve majanduse allkirjaga mulle ühele. Kuidas seda tööd edasi viia? Elamisfondi jagamine, abihoonete eraldamine, siis teine asi, et kes kommuuni tõi neli lehma, kuidas tütale ühe saab ta tagasi, et kuidas tasuda siis selle kolmele Maest. Kõik niisugused probleemid tulid ette, aga kevad oli käes. Aprill mais me teame juba põllule minema, peame vaiks välja andma kõik loomad, mis on loomad. Nagu on ette nähtud põllumajandussardelli põhikirjaga. Ja kui esitasime esimesele koosolekule, siis palju tekkis küsimus. Näiteks ütleme, et kes elas nüüd kommuuni majas tal oma maja oli vilets, see maksumus oli nii suur, oli tarvis kõik ära määrata. See maksumus on nii suur. Vahe maksab. Ja naasis ja oligi niimoodi, et algul esindaja ei läinudki läbi, meie jaotus nii palju oli, tähendab vastuseisu, et see pole õige, see pole õige ja mis on õige ja kuidas me saame õigemini ära jagada ja lükati tagasi uuesti. Mõnitas, et mina ei tahagi seda maja kommuuni maja talke mu maja tagasi. No ta on juba lammutatud, teda polegi olemas. Mis mulle puutub? Siis arvestasime märkused, mis koosolekul esitati ja tegime selle jaotuse ära ja uuesti koosoleku kokku. Noh, oli ka veel arusaamatusi, kuid kõik need arusaamatused lahendasime koosoleku käigus ära. Juba kevad käes, ilusad ilmad, varem oli Siberis see loodus hoopis teistsugune, mis pärastpoole. Kuidagi kevad tuli järsku sügavalt lumet olid talvel, talv oli külmem. Ja juba aprilli lõpul surisid ojakes vee nirekia Darius loomad kõik välja andamis kuulub peredele ja lamba tantsile kõik selles koguses välja. Mis keegi, kui palju teil kummuli loomadest ainult üks lüpsile Igalühel ja sigadest üks Elis. Kui see oli ära jaotatud, aga noh, iga loomad olid harjunud kõik ühislaudas. Igalühel ei olnud veel välja ehitusele kevadise maja juures toki juurde toodil, see lehm ja lehm oli siis kinniseotud seal ei olnud varju, ei olnud mitte midagi, loom ju, ei ta seal olla loom nagu lahti kiskus, nii. Pani 1000 nelja lauda poole lauta tagasi lauda tagasi. Nahkevad küll kommuunist kommunaalid olid niigi aktiivset ja ega nad oma aktiivsust sel sel aastal ka maha ei matnud. Kevadkülv sai omal ajal ära tehtud kõik ja aiavili sai kõik ära tehtud ja ja nüüd otsustav moment, meil tuli see. Vanad mehed rääkisid, et las heil kasvab veel, väike kasvab juurde. Mina mõtlesin, et ei, et kolhoosi asja niimoodi ajada ei saa. Kui ära isik seal vaatab, et kuidagimoodi ta tuleb kiiremini toime, aga siin on niisugust maa-alad. Andsin korralduse välja sõita, elab niitma 25. juunil. Seal Siberi oludesse on päris, vala kuidas me pole kunagi nii vara hakanud heina liitma, teen veel kasvab ja nii edasi. Isegi isa oli mul vastu, sellele. Ja kas tead, kui see esimene vastupalu oli murtud? Jaa, trehvoscase esimene aasta 35, aga hea aasta. Nii kuivad ilmad olid heinateol ja teate, missugune roheline nagu sibul ja missugune lõhn juures. Ja me lõpetasime varakult, lõpetasin ära. 25.-ks juuliks ja nii palju sai heina tehtud, talvesein oli, talve jäi ja nüüd ei olnud enam aega, see oligi niimoodi, et et hei, kiiremini ära koristada see viljakoristus ei, ei haara seda heinategu, heinategu ei jääks jääks jalgu viljakoristusele ja. Pean ütlema, et oli jälle teine vastupanu, mida ma pidin ära murdma. Ei saa ka, tuli, mis sa, pojake, teed, et rockis on veel haljas. Ja sina juba lasid masinat lõikama. Madis Kulla isa, ära arvesta sellega, nagu eraisikust seal majapidamises tegid oma põldu, kui palju sa seal tegid, aga siin kolhoosipõllud, neile lõigati ju palju maad juurde. Venemaad lõigati juurde ja see kõik külvati täis, seal tarvis kõik koristada. Me ei jõua, et kui me hiljem hakkame nädala pärast hiljem, et siis me viimased hektarid meil on suured kaod, pudeleb tera maha lihtsalt. Ja oligi niimoodi, et hakkasime nädal varem pihta ja kui lõpetasime, juba tera varises, aga mis siis oleks olnud, kuni oleks nädala pärast hiljem avastada? Jälle, teil oli õigus jälje ja kolhoosis bot ütlesid. Sina nagu näeb ette.