Täna jätkab Siberi eestlane Karl Bello jutustust oma elu raskeimatest aastatest. Kahest varasemast ajast Nendes kuulsime, kuidas tema kodukülla asutati isa eestvõttel kommuun. Hiljem kolhoos. Viimase esimeheks valiti 20 aastaselt Karl Bello. Elu eesti kolhoosis, edasi läks aasta-aastalt ülesmäge. Ma tahan veel lisada, et tööpäeva peale saime neli kilogrammi puhast nisu ja rukist ja poolteist rubla rahaga. 36. aastal saime tööpäeva peale ka neli kilogrammi rukist ja nisu juba kaks rubla tööpäeva peale ja 37. aastal saime juba neli kilogrammi leiba ja raha saime juba seitsmenda askonn rubla. Aga arvestage sellega kokkuostuhinnad võrreldes praeguste riigikokku. Nad olid võib-olla üks, 10 korda madalamad. Sellega ma tahan öelda, iga aastaga olime rajoonis eesrindlikud. Kõikides töödes. 1937. aasta sügisel algasid Karl Bello kodukülas vangistamised. Viidi ära 55 inimest, teiste hulgas tema isa ja lell. 1938. aasta veebruaris arreteeriti ka kolhoosi esimees Karl tello. Ülekuulaja pani mind istuma, pakkus isegi mulle suitsu ja ma ütlesin, mina ei suitseta ja istub laua peal ja kirjutas, ta kirjutas, ma ei teaks. Poolteist tundi kirjutas, ma ise, mõtlesin, mis asja ta kirjutab ette, midagi ei küsinud idast. Tal on kõik teada, kes ma olen ja, ja kirjutab, kirjutas kõik valmis, siis tõusis üles, andis mulle selle kätjatest, lugege läbi ja kirjutage alla. Saad aru. Kuna ta minu käest üldse pole küsinudki ja kuidas ma saan ütelda, et ma olen suure kulaku poeg, esimene küsimus. Ma ehmusin ära, küsimused seal veel olid, teine küsimus oli siis niimoodi, et et keda tee värbasid kontrrevolutsiooni, organisatsiooni oma venna noorema siis oli kirjutatud, et täitis esimehe kohuseid, kolhoosis. Viisin seafarmi haigused, summa katk, katk ja ja mille tõttu hukkus terve kari, jäi ainult 10 pead. Teil sead kõik elus, polegi seda haigust meil kunagi olnud. Ja 15 loomakarilooma olena rakistitanud selle mürgi garad, ühtedel. Need olid siis kõige raskemad kolm, neli süüdistada, ülejäänud olid need väiksemad, et mis, missuguse ülesandeid jagasin, kes sind Tarbas ja kes mind värbas. Ja nende värbas, tähendab olen vastanud ning värbas sellesse kontratsiooni organisatsiooni vikatiaugust. Ja kes oli päev enne mind arreteeritud. Ja seal oli veel niimoodi kirjutatud, et ma hulka aega ei nõustunud astuda sellesse organisatsiooni, kuid pikkade oli ikkagi. Nõustusin. Oli niimoodi kirjutanud. Oligi kõik, ma lugesin kaks korda läbi, mul jäi pääse algusest kuni lõpuni. Tuleb sisse see nii kergelt käitleda. Kambrid sisestas omale kohale. Siis ütleb patissali. Kas kirjutasid alla mats, et kuidas te võite lill küsida mu käest, et siin on puhas vale algusest kuni lõpuni, siin pole ühtegi rida õiget. Ta naeratas. Vastupanu murdmiseks leiti neil aegadel vahendeid, meenutab Karl Bello. Ja pead sirgelt seisma, saiti, hoiatati härra liigutada sa ei tohi. Nagu seina pool, liigutada sa, keha ei tohi teise kohta astuda ei tohiks sisse saat. Seisan. Ja ma ei tea mul, kellel ei olnud, kas ma olin seal kaks tundi, seis, juba kabu kehaliikmed, nii väsisid kõik ära. Et inimene tahab ju liigutada lõigutamist, et ma ei tea, kuidas ma nii astusin kõrval assa mõjumargut tulid hoovid tagant. Tulid ka sellest kabiinidest, teised peksti mind nii ära, et ma kukkusin põrandale ja meelemärkuseta. Nii kõvasti löödi ja siis ülevardased Patherski Bridioot, nootsin, motiveer, Rabropassitaaemmida, kihmavad sohval avalik Acteid. Saage siis aru, tähendab midagi? Muidugi, seal olid vanad partisanid ja vanad bolševikud, vanad revolutsionäärid ja kõik. Ja siis ma ei tea, hakkasin nutma, hakkasin nutma, ei tea, kusse tulimat sokk niiskale. Näib, et ma nutan, mul pisarad jooksevad nii, ma ei tea, kust see vesi tuli naise imest, seal praegust mainest, kust see tuleb. Ja see juba nägi, et ma olen nii sokiolukorras pani kõik need paberid muidugi keeras ja ma kirjutasin alla säärase kirkaid, pisarad langesid selle valeaktile isegi tindiga kirjutatud diaat, mõned läksid laiguliseks ja ja ei tea, mis, Daniel mulle seal topis ja ma kirjutasin kõik alla. Juba varem oli keegi Karl Vello kambrikaaslane vana bolševike andnud nõu hoida ennekõike tervist. Ma ütlen vene keeles kiiguta, ütles. Tõnissoo mavad, oi pisara, nii seda. Pattis saanu kojad, finiini, tibeni, prediaagad. No sellest Niidasideop haiguse staar. Karl Bella usub ja ühes temaga meie, et see aeg on tulnud. On aeg lunastada vaikimise võlg saatus kaaslaste ees, kelle jätkunud eluaastaid, tervist ja vastupidavust elada vabanemise päevani. Ja saabus siis see päev, kui lahkusime, pea vanglast ning toodi koridori peale, kõigil olid habemed ette kasvanudki köhnatja, viletsat ja raske töö selja taga ja ja neid paigutati lihtsalt ümber, viidi ära seepärast, et uued tulevad peale ja kes on juba alla kirjutanud, need lähevad. Ja meid viidi, üks ruum oli, kus oli kasvatatud linnukasvatus, suur nelja Kamari linnas suur-suur, maja, linnu kasvatas kõrge ja ja, ja seda ajutiselt siis kasutati, majutati neid vange. Ja jälle ainult öösel paigutati ümber. Jälle jaotati ära neljakambri, mu vend, noorem vend, vanem vend, juba koridori peal saime kõik kokku. Saltsoni Carlaja ikka august ja meie küla mehed. Min millegi poolest pant ühte esimesse kambrisse teise kambrisse pantis vanem bänd, kolmandas Carlos ja noorem vend. Ja selles kambris oli meil ligi 400 inimest, seal ei olnud kohta, ka öösel läksid ainult ukse ees, kõik magasid põranda peal, narrialused olid kõiki inimesi täis. Ja nüüd kui te lubate, ma räägin unenäost. Me saime kodust kaks pärast allkirja andmist ja jagunenud ümber paigutati juba sinna teise ja ja imelikul kombel. Et kes tõi, ei teatata. Kindlasti oli ema, andis riided ka üle ja 50 rubla, kummalise Aleksander toodi minu kambrisse üle, ta hakkas seal protestima midagi. Hommikul siis toodi minu kambrisse isa nimi kokku ja Aleksander sai 50 rubla mees aiandis, osta toidumoona sealt tänu emale ja teist kotka, ta tõi meile veel igale ühele 50 rubla. Nüüd unenägu, see oli enne etappi kutsumist seal okupeeritud rahvas, näiteks ühest rajoonist võetud venelased, eestlased, lätlased ükskõik kes koos, need on kõik omavahel kõik seotud niimoodi, et üks on ühe varbanud teineteise ver pannud ja ja terve grupp ja kui seda gruppi hakatakse välja kutsuma, siis tingimata kutsutakse kõik grupp välja. Nüüd nägime Launenevad varem kuskil helkiveedee asutuses ja olen ennast ära täitnud ühte nurka ja Parikateerinud ennast mööbliga, kõik toolid, mis on kuni laene ja ja mul on siis üks ava sellest avast, ma siis vaatan esimese laua taga ei istuks seljaga mu poole. Elke vede tööline ja tema ees paremal on suur kipp neid toimikuid. Ja nüüd nii selgelt, nüüd hakkab neid toimikute ümber laduma. Tõstab, tõstab test ja ükskord tõstab toimiku, tahtis nagu, et aga selle volikule tõmbas äkki ülesse, viskas, pane lahti, vaatas ja midagi, küsis teised ja see midagi ei ütle, siis võttis selle toimiku juba nii. Hoopis Erarcy. Teise võttis kohe ja pani eraldi ülejäänud ladvus kõikjal umbes niisuguse firma üles. Ja sellega oli unenägu lõppenud ja mina proovisin ka siis oma unenägu rääkida that Eestile üks vanamees ütles täpselt ära ja teie grupist on ära eraldatud kaks inimest. Ja oligi etapp, tuli väljakutsumine seal taevas. Hakas kõndides kambrites ja meie grupp Meie Aleksiga ka vennaga. Asfalt oli hiljem võetud, selle kohta ma ei ütle, et peale meie veidi seitsmeteistkümnel märtsil võitis 17 inimest vildaka Järd. Ja koos sellega võeti ka raamatupidaja datel Kosfalt kes oli minu kambris nüüdisvennaga, sidusime ka kõik oma kontsertkokku, mis meil oli kodus saadetud ja nii edasi, mis meil oli ülejäänud produkte ja kaasa. Äkki kõik leia kambris kutsud kõik põdenski, mehed, kõik meie grupp täielikult välja. Ja meie Aleksiga jänni kahekesi. Kõik oli välja kutsutud meie omad, kes on vanem vend ja ikka Karla, kõik on väljakutsetest. Meie oleksid jäine. Näed unenägu, ütles kaks inimest ütles, õieti on teie grupist ära eraldatud. Ja nendest sellest grupist pole tänase päevani mitte kedagi tagasi tulnud. Kuhu nad läksid, ei tea, ei tea. Edasi olime kuni 10. juunikuuni, kutsutakse neid kahekesi Antalya lennu ja mis hoida. Et väravate ees seisis. Kuidas Charlie voor on? Valed, see oli auto, siis auto ja load, nendega võetakse vangist kahekesi, rohkem mitte kedagi ja leidsid selle. Musta varesega viidi tähendab jaotuspunkti. Kuskil raudtee tähendab jaama kihelkonnas, kus seal oli. Ja tulime siis sinna, seal on hoopis teine elu, siin olid ainult poliitvangidel süütut, kus me olime. Keda seal ei olnud, seal oli kriminaalparagrahvi retsi divistid, seal olid poisikesed, aga neid nimetati Agalt saamija. Eesti keeles ei oska seda öelda, seda sõna. Ja seal oli hiinlasi ja seal korreilasi ja iga päev käis seal niimodi virvarr, keda kutsuti välja etappidega, toodi uuesti tagasi ja nii edasi. Ja siis jalgu kutsuti tööle iga päev, kellel on väike kinnipidamisaeg ja neid kuni kolm aastat. Kirjutasin kirja emale, et viimase kirja kirjutanud Novosibirskisse. Oleme jaotuspunktis. Aleksandriga ja meile juba kuulutati ära Moskva otsus. 10 aastat kaugaid. Kinnipidamislaagrid. Kohtu ette ei jõudnudki julgi kohust, see oli, see oli meie põhiseaduse rikkumine, kuna meie konstitutsioonis ei olnudki ette nähtud peale avaliku kohtu ja kui see inimene saab välja panda, panna oma tunnistajad ja kaitsta ennast ja aga see teostati selja taga. NKVD troika kolmik või Moskva Sobe savisiani. Kuidas teile see otsus ette loeti? Kus kohal see otsus loeti, kui kutsuti meid välja viimasest kus, kuhu need jäeti kahekesi ja selle enne jaotuspunkti sõitmist, siis kuulutati meile otsese välja. Kas seal oli mingi süüdistus kirjas, mille ees 10 aastat oli määratud? Kärde padjevu, NKVD kontra üldse on, need jäävad. Ma otsustasin, et ma kirjutan kirja ja teen nagu teate, väljas ka kirjutati kolmnurk throt ilma ümbrikuta kokku ja aadress peale, Elmo Margitta ots läheb kiiremini kohale emale ja ma julenud kirjuta oma süüdistuste, arvasin, et kurt loevad läbi ja siis kiri kodu ei jõua, et ma tahan kindlasti, et nad saaksid teada, et me oleme viimast korda siin. Et need viiakse ära ja 10 aastat on meile välja kuulutatud. Ja oligi nii hilja. Sain teada, ema sai selle kirja kätte ja ütles, et oli algul palju rõõmaga pärast. Tiri läks kohale kohale ja pärast ma sain ikkagi. Te saite siis linnas selle kirja? Andsin selle töölisele, kes oli, tal oli kolm aastat vanglakaristust ja nett võeti tööle. Ja ma ütlesin talle, et lasese keri ole nii hea lasesse kiri postkast käiku, see oli siis inimene, jah. Ja madal veel kirjeldada sellest jaotuspunktist ühte asja. Me vennaga tulime sinna ja meil olid toidumoonad kaasas veel leiba ja võid olijad mitte palju, vaid mõneks päevaks. Ja ega seal peale leiva, mis anti vangidega, muud midagi seal ei antud. Ja õhtul me sõime seal, aga need Agaltsi, neid oli seal üks kaheksa poissi, väikest 12 13 14 aastased. Need olid vanaealised kurjategijad. Ja Mul ei olnud mingit aimdust. Me saime kohad all, naril, Alexiga, alati olime koos, magasime õhtul sõime ja me jagasime ele. Leivapala oma andsime, kes olid meil kõrvuti, andsime nööriga leiba. Ja võtsin kodust saadetud, tähendab, padjapüür oli kõik see sees ja sidusin kinni ja siin oli inst. Teisel Orion oli nii sul Kauks juba pandud ja ma panin selle konksu otsa lahtiselt. Mul ei olnud kartust ja mul ei tulnud üldse päev, ma olin ju kasvatatud nii, kuidas öelda lollisti ausalt, ma ausalt ei tea. Et et see võid keegi ära vinnata Ja oligi meie magama rahulikult hommikul ärkasin üles, mul ikka see on naela otsas, keegi pole puhtalt siis kurtma, hakkasid teisiti, kellel on ära viidud see ja seegi raha ära võetud ja see ja see ja see vaat mis kuramuse asi see on, aga mis pressis meie toidumoonakotti pole ära, vaid et mis viga selle konksu otsast võtta? Nii arvasid, et need on Agaltsi päeval, siis kutsusime Agaletsi oma juurde maatiliselt. Kuule poiss, räägi mulle ausalt ära, kuidas see võis nii juhtus, teistel on need võitud, aga meil siin samad konksu otsas. Ja te arvate, et meil silmi ei ole, vaid me näemegi hülges jagas tüki leiba teistega. Ja nende käest ei võta, kes ei karda, ei peida kuhugi kaugele, aga võtame nende käest, kes on kitsid ja kes peidavad kaugele kuhugi. Ja siis ise nimetas oma nime, neil on kõik juba nimed, balt mustvits, vastuktsiaanil. Hüüdnimed. Ta ütleb jah, et trastav Chani töötas kõige paremini. Täna öösel töötas, töötas ja? Niisugune episood see oli esimene kokkupuude tähendab selle kurjategijatega. Nad need on, silmad näevad, kuidas keegi suhtub meie 14. juunil etapi ja rongiga, need on Stolipin vagunid kaks vagunit oli mehi, üks kunagi loss, mis tähendab seda õppinud. Seal pandi vedamisel vagun spetsiaalselt välja ehitatud vangide vedamise sektsioonid, singleid siis valvur ja igaühes otsas ukse taga on valvur relvastatud ja teises otsas valvur relvastatult ja siis mööda koridori käib valvur ja kolm seltsi on, kõik on lukustatud. Vaat niisuguse vagunis sõitsime. Kaks korda päevas lasti siis WC-ruumi. Neile sõitsime kuni ergunstini Novosibirskis tilguti ja paigutati meid ümber täise vangivagunisse. Kastalutini vagun, kuid ilma seltsi joonideta. Narid kae korrused ja seal võis WCs käia. Millal sa tahad küsida, valvur on ka sees ja jälle ukse taga, mõlemal pool on püssiga läbi klaasi ukse on kõik näha, et see ongi nii tehtud, et et on näha, et see valvur sees pole üksi, vaid tal on, et seal abilised piss. Ja mul oli idioodi janu, produktid, meil sõid otsa enam meil ei olnud lisaprodukt Novosibirskis Irkutskis sõitsime ikka tükk aega mitu päeva. Ja iga suure jaama juures toodi siis meile ainult keeva vett. Tibedoc. Ja ta ei olnudki kuulda, olingi Maidaks soojaks aetud, Hap parajasti. Ma võtsin siis kaks kruusitäit, seda vett jõin, elad. Järgmisel päeval Mul on niisugused valud kõhus. Ja iga 15 minuti tagant vett sees. Head olisi vagun. Aga kui oleksin nagu esimene vagu, saad? Nii suured valud ja ei valud üle jää kogu aeg käin, käind jään ja teate, see haigus ma sain, arvas jante sünteeria. Isu, söögiisu täiesti kadunud. Ütlesin vennale tsema portsära, mis leiva, mis anti seal üks tükk suhkrut kaant, mina ei, ta muidu jääb vedelema, teised varastavad niikuinii ja iga päevaga läks tervis viletsamaks. Vilets. Nonii, nüüd läks nii viletsaks, et ma ei jõudnud käia, narrisid käsiniku valurides üldse luba küsinud. Valvur nägi taara, viskas käega juba. Viiendal päeval arvasin, et palusin juba surma, tulgu surm, rotte, mul oli nii raske, mul oli nii raske, et, et lihtsalt ei jõua enam magada üldse. Isa. Ja seitsmes kaheksas päev. Jumal hoidku. Ja üheksas loarvasin, nonii, tuleb ots nüüd. Lei tuleb otse, palusin juba ja te tahate, mul ei olnud mingit haletsust surma vastu. Juba leppisime aga täielikult, et Kilmi ainult nende valudest ja sellest viletsusest lahti saada. Ja kui see tuli üksteistkümnest päev. Noomaris no nüüd on kõik, tundsin juba nii, ma ütlesin, et maal elamisseda ööd üle jala. Aga järgmisel päeval? Valud kadusid, kukkusin kohe magama ja ma magasin ei tea kui palju oma aega seal maha magasin, uniga kosutab inimest ja kui ärkasin ülesse söögiisu, tunnen söögiisu, tekkis, Ja ei mingeid arstirohtusid. Või ei, absoluutselt mingisugust ravi ja et oleks ümber paigutatud kuhugi haiglasse või nii edasi. Ja järgmisel päeval saabusime Vladivostoki. See oli vist teisel juulil 1000 938938 aga seal on inimesed, need vangid, kõik komplekteeritud brigaadide viis, 25 inimest ja valvuri juures ja kui aga vagunid jäid kuhugi linna taha kuski seisma, seal ei olnud üldse elumaju, mitte midagi, ainult paljasplats ja mets, mis oli, siis meid aeti vagunitest välja ja siis ma vaatasin, kellel olid vildid jalas ja ja nagu oligi, kes olid talvel võetud, vill ta, mul olid säärikud jalas. Ja aga dist rahvast oli nii palju, iga päev sinna saabus neid vangi ronge, nii palju Vladivostoki komplekteeriti teatud arv, et saata edasi. Ja meie brigaadis oli viis varast, ekspeavaras oli from saapad jalas, ülikond seljas. Puhas triiksärk seljas. Ootan, jumal hoidku, sa vaata, missugune, missugune tegelane nii hulgast istuma? Seal boss, mis ütleb teistele, kõik alluvad talle ei saanudki, kuigi kava olla. Edasi meid ei viinud valvuri ja panime maha, istuge ja värskes õhus. Ja see varas tahtis ära minna ajutiselt Läks valvuri juurde, nii et ütles, et ma ütlen vene keeles. Nathaniel Bayets, Atmos tikkimine Ladindsas ei hakka siis küsima, kuidas ta kuidas ta jo andis Valde haavandi Aimurra, kui ta andis, siis ta täidab täpselt ja on tagasi. Et kui jooksu minna, siis vandesõna ei anta selle aja jooksul üks jälle väiksem varasta oli peksa saanud selle varguse pärast ta. Kas niimoodi ja veer poliitvangil olid kuivikud pool kilogrammi kuivsööda poolest tuli mets minulgi peale selle haigusteate, missugune nisu oleks hobuse ära söönud, aga ei saa enam, ainult, mis sulle antakse. See bajoki, selle paned kohe nahka ja ootad terve öö ja päevakuna saad jälle seal Libatse. Ja tema töötas halvasti, kukkus sisse. See väike varas, väike varas ja nüüd kui see peavarast oli tagasi talle kvaliteeti ja teate, mis biovarastati terve brigaadi ees pani siis selle väikse varga püstise tema ees ja kui hakkas talle laduma vasakult-paremalt vasakult, et sa kuradi raibe, niisugune kui ei oska varastada, siis Ravarasta ja sa tead ka, krunt, kus pesitseb pesaümbruses, Taimurra talle ka maha. Ja, aga sina, sina läksid, ei tea, missugust seal kuivikute järgi ja, ja teota oma varga ausust ja oled siinsamas brigaadis nende hulgast. See seisis nii sirgelt, ta ei tõstnud kätt ka ylesse. No ja selsamal õhtul meid toodi laagri, noh seal on laagrit väga palju. Paigutati ühte laagrisse, seal on jälle lastakse läbi ja sa pead vastama. Et missugune karistus, kui sul karistus sulle palju aastaid ja missi eest sa pead ütlema. No see oli meile nii piinlik, ma pean iseenda peale, ütlevad, et ma olen Kont drinktsiooni pärast tähendab karistatud, aga kui ütlen ei lase läbi, pead ütlema. Ja õhtul päike hakkas loojuma ja naistetsoon oli ligidal barakk, aga see keeva vee võtmine oli ühest kohast ja Aleksei vendaks välja ja vaatab, tundis ära oma täditütre lelletütre Paulile kõikas, Pauline Pauline ühikas Mazdaaneks. Ja oleksime rutud minu julgelt. Vaata, Pauline on siin välja ja lehvitasin Getmataksid juba veeämbritega läksid oma paraadid ja nüüd järgmine päev jälle meid välja, siis ratsutati jälle mööda seda lagedat lats ja nii edasi ja oli kuulda, öeldakse, et Talts Troy laev võtab peales 7000 vangi. Olemas kuus Magadani linn, terve päev laagris ei lastud olla, tiirutati Isamad, kõiki seal ei olnud ja 25 inimest, aga seal oli lõpmatu arv, kes rivis sammusid ja seal oli valvurid. Tulid jälle ühte laagrisse täis ja mitte sinna, kus, kus me eile olime ja sattusime naistelaagri vastu. Ainult suur nelja meetri kõrgune aed eraldab ja keelutsoon ja, ja arvasime, et Pavlo on seal. Ma kirjutasin ruttu kirja, valmis ümber kivi ja viskasin selle kivi üle nelja meetri aia üle, aga seal oli saada leiba ja kirjutasime, et kas on võimalik natuke kasvõi 300 grammi pajuk üle visata. No ja me saime siis teada, Paula kirjutas selle kirja nähki samuti kivile ümberpaelaga niidiga, mis neil oli ja siis teatas, kes temaga on. Temaga koos oli meie eesti kooliõpetajanna terva Elsa terva Elsa mees töötas kommunari toimetuses. Nelja Joint, kaheksaaastane tütar. Alles peale arreteerimist Ja oligi niimoodi, et et ta hõikas niimoodi, et ma viskan ja viskas siis selle bajoki 300 grammi ja ta viskas niimoodi üks, kolm korda ja ükskord viskas pajuk kukkus sinna keelutsooni. Keelutsooni igaüks ila kord sa tülivast paneb põmm. Vargapoisil. Dastania tuli appi, meile ütles pika niisuguse laua. See võis olla ehituse materjal niisugune ja hakkas sellega sealt alt koogitsema ja, ja tõmbas selle palli, ei võtnud omale, andis meile ausalt. Ja järgmine päev siis oligi jällegi väljakutsumine sellest laagrist. Ja me läksime just möödapauna selle barakid ja ta seisis seina ääres ja nuttis. Ta nägi meid. Ja niimoodi terve päeva jälle tiirutasime veidi jälle kolmandasse. Kolme narilised kolme korrused, narid olid. Ja nii soni solimaskova rajoonist veel kolme mehega kokku ja kui neid viidi vennaga, eestlasi enam ei kohanud. Kõik venelased, valgevenelased, teisest rahvusest eesti rahvast, no mitte kedagi. Ja meie ronisime siis kolmanda marile, kõvasti magame, olime väsinud kaja ja selle öösel keskpaiku oli terve laager välja kutsutud, juba täideti juba seda laeva talis troll. Aga meie magasin seal, aga need vanurid, kes seal on, need kavandid, kes teenindavad seda laagrit, otsisid nimekirja, ei arene, et neid ei ole, aga nad teavad, et paljud peidavad endid, et sellest etapist laiali, et kõik kartsid kalumaad kui surma, aga hästi seal oli surm. Ja siis nad leidsid meid ülesossa jummal nisugune kisa, tõmmati jalgupidi meid sealt ülevalt alla või ei taha ära sõita siit peidate ennast ja nii edasi ja asusime ka riigi ja me juhatame, Eeesson, Peek, pikk-pikk, rida vange, kaasakese liiguvad edasi ja edasi ja edasi. Ja siis, kui hakkas koitma, siis ma nägin, jumal hoidku, kaks rivi olid sõjaväestatud valvet, esimene val ilma koertega, teine oli siis koertega ja läksime, läksime, vaata, need kaovad ära, et rohkem ees ei olegi, aga see oli järsk mere ääres ja seal käisite kaatrit ja ka väiksed niisugused praamid kus lüüakse siseruum täis ja siis peale pannakse lauad ja peale ka veel. Siis kaater võtab järele ja rippsilla madalik viib siis selle laeva juurde ja, ja ma ei teadnudki, et seal all on inimesi ja kui hakkas liikuma, hakkas seal kisa ja nutt ja nii edasi. Me oleme õnnelikud, et pääsesime siia peale, seal on õhupuudusel, on kõik seal 11 trambivad ja niimoodi ja kui jõudsime laeva juurde raudredeli üles üles laeva peale lae peale ja siis sealt jaotate ära tõmmidesse, seal oli nii palju trumme sellel suurel laeval Talvi kaubalaev, kauba vedamiseks õemees, hakkasime trenne, jumal hoidku, kõik põis, ühtegi kohta ei ole. Öeldaks Me trehvasime kokku Novosibirskis enne veel Vladivostoki ühest laagrist tuttavaks, et olenemata, et me 11 ei teadnud vabaduses. Aga no see pilt siis see nagu ühendas, et me oleme ju Zemlebki nii, rahvas oli õnnelik, kui ta Telehvas valas kandist inimesega kokku. Ja need olid juba ammu kolmandal korrusel olid saanud koha Pole, midagi meie võttali oma juurde, seal on ettelaadad seal 50 sentimeetrit on kõrg see nari kulla sisse ronid ja ma ei tea, kas 40 sentimeetrit, kaks valgi seal sees niisugust karbid. Ja siis oligi niimoodi, et kahe asemele, siis nad paigutasid melo kolmandal ja teisel ka siis olime kolmekesi ja niimoodi me saime siis omale kohad. Õnneks see on 15 päeva sõitu Magadani saabudes meid plasti kohe läbi jaotuspunkti. Valiti inimesi, kes seal põllumajandusest heinateoks. Ja õnneks kokkusele Sofoossembdzia mõlemad vennaga ja tegime heina, aga see on huvitav muidugi, aga seal pikk jutt seal, see on seotud kale, maa jõega, tal kiirevooluline, noh nagu kõik mägijõed. Ja mööda seda jõge lell tuli sõitaks 30 kilomeetrit, kuhu laaditi 25 inimest pääle ja siis nimetati lootsikuks jõgi. Nii kiiresti, et see, kes oli meie saatel oskuslik, see oli ka vang, tal oli ainult vähekesid juhtida seda aluse nina õiged ja ta ütles, et Jaagulge sõnad, muidu te võite kõik hukkuda, kui kuidagimoodi te hakkate siin rabelema ja nii edasi, et ma ei jõua õigel ajal suunata alus siis. Me oleme karidel Jalooline porruks. Ja, ja ta viis nii 30 kilomeetrit meid alla sinna heinamaal siis tegime. Aga õnneks saime süüa hästi koduseid ja, ja Isarones mol peale selle haiguse düsenteeria. Ja me saime kilo 300 grammi leiba päevas ja kolm korda oli soe toit. Ja seal ei olnud valvet, ei, mitte midagi. Ega üldse salkalemaal, kui kale maale saabusid, ega seal enam vard keegi ei pääse ju kuhugi saata. Ja leidsime, kuni esimese oktoobrini toodi meid heinamaadelt ära, kogud ei ole kokku ja ja äraminek meil kullaga, aiadesse oopium. Kõik hirmul surm. Ega seal enam ei saa, kilo 300 ja isani vabalt käia. Aga nüüd on üks moment, ma pidin selle talvel 30 809, ma pidin ringi ära andma, see oli niimoodi, et seal töörežiim oli niisugune. Hommikul kell viis äratuskell seitse laagrist välja, kes sai oma seal portsu kätte lähedast. Lõunast toodi pool heeringat, trehvad sulle saba või pea, kellel kaal 100 grammi, kellel 200 grammi, kellel on päevale, on välja toodud 900 300 600 200, see oligi meie lõuna lõunast siis töötasime, kuni eks see oli 21, oli see töö lõpus Laanet, kes on normid täitnud, need viiakse ära, kes eined jäetakse edasneetult edasi kella kaheni järgsel hommikul 19 tundi ilma õhtusöögita, siis hommikul ta, kui tuli kell kaks läbikülmunud oli ja kell viis tagasi saanud soojaski ennast ja mis sooja seal olid, meid paigutati palat kasse, mis oli materjalide hoidmiseks nähtud sul kõrge niisugune ja ilma põrandat pole olemaski, maa igikelts Naarits sisse õlale palatkaja ja 60 kraadi külla, 55 kraadi kellumale lahk. Kevadeks siis ehitati barakk valmis, issand Barakesis ometigi seal seal inimese moodi soojaga tulite, aga palatgasusel suri inimesi ja haiget olid seal salas ja Inglise statsionaar ei olnud, kes on raskesti haiged, need viidi ära, me üldse ei näinud, kuhu neid viidi. Üks kirjanik oli nagu läks lolliks. Se haukus nagu koer tööle ei läinud. Ta ei oskagi tööle minna, kui inimene on juba mõistuse kaotanud, seda balti riidesse polti kelgu peale ja viidi siis töö juurde, aga tema haugub koer ja siis kolm päeva teda veeti, siis viidi ära. Ja ma olin juba nii läbi, nagu oli kõik kärnas külmetusest paraneda, külmiga taeva pigistab ta nädala, olin nii vilets ja hale ja vennaga koos kolmekesi olime lülis. Vedasime seda maad koorop, niisugune nimetatakse 35 mahuga kantmeeter. Seda maad ja ütlesin vennale ning magasime ühe teki all. Koos võtsime kaks tekki peale pursladki ka peale ja palju soojemaks, et mina tööle ei lähe. Aga seal oli juba varem töölt ära jäätisest, mis nendega ära ei tehtud ja jumal hoidku, see oli kõik hirmus ja mina ei, seda ka ei tahtnud, aga ma ei jõua enam lalin jõust täitsa juba tühi tühjaks ennast töötanud, tehku mis tahavad, las lasevad nad maha. Mina elan jaksa ja mul ei ole himu ka, et ma olen juba leppinud surmaga, mina, mina ei taha enam elada. Karl Bellolt võeti vabadus 10-ks aastaks kohtuta ebaseaduslikult. Võib-olla banaalne ja öelda, et teda aitas katsumustest välja elutahe. Kuid nii see Jon. Pärast rehabiliteerimist augustist 1954 asus Karl Bello elama Tallinna. Tema isa ja lell on rehabiliteeritud postuumselt.