Jüri tuli, kust Jüri tuli, võib vastata, et müüri töölt, aga kindlasti on ka teisi variante. Sest Jüri, siit on palju rohkem kui müüri tööle, kohti jätkub. Küllap kõik 20 kolmandad aprillil sündinud, mehetan Jürit vähemalt Jürgenit või Jürna aset või Jüri Aadot või Jüristused. Isegi mõni naine, võib-olla juriina Ma võin, Jüri Liis või Jüri, Jan. Aga Jüri tuli, kust ikkagi tuli Jüri tuli? Tähistatakse eestlasele ühte iseloomulikumat omadust võiks öelda rahvuslik uhkust ja nimelt kadedust. Tollel õhtul hakkas vähem asine eesti rahvas mässama nende vastu, kellel oli rohkem asju, maju, maid, autosid, võib-olla autosid oli võrdselt, aga no need teised asjad mindi, võeti sakslastelt ära. Kusjuures seal siis avastati, et ega nendega Polegi midagi peale hakata pandi, lihtsalt tuli otsa. Aga ega nad eriti hästi põlenud ka. Hiljemgi, kui eestlased kommunistide abiga kulakuid külmale maale saatsid ja siis veel astmeline tulumaks, mis võtab rikastelt suurem osa raha ära ja jah, ega eestlane, aga ütle oi kui pikk sa oledki, päris uhke olete üles vaadata, öeldakse ikka pikk kui latt, loll kui tatt. Kadedus ruulib. Ja väga targa inimese kohta öeldakse kindlasti, et ta on tegelikult eluvõõras. Ja kui ühel naisel on ilusad suured tissid, ütlevad teised kohe kähku, kuidas üldse teada saada, kas need kõndimist ei sega ja meestega enam-vähem sama lugu. Aga ega halb polegi see kadedus Saint, kui selle saaks panna energiat tootma, poleks põlevkivi vajagi. Ja võib-olla saastab kadedus isegi vähem õhku kui põlevkivi. Võib-olla muidugi. Ja noh, kadedus tekitab lisaks haiglasele rivaliteedile ka elutervet konkurentsi kus ei püüta mitte sõpra puu otsast alla tirida, vaid minnakse lihtsalt teiselt poolt tüve ja proovitakse veel kiiremini veel kõrgemale ronida. Vot kus siis läheb elu mühinal liikvele. Nii et tegelikult on jüripäev rahvuslikult tähtis, väga tähtis, isegi nii tähtis, et sellel päeval võiks koguni kaks rahvuslippu heisata, viskaks, võiks seal täiesti vabaks lasta. Ma pidin neli lippu, siis mina panen kuus poni.