Elutähe võiks olla pealkirjaks Siberi eestlase Karl Bellotena jätkuvale jutustusele. Kõnelejast tehti 20 aastaselt Eesti kolhoosi edasi esimees jutustas tegevusaeg 1935. aasta sügis. Ja nüüd oli siis kolhoosiesimeeste koosolek, seal oli komisjon, parteis esimene sekretär, põllumajanduse osakonna ülem ja masina-traktorijaama direktor, iga esimees käis siis selle komisjoni läbi, astusid sisse selle hirmsa komisjoni ette. No et kuidas sa oled ette valmistunud ja kuidas sa hakkad viljaplaani täitma? Riigile. Aga ma võtsin seda asja nii suhteliselt väga külmalt. Arvasin küll, et ma pean ikka omal ajal täitma ja ja et noh, et ega meie jalgu kellelegi ja et need ei ole ikka nii edasi, aga see jutt ei meeldinud neile. Mina nagu hoor, mispärast ma ei esita konkreetselt ja vot selleks kuupäevaks kohe täita riigi plaan ja ja, ja nad ei Alt minuga rahule ja siis oli konverents, kus olid terve rajooni kolhooside esimehed koos ja siis ma sain peksa seal. Parteikomitee esimees võttis mu Liisa läbi, et las aga olla teiste hirmuks paju või, või kuidas ja kui ma sellest nõupidamisest tulin, koju mõtlesin. No kurat. Ma pean selle töö panema nii käima, et ma lõpetan rajoonis esimesena. Sõitsin masintraktorijaama direktori juurde ja ütles, et vaat niimoodi, kallis seltsimees Teie lubasite aidata, kui te esitasite ment kolhoosi esimehe kandidaadiks läinud ma palun et seniajani meie kolhoosis öödel taas kommuni ajal ise oma silmaga nägin, kui halvasti see koristusel masindamine käis. Sellepärast, et vastavaid masinaid teie ei allat. Suuri masinaid ei olnud traktorit, eks ole. Aga nüüd ma palun suur see rehepeksumasin ja traktori juurde. Ja naasis Nad, kaalusid seal tükk aega ja edasi jäi masinat meil ei ole, ei jätku, ei jätku kõigile kolhoosile masinaid. Traktori anname, aga neil oli oma masin ostetud juba kommuuni ajal, teda nimetati. Nagu juba universaalseks, aga tal ei olnud tuulutusosakonda tera puhtalt, oleks koti saanud. Läksin siis oma tädimehe juurde, kes oli mul peasepp ja ütlesin, tead, mis? Ma panen sind masinistiks? Sepp oli ka nõus ja ja kas teate, kui me selle masina käima panime traktoriveoga? Ja kui need tondid hakkasid tulema? Ja läks viis päeva oligi esimene sekretär juba Meie kolhoosis. Kuidas digiruttu saitide oleti ees, rindlased rajoonis olete esikohal ja oligi nii. Lõpptulemus meie lõpetasime. Tema 22. augustil riigi plaani täitmise. Aga juhtus midagi niisugust, mis viimasel päeval, kui me tegime ära lõpetama selle plaani masinist, oli seesama. Ainult allalaskja oli teine inimene, Paldud Allast, seal on väga tähtis Need vihud lahutada terve vihku mitte trumlis lasta, siis ta, ta pole ju nii universaalne masinad, et see võib masina rivist välja viia. Ja oligi nii diakuidas see uus lõdvestad lasid terve selle rokiviht on ikkagi väga suur ja see Pikk kõrs ja tekkiski järsku pidurdustrumli trumlis jookseb võll välja, võlli otsas on, tähendab see šeff vene keeles, kus jookseb rihm ja seeski. Terve trumli otsast kukkus, maa murdus lihtsalt ära. Organiseerisime, kohe naasen traktorijaama. Ma palusin direktorit kohe välja treida, see võll. Kiires korras, et homme saame jätkata, aga et midagi uuridaat, mis põhjusel see võlg ära kukkus? Kas oli siin mingisugune kuritegu? Tookord mul niisugust arvamust üldse ei olnud. A kiires korras sai võll ära treitud, järgmisel päeval masinaks ja 24. augustil lõpetasime esimesele rajoonis reisiplaani. Mesinik pani siis suure vaadiõlut hakkama. Rajooni poolt oli määratud siis kuupäev, pidu, et nemad sõidavad peole. Olime kõik koos ja söögid, söökla oli meil ju avakäik. Ja meil oli siis selleks koosolekuks juba välja selgitatud. Lazis nimetati seda Haanulasi. Käigeli oli juhatuse poolt juba varem ära määratud. Preemia rahalised preemiad olid ära määrata. Ants, mis need kõik preemiad välja. Esimene sektoril Johvitatab niimoodi. Ja et suur tänu teile kõigile kolhoosidele tulite suure saavutusega toimetada. Esimesele rajoonis ja olete eesrindlik kolhoos, mitte üksnes põlluharimise ja koristamise ala. Aga teil on ju eesrindlikud farmid, teil on riigi plaanid, piimaplaan täidetud, lihaplaan on kõik täidetud. Teil on lina koristatud, see linaseemne läks teistele kolhoosidele seemneks ja ütles, et kõige selle töö eest, mis te pealekauba olete planeerinud siin ala eesrindlikke töölisi, et rajooni poolt planeerine kolhoos, edasi esimest vend jalgrattaga. Nii vägev preemia. Jah, tookord olivad ju preemia. Ma tahan veel lisada, et tööpäeva peale saime neli kilogrammi puhast nisu ja rukist ja poolteist rubla rahaga. 36. aastal saime tööpäeva peale ka neli kilogrammi rukist ja nisu. Juba kaks rubla tööpäeva peale ja 37. aastal saime juba neli kilogrammi leiba ja raha saime juba seitsmendast kolm rubla. Aga arvestage sellega kokkuostuhinnad võrreldes praeguste riigikokku, et nad olid võib-olla üks, 10 korda madalamad. Sellega ma tahan öelda, et me iga aastaga olime rajoonis eesrindlikud. Kõikides töödes. 37. aastal augustikuus koristasime viimaseid põlde veidi mehe kolhoosist ära üks endine Eestist, põgenik Paap, Arnold, Nõukogude vaadetega inimene. See oli 1903, kolmandal aastal, kui ta tuli loosi Pirski kommunari toimetusse ja teda suunati siis meie kolhoosi 37 ta arreteeriti. Ja kõige esimesel võitiest inimene, kes oli üle tulnud, tähendab sealt Eestist taluli, tutvusid kommunari toimetuses, oli hea tuttav, puna, peatoimetaja oli Põldemaa. Need olid varem ära viidud juba. Ja lehtel alko munar ei ilmunud. Kui augustis viidi ära see esimene meie kolhoosi liige ja siis lugesime lehtedest, oli see 1000 seovski protsess. Ma isiklikult lugesin selle kõik läbi, seal oli esitatud niimoodi küsimused ja vastused seal Lätis. Pärastpoole. Ja kõik arvasid, kuidas, Ja oktoobris septembri lõpul või oktoobri alguses tuli teine järg veidi üks grupp. Sinna hulka kuulus ka mu tädimeespeasepp väga hea tööline ja kooliõpetaja, Alice ja ja teised kolhoosist meie kolhoosist ja Vasa viidiga külvaja kolhoosist. Süütud inimesed. Aga neid kuulutati pärast, kui keegi rajoonist tuli meile esindaja ja rahvavaenlased ja võeti veel mesinik peanisklikvid ära. See oli kõik 37. aastal seitsmendal aastal, hästi talle edasi. 26. novembril sõitis meie parteiorganisatsiooni sekretär meile ja ekstra palus minu isa ja isa venda et kutsutakse parteibüroole. Elamisikka isa nagu alati, väga lojaalne ning igasuguseid kavatseta hakkas kohe sättima ennast sõiduks valmis ja ema pani siis talle kaasa leivakoti. Aga Ma aimas midagi. Muide, ema oli meil väga tark. Ema ema austasid kõik inimesed ta kellelegi halba sela ei veennud. Ja kui saabus see hetk, ma tulin ka välja, hobune oli juba rees ja lell elas natuke kaugemal. Ja lell oli ka juba tulnud ja kahekesi ja meie maja ukse eeskaid tulid kolhoosnikud ka välja uudistama. Ja ema tuleb siis mehe juurde mõisa juurde ja näed, palun võta kaasa. Kus sellega, mis sa arvad? Ja ei võtnud leivakott alaga kahju. Ema, nagu tundis, et ta läheb viimast korda oma meest, kellega Ta on oma elu ära elanud ja kui palju lapsi on ta üles kasvanud koos isaga ja ja nii oligi, latt sõitsid ära. Läks päev mööda, läks teine mööda tagasi ei ole. Kolmandal päeval mul oli tarvis sõita, ma olin siis rajooni pleenumi liige, oli oli pleenum ja ma pidin sellest elust osa võtma. Hommikul ema Paldis jälle leivakoti kaasa, et isale üle anda. Sõitsin välja ja mõtlesin, terve see 30 kilomeetrit. Milles asi, kas tõest? On siin mingisugune kuritegevus mitte isa poolt, selle peale üldse mõtelnud. Kõigepealt õitsema selle peremehe juurde, kus alati meie jäime peatuma, hobune on tares kogu hoovi ajada. Aga see pole ju kolm päeva ilma toiduta, seal. Vaadake looma mõistust, kui võtta kliimad inimesele mõistes, et loom võib-olla ei mõista, aga seda ei saa kuidagi öelda. Sai jumal hoidku, kui tal nägi oma hobused tuttavat, noh, tundis ära. Kas hüplema tantsime, IRL oma nii, mis hirmus. Ja kui ma jõudsin sinna kohe nad nuusutasid, 11, Nadal sööt söödapoolist ei olnud, ma võtsin kohe heina ja viskasin talle, tähendab lina alla, hakkas suure suuga kohe sööma ja Läksin siis perenaise poole. Küsisin perenaise käest, et kus on mu isa ja lell. Perenaine oli nii löödud. Ütled aga ma tahan sinu käest teada saada, kus on suisa Kuzzonsules. Kolm päeva tagasi. Nad tulid 26. novembril kult, Ilja tulid siia, keegi oli nende saatja c. Ei jäänud neist maha mitte üks samm. See oli partei algorganisatsiooni sekretär. Ja läksid koos lähevad parteibürool ja ongi kõik. Maris, kui sa leppespreenowara, keegi mulle ei öelnud, et isa narreteerituteles päti, et büroobel iso visati parteist välja. Vägisi võeti parteipilet käest ära. Disain olevat andnud teda pärast mulle räägiti. Ja siis võtsin siis selle leivakoti ja läksin siis julgeolekus masinaid, Artnud kedagi, mul oli niisugune tundmus, mul on niisugune julgus. Jahed, isa sõitu ja mina ei kardavad, mina kaitsen oma isa ja mina päästan oma isa, et pole võimalik nõukogude võimu ajal mingi sohki teha. Läksin tahtsin selle ülema juurde Melnikovi juurde minna, aga teda ei olnud ja siis läksin tema abi juurde. Trobjetskoi. Ja pöördusin tema poole palvega, nagu ma juba teadsin, et mujal, keda kuskil ei ole, hobune siin ta kinni. Ja häbematult rubetskoi hakkab mulle niisugust juttu ajama, ise teab, et minu isal parteist välja visatud parteipileti ära võetud ja Ginimud, oh ei, et et nad on ajutiselt kinni pandud ja et varsti neid lastakse välja. Et mingisugust pakki üle anda pole vaja. Ma pöördusin ümber, tulin välja. Tuigatasin jalgadel ja arvasin mida kosta. Ta lõi oma jutuga kõik ometi segi, pärast pole, ma kahetsesin, ma oleks pidanud ise minema nende vangikongi valvuri juurde ja paluma, et üle anda isale leivakott. Sest pärast ma tean, et kui ma ise olin, seal seal üldse sööki ei antud. Tulin siis selle peremehe poole, astusin sisse, kus hobused olid ja ja perenaine siis kohe, et kus on siis isadel varsti arreteeritud. Ja siis perenaine mulle ütleb niimoodi. Oh, paasamoi kaarestava star bolševiku hakkas nutma. Tema mees oli ka partei liige, jalad olid ammust ajast tuttavad. Mina tulin välja, võtsin, panin teise hobuse ka, panin rakkesse ja keerasin nad ümber, sõitsin hoovist välja teine hobune, siis tuleb mulle järgi esimese pealse sisevõtsin selle isa jääd kasukas. Ma ei tea, kuidas pikki kasukaid nimetatakse suure kraega ja kuni maani eestikeelset, päriselt, ma ei tea, vene keeles on ta tulup. Tundub, ja see teate, see riietus oli Siberis niisugune, et kuidas selle siis enda keerasid, siis ükski tuisk ja külm sind ei võta. Ja keerasin siis veel teise selle kasuka ka selle endale ümber ja tagumise hobuse ma jätsin need, kes tuleb korralikult järgi ja ja sealt mitte kaugel rajoonist, luba sõitsin välja ja seal oli yks järsk erru niisugune talvine tee suvel seal sõites aasal. Soo. Järsku hobune jäi sammu, muidu sörkima läks sammu, seal oli tee laiali ära sõidetud, aga mina ei tõsta pead üldse üles. Lootlaste läheb samm. Eskule mingi Sult sisa. Scuradik iso tõstsin pea üles. Pikivoor on, arvasin, et loed seal Veeveegolhoosi leivavoor. Tulin koju, kohe tuldi mulle vastu, isa ei ole. Et kas sa nägid veegolhoosike? Teate, kui palju saiti ära siit 28 inimest. Ma ei tea, mulle vastu ei tulnud ükski. Ja alles teisel päeval, kui see voorimees tuli tagasi, kes hobuseid tagasi ajas tuli mu juurde, et mis pärast sai tahtnud oma kolhoosnik rääkida. Vas võlla, no seal järsu perve juures, kus sa laskusid alla, Me tundsime sind ära. Ja aga ma olin nii kõvasti mõttes oma nisa pärast ja sellepärast, et mispärast neid arreteeriti kõrvalisi hõikeid üldse tähelegi pannud. Ja mulle öeldi, et, Kuule sind tahetakse arreteerida. Mõtlesin, mille eest. Mina ei karda arreteerimist, võtku. Meil on julgeolekus täitsa p tšekistid, kes kaitsevad meie töölistalupoegade võimu. Nii. Korra sõitsin Maloosibilskisse veidi raudtee läbi Novosibirskis, kus pass seal läks üle meie territooriumi oli ligidal sõit. Selja. Tulin linnast öösel. Minu ema vend oli öövahiks. Ja kui ma tulin, ema vend ütleb niimoodi. Sapsel, Karla. Kuule, Karla. Käiduse järel käiksu järel riidi härrad ikat August partei liige. Ma läksin siis tuppa. Emal oli leivakott valmis pandud. Mille eest klas viivad? Juba kolm kuud on isa meil kinni ja mingisugused teated ei ole, ei ole süüdistust esitatud teda kohtadel, et kolmapõgenen ära, kelle eest ma põgenen, ega nõukogude võimu eest ma põgenema ei hakka, ma olen nõukogude võimu poolt ja olen töötanud korralikult ja. Ma olin kodus, ostja tuli käskjalg kontorisse kutsetaksinud tuli koltersi minu tuttavat semud, nad töötasid julgeolekus, aga nad olid nooreti, olid pleenumi liikmed ja Bagdaanovid. Seda ma tundsin läbi ja läbi ja ütleb mulle niimoodi, et. No ma arvasin kohe et tema valetab. Läksin tagasi koju ja ma riietusin ümber ja panin Siberis on need vildid ja ma panin siis säärikud jalga, arvasin, et veebruarikuu. Et need on varsti kevaded, mine sa tea. Ja tulin seal väljas tulid mind kõik saatma, ebaya Ma panin leivakoti. Jah. Kodused tulid saatnud. Kõik olid seal väljas. Nii kui tulin kontorisse, ta märkas kohe, et säärikud jalas, et mis nyyd nii külm on väljas ja mine pane uuesti vildid jalga ja nii edasi. Pole midagi, varsti on kevad. Lühidalt vastasin talle. Läksimegi välja nõudelt kahel hobusel ja siis Bogdanov võttis oma ree peale mind. Teine sõitis taga nagu suur kurjategija ja kahevahel. Et ei tea, mis ma võin ära teha. Ja siis algas sõit üle nurmede väljade metsade kus kolm aastat juhatasin kolhoosi. Olite kolhoosi esimees, esimees ja ja neid mind viiakse, kui suurt kurjategijad? Jõudsime hoopis teise punkti? Mitte külanõukogusse, nagu temaatikat, ütles Davis hoopis Saropolstisse. See oli kaugemal, see oli üle jõe teisel kaldal hiina jõge, kuid seal oli sovhoos organiseeritud. Kuna külarahvas oli nii kange, Saropulski külarahvas venelased, et nemad kolhoosi ei asunud tanud miskil nendega ära ei tehtud, aga siis tehti riigiotsaga sovhoos kõik maa sovhoosi alla ja miks siis läksid sovhoosi ja seal oli siis kontor ja. Ja direktori tuppa siis palus poolt, annab end. Ega ta tee peale rääkinud? Ei, ei, mitte ühtsena. Ta sai aru, et ma juba arvasin ära. Ja siis ta vabandas, Mõesed? Jah, et midagi pole teha, mina täidan ülemate käsku. Arreteerimise peale, et mis dokumentidel kaasas Aga mina loll, võtsin kõik niisugused dokumendid kaasa, koolis mitut kooli, tundsin, et eesrindlik õppija ei noh, need dokumendid, kirjad ja võtsin kõik kaasa. Mõtlesin, et noh, et see on kõik asjale väga nii, kohanejate tähendab, et ma olen igal pool korralik olnud. Andsin siis need kõik dokumendid talle ja siis ta ütles, et noh teadet sööklasse tahad süüa, et ma tean sind üle andma. Way korda. Te rääkisite sina või teie? Ikka sinu, see oli ju nii-nii oluline sõbrad, et 11 teadsime. Läksime sööklasse tellis koomale, aga mina tellisin, aga mul see kalla ei läinud, mul oli nagu midagi kurgus, nii ees jäigi toit mul söömata ja kodust Jaagum ära sõites ma võtsin 90 rubla raha omale kaasa, meil oli raha rohkem, aga ma ei võtnud rohkem kaasa. Oligi niimoodi, et seal oli üks vahi putka niimoodi välja ehitatud just. Jaagus ajutiselt peeti arreteerituid. Ja tehti uks lahti, oleksin sisse tühi, kedagi ei olnud. Suleti oksja. Kütmata ruum ja saabastes oli küll külm, oli küll. Tuli hüpata ja karata, et sooja hoida. Üksinda seal üksinda ei olnud kedagi. Ja kesköö paiku Sistuliks voorimees ette ja tehti uks lahti ja. Rajooni ta paarimees oli tuttu. Bucatagi kolhoosi. Staraateli kolhoosi esimehe asetäitja. Paulav, oo, mis sina siin teed. Kas sind on arreteeritud? Kuule sellest ma küll aru ei saa. Ja nii me siis sõitsime, ajasime juttu terve selle tee kuni Moskva rajooni sealt siis mina viskasin suure kasukesele tulupi ja ütlesin talle, et et sa tagastasid meie omastele emaleri ära. Ta lubas mind, siis võeti vahi alla ja seal on kahe läbiotsimised. Ja mul läheb jootsid jälle tutta. Õppisime koos korpusse, koolis oli juttu, raha võeti ära ja teistel aga mul võitud midagi. Ja siis veidi kambrisse kambrisse. Nagu kambrisse astusin. Oo täis kamme tõesti. Ja üks voodi ainult seal. Arvatavasti oli see kamber mõeldud ainult ühele vangile. Ja teati, kes oli selles voodis. Ta tõusis püsti, läks kõht niisugune mees teda niiti alt üldse sõidul. Edasi üdi süda ütles teistele, laske ta läbi siia. Ja sa ei tunne mind. Mati Heid on. Kas tõesti tunne, ei, tull. Aga Smyczeki tunnet Smitsük, täitevkomitee esimehe asetäitja vaid kuidas ma ei tunne, tunnen hästi. Ta oli keskmist kasvutugevus suure kõhuga it's Hiina. Ja aga ma olen juba kolm kuud siin sees ja istun selle tüki leiva peal ja ja mis antakse mõnikord Bakalopp kat ja see on kõik ja minule keeratakse kaela suur kontrevolutsiooni organisatsioon ja taheti minust teha. Selle juht. Ja siis ta rääkis tükk aega mulle mis toimub meil, küll sa ise näed, kui sind veel kutsutaks. Järgmine päev, et mul läks. Nüüd täna öösel kutsutakse sind välja ja oligi tuli valvur ja viis mind siis sinna. Mõtlesin, mida ma kardan, ma lähen oma poiste juurde, nad kaitsevad meie huve ja õigusi. Astusin sisse. See valvur läks ära, uks kinni, ma jäin seisma ukse juurde, kaks töötajad oli üks oli vormiriides kaiknet siis oli litsi lõkmetes lõkmet ja teine oli harilikus riides, kirjutas midagi, küsis mu käest ainult nime, eesnime ja isaline, kirjutab, kirjutas kogu aeg, mida ta kirjutab maid. Siis keeras, tõusis üles, andis mulle selle ankeedid Kirta olla. Ise läks, tagas. Ma võtsin selle ankeedi ja lugesin ära, mul karvataksid pysti, mida ta on sinnagi kirjutatud, seda, mida meie majandus üldse ei ole mingisugused nagu Ukrainas on need põllu harjumisel näete märjad ja härjad, et nii palju härgi on meie Majas olnud ja seda ja teist nuh, kõik täitsa valesti kirjutatud. Mat, see pole õige, no kus ta võttis, selle ta teiega rääkis, üldse? Ei rääkinud üldse sõnagi, ei räägi-kirjuta alla ja kõik. Maadles töimina alla ei kirjuta. Siin on kõik puha variste kirjutatud Ossa mõju oma, kui ta hakkas Kärtima. Ma ehmusin ära, et nii julgelt astusin sisse omade juurde ja teine vastus siis ülesse ja siis ütles nii vene keeles. See on mulle tänapäevane mees, Desdoctyossi koski Brier. No siis ma sain aru Kuhu ma sattusin, need polegi mu sõbrad ma alla kirjutanud ja ja siis see ka mõnda, see. Aga ma ei teadnud üldse, ütleb mulle see teine stanc Stelke Stalkse jällegi see on, tähendab, pärast ma sain aru, et ma pean näoga vastu seina seisma tagant, siis tal on hea lüüa mitt. Mina ei saanud aru ja Milo ei keeranud ja seisan ikka nii ja siis ta pobises mu ees rusikatega vehkis jaid, panerneetilised, tontlik, stanudki, mad jäi, siis tegi ukse lahti ja mind viidi jälle kambrisse tagasi. Järgmisel ööl toodi vanem vend kambris ja ma küsisin, et teda veel vaid. Mu vend oma venda annab end, Rudolf, kes jäi koju koju jäi, tegi siis ma küsisin Kedalil võidki, sakslasel karna võitja, Vello Pauline, mu Lello tütar. Ja oligi jutul lõpp ja rohkem ei rääkinud järgmisel päeval keda oli juba sealt läbi lastud ankeedid täidetud, kutsuti välja neid ja appi tappima, kuidas õigemini öelda? Jaa, Jaama ja mütse valvur viib meid terve Hulduks 25 inimest koos. Aga teised, kes hiljem on need jäid sinna, nii et iga päev tuli juurde ja iga päev viidi Novosibirskisse. Neid aitasid nagu lambakari sinna nurka. Jaamahoone nurka ja ootasimises rondi rong tuli ja siis ma sain seal kokku. Meie rajooni võidenski eesti külad Aitrinstist, eestlastega, neid oli üks 10 inimest. Jaa, loatognoosi Minskis viidi, jaamast viidi pea vanglasse pea vanglas, siis lasti meid, jaotati kõik ära ja ma sattusin number 31 kambrisse. Seal on 17 inimest, oli kambris teatise saanud parassa. Kujutage ette, missugune õhk on nii raske seal üldse. Õhuaknaid ei ole värsket õhku sisselase siis see õhkkond muutunud halliks, hall ja ta vastikuid sisse astud, sisse. Sul hingamisteed on kõik kinni kinni ja siis kukud maha, teised ütelda, lase, lase pikali maha, see on ise olgu kõigiga nii all, põranda peal on siis nagu värskem õhk ja siis toibub, toimud, harjunud, arutlevad ära siinsamas ukse ääres. Täis on see Palazza kus käib 17 inimest, üks kord päevas viiakse sealt seest ära. Ja siis seal olid vanad politseinikud, istusid seal, töödeldi ka oma nägemise järgi siis paiks vana portsjoni kütab niimoodi, et ma ütlen vene keeles kiiguta, ütles. Tõisse omava toi disarani seda. Terroristitske nimeta tee aarestov. Niidasideomp õiguses, Darja. Liv, soovitan teil, avad Stahlil. Ja siis mina jäin mõttesse, et kas on see provokatsioon, ma kergelt ollakse alla kirjutanud selle süüdistama, mis mulle esitatakse. No ja saabuski see kurikuulus päev, millal mind siis kutsuti välja, aga sealt kutsutakse niimoodi väljad. Seda nimetatakse vene keeles Vootšokk auk. Tõstab selle pleki eest ära. Ja küsib tähe peale. Nabucco põe. No siis peavad kõik, kes kelle perekonnanimed algavad V tähega peavad ütlema oma nimi, perekonnanimi, isanimi ja siis nii kaua ta kuulab, kuuleb, kui ta kuuleb õiget nime. Maitsesin Vello Karn, Taneli poeg. Vägagi, kes. Veidigi siis mind üles ja seal on kambrit jälgivad töötajad, väikesed kambrid, noor võrdlemise, noor minuvanune, tähendab see juurdleja või kuidas neid nimetada. Ülekuulaja pani mind istuma, pakkus isegi mulle suitsu ja ma ütlesin, mina ei suitseta ja istub laua peal ja Kiilita siia ta kirjutas, ma ei tea, üks poolteist tundi kirjutas, ma ise mõtlesin, et mis asja ta kirjutab, mitte midagi ei küsinud idast. No tal on kõik teada, kes ma olen ja ja kirjutab, kirjutas kõik valmis, siis tõusis üles, andis mulle selle kätte, ütles, lugege läbi ja kirjutage alla. Täpselt nagu ma ütlesin, varemed, tuhatšovski protsessid olid küsimused ja vastused ja nii oli minu süüdistuse aktil ka kirjutavad küsimused ja vastused juba kõik valmis kirjutatud. Ja nagu mina oleks ise vastanud, saad aru. Kuna ta minu käest üldse pole küsinudki ja kuidas ma saan ütelda, et ma olen suure kulaku poeg, esimene küsimus. Ma ehmusin, ära, küsimused seal veel olid siis teine küsimus oli siis niimoodi, et, et keda tee värbasid kontrrevolutsiooni, organisatsiooni oma venna, noorema ja maisi, siis mõtlesin, et kas tõesti Aleksander on arreteeritud Rudolf. Küll siis oli kirjutatud, et täitis esimeheks hobuseid kolhoosis. Eisin seafarmi haigused, summa, katk, katk ja ja mille tõttu hukkus terve kari jäi ainult, kelle pead. Teil sead kõik elus kõige, polegi seda haigust meil kunagi olnud. Ja 15 loomakarilooma olen radistitanud selle mürgi kõrvad ühtitel. Need olid siis kõige raskemad kolm, neli süüdistada, ülejäänud olid need väiksemad, et mis, missuguse ülesandeid jagasin, kes sind Tarbas ja kes mind värbas ja nende värbas, tähendab olen vastanud, linud värbas sellesse kombinatsiooni organisatsiooni vikatiaugust. Jah, kes oli päev enne mind arreteeritud. Ja seal oli veel niimoodi kirjutatud, et ma hulka aega ei nõustunud astuda sellesse organisatsiooni, kuid pikapeale ikkagi, nõustusin. Oli niimoodi kirjutanud. Oligi kõik, ma lugesin kaks korda läbi, mul jäi pääse algusest kuni lõpuni. Tuleb sisse see nii kergelt käitleda kambrit ja sisestas omale kohale. Tal oli raske, ma tean, et tal oli lask. Kuidas nüüd, kui mõni võib-olla kirjutab väga kergelt alla, aga mõne vastu tuleb kasutusele võtta füüsilist jõudu ja nii edasi, aga pole nii kerget füüsilist jõudu kasutada ilmsite inimese vastu. Ja tegemist on pika tugeva mehega ja noorel tugevam. Ja siis ütleb paat, mis oli. Kas kirjutasid alla? Ma tõesti ei, et kuidas te võite niimoodi küsida mu käest, et siin on puhas vale algusest kuni lõpuni. Siin pole ühtegi rida õiget. Ta naeratas. Ja me teame, et sa milleski süüdi ei ole. Teame aga see materjal, mis on teile esitatud alla kirjutades, te peate alla kirjutama. Et esitada valitsusele missugusele valitsus, sõlmiladia ja, ja te olete alles noor Te, hoidke oma tervist. Niikuinii me sunnime teid alla kirjutama. Ei kirjuta alla, ma ei saagi, ma mõtlesin, kui mind ma kirjutan, selle süüdistad mind lastakse kohe maha niiskus süüdistuse eest. Siis läks ta väljasi uurija majailiks. Tuleb kohe sisse ja sõdur kabuur külje peal relvaga istus jälle laua taha, teine vaatas aknast välja. Üks minutit 10. Ja ma siiski, kas te kirjutate alla või? Ei, ma ei kirjuta, siis hüppas üles, hakkas kisama, tahtis ennast ja ajada, muidu ta kuidagimoodi ei saa muidu asja edasi viia, ta peab füüsilist jõudu kasutama ja siis äkki tuleb oma laua tagant välja, keeras seal pabereid, mis tal oli. Rulli niimoodi selle rulliga lõi mind noaga, see löök ei olnud nii valus ja ei olnud kah ja kirjutad alla, ei kirjuta ümber pöörd, väljasõit. Ma keerasin ümber nagu ümber keeras, nii saapahoobid mulle vastu tagumikku kõigest jõust, niipalju kui oma haarasin siis kinni, kas ma siis ei tohi kaitsta ennast? Oh nii, vot seda oligi talle tarvis, et vastu panna ja hakata vastu juurdlejale. Ja löödi mind välja ja siis seal seal oli, tähendab, niisugune koridori, teine koridor pandi koridori peal ja vot siis ma sain aru, mis tähendab telki. Ja seina vastu. Nii üks 25 sentimeetrit ja pead sirgelt seisma, sait ja hoiatati, härra liigutada sai doi. Nägu seina poole nagu seina pool liigutada sa keha ei tohi teise kohta astuda, ei tohi sisse saata. Seisan tunnis viisil ära, mõtlesin kõik, mis rääkis vana bolševike seal kambris, et tal on vist õige küll. Jah, et kirjuta alla. Ära lase ennast peksa, hoia oma tervist. Aga siin jälle mõtled, kuidas, kui ma alla kirjutan, siis ma olen kadunud hing. See kaks mõtet jooksis mu mõtetes ja, ja kuidagi ma ei leia, mida teha? Ja ma ei tea, mul kella ei olnud, kas ma olin seal kaks tundi seis juba, aga mul kehaliikmed, nii väsisid kõik ära. Et inimene tahab ju liigutada lõigutamist, ma ei tea, kuidas ma nii astusin kõrvale, sama jumal, kui tulid, hoovid tagant. Tulid ka sellest kadeenides, teised peksti mind nii ära, et ma kukkusin põrandale ja meelemärkuseta. Nii kõvasti löödi ja siis elevardased. Pathanski Bridioot, noots, motiveer, Robropassitaaemmneda, kihmavad Sofolamalik, Acteid. Saage siis aru. Tähendab midagi? Muidugi seal olid vanad kartis, olid vanad bolševikud, vanad revolutsionäärid ja kõik. Ja ja siis, ma ei tea, hakkasin nutma, hakkasin nutma, ei tea, kusse tulinud sokk niisugune, ta näeb, et ma nutan, mul pisarad jooksevad, nii, ma ei tea, kust see vesi tuli. Ma ise imestan praegust, ma imestan, kust see tuleb. Ja see juba nägi, et nii sokiolukorras pani kõik need paberid, muud keeras ja ma kirjutasin alla, keerasid kõik pisarad langesid selle valeaktile isegi tindiga kirjutatud diaat, mõned läksid laiguliseks ja ja ei tea, mis ta veel mulle seal topis ja ma kirjutasin kõik alla. Ja siis anti valvurile varvulde fondi kongi ja kõik tulevad küsimas, mida edasi ja kõik mu isa rääkida, mul on häbi rääkida. Et ma kirjutasin niisu vale materjalile alla. Ei saa ja, ja ma ei saanudki seepärast, et ma nutsin ka kogu aeg mul pisarad jooksid, voolasid et ei saanudki sõna suust välja ja kuni järgmise päeva hommikuni. Ja siis ma pärast sain teada, et vend on noorendanud võetud kuna minu aktis on kirjutatud, et keda sa värbasid, et ma arvan, et kaheksandal märtsil oli arreteeritud noorem vend Aleksander. Palju teie külla mehi jäi? Järgi ma ei tea öelda, aga võeti 55 inimest 55 inimest ühest külast, ühest külast ja teistest eesti küladest olid ka minu ajal Ventranskist oli kaamel, kast oli võetud. Ja arvasin, et kui tuleb kohus, et ma panen, siis tunnistad siin pole ühtegi tunnistajat, kes on seda avaldanud mu vastu, et ma panen kohtusse tunnistajad üles, et see tühistakse. Karl Bellol ei avanenud aga võimalust end kaitsta kohtus. Tema koduküla 55-st vangistatust elas rehabiliteerimise päevani ja tuli tagasi neli inimest. Karl Bello isa ja lell on rehabiliteeritud postuumselt.