Umbes 200 Eestist pärit vabatahtlike hulgas võttis Hispaania kodusõjast osa nüüdne tartlane Nikolai duplevski. 1939. aasta veebruaris tuli internatsionaalsete brigaadide võitlejat lahkuda. Nende jaoks oli Hispaania kodusõda lõppenud. See muidugi oli selge, Haanjas oli ta lõppenud, Taavet, võitlus fašismi vastu kestab, see oli mul täpselt sama selg ja mina arvan, et samal seisukohal olid kõik mehed, kes siis käis need, kes tulid üle Hispaania piiri Prantsusmaale ja Prantsusmaale. Ma meil muidugi võttis vastu mobiili läbiotsimisega ja peale selle rännak sensütreeni laagrisse. Kard mobiil oli politsei sissemäe kannu arzani, Don, ütle mees neid, harilik politsei, mis seisab tänaval agaralt, mobiil on niisugune sõjaväeosa, mis tarnitakse erakordsel juhtumitel ja kas teie Hispaaniat piirist edasi läks rongiga või tulite jalameestena. Tulime jalameestena, seal tuli viga tahes, marssida tuli palju ja mul igatahes üksi jäi meelde väga, et magasin puhtal kujul veel üks asfaldi peal. Tee peal kohe tee pääl kah, nii väsinud olen ja nii et sense treeninglaager nägi nii välja lagendik ja puhtliiv, aga Vahemere ääres? Rahvas seal võiks olla. No ma ei tea, sest taanlased tulid seal eraisikud hiigla palju voorisid, voolisid ja voorisid ainult tuhanded-tuhanded, rahvusvahelised olid seal ainult väike osa muidugi selles suunas osa olid Hispaania väeosad ja ja eraisiku, kas laagri territooriumi oli piiratud traat, sääl olli ettev, Ra tajad? Neid taheti lihtsalt maha, nii, kuid siis ei käi, tuli siiski minna värava kaudu ja valveks oli toodud Senegali väeosad. Tähendab neegrid väga ilusas, muuseas pikad mehed, mustad nagu öö ja nii nagu viksiga. Aga väga ilusad suured tugevad mehed, igatahes prantsuse imperialism Moskvas oma sõdurid valida. Ja seisid ja käes olid suured niisugused köied ja ausalt öelda nemad leid kõvasti ikka seda üks prantsuse sõna alleaa Healy miini, mingi mingi mingi mingi mingi ja kõrval, seda mäletan väga hästi, seisis renn, see tuntud kirjanik Ludvig Remm, Londlikkerenia pikk mees seisis ja katsus rahustada. Ärge jagage vastu, ärge hakake vastu mingi ruttu läbi, mingi ruttu läheb, et mitte konflikti tekkida. Ohvitserid olid muidugi nendesse Nigalasse väeosas olid valged, aga nemad käisid mööda ja tegid need, nagu nad midagi ei näeks. Soo siis muidugi tulis lehitada neil baraki Taavil ei olnud, aga materjali toodi esimesed ööd muidugi liiva pääl ja kuna kapitalistlikus maailma särjonäri siis mõni päeva pärast juba oli seal igasugust kaupmehed tulid oma Forgoonidega, toitained müüdi ja müüdi veini müüdi ja igasugust niisugust pudi-padi, mis seal tarvis läks. Hispaanias tulles kaasavad, kellel. Olid ju teised, kellel juba tol ajal juba hakati saatma raha ja mina ükskord sain ka raha. Tükk aega läks juba mööda. Siis kirjutas varis Vildele, kes elas tol ajal Pariisis ja Vilde saatis mulle ühe väga viisakalt. Prantsuskeelne muidugi teadis kontsalaagrist selle lõpuks ja saatis 100. Näinud teda aga isee vestlen temaga ei ole. Ja tol ajal muidugi ta oli, töötas selles mesi, tammeetnograafiline muuseum, see kuulus, mis on, ja ta on käinud Petseris Boris Vilde kogumas materjalis setude kohta. Korjas seal materjali, see oli inimese muuseumi aja, immuniteedi amma, iga ta on inimesi, Muuseumi inimesi Instituut ja see ja ja Petseris muidugi, ta oli tuttav ka minu õega, aga selles laagris rahvusvahelistele saadeti ka Nõukogude lehtli. Muidugi saatsid seda prantsuse kommunistid ka teised organisatsioonid, kes hoolitsesid rahvusvaheliste vabatahtlike teest. Ja isegi ma mäletan neid ka Moskva testis olid artiklid, kus kritiseeriti neid Essenegaali väeosi seal julma käitumise pärast ja, ja prantsuse valitsus pidi kuidagiviisi arvestama, sest need viidi ära lõpuks ja siis tulid sinna Maroko väeosas ja nende käitumine on juba hoopis teine. Aga laagris seal muidugi tolli ära minna, sest viidi meid üle ja viidi ülekurssi laagri ja körstil laagris sinna juba sõitsime rongidega. Küll see laager asus mitte Vahemere juures, vaid juba Kaia. Nii et tükk maad, mis kai ääres oli jälle valitud puh Savini, nii et juhul kui oli Wism, siis lihtsalt oli võimatu käia Tuputara sellest pehmest savist lihtsalt uputada. Seal oli juba väga korralikult oliti lood, nõndanimetatud tähendab niisugused barakid. Iga paracoli piiratud traataiaga ja kõrval olid jälle teised barakid ja vahe. Ecollija vahekäigul käisid ringi sõdurid. Nii et juhul kui sa oled ühes roosaga sõbransulteesiasse laas ja sa tahad külastada, katsu kuidas saada, aga me ikka käisime ja mina ise käisin, ka prantsuse sõdurit olid väga sõbralikud, väga-väga sõbralikud. Sai ka külastada. Kas Eesti vabatahtlikud hoidsid kokku? Oli nüüd kuuske? Jah, me olime koos. Olime koos, palju teid oli seal paarkümmend, ikka mitukümmend paarkümmend meest ja paarkümmend meest oli seal olnud muidugi igasuguseid, kes tulid, seal oli muuseas ka üks mees, kes juba Eestis läks ära, Mart Laari ajal. Oli ka vabatahtlik ja oli meremees ja tähendab kodaniku siis üldse olnud. Ja kui ta tahtis tagasi sõita, siis Eesti võimud ei tunnistanud ta kodanikuks. Ja kes sinna ja ega tal midagi head seal ei olnud. Mina ise kartsin ka, et kas nad võtavad või võta tagant, tähendab, võimalus oli niisugune. Kui saadetakse raha, sõiduraha, sõiduraha oli umbes 110 krooni või siis valitsus, tähendab, kodanlik valitsus annab valgu ja pärast sa pead ära maksma, kui Eestis, et ma hakkasin kahtlema, kas annavad mulle võlgu. Kirjutasin Petseri ja saadeti mul raha. Asjaajamine käis kirjavahetuse teel Eestis asuvate sugulastega. Sugulased saatsid raha ka Eesti saatkonda saatkonda Pariisis halisi Jaapani saatkonda. Siis võeti grupp kokku viigi alul autodega ja pärast rongidega ja rongidega tulid saatma ka kaks Satolid, Jon tarneid. Või olid nad kakart, mobiilid? Täpselt ei tea. Kaks prantslast, kes valvasid meid kuni Parisini. Mehed olid väga lõbusad, iga jaamas valati, kiitsid mõni veinisorte, mis seal müüakse. Ja siis muidugi meeldib. Rongid kokku ja nemad siis mängisid jooksupoisteks ja veini. Muidugi nad ise võtsid, jäid ja lubasid endale välja teha, jajah, lubades endale välja teha, aga muidu olid väga sõbralikud ja siis koos laulsime nendega. Igatahes nad olid väga sõbralikud testi ehk halba sõna nende kohta öelda ei saa ja viisid nii palisini jaamast olime väljas, seal ootas minu meelest kaks autot ja siis tulid välja saatkonna töötajad. Aga no obleebeeellegantset, eestlased, nemad ei räägi meega Ööstkisena ja vaatasid mee päält üleval alla. Isegi ei oskanud tere ütelda meile ja ja ei, räägin tühki saagi, kuni saatkonna ja toodi köögipanti meid köögi siis toodi saia ja toodi piima ja siis alles esmakordselt hakati meiega rääkima. Nüüd jagage omavahelisse taevasuflee esimene lause, mis Nendel legantsetest meest, nendest oli kuulda soov, siis nad muidugi needsamad mehed tulid jälle ja tüki aja pärast ja ütlesid, et härra minister saadik oli ju ka minister magus. Saadik salatite ministriks ehk mis võtab teid vastu nii, nagu mäletan, ta oli võrdlemisi lühikese väikse kasvuga, seisis suures Stahlis niisuguse natukene kõrgemal kohal, mängis siga vähemalt nii väiksena foolonia ja rääkis seal paar ühisaga, mitte mitte midagi ütlevat fraasi, aga siis, kui ka nii kõik läbi vaatas, siis hakkas noomima. Nüüd võite muidugi õhtuni Pariisis jalutada, saate mõned frangid, bassid, kellel lon või dokumendid, seda andke ära. Siis kui väljaseid tuleb, siis pidage meeles, et ühtki sõit läheb läbi Saksamaa ühki dokument, ühtki paberit, midagi, mis Hispaaniaga oleks seotud. Et teil ei oleks kaasa ja olge väga tagasihoidliku, sai ka muidugi viina, jooge ja nii edasi, nii edasi, nii edasi, aga peamine asi, et mingisugust poliitilist kirjandust või kui teil on mingisugused dokumentideta, neid mingil juhul kaasa ei võtaks. Siis oli su voodints läbi sõitsite välja samal õhtul ja sõitsime. Paaris ja võtsin MÜÜK kruus õlut. Seda veel Gruusia ei, meil raha ei jätkunud ikka ja ja raudtee restoranis käisime ka veel ja muidu ikka sama kruus ja mitte rohkem mees. Ja siis nägin pilti, mis jäi, meelde, tuleb üks saksa ohvitser, siis, võtab omandanud Auda, mitte kaugel meist ja jakk, tellib, sööd ja talt tuuakse, sööd ja söök on ainult üks liin. VW poolt ei olnudki. Ma kuskil restoranis saab tellida viin ja mina vaatasin silmadega, ta on magus. Nii, kogu hoidikut on need teegia, ohvitser, veenlib restoran, ühi viiner. Nojah, sõitsime siis Saksamaa läbi. Sõitsime läbimi imelist Klaipeda ja seal olid suured loosungid välja pandud. Õnnelik tuli tagasi kodumaale, nii edasi, saksakeelset suurest loosungit olid. Tähendab saksa ekskursioon. Tallinnasse tulime hommikul sisse, võttis meid vastu suur grupp Eesti ajakirjanikke väikintellüüdesti pilti, veidi restorani, paar sõna, vahetasime juttu nendega, sealhulgas ka uus seest pätsu lest. Lõppude lõpuks olukord oli ka muutmata, pidi arvestama. Ja loomulikult, sealhulgas ka Nõukogude Liidu poliitika pidi kah arvestama, nii, sest nii palju, kui ma mäletan, ka uus Eestis kah ilmus pilt, selles grupp vabatahtlik, kes tulid tagasi Koju jõudmise jõudmise ja teisel päeval on mul ikkagi. Mis kuupäeval te jõudsite, mis kuul, mis kuupäeval ta hindab, jõudsime maikuu kas oli 20, viies või oli 20, neljas 20 ees peaks igatahes nii, mis on täitsa kindel. Et olin Tallinnas ja õhtupoolikul olid eriväljaannet, et Petseri põle. Ja ma helistasin siis veel ajalehe toimetusele ja tahtsin lihtsalt lisainformatsiooni saada ja mis nad parajasti teavad, või igatahes kui ma juba välja sõitsin Tallinnast, siis mul oli teada, ehk Petseri põlenud õhtul sõitsin välja, hommikul jõudsin Petseri, siis oli Petseri päris kurb vaadata, muidugi mõnes kohas veel põles nii vaikselt ja aga maja, kus me elasime, see oli Pihkva või ka nagu tol ajal oli ümber nimetatud Poska tänav Pihkva tänaval, see oli alles. Aga vastaspool oli põlenud seal kohal, kus see maja sees, kus me elasime, on hästi lai. Tuul oli suund hoopis teine. Kuidas te kavatsesite nüüd oma elu korraldama, hakata? Maaelu korraldada, nii et vot siin on üks imelik asi, oli ostsik, elasid seal, üks kingsepp elas seal ja teine korrus kuulus ühe teisime, aga see alumine korrus selles hurtsikus oli ema omand. Ja ema hoidis seda mitmeid pool lagunud maja pärast ei olnud absoluutselt. Ma isegi ei olnud põletamispuu, aga tal väga meeldis see koht. Ja kui ta põles, ta oli hästi kindlustatud. Nii et mina sain 250 krooni. Seda kindlustus, kindlustusraha ja kusjuures peab ütlema. Ma arvan, et kindlustussummad, Petseri lemmika seal olles ikka linn maha ikka väga palju, kindlustusseltsid maksid väga korralikult välja, sügisel olid juba kõik rahad välja makstud ja rahvas hakkas väga kiiresti ehitama ja väga kiiresti hakkas ehitama. Mida te ette võtsite? Midagi, isa oli väga rõõmus, ema oli mul enne, ema suri mul noorena. See iso ütles passimas. Täna poeke tulite. Edasi, ja siis võtsin ka osa akadeemilisest ühiskonnateaduste kruubist, mis propageeris marksismi. Nii palju muidugi kui oli võimalik päts ja selles võtsid osa väga palju tegelasi, kes pärast said tuntud nagu Ilmar Kruus, Arkadi Uibo, Arnold veemärgis õppis tol ajal ülikoolis Paul Keerdo ja nii edasi, kus te olite 1940. aasta juunisündmuste ajal siin veel peab ütlema, et tol ajal juba viidi sisse ka mingisugune sõjaväeõppust ülikoolis. Kevadel 41 ja 40 40 40 ikka ja oli õppelaager. Seebee laager pidi olema Võru linnas ja sajab, hakati juba vorme, liitus meile jagama ja üks minu sõber, kes ka majandus, kes ütletavat, kuidas, kui ainult inimene paneb vormi selga. Seal need juba kasiilimine, kuid laager oli, oli väegav lühike. Mäletan seda, et me rivistati meid ülesse. Minu meelest siiski üks ööbisime, see oli teisel päeval ja siis tuli üks vanemohvitseri nimetas meid väga aupaklikult, härrased jah. Ja ütles ära, et Tallinnas on tulnud korraldus. Rahvas võttis vastu seda väga rõõmsalt keegi vaimustatud laagrist ausalt ei olnud. Kõike läksid oma ja siis allekoki õlle kordit ainult lendasid ja see võrojaamarestoran laator igatahes tegi Heatheri päeval jah. Sest raha oli kõigil ju kaasa laagri jaoks. Muideks seda raha pandi kohe mängu. Mis kuupäev see võis olla? Seda ma täpselt seda, aga mis kuuse võis olla kuus, see oli juuni, jää midagi, midagi sellasega, kas ei olnud seitsmeteistkümnes juuni, kui eelnevalt? Ei, see peaks olema natukene varem selles kui täiendavat kontingendid selles suhtes olin Petseris ja seda ma mäletan ja see oli väga huvitav, et ma olin, lähtun parajasti külas vetarsti sündinski juures puhtal kujul vene intelligents. Me perekond vene intelligentsi ja ja istusime laua juures muidugi. Jutt käis nagu ikka maailma kõik probleemid ja kõik muidugi väga peened asjad ja seltskond oli küllalt suur. Ja seal tuli sisse üks noormees, suur rattasõitja. Vääga armastas sõita, aga mulda ei nimi ei olla, ema ei olnudki temaga isiklik tuttav noormees, kes armastas jubedalt kihutada. Ja tema tuli ja ütles seltskonnale, et Irboska kankis rahvas räägib, et venelased koonduvad vägisi piiri ääres. Tema paar korda sõitis seda Petseri Irboska kihutas müüdud vahet 120 kilomeetrit ega vahe on jalgrattaga jalgrattaga ja piiri ääres ja siis viimane kord ta tuli sisse, ütles, et juba ülekeeli lähevad, vot see võiks olla seitsmeteistkümnes juuni 40 ja oli valgeks läks, no kaua sa ikka külas istud, läksin koju poole, kel võiks olla nii ikka hommikul, ma ei tea kella kuue paiku olla nii. No igatahes, isa seisab värava juures, isa, mul alati tõusis väga vara ja hommikul alati tingimata jalutas. Kes turul ja seisab ja mina tulin, tagas, ta teadis, et ma olen külas ja mina ütlen baptisti, et venelased tulevad sisse, et üle diili juba tulid tema ratas minu pääle väga kahtlaselt. Küllastuldeteksa viskasid minna mõni naps rohkem kui tarvis. Väega kahtlaselt vahtsa. Ei uskunud hästi. No mina läksin magama, aga paari tunni pärast juba isa äratas mind ülesse tõusi ja vaata aknast nõukogude, et läksid meie aknast mööda, parajasti seal Pihkva tänavas läksid mööda, see oli juba siis seitsmeteistkümnes ja mis siis juhtus edasi, mis siis järgmised vähemalt teie elus talle elus tõi, nii, ma sõitsin spetsialist välja, sõitsin nii Tartusse ja minu mees, ma käisin isegi üks päev. Tallinnas, käisin ja käin olukorraga tutvuma olukorraga tutvumas ja käisin ka Tallinnas ja Tallinnast, mäletan, olin veel kuskil, kas ei olnud balti? Balti tehaste või kuskil seal kandis ühes tehase igatahes miitingul olin ja kusjuures töölised hakkasid nõudma legaliseerida kommunistliku eestlase pakkumusi kristliku partei. Ja kes seal esinesid, ma ei mäleta, aga igatahes keegi eesti kommunistide juhtidesse igatahes esines ja ütles, et see on vara, et praegu veel, mis sellest juttu ei tee. Nii oli umbes otsust, aga tõenäoliselt karjusid, legaliseerida raporteid. Kus te olite 21. juunil 1940 Siin olin juba Tartus koos Leonhard eelissoniga, mäletan, sõitsime veoautol ringi, kes tõi teile teate. Kas te seda mäletate? Teate, miiting tuleb ja nii edasi ja ei mäleta. Igatahes sõitsime ringi seal ka käikis, siis ja aga peamiselt veoautodes kutsusime suured Roopolitolid ja kutsusime rahvas kokkurahvas ikka rahustasin, mõnid tahtsid tulla, aga kartsid politseid siis ikka rahastamispolitsei vastu ei hakka. Et politsei, seep laeku, karda, meetrohk kutsusid rahvast liitingul leia. Kuid mul läks natukene omal isiklikult natukene teistmoodi, sest kutsuti mind Postimehe toimetusse. Ühes väikses toas, mäletan. Seal oli Hiion Viktor, Viktor siia kedagi oma muidugi tundsin juba enne, kes veed seal olime. Ma ei mäleta. Aga igatahes neid suurimad organiseerijad, kes seal olid selle miitingu organiseerid ja tegid mulle ülesandeks koos Kolbergiga sõita Petserisse spetsialist tuleb läbi viia miitingu ja Petseris. Meil kedagi praegu seal ei ole, nii et katsuge välja sõita. Nume samal päeval samal päeval 21.-na autoga sõitsime välja Kolbergiga miitingu, mina arvasin, et kõige esinduslikum maja oli seal kaitseliidu maja ja seal oli kõige suurem saal ka. Selleks oli muidugi läbi rääkida politseiga, esiteks läksin julges siis politseiprefekti juurde. See. Pärast ametist sõit oli korteris kodus ja ja millegipärast ta tegi ukse lahti, hea oli, pekstes säästaks ta parajasti on, väga ei tea, aga igatahes klappis kohe. Uks jälle kinni, siis tehke, tehke mis tahate. Tema kohta. Ma tahaks ühte asja rääkida. Tema nimi oli endine nimi, paavian. Temaga juhtus olevat juhtunud nii kuskil seltskonnas kus muidugi võideti napsi tema tas ennast ja teine aga arvas, et ta teeb nalja, levitas orangutangi. Jubedalt haavos prefekt ja kuid peale selle ja Eestis ta nimi ja võttis uus nimi oli talt kaart. Nii et tol ajal oli ta juba Paavia vaid kalk, aga rahaks nimetatakse tabav jäädniks. Läbirääkimised toimusid ja see Insidki kutsusime kokku igatahes. Tal oli täis samaks päevaks. 21.-ks oli õhtuks juba muidugi jah, muidugi oli see maja veel kaitseliidu. Kindlasti oli, aga kaitseliiduga on meil igatahes mingi suus läbirääkimiste juurde konfliktiga mingisugust konflikti ka ei olnud. Politsei tuli, politseiohvitserid istusid esimeses reas, kuid vahele ei seganud absoluutselt rahulikult istusid vormis tsiviilakvaariumis vaariumis vormis, mina pidasin oma kõne maha esimesena. Oh selle ta sinna ära olukorda, kuidas song jutustasin, kuidas on olukord Tartus, mis ma oma silmadega nägin ja muidugi mis võiks olla ka Tallinnas, selles? Andsin seda ülevaade ja peale mintsis räägis Kolberg küll ja siis sõitsime jälle tagasi Tartusse. Lühiteate Petseris, 21. kuupäeval Petseri töörahva kogunes miitingule vaatamata tehnilistele raskustele. Huvitav, mis need tehnilised selle ees, et esimene oli kokku leppida politseiga ja saada ruumi ja kogu kutsuda rahvas ei, kõige muidugi tähtsam asi. Miitingu korraldav toimkond kutsus rahva kokku ühe tunni jooksul poole kaheksa õhtuks. Vaatamata sellele, endine kaitseliidu saal oli tulvil töörahvas esinesid kõnedega töölisliikumise tegelased. Nikolai dubleskija. Errgolberg kõnelejad mõistsid hukka endise valitsuse poliitikat ja bürokraatlikku liigiaparaati ning nõudsid sellist valitsust, mis kaitseks töörahva huvisid ja siiralt täidaks lepingu Nõukogude Liiduga kõnelejad, märkisid härra. Millise lahkusega Punarmi kohtas eesti rahvast. Kõnelejad rõhutasid Nõukogude Liidu juhtidest Stalini Molotovi tarka poliitikat, mis andis võimaluse Balti rahvastele säilitada rahu. Samal ajal kõnelejad rõhutasid Eesti suurkodanluse alatus ohverdada töötava rahva huvisid klikihuvidele. Koosolek võttis vastu resolutsiooni, milles nõuti valitsus, mis kaitseks töörahva huvisid liigiaparaadi puhastamis trükija Kosovos. Vabadus ja otsustavat võitlust spekulantide vastu. Rahvas, kes 20 aasta jooksul esimest korda koolist otse koos joobekannid jagas kõnelejate ohtrasti kiitust. Ja see teade ilmus Postimehe veergudel 22. juunil 1940.-le aastal kolmandal leheküljel. Ega te ei tea, kes on selle sõnumi autor? Ei tea. Sisse tulite tagasi Tartusse, tulin tagasi Tartusse. Kuid Petseris tuli mul jälle tagasisõit. 22. juunil 1940 vastav Michael, järgmisel päeval ja järgmisel päeval ja Mihhail fessicovile testi ülesandeks. Poliitilise politseil ära võtta kõik dokumendid ning arhiivid ning tuua neid Tallinnasse. Loomulikult üksinda ta seda ei saanud teha ja, ja võttis kaasa mind, kus spetsialist poliitiline politsei asus. Puligine politsei asus kloostri juures tsaariaegses vanas kloostri külalistemajas, ütleme jah, aga see maja oli kodanlikul ajal politsei käes. Seal oli kriminaalpolitsei, meeldis politsei oskused, sõitsime maja ette, mina läksin esimene sinna sisse ja seal ühe väikse nõksu tegin. Petseris nagu Tallinnas oli ju ratsapolitsei ukse juures seisis ratsapolitseinik vaba poosis tähendab see, mis sõjaväes, ütleme, vaba ja ja ei olnud valves olnud, valves seisab. Ma jäin peatuma. Vaatasin vaja korjate, moodsa, tema võttis kohe valvel seisakut, seda oli tarvis igaks juhuks. Muidu oliks kuulujutt, mis ma ise ei usu, hästi. Jah, aga tol ajal liikus, mida on natukene ühe kõrvaga kuuldud, rahvas ikka räägib. Et on proovitud sisse tungida, keegi kohalikus politsei politsei ja kohe maha lastud, nii et see oli mul täiesti teadlikult tehtud. Õnneks läksime siis poliitpolitsei sinna sisse, aga kes üle andsid, nyyd olid kriminalist. Pakkisin ära, seal oleks muidugi kaua aega, dokument oli pallu, imekombel nad ei hävitanud, muidugi ka meeshääl ei lugenud ja kõik tuli teha võimalikult kiiresti ja ruttu, mida rutem, seda parem, see on kindlam loomulikult ja ainult niipalju mäletan, et üks siiski, nagu teadis, näitas postkaarti Boscarty Mei väiksem kui postkaardi foto. Ja näitas ja mis läks ka arhiiv. Ja siis nimi tas vot see mees, mis siin fotol on? See on inglise luuraja. Näitas nii, nii et nemad kriminalistid teadsid, et vot see on sissesõitnud, sega. Seda, kas nemad ainult kommunistide vastu ei ole võitnud, vaid ka inglise luure vastu, seal käis kibe töö ausalt öelda ja autode pääl ja tagasi Tallinna. Tallinna muidugi tulime hommikul siis sõitšifakas materjal ala andma ja mina oli, täpselt ei mäleta, see oli Toompeal igatahes ja. No ja siis Tallinnas olime võib-olla paar päeva seal siiski läks, ei mäleta juba täpselt ja siis tulin tagasi Tartusse. Tartus millega tegelesime tol ajal igal pool terves selles Tartu maakonnas käisid miitingut samuti ka Tartu linnas ja endis niitingutest. Võtsin aktiivselt osa ja esinesin kõnedega ja. Ka esinesime sõjaväeosas sõdurite kodus ja tõusid püsti. Sõdurid talle meeldinud ja laulsid kaks laulu. KodanikuHinny Jentinud sõna. Tol ajal mängiti kahtekümne, sest tol ajal veel ju oligi, lipu ei olnud muudetud ja loomulikult 21. ja vot neid päevast ütleme Tartus. Rahvas ja peab ütlema, oli revolutsiooniline vaimustus ja see oli kohe näha. Muidugi jutud liikusid, igasugused kannisugused arvamised, näiteks et Kawehes olid niisugused asjad, et nüüd tuleb ära keelata, näiteks sööd kah leivatööstuses nagu hommikul. Päeva pärast nii ütleme nädala võis näha kavasta rinna vaktsiooni. Üks aktsioon oli näiteks niisugune hakati kandma sinimustvalge lipukesed riide pääl. Ja tähendab keegi jaga siiski neid välja. 1941. aasta tõi teie ellu jälle uuesti sõja. 1000 941. aasta tõi alles ja olin Tartus, mis ma ise tegin, teisel päeval muidugi läksin tol korral juba töölismajja ja minu Niines oli Niilisson, kes parajasti andis kätt, astusid muidugi hävituspataljon, tol ajal oli kontseptsioon ja see on esimene periood, kus mees taganeme. Aga kahjuks on, muidugi me ei näinud, et asi oli siiski palju tõsisem ja palju raskem. Bandiitide jõukudega olid muidugi lahingut, sest vandid oli küllalt palju ja need imelikud asjad ka tol ajal juhtusid. Näiteks olid niisuguses keskele. Teenitakse tegelikult see tegi nii, et juhul kui üks on perekonnas, siis peab terve perekond hüppab. See tegi muidugi ainult halb, aga isegi niisugused asjad. Tartu oli ju 1941. aastal paar nädalat rindelinn, kus ühel pool Emajõge olid punaarmee üksused ja teisel pool sakslased. Ja tahaks öelda ühe väga kalli Tartu silla õhulaskmisest kivisild, kivisild ja muidugi see oli ikka suur kunstiteos ja muidugi on väga kahju, oli ilus siint ajaloolise suure väärtusega, kahjuks silda tuli. Sest muidu ei oleks võimalik lihtsalt kaitsta seda sõda. See kahjuks aga pidi. Õhkulaskmise ajal Tartus. Olin Tartus ja teisel hommikul ta oli juba lastud. Läksin silla juurde ja täpselt mäletan, tuli välja majahoidja suure luuaga akas pühkima. Neist sellised läksin ju igas mõttes. Aga tema jäi oma juurde korthanud kaart ja töö on tööpuhastusse. Vanamees oli meister vastastele. Ta oli väga ametis oma tööd oma tööga oli väga, meeldis.