Helirežissöör Enn Tomsoni sünnipäev oli jaanuarikuus sellel ajal, kui me kõik kangesti tegelesin, oma rahatähtede ümbervahetamisega enam ei kõlvanud, ei sajasedega, viiekümnesed. Sinaasise mõtlesid oma kuldsesse ikka 50 aastaseks said jaanuari 25. päeval ja me kõik olime tulnud sinu lähedased ja sugulased ja sõbrad olijaid ja koolivennad ja kursusekaaslased seda rõõmus, kurba sündmust pidulikult tähistama. No kuidas sa siis tunned ennast selles kõrges auväärses eas? Noh, ma arvan, et ega see kas spidomeetrile tsirka viis või kuus ette, kui midagi sees tuksub, eks tale ühtemoodi ikka ei saa aru nüüd, et peale viitekümmend natuke Villex käik oli seda tooksuks. Õhtuse tunni pealkirja 50 aastased vahetamisele ei kuulu. On päris mitu niisugust omaette ära mõtet. Kolm isegi, aga sellest veidi hiljem. Praegusel juhul hüppaksime tagasi siiski mõttes veel tolle jaanuari lõppu ilmastiku juurde. Jah, me kõik vahetasime raha. Sinul oli sünnipäev tulemas. Kaks päeva enne sünnipäeva matsid sama isa järgmisel päeval jäitsa Müürivahe tänaval oma rahakotist ilma. Vaatamata sellele, et sa nii kuuldavasti kõva karateevend olevat. Kuidas sa siis oma rahakoti ära andsid? Väga lihtsalt seal ei olnudki midagi teha, lihtsalt lihtsalt vastu seina. Ja pandi üks ora kõri alla, ma ei saanud midagi, löödi kaks korda maksa sisse ja peale seda ma ei tea enam midagi. Oli see praegusel kellaajal või veidi varem või hiljem. No see oli umbes kella üheksa ajal, aga liikumist seal küll ei olnud ja kuna ma olin nii väsinud, et seoses isaga ja siis ma ei pööranud üldse tähelepanu, ma mõtlesin, et ma kõmbin sinna 60 bussi peale. Ja et see on värsket õhku, aga siis kui ma ärkasin, oli ükskord kell kolm vaesel solgitünnide vahel vahemikku, ma üldse ei mäleta midagi. Kas sinuga eelnevalt suheldi ka? Usaldus Need, sa ei tea, mis keeles oleks toimunud? Ei oska öelda, aga olid nad niisugused heledama moega või tumedama. Üks kolm tumedat aga seda tööd nad tundsid. Seda garantii asja ma rõhutaksin sinu puhul selles mõttes eriliselt, et sa elad niiskuses huvitavas rajoonis nagu Lasnamäe ja sul on seal küllalt olnud rõõmu kaitsta eesti naisi. Oled vist üksi vastu võtnud ka kolme mehe rünnakut. Nojah, see oli ka alles hiljuti, aga noh, see selleks, aga ega sealt ei päästa mitte midagi, kui sa oled ikka karja vastu, siis ja mis seal ikka teha, juhatada ikka kätte saad ja need vähemalt ei olnud rumalad mehed, seda ma võin ausalt öelda. Nende põhimõte oli ainult üks harrastada. Sellepärast et kõige kurioossem selle loo põhjal oli see, et helistati järgmine hommiku stuudiosse ja sealt. Ja Enn Säde Tallinnfilmist helistasid. Et noh, ta oli hommikul tööl vaadanud, et dokumendid, eks see tähendab rahakott on garaaži katusel Tallinnfilmis. Ja siis oli sealt ära toodud ja teeb seal rahakott lahti. Vaatavat jumalakene Tomsoni, pass ja raadiotõend ja autojuhiload, rahvusvahelised load ja tehniline pass, see kõik oli olemas. Ainult oli vaeraha sakad. Kaugemale ka sõitma ja oli sul seal välispass või? Kas see oli ka seda ei vahetada taevali täna vähemasti dokumendid tagasi said jah, seal kõige suurem hirm, kui mõistus nagu selgemaks läks. Aga no mis teha, ju see elu nii tähendab, öeldi mulle, et ja seegi, et hing sees. Lähme nüüd tagasi selle mõtte juurde jah, et 50 aastased siis vahetamisele ei kuulu. Ma vaatasin sinu sünnipäeval teie armast peret ja südamlikus, millega te kõik kakoydsiteni lähedasemad kui võib-olla ka veidi kaugemalt sugulased. Sinu oma pere? See iseenesest on juba niisugune soe tunne, mis silmade kaudu südamesse voolab ja mida on üldse võib-olla sõnadega ka väga raske kommenteerida. Võib-olla siin just on see koht õige koht, kus peaks rääkima muusika. Ma ütlesin, et neid aspekte on isegi kolm. Miks ma just sellele pealkirjale nagu mõtlesin, enne kui ma sind siia stuudiosse tähendab, palusin? Teiseks oleks see võib-olla, et selle 50 eluaasta jooksul oled sa hea mitu kümmet kuldset aastat pühendanud oma tööle Tallinna Helibladistu, kuidas? Kus sa oled seal vist tolles stuudios sünnihetkest peale. Ja kuldset veel selleski mõttes, et sinu töö on leidnud kaunist tasu. See tähendab tunnustust. Üsna sageli. Ja eriti kuulsused hakkame tagasi vaatama kasvõi kuulsate Hill ohjate elukäikudele jäävad kõige kibedat leiba maitsma. Ma arvan, et sa oled nagu õnnelikumas olukorras olnud. Millised plaadid, millised tööd on sulle aukirju ja kuldseid esikohti toonud? Vaevalt neid kõiki üles lugeda, see oleks mõttetu, aga kui öelda niimoodi, et et noh, ma, need ükskord lugesin, tähendab, siis ma võin sulle öelda niimoodi, et et selle 15 aasta jooksul tähendab viimased kaks aastat ei ole üldse toimuvad omapärast, seletan, miks ei ole toimuvad konkursse. Aga ütleme, selle 15 aasta jooksul on olnud 32 esikohta 60 teest ja umbes sama palju kolmandaid allapoole, sinna ei ole praktiliselt kukkunudki ükski asi. Ma ei ütle seda sellepärast, et, et ma ei taha, et sa mõtled, et ennast kiita või e-aga ma ütlen seda sellepärast, et. Mul on hea meel siiski, et Eestimaal on niisugused kollektiive olnud soliste olnud ansambleid olnud. Noh, kes on siiski leidnud tänu sellele ka üleliidulist tunnustust. Kõige rohkem ansambel Hortus Muusikus, seal on praktiliselt kõik plaadid on võitnud kohad, ütleme, koorid, filharmoonia kammerkoor. Kas või söödi koor, olemine ramm ja ERSO, paljud solistid, puhkpilliorkestrid, nii et ka isegi rahvapillimuusika, need on kõik vähemalt leidnud selle läbi tunnustust. Miks nüüd kahel aastal ei ole toimunud? Aastate viisi oleme võidele nud firmas oma eksisteerimise eest, et režissöör on ka inimene, milline on inimene, kes jäädvustab järgnevatele põlvedele selle kultuuri? Me ei ole siiski suutelised firma ülemustel selgeks teha, kes me oleme. Sest nemad mõtlevad meid kui harilikku töölist. Me oleme samasuguses olukorras, kui on interpreet ja helirežissöör, paneme need kokku, nad on mõlemad loojad kui Ühte, see ei oska sellest ka heliräsi seal mitte midagi välja moosida. Võib-olla üks, võib-olla ka helirežissöör oskab sellest niisuguse käki kokku keerata, et sellega ei ole ka mitte midagi teha. Neid näiteid on küll ja küll. Aga nüüd on kurvem see, et need mehed on saanud juba nagu sa ütlesid, kuldne iga, aga nemad on minust juba palju vanemad. Nad on kuskil kümme-viisteist aastat vanemad. Sellega juba kuulmine on terve elu andnud sellele kõik oma ööd-päevad on selle ühe töö sees. Aga sellest ei ole siiski arusaadav mitte kuidagimoodi. Ja need mehed on nüüd kadunud, nad on kadunud firma meloodiale. Firma ei ole sellest üldse aru saanud. Ta ei ole hoidnud oma inimesi mitte kopika eestki. Oleme iga kord karjunud oma viie või kümnerublast palgalisa stereokirjutamist ei ole seda näinud? Ei ole lihtsalt näinud. Need mehed on läinud nüüd tööle kobakas. Need on firma jaoks surnud. Sellest aru ei saada. Kas sa oled märganud, kas on väga palju neid paiku siin Eestimaal, kus üks eestlane väga lahkesti märkaks, teist eestlast tema edus? Mõningad ma olen näinud, kes tulevad tõesti siiralt, ütlevad, aga suurem osa mitte. Ma võin öelda, et paar aastat tagasi minu sõbrad on olnud kõik juudid ütleme v printsev sess Leningradist, armeenlane, grusiinlane, need kõik, kes omasid, joomasid liidu kõrgemat kategooriat. Rohkem neid ei olnud, aga juutidel on üks väga hea komme. Nad armastavad tööd teha. Teiseks, nad armastavad teise inimese tööd taustana. Kolmandaks, neil on komme, kui sa oled loll, siis nad ütlevad selle kohe välja ja nöögivad surmatunnini. Aga nad kahjuks on läinud, meil eestlastel ei ole, meil on see komme, et 11 närida. Ma ei saa ju vaadata, kuidas teisel hästi läheb. Suumanni Sass rääkis mulle ükskord väga ilusa. No ma küsin, et miks sa Viljandist ära tulid? Miks, et vaata kui ilusad pildid ja sel ajal sa oled kirjutanud nii ilusad luuletused ja mõtles tükk aega. Et mida öelda siis ütles, et kas sa saad end sellest arvavad, kui kõrvaltalus sureb, lehm ärases, teises talus on pidupäev. Minu meelest on see suur ja ilus mõte ja sealt tuleb, koorub kõik meie eestlase tangelt töökas, aga ta ei saa näha ka teise inimese rõõmu, et ta tuleks, tahaks sind või midagi. Ei, ta tuleb naerunäoga, et vaat ohtul on isa surnud või on sul see või midagi, et ta tegelikult ei mõtle selle peale. Et selles suhtes on juut hoopis teistmoodi. Sinus on ka väga palju juudi liikuma, mõtlen just eriti selle koha pealt, et ega sa kah 10-ni ei loe, kui sa teisele välja ütled, mis sa kõik mõtled. Olnudki kõik suured pahandused, ma ei tea, võib-olla isa kasvatas mind niisuguses või on see iseloom, ma ei oska seda öelda. Aga küsimus on selles, et miks petta inimest, kui ma näen, et ta ei oska laulda. Miks öelda näiteks orkestrile, kuid ei saa mitte midagi sisse teha. Hea nägu, toi pole midagi, midagi Sa ei saa seda teha. Muidugi ma ei välista seda, et sa pead aitama ja üldse vähem rääkima. Mitte ennast nii targaks pidama, vaid lihtsalt leida selle kollektiivi kud, aga ükskõik kellega veel, aga mitte petma, näed. Kui see on, siis vaata ikka alasti seda asja ja ütle ära, paljudele meeldib. Paljudele meeldib, vaat ma lugesin hiljuti Pavarotti kohta väga ilusti, ütleb Lume, kakleme klaverisaatjaga palli, ta teeb mulle selgeks, et vot see on nii, see on nii. Mina karjun, vastus ei ole nii, see ei ole nii. Tegelikult pärast ma saan aru, et see oli kõik tal õigus ja oligi täitsa õigus. Aga see on muidugi väga suur kunst inimesele ütelda targalt talle tema vigu. Ma mõtlen, et tark inimene saab sellest heast ütlemisest ka aru. Rumal inimene on see, kes sõidab ära, kui teda tahetakse aidata sõna kõige paremas tähenduses. Nüüd sinu ja 50. sünnipäeval ma vaatasin neid interpreteerides ümber ja mõtlesin veel kord sinu tehtud kaunite plaatide peale. Ja kolmas aspekt sellest pealkirjast, et sina, kui 50 aastane vahetamisele ei kuulu, ongi seoses interBrettidega, tähendab see, et nemad number on nemad, kes sind ise otsivad, kes sind toetavad ja kes sinu toetust sinu kätt ja kõrva vajavad. Kahtlemata igal helirežissööril on ümber nii-öelda Dima muusikud kes on harjunud ühe inimesega tema tööga, tema karakteriga, tema ütlemistega. See on juba see ring ja väga tore, et sinu ümber on niisugune kaunis ring ja olime jätnud plaadile palju ilusat nii eesti muusikat kui meie interpreetide poolt esitatud nii eesti kui muud muusikat. Nüüd kuidas sa siiski oled suutnud lahendada selle väga delikaatse probleemi? Kuidas ütelda, kuidas sa saadad nad siis kuu peale või kuidas sa täit tänad? Sest jah, me üksjagu tunneme siin ja sinu väga mahlakat kõnepruuki, mille eest ilmselt oleme tänu võlgu sinu emakeeleõpet Tajale muide la Tõnissonile, kes ilmselt võib rõõmust särada, kui ta kuuleb, millises rikkalikus sõnavarasse oma mõtteid väljendad. Nii et kuidas sa oled siis saanud oma interpeetidega hästi levida? Eks ela, ütleme kui ma alustasin seda tööd, siis oli väga suur hirm nahas. Hirm sellepärast, et võib-olla räägid illust, aga tead, eks ole, ei oska midagi, lihtsalt ei oska midagi konkreetset öelda. Siis tuli see keskmine periood, kus rääkisin ja rääkisin palju ja ja seletasin ära ja, ja lõpuks seda vaatasin, et tüdinevad ära ja ja öeldakse lükkamisse, seletad seal, eks ole, et küll me ise teame, eks ju niimoodi. Nüüd on see kolmas, kus vanadus nagu ikka öeldakse, eks ole. Nüüd ma räägin üldse vähe, praktilist ei räägi mitte midagi, ma ainult mõtlen nende variantide peale. Enne kui ma tean, et seal kokku, siis ma ütlen aitäh, kõik korras, eks ole. Kui tõesti on midagi rängalt mööda või aga parem paranda kuulamata, ise analüüsiks sealt ülevalt, eks ole, kui on, küsib minu käest. Siis jääme selle variandiga rahule, kõik, ega see jutt ei aita ka palju, mitte midagi? Ei aita, ta aitab teatud määral, et juhtida tähelepanu, vaadake, mehed, siin on. Siin on aga vahest neid vigu nii palju, et seal ei olegi mitte midagi rääkida. Tule, kuule, istu üles. Vaata, mis asi see on. Kuula oma kõrvaga. Sinu ümber juhuslikke muusikuid ei ole selles mõttes, et juhuslik saadaksid kohe nii-öelda kuu peale sa ei tahakski teda salvestada? Ma ei tea, siin ümber vist niisugust situatsiooni pole tekkinud vä? Noh, seda tekib ikka pidevalt, sellepärast et võttegrupp on olemas, eks ole, sinna kuulunud, kuulub nüüd insener siis kuulub sinna kooperaator, jõeli res. Tähendab meile oma asjad selged mida keegi peab tegema. Aga plaaniatel mitte selged. Sellepärast et nemad lähenevad sinna utoopilised. No teeme ühe päevaga, teeme niimoodi kõik, eks ole. Mida sa teed, armasing ühe päevaga, sealsamas paari laulu järgi on tal hääl ära kõik, eks ole. Vot seda peaks planeerijad mõtlema. Ja see on väga, millest tekivad ka väga suured ja rasked tülid. Sa pead ka palju kordi psühholoogiliselt lähenema sinna, ükskõik mis moel, et sa tuled sealt kuidagimoodi välja, vaatad see variant, teine variant, kolmas variant. Ja sealsamas saadab minema. Praegu teen näiteks väikseid Kiirovi lapsi. No kui me planeerime, ütleme ütleme nende põhjade mängimas, nimetame seda, eks ole, mis on fonogrammi põhi, eks ole, kus on antiinstrumendid siis peale laulamine? Teeme selle ühe päevaga valmis, saad aru, mis on seal kuue, seitsme aastane laps nalja laulu pärast, munad väsinud, hääled on ära, kõik seda ei saa, see ei ole plaanimajandus. Seda tuleb võtta ikkagi nagu elusat inimest. Seda ei saa niimoodi teha, sealsamas võib teistmoodi minna, näiteks ütleme alles hiljuti tegin väga ilus töö Josopinaid. Tõesti uskumatu, et see naine kahe öö jooksul ei olnud suuteline ühtegi nooti mööda mänginud, kammiti riivama. Küsimus oli ainult musitseeris, nüüd on haruharva, on küll. Ega ma mõtlen näiteks kortuski, ega seal on küsimus ainult musitseerimisega, seal möödalaskmist ei ole niisugune asi, aga need on ilusamad momendid elus, aga suurem osa on niisugune, et ei taha mõelda. Aga mida sa oled siis teinud kui Kiirovi nuppu, kui tuleks nüüd natukene kõrgemalt või madalamalt laulda? Neid laevu on olnud väga palju, aga nüüd on see aeg natuke parem, et saab lihtsalt võidelda. Sest ennem oli võitlus tiitlitega. Tiitlitega võitlus oli väga raske, sellepärast et see kuskilt pealt suruti peale. Ma vingertasandil alati puhtalt välja, aga selleks läks suurt närvikulu vaja. Ja vot seal teie arvutanud seda keegi, eks ole, kui me nüüd teeme stuudios, teeme üks aasta või kaks aastat või kolm või neli aastat ja me oleme vändanud ära linti kuskil 60 toad. Tähendab, ma seletan ära ministeerimised. Aga saage aru, et see seda linti on täpselt niisama palju, kui me veeretaksime need rullid lahti, siis saaks Tallinnast sinna Märjamaani täpselt otsani välja. Mis asi see on, täpselt nii ta on, eks ole, kes kannab kulud? Vaat seda ei tahtnud keegi oma potti panna, mitte keegi, selle pidi siis see väike stuudio kuidagi maha nikerdama. Aga ta pidin nikerdama. Näiteks niisuguste inimestega, Kalle Randalu ja ütleme ka seal korpuse peale, kes said oma asja tehtud, ütleme ühe kahe variandiga ringi, pea vähema lindi peal. Ja siis seda linti kanti kaks aastat ma kogu aeg ja Igalühel, kui, kui nad ka teadsid, nagu öeldakse, sügati seda kaela, eks ole, sinna maha sinna maha, et saada sellest jäädist lahti. Sest meil oli ainult üks kindel seadustehas sai välja maksta ainult sel juhul, kui temale esitati valmis töö. See valmis töö pidi olema ATK pitseriga, siis kanti üle sealt tehase raha või tähendab selle firma rahatehasele alles. Ja sel juhul võisid oma jäägid puht südamega maha kanda. Aga seal ei saanud ju mitte midagi teha. Ega säilotiitel keegi ja kiskumist, kui palju ja siis kaevanduse takkaotsa. Mõningad arvavad, et helirežissöör on niisuguse väga kauni elukutsega inimene, kaunis muusika, tirints, trimps, trimps kõlab hommikust õhtuni kõrvades parimad interpreedid ja puhas tubane elu ja ja, ja puhas töö, istud natukene seal puldi taga, vahest liigutad neid nupusi debatti enne ei liiguta ja hakkame siis nüüd mõtlema. Sa töötad öösiti eesti oreleid, olete teinud mööda maakirikuid, mis on külmas ja, ja väga-väga Halvaks muutusid tingimused ilmselt ka siis, kui maal ja ka praegu on ilmselt maal küllalt suurt toidunappust, tähendab, sa võisid olla ka näljas tööpäevade viisi tõepoolest kaunis muusika, küll, aga suures annuses ilmselt sega väsita. Nii ta on, mis puudutab, ütleme, oreleid siis on noh, ütleme kuskil poole peale seeria või kuskil 20 juurde, kus Tartu oli 20. näiteks siis oli kõik veel noh, öösel aru arvan sedasama päeva teha, peab olema kohutavalt hea tervis. See on tõesti, ütleme suht siiamaani olnud see sind režiimist välja sest ütleme näiteks Korolfiga mängida kas siis tema võib mängida ööse kolmeni-neljani viieni, kui Hugoga mängida, siis tema tõuseb üles hommikul ütleme kell neli jookseb paar korda ümber kiriku ja siis läheb lahti see asi väga seal ja mina pean siis valmis olema ja noh, see lükkab, et ei saa aru ja sellest ei saa ka ülemused aru, et see lükkab elusel režiimist välja. Et sa oled näiteks kaks ööd magamata ta, et sa, ega sa seda ei taasta näiteks kolmanda, neljanda ööga idasse ülemustest peasid, kadusid ära, saavad, kodused on siiamaani, jumal tänatud, arusaajad, maa, ütleme näiteks Otepääl või kus me käisime siin kolmekümnendat tegemas. Noh, see pole ju mitte midagi, pole poest ostes asja süüa ka kõrtsi pähe, siis ei saa, sellepärast et seal on juba maamehed, kel suur rahakott on, eks ole, meid ei lase keegi sealt ust siis nüüd on ainult kirikuõpetaja on nii palju aru saanud, et seal vähemalt saame süüa. Ja jumal tänatud, niisugune asi, aga no mida sa teed? Ja on ju ka linnas, kus ei ole vorsti jupp ega mitte midagi kaasa võtta, eks ole, lähed aga sõidad Ma näiteks Otepääle ära, selge see, et inimestel on kõht tühi, ei ole ka maasööklas ütleme kuskil kolhoosis, et seal on ka tihtipeale olnud niimoodi, neil on loetud, portsud või niimoodi ei saa sealt ka midagi. Nii et see on üks häda, häda ja viletsus ja pisarad seal Pole, muud midagi. Külmetamine on, see on täitsa loomulik seal. Kui istuda seal kuskil käärkambris, mis ei ole köetud. Kirik, mõnes seitsmeteistkümnendast 16. sajandi kaks, kaks ja pool meetrit on näiteks müürid, seal on ükskõik, missugune pesu sul seljas on või missugune kampsun seal on, kolme tunni pärast on sul juba üdis külm, sees on päris hirmus asi. Nojaa, aga organism peab ju mängi mehel. No temal on veel jah, see Rolf, mina ei saa arugi, kuidas ta vahest niisuguses külmas üldse mängib, kuidas need sõrmed liiguvad. Teinekord saab panna küttekehad, aga teinekord ei saa seda ka panna, sellepärast et vanad liinid, eks ole, mis ei kannata seal näiteks tuhandevatist, et üldse üles ajada, sest mikrofon ei võta mitte midagi, eks ole seal transistor puldsee tarbija midagi. Ja me tihtipeale ei saa ju midagi panna. Käärkambris on ahi, kütame seda, esiteks põle jumal teab mis ajast, võib-olla vanajumal, mäletad, mida sa köetud, esimesed paar tundi näe, keegi roomavad seal sees, sest ilmad jooksevad vett, kui ta üldse tõmbama hakkab, see on küll teisel päeval, siis saab niimoodi, et nagu öeldakse, tule torusse. Aniis on käinud kogu aeg. Aga sellest ma ütlen, aastate viisi on ka väga head. Inseneride Hubert Frederik ja Paul Grünberg, kes on ka kõik selle madina välja kannatanud ja kunagi ei ole virisenud ükstakõik, mis seal ka ei ole juhtunud, aga on nad väga tublid mehed olnud. Et mis siin ikka teha. Mjah ilusat muusikat, oled sa plaadi peale salvestatud ja tõsist muusikat väga palju. Kuid ma mõtlen, et ekso ümber ole nii tõsise muusikaga seotud ka naljakaid lugusid juhtunud. Ütleme, üks emale, näiteks Neeme Järviga tegime ala kirikus. Hugo Lepnurme ka orelikontsert ja siis oli veel kammerorkester meil olemas. Öösel olid muidugi joodikud traktoriga kõik liinid maha sõitnud, seal üks asi. Siis kui saime liinid ükskord üles, siis oli, meil oli siis niisuguseks kombeks, et me andsime siis sellele. Kirikuõpetaja elas siis tõrvas, aga seal oli mingisugune kellamees, paistis, et ta niisugune viina ninali. Mina andsin talle siis lahtise raha kätte selle eest, et seal tallata varel seal ei ole mootorit ala kirikus ja natuke olin vist saanud mängida ja järsku käseks kohutav kalaks. Ei saanud aru midagi ja siis hakkas kuuldavale valt Neeme Järvi, kohutav sõim selle peale. Muidugi vanaisa oli ostnud omal tõrva poest, selle kohutava hunniku peeti ja siis ta niisugune kasukas oli tal seljas, siis ta kukkus sealt ülevalt kolksti alla, imet surma ei saanud. Sa tunneks kindlasti ütleks veel oli kus me käisime, tähendab, Sontetskise tegime ja Tallinna kammerkoor oli ja ja siis me käisime vaatamas linnuvabrikut, et me saaksime seal ilusti sele laadistes ära teha, kõik oli ennem vaadatud ja kõik tiptop nagu vaikus ainult suure medali nende lennukitega, olenevalt päevast, kus tuul on, eks ole, katan, maanduvad sedapidi tõusevad sedapidi. Aga sellega oleks hakkama saanud. Kõik tehnika, kõik on valmis ja kooridele ja orkestritele on kõik tellitud bussid ja hakkame siis Vilajast ära sõitma. Meie läksime hommikul kell kaheksa välja, mul oli niisugune tunne, et võta nööri, tõmbasin kuskil ennast üles. Jagan seda, et jää oli sellel ajal ära läinud ja igaüks, kes on kuulnud inimestest, mis tähendab jää äraminek, aga seal on aknad vastu jõgejast. See on niisugune kolin, nagu ma ei oska seda ette kujutada. Pidev kahin, pidev kolin ja jää pürakate kokku, seal sõidan sinna tagasi. Et neid võtta need bussi peale tulla selle seltskonnaga sinna ja ma ütlen siis neile, et me ei saa minna, et. Me ei saa sinna sõita, ütelda mikspärast, ei saaks sõita. Jää läks ära. Sanders, kes vaatasid mind nagu hullu, et tähendab, jää läks ära, sest siis on siis pärast, said aru sellest, aga siis saime filharmoonia lahendusi ikkagi asi võiduks. Tunnistan nüüd üles, kas sa seda trikiga oled teinud, et noh, näiteks mõne teise laulja plaadi peale tema rivaali kõrgeid noote oled kleepinud külla, ära räägi, seda. No on ka asju näiteks ma ei julgegi nimesid nimetatud, mida me oleme Monteerinud niimoodi, et me oleme nootide ainult nootide viisi tähendab mitmest variandist nootide viisi ja siis on tulnud teine ütlema mulle, et kuule, enne seda aariat ei ole ta iialgi niimodi laulnud, katsuma, selgeks teha, miks ei oleks võinud, olin juulis laulis, milles küsimus? Eks see on ohtlik ta taha tunne, tema hääl, äranuia aga ei tunne, eks, eks igasuguseid asju saab panna. Igasuguseid asju on võimalik kliendiga teha. Ja eks see aasta olengi õpetanud, ütleme niimoodi, et noh, see lappimiste olen olnud ikkagi kohutav, näiteks ütleme noh, Hortus praktilist, kus ei olegi vaja ütleme, kääri sisse panna või ütleme näiteks Jaan õunaansambel Kalle Randaluga, Kalle Randalu täpselt samamoodi. Leningradis tegime ravinski orkestriga, seal ei olnudki mitte midagi, me võtsime kaks klaverikontserti ja lihtsalt tegin pooled vahele, lõikasime. Noh, nagu öeldakse, kogu moos ja mitte midagi teha ei olnud. Täpselt sama, kui nad tegid kontsertsaalis pageriga. No niisugused on niisuguse noh, head tööd, me leidsime ainult need palade vahed välja, kõik, nagu öeldakse, panime vaheribad ja, ja see oligi kõik kogusidee. Rolfiga tegime nüüd viimase tooreledki Kärdla ja Emmaste. No ega me sealt ka suurt ei Monteerinud, puhtad variandid. Aga on ka niisuguste jõudude, kus me oleme istunud nädalate viisi. Mõlemad, mis ma tegin, oli see suur poolteist kuud, Monteerisin eesti ballaade. See oli, tähendab, hullem on see, et vot ei saa, helirežissöör saab ainult sellest aru. Ma ütlen sulle siia vahele näiteks Cap süsteemis, kui inimene võtab kätte ühe teetöö, tähendab, mis talle on antud, siis ta viib selle töö sellest samast alguse hetkest kuni sinna samale lõpuni. Ameel viljastavates tingimustes on niimoodi, et täna teed puhkpilliorkestrit, aga homme teed võib-olla. Kuna aga ülehomme teed orelit, eks ole, nüüd vaatamismoodi killustatud ja kui see niimoodi käib nädalate viisi, siis on monteerimata asjad, siis sul läheb meelest ära, sa pead olema kogu aeg sellesama supi sees. Absoluutselt, Su kõrvad lähevad sassi, seda iga režissöör häälestab ennast näiteks ütleme, kui muuta on puhkpilliorkestrit. Kuulan seda ja ma kuulan maailma parimad orkestrid Ameerika tsehhi ja Saksa ja seal Austria ja kõiki, eks ole, ma kuulan seda. Ma ei lähe ennem sinna orkestri ette, kui ma ütlen, elan sinna sisse sinnasamasse miljöösse, mis on puhkpill, mis on bass ja niimoodi, et mul ei tekiks seal puldi taga. Mulle on öeldud, miks ma nii kiiresti reageerida, et ma ei hakka seal koomerdamaiko kohmitsema, mul peab olema selge. Siis on see juba kõrvadest täpselt mulle, seal kõrvades, see mul võib olla pala teadmata, selles ei ole küsimus. Aga mul on tuha vōi pilt, aga ma ei saa minna tuhavolt järgmine päev kammerit, eks ole. Plekk taob juba nii pehmeks, nagu öeldakse, ajud helirežissööri käes ja ma ei saa sinna minna. Klaverit ja siis mine Erko kammerkoori, et see on hoopis teine asi. Teen ma näiteks kammerkoorikirikus, eks ma võtan kätte. Parimad näited, mis mul on kodus, eks ole, digipeal. Ja ma kuulan seda, aga mul on see selge pilt, ükskõik mis akustika seal ei ole. Sa pead sellega, sa võid kuva alt kukkuda. Ja nüüd sa siis tahad ütelda, et niisugused interpreedid, kelle kokkumonteerimise konsul raskusi takthaaval ja, ja vaatet fraasi viin noothaaval siis see töö venib pikaks ja samal ajal on teised kõik need teised segavad mõjud täitsa lool. Nii, aga mis seal Eesti ballaadid ja siis oli ansamblile küsimusi. No esiteks, ta oli 24 reaga siis tuli otsida õigeid noote kogu aeg ja kuidas sa lähed, ja 20 neljapäev ja siis pidid selle jupi laskma, et sa saad kitsa peale ja sa seda saad monteerida. See oli kohutav. Esiteks nädal aega. Mina olen ka näiteks tormise tervisest, seal ta jäi pärast seda haigeks, sest me olime nädal aega tähendab Moskvas, kuna meil seda võimalust endal ei olnud ja siis me istusime niimoodi, et meile anti õhtu kella 10-st aega hommikul kella kaheksani. Ja see oli nüüd pühapäevast, pühapäeval. Ja vaat siis hakkas, mul oli esimest korda elus, kus ma tundsin, et kogu krempel, andku ma kuulsin ühte aari hüppama, kuulsin seda, ma kuulsin seda kalmu ning ma kuulsin seda. Vaat siis oli tõesti niimoodi, ma ei saanud poolteist kuud mitt, kellelt sa seletad, poolteist kuud ma ei saanud mitte midagi õieti teha, oli esimest korda elus ja peale selle misse montaaž veel kokku läks monteerimise ööl kuu aega, kui ta oli kitsa peal kood. Kas te praegu ka peate ikka läbi Moskva neid asju tülitama? Meile liidule, heliplaadifirma meloodia muidugi. Jah, aga praegu on meedia isegi ausalt öeldes, see on niisugune supp, kord öeldi, et Moskva ei võtameid üldse, nüüd jälle ütleb, et võtab sest need olukorrad ja asjad on niivõrd sassis, siis ütles, et Riia ei tee mitte ühtegi plaati mehel temakad eksporti tegema, eks ole, nüüd ütles, et neil ei ole üldse midagi teha, et siis jälle teevad, see on täielik. Aga nii palju näinud ei ole, et oma jalgade peale seisma hakata? No vot ei tea, tehniliselt mõtlen tehniliselt küll, aga tehniliselt küll, aga, aga milles on küsimus, küsimus on see, et sa pead kuskil selle originaali ümber võtma. Aga ega see ei maksa näiteks, et kui kasvõi siia üle lahe pöörduda, see on suur raha. Seda raha ei ole kuskilt võtta. See, kui näiteks ma vaatasin Viinis MC Etti seal, kui ma vaatasin seda näitust siis oli niisugune kohutav tunne, oli ihus ausalt öeldes mõelised, mida inimesed teevad. Kõik videod ütleme näiteks, mis puudutab ühte, ütleme ooperit, eks ole, videot kõige kõrgemal tasemel kõige süngemad lauljad, rääkimata orkestrist dirigent, siis, eks ole, kõik on kõige paremal tasemel. Siis olgu ta siis mõni jäts, bänd, biitbänd või ükstakõik või, või eraldi sümfooniaorkester või noh, seal eraldi laulja või ka need on ainult maailmakuulsused. Siis tekkis niisugune tunne, et, et mis ma üldse midagi ei tee. Et no kus turule me sellega läheme. Kultuuri, Eesti kultuuri täiesti kultuur küll, aga no kuhu me läheme siit ja tekib ikka. Tuleb mõelda, kui palju meil üldse turule, et kui meiesugune, stuudio näiteks kuskil üks või kaks asja ära saab müüa, minu meelest issand noh, väga suur asi. Aga see on nüüd niisugune asi, teistpidi, ma õudselt kurb näiteks aastaid tagasi oli niimoodi, et meil oli noh, et kõik oli jaotatud nagu žanriteks täpselt, olgu seal sõnalisest peale, kuni ütleme näiteks ooperini kõik need vaheastmed niimoodi ära. Nüüd tuleb hakata juba mõtlema, et kas seda teha või seda või seda üldse mitte teha. Teist teistmoodi jälle mõeldes on ta jälle väga hirmus asi. Selles suhteliselt. Meil jääb ju palju asju jäädvustamata ega ei saa ju kirjutada ka heliloojate, kõik tippteosed, eks ole, seal jääb autoriplaat tulemata, meie ütleme, kes seda ostab, aga sellega väheneb üldsuse kultuuri nagu ütleme, see ampluaa on ju niimoodi. Mina mõistan seda niimoodi, sellepärast et mul on üpris kurb vaadata seda. Praegusel juhul tundub, et ma võib-olla eksin väga rängalt. Aga eesti helilooming on jäänud võib-olla nagu kirjanduse varjus eriti niisuguseks nagu äraootavale seisukohale või? Ma arvan, et noh, landade õige vaata aastaid tagasi, kui omavahel arutasid, minu meelest oli see Peeter Lili Eri Klas. Ja siis arutati, et teha kammerorkester siis mõnus niisugune, et ei, see ei tule kõne alla, et mis saab, eks ole, siis võetakse parimad pillimehed Gazeersast või, või teatrist ära, eks ole, siis tehakse kolmas ei, võtame siis nüüd ta rääkisid küll heliloomingust, aga ma jätkan sellest edasi sellel samal pinnal, nii vaatame nüüd kui ERSO-st on nii palju mehi läinud või ütleme, teatris nii palju teisi, kõik solisti, eks ole, meil on kadunud, need on nagu meie kultuurile läinud. Aga me oleme sellest ise kõik süüdi. Ja nüüd mõtleme teistmoodi, eks ole, helilooja kes kirjutab, miks ta kesiseks, aga meil ei ole ju teatud ansambledki, millel ta kirjutaks. Niimoodi aastate viisi kirjutad ja kirjutati, samm ajas näiteks puhkpillikvintetti, eks ole, väga edukalt kaasa ja tegin kuus plaati kvaliteediga. Aga sealsamas mõtet näiteks Vilniuses on kolm riiklikku kvartetti. Olgugi et Leedu on suurem kui meie meie, Ühtegi riiklikku kvarteti, see on ju noh, teistpidi ka surm, aga siis küsida, et noh, küsin Te peate meeste käest, eks ole. Miks ta sinna kirjutabki seda maha mängib? On ju nimi? Ma mõtlen ka eestile loomingut kontsertide peale, eesti heliloomingut, klassikat näiteks väga kaunis muusika, muusika, mis on aastaid olnud varjus ja milles meil kohe peaaegu mitte midagi häbeneda ei ole, vastu pidime rõõmuks, aga võiksime seda tervele Euroopale kasvõi maha mängida. Ja kui siis vaadata näppudel üle lugeda neid inimesi, kes seal saalis istuvad kaks, 30. Ja mõelda sellelt pinnalt, et ahah, et see on siis eesti muusika. Publik ei, sina võid mõelda, kes sinna plaate kuulab, lahud täitsa, ma võin seda öelda. Ja mulle öeldakse tihtipeale näiteks plaadipoest, no mis sa seda rämpsu jälle tegid, eks ole? Ütlemisi? Missugused plaadid niimoodi väga minevad on? Arnold Ortusest oleme rääkinud, kammerkooriplaadid on kadunud. Korallid on kadunud, ütleme poolte koorid on kadunud, ka seal ei saa öelda, tähendab üks aastaid tagasi ma ei mäleta, kas viis või kuus tehti niisugune Johan Žukoli kadunud Johan. Meie nimetasin teda Alt Johaniks ja tema tegi siis niisuguse nagu läbimüügi. Tähendab küsi terves liidus. Tähendab, osteti Andruse ja kõik tuli välja, et Eesti on selleks kõigi ees meil praktiliselt ostetud näiteks Ukrainas ja niisugust kohta ütleme, Kiievi stuudial täielikult hädastes Riia stuudiot oma muusika propageerimisega. Aga noh, see näitab ka teatud määral, eks ole, kultuuri taset. Isegi meil ei olnud häda näiteks sõnaliste plaatidega mahamüümisega või inimene oli see kõik osteti ära. Ja ma olen noh, nagu raamatutega, see, mis oli ka aastaid tagasi, oli see, et noh, et läheb mahakandmisele. Vaat see on kõige hirmsam asi nagu põletad raamatut, eks ole, seal oli vist 10 aastat tagasi panna mõnd plaadipoes komisjoni esimeheks, noh, praktiliselt minu töö oli, seal oli pakk, jah, ei, seal oli suur pügi, puupakk oli ja siis anti kirves käteta vai pane. Heino tuleb ju komisjoni ees, need purustatakse, eks ole, mida ei olnud veel 10 kopika eest ära ostad siis plaadid, need olid see kõik Eesti muusika, mis seal oli, seal oli seisma jäänud, ütleme, mis oli algaastatel kas seal 15 või 17 aastat tagasi tehtud. Aga no ütle nüüd ausalt, ega tegelikult tellimuse peale on ka kohutavalt raske, ma kujutan ette, et kirjutada, kui süda laulab teist laulu, täitsa loomulikult väga seonduv, et see õige. Nii et need ajad on nüüd alles tulemas. Ma kujutan ette, et näiteks niisugune helilooja nagu Urmas Sisask oleks ta sündinud 20 aastat varem, siis võib-olla võimud talle ainult kaasa tunda ja. Jumal tänatud, et saab praegu asju teha ja ma loodan, et me saame arstiga plaadid toodud. See on väga tore, et niisuguste mehed on sündinud ja asjalikud mehed ja ja tõesti andekas noor helilooja. Aga siin on palju asju. Ma mõtlen näiteks, et kasvõi Pärdiga täpselt sama suur vastuvärki jõudsid salvestada jõudsina. Johan just niisugune jagas selle ära, andis mulle lindi pihku, juba õhtul olin ma rongi peal. Ja siis võeti ta niimoodi vastu, ta küll välja ei tulnud, eks ole, aga vaata kasvõi numbri, sel juhul said mehed makstud, sest muidu kui oleks, numbrid on, aga nemad ei jaganud seda asja, eks ole sest peatoimetaja küsis minu käest, et milles seal küsimus küsib, et kas Aniewrey, ma ütlesin, et ei ole, no siis ei ole midagi, mis asja siis räägime selle selles küsimuses ainult seal? Ei ole, jah, räägi nüüd seda kodus ka, vahest muusikat tahad kuulata? Ei, peab olema vaikus. Eim vähemalt mul on niisugune aparatuur, et ma ei pea kedagi segama, et ma saan omaette, aga põhiliselt ma ikka istun omaette. Ei, ma just mõtlesin, et kas sa tahad kuulata vedanud, sest noh, ta on küll, aga kui on ikka niisugune, vaat see on siis, kui on õudselt ja noh, kui sa tuled, et sul on midagi korda läinud, tuled, vaatad nagu täna ma vaatasin, et küll on hea vaadata neid siire puhta südamlik laps, väiksed, see tekitab sulle juba niisuguse hea tunde, et sa lähed hea tundega koju. Sul on, noh, võtad midagi kätte, kuulan midagi ja. Aga tavaliselt on niimoodi ma. Ma ei saa seda muusikat kuulata, niimoodi voolab tavaline inimene, sellepärast et ma pean ikkagi omale paljud asjad selgeks tegema, mõned asjad, ma võtan tagasi uuesti, kuulan, et kuidas see ikkagi võimalik on, et kuidas see niimoodi tehtud kontserdil käia, mul halvem, natuke teatreerid saavad, sealse möödalaskmise protsent on nii kohutav, et mul tõmbab kuskilt seest kõvasti tõmmata. Etenduse puhul ma ei saagi aru, et kus, kus on näiteks kunstinõukogu, et kuidas on võimalik, et praktiliselt kõik mööda lasta ka noh, eks etendus ja väga erineva kvaliteediga küll, aga, aga aga no niimoodi näiteks kui ma kuulasin Viinis Stats ooperis Schönbergi mozzarella Ma Atonaalne muusika, majutus suuteline aru saama, kuidas solistid ei passi, dirigent dirigeeris siis. Loren, maakler. Ma ei oska arusaadav. Sellepärast mängiti ja lauldi Atonaalset muusikat täitsa. Ja ma mõtlesin, et kas seda kunagi elus oleks võinud. Estonia laval oleks, ma mõtlesin, et ei, see ei tule mitte iialgi. Vähemalt meie silmad. Ta ei näe, siis peab olema teine koolkond, teistmoodi olema. Saadud õpetust. On sul auharjad salvestada siin Eestimaal näiteks niisugust dirigente, kes vehib ette taha ja külje peale ja vahepeal löövad käed ka selja taga. Ja kisab järsku, et miks keegi Fermat ei mänginud? Igal maadlesime kolmveerandi päeval jalaga. Kõige pikem oli, siis saime lõps, muidugi skandaal kultuuriministeeriumile, aga kolmeprodukt oli kaks minutit 46 sekundit. Õnnetu ris kibeda tööd, kas öösel raadiot ka kuulata, jaburana, mis raadiot sa kuulad, eesti raadiot, eesti raadiot? Nii oled rahul, siis selle muusikaga ja? Ma arvan küll tuga ja väga tubli, et niisugust asja üldse tehakse, et niisuguste raadiosaated üldse tehakse, näiteks kui on raadio, ma mõtlen selle peale, sa mõtle, kui palju inimesed on, esiteks, selle peale ma ei mõtle, ent näiteks oma kohta, aga ma mõtlen, et kui palju inimesed on teel kuskil üksi ainuüksi sa mõtlesid, on tihtipeale, kui sul üldse und ei tule, mõtled üksta käitmise elamusi ka sul ei ole, või päevased või niimoodi? Ma olen leinud seal alati midagi ei ole probleem. Mida sa isiklikult öösiti tahaksid rohkem kuulata? Kristi muusikat või? No ma mõtlen nägemat meelelahutuslikum, mõtlen, et järsku kergemat meelelahutus, klassika on võib-olla, et liiga raske ja mitte ma ei mõtle iialgi mingist rocki või seda, ma küll ei mõtleks. Või esiteks võib-olla, et ma olen ka juba nii vana vanuse juurde tagasi ja et atolli ansamblis, kus me kollaaž, kus me rääkisime rocki südamest ja oli nii hea olla, et midagi, aga vaat nüüd võib-olla et aastatega midagi sünteesib, kuskile jääb kurdude vahele, siis võib-olla pöördunud niisuguse vanamuusika poole ja see pakub nagu hingele palju rohkem, kui. Aga keda sellised rohkem lauljaid või instrumentalistina? Mulle meeldib suur orkester, me saateaeg hakkab nüüd läbi saama. Ja võib-olla jõuaksime selle alguse mõtte juurde nüüd sedapidi tagasi. Et kas sina, kui kuldses eas viiekümnene vahetad nüüd välja midagi ehk nendest võimalustest, mis sul vahetada on? Teda ei saa, kui sa seda mis tehtud on, ma ei oska seda ka paremini teha, sellepärast et see on see töö, mis on, ütleme näiteks seal. Heliloojate liidus tehtud praktilistena plaadid, seal kõik tehtud Wordis tehtud, täielik absurd, niisuks konkus, ma ei oska öelda, kas keegi üldse maailmas on teinud või ütleme, akendega on. Mitu tormist on võitnud seal kulla, ütleme Hortuse täpselt sama, seal ei oska keegi öelda. Kui ma näitasin Soome režissööri seisu stuudio ei ole, siis ma ütlesin, et näed, seesama vaatas tema, ma mõtlesin, et kirjutas kaardid mulle, ütles, et sa oled ikka hea naljamees küll. Vot niimoodi, aga ma ei oska midagi kahetseda. Ma kahetsen siis ühte, et miks ma seda ala õppis? Miks õppisid? Ma ei tea, miks ma õpin, tähendab, mulle meeldis. Vaat kui ma lõpetasin, siis mul. Ah, oli seal mitu, nagu pakkumist oli? Mina ei tea, kooli direktoriks oli üks ja siis kultuuriministeerium mingi asjadevalitsuse juhatada, mis oli ja aga kuna ma ei olnud parteilane, siis jäi nagu katki ja mina ütlesin, et mina neid dokumente küll ühest toast teise jaka tassima, aga siis oli niimoodi ma ei tea, kus see šokk oli kuulda saanud ja siis läks see asi niimoodi, et tema kutsus mind oma juurde. Ja natuke natuke aega laad ja siis saatsid mind nädalaks veega ja see on siis kogumine, õpetaja, kooliharidus oli valinud ja, ja vot see ongi praegu kurb, et et meil puudub üldse niisugune koht, kus me seda niimoodi tegelikult õpiks. Sellepärast, et üks asi on see, mis on koolitarkus ja teine asi on see, mis on praktiline elu. Me võime siin kõik, see on täpselt sama kui raamatus näidatud küll hea suudlus, eks ole, lugeda sealt toe, üks asi on, see tuleb teda proovida, mis poodi ta on tegelikult ja see on täpselt sama, kui sind visatakse vett. Minule ütles näiteks minu õpetaja. Ta oli Joosep Kulbergs lätlane, väga tore inimene. Töötab praegu Riia raadios ja õpetab välja neid väikseid oma käealuseid. Tema ütles niimoodi, mina olin seal nädal aega ja olin siis oli viigners, oli vist dirigent ja no seal ma nägin muidugi seda suppi kõige paremini, sellepärast et selle mehe käed käisid nii, kui jumal juhatas ühtegi pauku läinud sinna kohta, kus oli, siis ta sõimas neid meeletult moodi ja ja seal oli veel niisugune seik, et neil oli kogu aeg see vana suur kang, aga see oli lõhkine ja sinna tuli taguda nii kõvasti pihta, sealt midagi nahku lõhkisel, teate, et sealt midagi välja ei tule. Aga siis oli tassitud sinna uus kong, aga see oli toodud minu meelest sealt teatrist. Aga see mees ei olnud muidugi seda vaadanud üldse, mõtlesid Päeval oli, siis oli. Ja siis, kui see pauk lahti löödi, muidugi, siis võid ette kujutada, kuidas juraka ära virutas, siis kõik torud tõusid püsti, panid sealt väiksest kiriku uksest plagama esinoseerid ja meie seire, muidugi kõik lõhkiks teevad midagi. Ole mõne aja pärast oleks sul täiesti paslik aeg tõepoolest hakata ka meil kooliharidust andma, keegi peab ju asja üles. Noh, millalgi ja kusagil ma arvan, et kõigepealt mis me siin rääkisime Soomerega ja, ja teistega kõigepealt, meil tuleb teha režissööride ühing. Me täpselt ei tea, mis nägu ta välja näeb, aga selles mõttes, et ka meie peame omama kaitset. Ka meist peab aru saama sel juhul, et üle nelja tunni ei tohi salvestada, mitte et kui juhtkond mõtleb, et kaheksa või 10 tundi peale nelja tunni hakkab kõik kõrvast mööda käima. On juhuseid, näiteks nagu ütles meile firma pearežissöör vee printsev. Ta kirjutas üles Prokofferit ja ütleb, et meil oli vist kaheksa tundi või mis ta oli, siis ütleb. Issand, kui ilusti kõlavad sind flöödid ja kõik, eks ole. Nii. Flööt ei olnudki seal üldse, vaat selliseid juhuseid, aga see lõpeb, nagu ütles Kurmetse, võib lõppeda sellega, et ta enam üldse ei kuule. Sellest tuleb aru saada, seal tuleb mingisugust kaitset leida, see on, me peame iseenda eest võitlema. Ja selge see, et me peame leidma niisuguseid inimesed, kes hakkavad ikka vähemalt noori välja õpetama, kes on sellest huvitatud. Mis sa arvad, missugused omadused peavad režissööril olema lisaks sellele loomulikult, et ta on kohutavalt musikaalne ja kohutavalt tundlike kõrvadega. Esiteks, ta peab olema, tähendab muusikaliselt haritud inimene ta peab oskama partituuri lugeda, see on selge. Seda saab umbes, ütleme ma ei räägi partituuris, aga režissöörist saab aru juba paari kuuga. Tähendab, tal ei anna seletada, kui näiteks inimene on ta võib-olla küll muusikalised anded, andekas, aga sa pead nägema näiteks kõiki asja nagu looduses. Ma ei saa talle õpetada niisuguseid asju, näiteks. Et kas sa saad aru, et klarnetit ei ole mitte eespool kui esimest viiulit ja see on täpselt sama, kui sa näed, et see pargipink on eespool, kui seal tagapool on need puu. Vaat seda peab sisemiselt kuulma. See, sinna ei saa midagi teha, et flöödid ja terve see rütm niimoodi, et sellest tehakse midagi, me oleme seda liidu konkustel õudne asi, kus on tehtud näiteks, kammertähendab kvartetis on tehtud kammerorkester. Kuidas nad on, ei oska öelda, aga kõlab uhkelt ja kõlab uhkelt küll, aga jootlikult lihtsalt näitab, et sellel mehel ei ole juuste all mitte midagi. Ja vaat seda ei sa õpetad, teda ei saa õpetada ja mitte midagi ei ole teha. Meil hakkab varsti uudiste aeg kätte jõudma, ma arvan, et sa jääd edasi kuulama seda kaunist muusikat, mis peale uudiseid jälle eetrisse tuleb. Tänavatelt.