Tere, muusikahimulised kaasmaalased ka veel oli muusikasaade eikellegimaa esitleb täna teile kontrabassimänguvirtuoosi, kes ilmselt ei kellelegi maalast. Enamikule Ki on hetkel võrdlemisi värske nimi. Nimi, see on prantsusepärane. Nime kandja, päritolu on poolenisti omanialik. Mina, kes ma olen Tiit, kus need mänginud tänasele kellelegi mal muusikat, mida teeb kontrabassist noogarsija fons ja tema erinevad ansamblid. Need olid head vaimud, kuid olla viicial lubatud eesti keelde ümber panna vana, mille originaalpealkirjaks oli ruut, sind selle meile ette mängisid oma esimesel täispikal etteastel, tänasele kellelegi maal. Prantslase renogarsija ossi, ansambli stid, Venegarsija moosi enese ka eesotsas. Tolles üsna kraatsilist pillimängudes pidanud grupis, kes ennist meile esines ei olnud muide mitte ainsatki viiulimängijat, võib-olla terase kõrvaga kuulaja. Ta tahab selle väikse sõnumile pisut järele mõelda. Sest kõik need suurepärased virtuoosse poogendatud eelmily, soolod kuulusid kontrabassist, rõngas ja hoolsele enese, tema näppude poogna alt. Need helid välja lendasid seesuguse kena aega. Ja ei ole asjata nimetatud teda prantslast, kelgaism, maania verd soontes. Ja kelle sünniaasta jääb 60.-tesse kontrabassi paga liinis seisuses koosluses võlus mitte ainult tehnilises võlus, vaid ka emotsionaalses. Mida renoogassija fos muusika sisaldab, on ilmselt hääl kuulajal võimalus tõendada, tänas ei kellelegi edenedes edaspidi korduvalt. Järgmine koosseis Ikafeoloogarzyjafoosiga eesotsas on pisut ühearvulisem ja selles on kogunisti kaks kontra passisti peale Reloogas ja on enese tema hea sõber ja seltsiline ja kaasmängija suisa prantsuse kontrabassiorkestrist Iiv Tožinski. Veel võid kuulda võluvalt akordionistid. Luimatjeed Eda eelnevaski palas ning trummidel aitab sellele kõigele rütmise nõtkusega kaasa Jacques Mahjo, niisiis rõngas ja fontsi ansambel tänasele kellelegi maal teist korda. Täna on ära valitud, ei kellelegi, muusik, prantslane, hispaanlane, renogarzyjafoons sai ennist öeldud, on ilmselt enamikule kellelegi maalastest võrdlemisi värske muusikaline suur. On ta ausalt öeldes ka saate tegijale kellelegi Tiit, kus nad selle endale olnud, seda üsna üsna viimase ajani olnud nimelt tundmatu suurus, aga kohtumise värskus enam, kas jahu muusikaga tundub, et, et avaldab mõju veel mõndagi aega velokrossi afoosi senise muusikalise teenistuskirja kohta väga palju võimalik kõneldagi, siis ta teenistuskiri ehtima üksikuis senistes punktides vägagi muljetavaldav ei ole üle Rubik, küll ta mänginud seesugust muusikat, milles sisaldub nii nüüdiskompositsiooniks nimetatavaid elemente kui kahtlemata just džässi ehk kõige enamal hulgal samuti Euroopa Realis. Just Edela-Euroopa folkloori, aga need ei ole veel lõplikud piirid. Fools, kes on mänginud koos Liibanoni Naudi mängija Rabichaboughaliiliga kui ka mitmete prantsuse Chessi väiksemate ja suuremate tähtedega nagu eelpool nimetatud kontrabassiorkestriga, aga tuubamängija Michal paariga samuti akordionistid Shan lõi Mäkinjega, keda eespool kuulda on olnud on suutnud sellesse kaasmängijate muusikaliste kollaboratsioonide nimistusse lülitada veel ka lisaks eelnimetatutele Tuneesia audi mängija Evokalisti Saferjusseffi heliplaadid ning Moody Eestimaalgi kuuldud sakslasest puhkpillivirtuoosi Mikael riisleri erinevad ansamblid. Ilmselt see teenistuskiri pikeneb ja muusikaliste mõjutuste millest mõne sõnaga pikemalt järgmise jutu hetke ajel. Neidki on tulemas, juurde erinevaid elementisid edaspidistel aastatel, need võtame ära kuulata aga ühe pikema ja mõtlikuna Nabala karsti Johoolsilt ja tema ansamblilt. See on pala helialbumilt orientaalne bass ja kannab kohanime samm. KG tuleb näoli. Täiesti tõsi, kohe tulebki laul, ehkki see saab olema suuresti selline laul, mis seal pigem sõnadeta laul. Vokaliisivanud selles loos kaks kaunist naishäält, need kurvad sillaga Laatsile Lindab siirile. Kõik see hääl ja instrumentaariumi tuleb prantslase Michel kodaari tale tugituba tuubamängija, kelle nime ennist rõngas ja fonsiga seaduses nimetatud sai ansamblilt salvestusena Aastast 2000 ja bassi mängib kaasa tänane kellelegi maalane meloogarssija fons lugu olla, aga mis seal kodaari sulest ja kannab nime tšakonna. Viimati kuuldud ei kellelegi, ma palas mängis värsija fool taas googeldades kontrabassi virtuoosse viiulisolisti väleduse veenvuse õlusega mängis kaasansamblist rolli ja seda seekord koos Vietnami päritolu kitarristi ja tolle ansambliga fenogarciyafoosi muusikas. Ilmsesti on erinevad harva muusikalist ollust, mitte vähem, mitte vähem eripalgelist kui see, kui eelne muusikas. Üks olulisi osiseid. Reloogarciyahoolsi mängudes. Kahtlemata Vahemeremaade muusikaline mitmekesisuse küllus ja sealhulgas iseäranis flamenkostiil sinnapoole osutab ka järgmine Reloga siia koosi pala. Kõrvu pimestav poognatehnika kontrabassil nistronoogarsija muusikas end avaldab peaaegu igasse mehe pagas on kahtlemata ka tublide õpetajate teene, ehkki õppurianne ei ole loomulikult väheoluline. Aga häid õpetajaid ja seda enam eeskujusid kaugemalt ja lähemalt on prantslane fenongarssija ons kohanud õnneks muusikaliste otsingutega radadel? Nii mitmeidki väga olulisi otseselt tema õpetaja, kellelt ka seesugune kontrabassitehnika kõige enamus šnitti võtnud oli, François rabaat aga on märgitud ka teisi basskitarril aga eelkõige kontrabassil just džässilähedases muusikas endale nime või muusikaajalugu teinud kontrabassist nagu ungarlaste aladarpeeget või miks mitte üht mõjuvõimsamat passisti, ansamblijuhti džässiajaloos kindlasti kellelegi ja ka jõudumööda juttu tehtud kunagi mööda nikkus Charles miinust, tedagi on põhjust nimetada näokarsi ja on siin muusika juures. On suuresti suurepärane soolonumber, mängib kontrabassist, siia poos. Viimatise kaunis palaga, mis hoogne, vürtsikas ja värvikas tegi Elongarsija. Ons kontrabassivõlur Prantsusmaalt, kelle soontes hispaanlase verd oma loomingulise kummarduse möödaniku, flamenco laulu suurkujule, Cameron islale Vahemere maades lendleb järgminegi, orientiir albassib ala. Reoloogarsija ja tema ansambli mängitud tuur. Kallid kaasmaalased, väga lähedal on meile eikellegimaal, nüüd see aeg, kui tänased kontrabassi kaunidused hakkavad otsa lõppema jäänud, on neist veel viimane tänase ära valitud ja kellelegi muusiku, prantslase, hispaanlase renoogarssija koos ja tema ansambli kummardus ikka ikka hommikumaade poole muusikaline reveranss, mis lõpetab selle eikellegimaa, kus muusikat valis teile Tiit, kus need, nii nagu ma loodan seda teha järgmine nädal samal ajal valides oioi hoopis teistsugust muusikat, jällenägemiseni.