Tiit Käbin, kas oled rahul, et elad just niisugusel ajal nagu see aeg praegu on, ja niisugusel maal? Ja sellega, et ma niisugusel maal elan, ma arvan, ei ole paljud rahul ka mina mitte. Aga et aeg on niisugune jah, täiesti rahul, kuigi oleks muidugi parem olnud, kui aeg oleks olnud 10 või 15 või 20 aastat tagasi. Oleks olnud meil lihtsam asju ajada. Ja paljudki asjad oleksid võib-olla läinud kiiremini, kui nad praegu läinud on. Sinu perekonnanimi Käbin viitab sellele, et sa oled arvatavasti pärit Käbini suguvõsast, Virumaalt. Täpselt nii sugupuu on uuritud, kuni põhjasõjani kaugemale on vist vähesed jõudnud. Ehk siis olid ju kirikud ja ja dokumendid hävitatud. Esivanem oli talupidaja ja on praegu valgunud päris laiali ja võib öelda vaid niipalju, et sündinud Käbinid on kõik siis sugulased. Kuigi see sugulus on võib-olla juba küllalt kauge, aga omavahel mensugulasteks laena. Tunned sa huvi su kubu vastu? Küll, ja jõudumööda olen püüdnud üht-teist sinna tabelisse juurde panna. No näiteks meil tuntud Toomas Käbin Rootsis, tema isa Ilo Käbin Toomase vend Mikk. Need on ilusti nüüd kirjas mõnedki veel ja noh, et täiesti korda seda tabelit saada, see võtab ilmselt natukene liiga palju aega ja hea oleks, kui mõni suguvõsast asja vastu nii palju huvi tunneks. Et selle raske töö enda peale võtaks. Kui kaugele need sugupuu harud praegu palju ulatus, mis teada? Ma mõtlen geograaf? Geograafiliselt Ilo Käbin, tema pojad Miki Roomasse elavat Stockholmis Rootsis, Ilo Käbin, tõsi küll, enamus aega Prantsusmaal. Olen kuulnud Noora käbenist, kes elas Norras kunagi, aga lähemalt laste ei tea. Ja ülejäänud peaks piirduma siis eestimaaga. Johannes Käbin on Eesti ajaloos täiesti tuntud inimene, tantsule lähedalt sugulane. Tema isa ja minu vanaisa isa olid venna. Ja ma küsiksin hea meelega, kuidas sina isiklikud suhtud Johannes Käbinisse kui poliitikusse ja kui inimesse. Ta oli ju partei esimene sekretär pikka-pikka aega ja küllaltki rasketel aastatel. Ja see, mis ta teinud on, mis ma temast tean suhtuma tema poliitikasse igal juhul täie lugupidamise ja austusega. Ja ma arvan, et paljud on samal seisukohal ja selle tunnuseks on kas või see, et näiteks kui tema asemel oli ametis juba Karl Vaino, toimusid liidu ülemnõukogu valimised. Paljudel valimissedelite oli maha tõmmatud Vaino nimi oli asemele kirjutatud Käbin. Ja ilmselt paljud mäletavad ka seda, et isikute vahetamisel ka järsult olukord, ma mõtlen majanduslikku materiaalset olukorda, läks halvemaks ja halvemaks. Halvemaks läks ka poliitiline olukord, jah, ja demograafiline situatsioon. Märgatavalt, nii, et kompleksselt kogu see halvenemine algas peada Janoiline sel raskel ajal. Võib-olla mõnigi Sammidel Johannes Käbin tegi kõik, ei saa sellega nõustuda, aga tuleb aru saada sellest, mis ajal see toimus ja mis on inimese põhieesmärk ja sellest lähtudes on minul tema vastu igal juhul täielik lugu pidanud. Inimeste tegevuse hindamisel meil tihtipeale unustatakse ära, et igaüks meist tegutseb teatud raamides ja need trammid sõltuvad ajastust ja ajastu poolt seatud tingimustest. Nii ta on ja seda tõesti kiputakse liiga tihti ära unustama, sest kui võtamegi, need vanad rasked aastad mõnigi mees, kes tegelikult vääriks siirast austust sellepärast et ta püüdis halba teha, nii vähe kui see oli võimalik ja püüdis head teha, nii palju, kui see oli võimalik. Paratamatult ta pidi tegema halba. Aga kui tema ei oleks olnud sellel ametikohal, oleks seal olnud võib-olla keegi teine, kes oleks teinud ainult halba. Nii et ühe või teise poliitiku riigi ühiskonnategelase suhtes hinnangu andmisel peaks, jääme ikkagi lähtuma sellest konkreetsest ajaloolisest taustast tema enda vaadetest suunitlusest tahtmisest ja alles siis andma õige hinnang. Seda peab vist praegu silmas pidama, et vaatamata sellele suurele vabadusele, mida me just nagu praegu tunnetame on siiski iga poliitiku tegevus teatud raamides ja tunnetad seda. Kui saadik Paratamatult see nii on, sest mingid vabadusastme piirangud on, millest üle minna lihtsalt ei saa ega ei tohi. Ja ei ole ju saladus ka see, et nii mõnigi poliitiku samm võib näida rahvale praegu arusaamatu. Aga läheb aeg mööda aasta kaks, kolm, siis alles mõistetakse, et see, mis praegu see hinnangu järgi tundus olevat, mitte õige oli tegelikult ainuõige käik ja kõiki neid tegevuspõhimõtteid tegevussuundi eesmärke avaldada. Ilmselt see ei ole ka õige, jah, momendil me teeksime rahval endast sellega arusaadavaks. Aga samas meiega räägiksime võib-olla liiga palju. Veedaksime täielikult strateegia ja see tooks lõppkokkuvõttes ainult kahju, mitte midagi muud. Sinus on ühekorraga nagu kaks inimeste õigusteadlane ja poliitik. Kumba rohkemal? Eks nad mõlemad koos, sest üks täiendab minu arvates teist ja vastupidi. Aga mis üldse viitsinud õigusteaduse juurde? Raske öelda, ma ei läinud ülikooli kohe pärast keskkooli, mõni aasta töötasin ja üks mõte oli minna õppima geoloogiat. Ja nii mõnigi kord, kui ma matkale sõites või matkal olles matkale tulles mõtisklen, siis läheb mõte sellele, et ehk oleks pidanud valima geoloogia ja elama põhiliselt looduses. Aga valik sai tehtud juura kasuks ja ma ei kahetse seda. Räägin neist aastatest keskkooli ja ülikooli vahel. Paljude suhtes kirjutatakse nii, et ta töötas ajalehepoisina ja laadijana ja madrusena ja nii edasi ja nii edasi. Ma võin öelda, et ma töötasin ka transporttöölisena ja ja elektrikuna ja laadijana ja ja siis olles kolmandal kursusel, õppisin kaugõppes olles kolmandal kursusel, siis ma leidsin, et peaks nüüd hakkama ka midagi nagu erialale lähedasemast tööd otsima. Ja esimene amet oli mul siis Tallinna linnavalitsuses täitevkomitee aseesimehe abina. See oli aastal 62 tol ajal linnavalitsus asusel raekojas, need täpselt aasta oli mul võimalus töötada raekoja hoones. Ja 63 kuni 73 10 aastat olin ma valitud keskrajooni, see on siis praegune Lenini rajoon täitevkomitee sekretäriks. Ja leidis, et noh, üle 10 aasta vist ei ole mõtet samal ametil olla. Hakkab paratamatult kordama iseennast. Varemgi oli mul huvi natukene laiem kui ainult põhiamet. Nii et ka tol ajal, kui teadmised eriti midagi ei maksnud, lugesime võrdlemisi palju mitte ainult meie kirjandust, ka väliskirjandust, nii riigiõiguse, haldusõiguse kui ka poliitikateadusega. Ja nüüd võib öelda, et sellest oli ainult ainult kasu. Ja 73 siis asusin tööle majandusinstituudi õiguse sektorisse sealt 77.-le aastal Akadeemia ühiskonnateaduste osakonda teadussekretärina. Ja seal ma olin üle 10 aasta käesolevast aastast olen siis veel me nimetame seda uueks instituudiks akadeemia filosoofia, sotsioloogia ja õiguse instituut. Ja mitte õigusosakonnas, vaid rahvusvaheliste suhete ja poliitikateaduse osakonnas. Nii on sisse elu läinud. Ma saan aru, CD teadusse läks kuidagi niimoodi sujuvalt, märkamatult lugemise kaudu. Nojah, minu arvates eelkõige endale olime asja vastu huvi ja tol ajal Ma lugesin, mitte ainult, mida ma nüüd enne nimetasin, aga ka näiteks informaatikat süsteemi teooriat taolisi valdkondi ja ma leian, et sellest on väga palju kasu. Nii et puhtalt kitsalt erialaste teadmistega. Jah, sa võid olla mingis väga väikses valdkonnas suur spetsialist aga selleks, et midagi rohkem teada, on vaja ikkagi mitme teadusharu. Ma ei julgeks öelda neid põhjalikku tundmist, aga vähemalt, et sa omad põhiülevaate sellest. Millal neid poliitika sugemeid sinna juurde tulid? Täpset aastat on raske öelda üks tähis, mida võib nimetada võib-olla aasta 79 kui Moskvas toimus ülemaailmse poliitikateaduse assotsiatsiooni ülemaaline kongress, millest ma osalesin, see loomulikult huvi veelgi suurendas. Ühinesin ka nõukogude poliitikateaduse assotsiatsiooniga ja nii need asjad ongi siis süvenevast suunas edasi läinud. Kas sa neid aastaid, kus sa tegid lihttööd loed kaotatud aastateks või on nad sulle andnud midagi positiivset? Ütleksin, et kasu sest lugesime tol ajal lugema, hakkasime nelja aastasena, nii et seda ma olen eluaeg teinud. Aga ma mõtlen seda, et olles lihtsalt teiste tavaliste inimeste hulgas, töötades sa hiljem oskad ka paremini hinnata teisi inimesi, ükskõik kus ta ka ei töötaks. Ja teiselt poolt füüsilises mõttes oli väga hea. Sest tõesti tehes ma ütleks küllalt rasket füüsilist tööd see annab ju mitte kahjuga kasu, mõtlen tervise mõttes eluks ajaks. Ma küsin nüüd ühe niisuguse utoopilise küsimuse. Kui äkki öeldakse niimoodi, et Tiit Käbin Sulle antakse vabad käed ja tegevusvabaduse Eesti asjade ajamisel. Võid teha, mida tahad, kasvõi niisuguse pakkumuse võtaksid vastu. Jah, võtaksin vastu, sest see tähendaks ilmselt usaldust ja taolise usalduse puhul tuleb teha kõik, mis sa saad täitsa usaldust testi õigustada. Sa oled otsusekindel inimene või kiiresti otsustada ilma kõhklemata. Eriti täitevkomitees töötades selleks, et küsimusi operatiivsemalt lahendada, sageli ma läksin oma võimupiiridest üle, tähendab, ma võtsin vastu otsuseid, mida tegelikult oleks pidanud tegema täitevkomitee esimees või aseesimees. Võtsin sellega endale vastutuse, aga teades, et küsimus tuleb lahendada ja kui sa seda vastutust ei karda, siis on otsese tegemine. Aga kui sul on kaaluka otsuse langetamiseks antud piisavalt aega kas siis näiteks kasvõi antud küsimuse puhul, mida ma esitasin, kas oled veendunud teda, siis vastaks samuti pärast kaalumist. Võib-olla mitte, see tähendab umbes samal, et noh, kui sa kahtled mõne sõna kirjutamisel, kas sa kirjutasid ta grammatiliselt õigesti või ei tavaliselt esimene kirja vision, õige, kui sa hakkad mõtisklema selle üle, siis kahtlus läheb ja sa võid parandada selle valesti. Ja samuti, kui otsustamiseks on antud liiga pikk aeg, sa võib-olla hakkad neid vastuargumente ta üle tähtsustama ja võtab vastu teise otsuse, kui alguses kohe oleks teinud Aga nüüd probleem, mille üle on palju vaieldud ja mõeldud kuidas on lood meie õigusriigiga? Sellest oleme veel väga-väga kaugel, millal saabub, raske öelda. Muidugi, suur vahe on, kas võtta õigusriik terve nõukogude liidu kontekstis või siis õigusriik. Eesti kontekstis. Ma eeldan, et Eestimaal oleksime suutelised küllaltki lühikese ajaga looma õigusriik. Aga miks me praegu midagi selle heaks ei tee? Meie suhtume ülileebelt kasvavasse, kuritegevusse, petmise vargustesse. Või peab õigusriik sündima läbi niisuguse mädasoo? Siiski kuritegevusse suhtumine, see on, on viimasel ajal muutunud ja meie siseministeerium on küllalt tõhusalt teinud seda, mida ta on suuteline tegema. Aga Andres tee laumuidugi ega meie õiguskorra kaitseorganite võimalused ei ole sugugi need, mis on mujal viibides Ameerikas lihtne näide. Ükskõik millise linnakese või, või krahvkonna politseijaoskonnas võid sahk kompuutrisse sööta inimese nime ja sünniaja rohkem ei ole vaja. Maksimaalselt 10 15 sekundi jooksul on sul teada andmed tema kohta. Tavaliselt võetakse seda selles autojuhtimise eeskirjade rikkumisega. Millal on tema auto juhtimise load välja antud, kus kohas, kas teda on karistatud liikluseeskirjade rikkumise eest, millal, kui palju ja nii edasi edasi võib minna FBI faili, et teada saada, kas ta on kriminaalkorras karistatud sekundite jooksul. No meie politseile on see ainult unistus, et Eesti õigusriiki saada, see eeldab eelkõige noh, ma ei ütlekski, õiguskultuur, kultuur kõige laiemas mõistes tähendab, et inimene ise mõista seda, mida on õige teha, mida ei tohi teha. See tähendab sisemist viisakust, austamist, lugupidamist teiste suhtes. Millest meil praegu nii palju tegelikult puudu on. Ja tõeline õigusriik on alles siis, kui inimene ka ilma seaduseta austab moraali, austab õiglust. Ja Ta käitub põhimõtte järgi, et ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse. Praegu on selgelt tunda, et, et just moraalitus võidutseb ebaõiglus, see on nagu mingi purse millega on seletatav, miks see praegu just välja lõi. Eks ta ole nende raskete aastate vili, võib arvata, sest kui inimene pidi hoidma endas seda, mida ta tegelikult mõtles, mida ta tahtis välja öelda ta ei saanud seda, ta elas nagu ka kahesugust elu ja nüüd paratamatult mingi vabanemise puhul. Ühed on suundunud öelda selles suunas, et tõesti seda vabadust kasutada selleks, et tuua kõikidele vabadus. Aga teised on asunud kasutama selleks, et nii-öelda see temasse kogunenud viha ebaõiglus, alatus, saada välja teistele. Ja probleem ise on muidugi märksa keerukam ja sügavam, aga sellest ülesaamine võtab paratamatult veel. Kas me tahame või ei taha, aga küllalt pikka. Antud juhul ütleksin, et vähemalt üks põlvkond Üldiselt ma ise olen aktivisti, viitasin, mingid lühemad tähtajad ja kaugemad tähtajad tõmmata aga inimene, täiskasvanud inimene kellel on juba kindlalt väljakujunenud vaat vaated, veendumused, arusaamised, elu on näidanud, et ega ta ta võid natukene muutuda, aga ta ei kasvanud seal üksikjuhus, kui ta tõesti täielikult muutub. Nii et selleks, et saavutada nüüd kõigiti mõistmist kõigi poolt, ilmselt on vaja vähemalt ühte põlvkonda. Mis sind kõige rohkem häirib maailmas tervikuna Nõukogude liidus ja Eestimaal kuni kolmes tasapinnas, vaadata elu. Muret tekitab see, et tegelikult ju pärast teist maailmasõda kogu aeg on ju inimkond elanud sõdades. Ja see õlda rahvaste mõistmatus. Et ka kõige raskemaid probleeme konflikte saab lahendada rahumeelselt läbirääkimiste teel. Selle mõistmise puudumine see on võib-olla, teeb muret ja võib-olla see häiribki kõige rohkem. Liidus tervikuna. Jah võib-olla ikkagi see tsentristlik suhtumine, impeeriumi vaade, mis ei taha kuhugi kaduda. See, et ei taheta tõest aru saada, et lihtsaid, elementaarseid asju tuleb selgitada lõpmatuseni, see on võib-olla, mis häirib kõige rohkem. Ja Eestimaal võib-olla see, et ei taheta paljude poolt aru saada sellest, et eesti rahva püüdlus täiesti omariiklusele, et see ei too kahju kellelegi teisele, vaid tegelikult see on ju kasuks ka kõikidele teistele, kes Eestimaal elavad. Aga lihtsalt nii ütleme igapäeva elupinnal nii Eestimaal kui kogu nõukogude liidus see lihtsalt öelda täiesti jõhkrus, võib öelda isegi igapäevane jõhkrus. See, mis igapäevaelus häirib. Me oleme loonud minakeskse maailma praktiliselt igaüks on ise oma maailma keskpunktis. Ja, ja kes on need teised tema ümber see jama talle mitte mingit tähtsust, sest tema on see kõige olulisem ja muu ei, ei tähenda talle mitte midagi. Kuidas seda lõhkuda saaks? Jällegi kõik sõltub inimestest endist, igaüks hakkama natukene lahtisemat silmadega ümber vaatama ja nägema ka teisi enda ümber. Aga sageli on ju nii, et probleemidest saame me aru alles siis, kui nad meid endid puudutavad. Näiteks see, et Aafrikas mõnes riigis on nälg ja inimesed surevad sellepärast, et nad ei saa süüa ega juua. See on meile ju raske probleem, aga. Me ei ela seda sisemuses läbi. Me lihtsalt teame, et see on kohe unustame. Aga kui nüüd näritavaks meid ennast alles siis me saaksime aru, mida see tegelikult. Sa viitasid, et Moskvas on säilinud nisugune impeeriumi säilitamise. Meeleolu või püüdlus? Sisuliselt on see ju võimu enesesäilitamisinstinkt kuivõrd see on tunnetatav Moskvas ja kas ta eksisteerib ka Eestis. Võimust lahti ütlejaid vabatahtlikult lahti ütlejaid on ju väga vähe ja see kehtib juuni keskvõimu kui ka ametkondade suhtes. Kas sa usud, et kommunistlik partei üldse võib oma autoriteedi kuidagiviisi taastada, jalule seada? Kui ta seda tahab saata loomulikult ja minu arvates üks esimesi samme kõige olulisemaid samme oleks see, kui kommunistlik partei näeks enda kõrval teisi parteis. Ja ühtlasi ka loobuks nii-öelda riigi juhtimisest. Jättes riigi juhtimise siiski riigiorganitele. Ühesõnaga, ta peaks võimuparteist minema tõesti võitlevaks parteiks. Täpselt no meie ümber on tekkinud niisugune uus poliitikute põlvkond kellel on hulgaliselt uusi ideid ja uusi kavatsusi. Sa liigud. Kui palju on nende hulgas tõelist võitlust idee nimel ja kui palju on isiklike ambitsioonide rahuldamist taotlust? Eks ette tuleb mõlemat, kui palju kumbagi. Raske öelda. Mulle näib siiski, et rõhuv enamus on väljas ideede nimel. Kui täiesti nii lahtiste silmadega vaadata, siis sageli rohkem torkavad silma need, kes on väljas isiklike ambitsioonide pärast. Sest need, kes on väljas ideede pärast, nad teevad rasket tööd küllaltki sageli vaikselt naad ei püüa nii-öelda iseendale reklaami teha. Ja paljudes nendes, et rahvas võib-olla ei teagi, aga meie hulgas on küllalt tublisid, arukaid, tarku ja tõesti öelda ennastsalgava, neid inimesi, kes püüavad anda oma parima selleks, et poliitikas midagi tõesti edasi viia. Ja ilmselt on vaja, et kui nad ise nii-öelda endale reklaami ei tee, et selles aitaksid neid teised, kes teeksid nende nimed teatavaks. Me rääkisime sellest, et et see maailm on muutunud küllalt keeruliseks ja me elame selles osas, kus on raske elada, aga kui palju meil tegelikult rikkus vaja on, kui palju üks inimesel on midagi vaja. Et ta võiks öelda, et tema vajadused rahuldatud, kas on mingisugune optimum olemas? Optima pean, kindlasti on, aga kas inimene ise seda tunnetab, sest kui sa midagi saad, siis sa tahad saada jälle midagi uut, midagi rohkem. Nii et see vajaduste lagise järjest tõuseb, kõrgemale ja kõrgemale. Ja kui need vajadused on nii-öelda, mitte kunstlikud või mitte üle pingutatud. Kas siin midagi halba ongi? Sest kui tõesti oletame, inimesel on korter või maja, tal on auto. Kui ta tahab saada jahtlaeva, on selles midagi halba minu arvates mitte midagi. See on asjade loomulik käik, kui tal on, kirjutas masin ja ta tahab saada personaalkompuutrit. See on täiesti loomulik. Nii et ühevajaduse rahuldamine, see sünnitab uue vajaduse. See on see põhimõte, et süües kasvab isu. Aga kui sisu viib meid sinnamaale, kuhu maailm on viidud nii ökokatastroof ääre peale kuidas siis on selle vajadused rahuldab? Sisendab muidugi kurjast, täiesti kurjast. Sest see maailm, milles me elame, see jääb meist teistele. Jaa, noh, on karta, et isegi meie ajal juba see ökoloogiline situatsioon muutub liiga kriitiliseks. Nii et see, mida me teeme, mida me tahame, see mingil juhul ei tohi toimuda tuleviku arvel. Aga ta juba toimub juba Anda toimunud, ta on pikka aega toimunud ja sellele panna piiri või aeglustada seda protsessi või täielikult pidurdada, see on väga ja väga raske. Aga seda paratamatult tuleb teha, sest meie ise tahame elada ja tahavad ka järglased elada. Me jõuame siis ka sinna välja, et kusagil peab olema inimeste normaalsete vajaduste piir, mida ei tohi ületada. Raske öelda, sest teame ju teadus ja tehnika on ju hämmastavalt kiirelt arenenud. Ja kui me tänapäeva pilguga võib-olla, et noh, näiteks seda, seda loodusvara jätkub meil siin 30-ks aastaks. Aga ma olen täiesti veendunud, et enne, kui need 30 aastat on möödunud, on leitud alternatiiv lahendid. Ja see tähendab, et ikkagi inimkond saab püsida veel. Ma ei tea, kas öelda lõpmatuseni on õige või mitte, aga säilitades oma elukeskkonna, saab ta ikkagi jätkuvalt eksisteerida ja elada normaalselt. Sa oled nüüd sukeldunud poliitikasse. Kas sa kujutad ette, et sa võiksid jääda elukutseliseks poliitikuks? Sinnapoole ta natuke minema hakanud. Sest see aeg, mis ei ole Moskvas, oled siin Tallinnas paratamatult nii-öelda osavat seadusandlikust protsessist. Aga seadusandlik protsess, see on ju ka küllalt lähedane ja sageli ühtib poliitilise protsessiga. Ja ilmselt see järjest süveneb, nii et ega vähemalt lähiaastatel mingit nii-öelda välja pääsemist väljarabelemist siin ette näha võimet. Arenda natukene mõtteid teemal poliitiku professionaalsus. See on täiesti hädavajalik. Siiamaani meil ehitati, seda leiti, et noh, inimene nüüd teeb mõni aeg oma põhitööd ja siis natukene aega juhib riiki umbes selle vaate ning töö kõrvalt, jah. Ja noh, see on muidugi naiivne arusaamine asjadest. Ja siin jällegi me oleme silmad kinni pigistanud selle eest, mis mujal ilmas ammu on tõestust leidnud. Et ikkagi nii seadusandliku kogu liikmed kui ka poliitilistes parteides juhid, riigijuhid, nad on ikkagi täiesti professionaalsed poliitikud professionaalse riigi ja ühiskonnategelase ja millest meil väga palju on puudu, see on ju tegelikult ettevalmistus. Sest kui mujal riikides ja juristid on väga palju esindatud poliitikateadlase kõrgkoole on ju nii, et Ameerika poliitikateaduse ei ütleks kõrgkoolidega ülikoolide juures asuvate instituutide Neist ülevaadet ainult lihtsalt ülevaadet andev raamat on, noh ma näitan siin nüüd umbes nelja poole sentimeetri paksust tihedalt trükitäis. Kui on juhtimisinstituudid administratiivteaduse instituudis, kus valmistatakse ette inimesi, nimelt selleks, et töötada kas siis majandus või poliitika juhtimise sfääris siis meie oleme alles lapsekingades ja selles osas Kas meil üldse mingisugust abi antakse poliitikul, tema professionaalsuse tõstmisel? Võtame praegu see suur rahvasaadikute kongress või alaliselt tegutsev ülemnõukogu. Seal on on need inimesed, keda valiti, kes on väga erineva ettevalmistusega, kas nende kvalifikatsiooni tõstmiseks midagi tehakse, et neist saaks tõepoolest poliitikud. Ei julgeks öelda, et midagi märkimisväärset. Kas pole Stark, vähemalt meil Eestis teha mingisugune niisugune alaliselt tegutsev kool või asutus või, või kursus kus antakse praktilist abi neile inimestele, kes poliitikasse tõmmatakse ja neid ju tuleb järjest uusi juurde. Midagi meil toimumas on ja ilmselt on vaja seda süvendada ja katsuda see asi käima panna. Noh, öelda kompleksamalt, see on ju ka nii-öelda ära leierdatud sõna aga nii, et ta kujuneks mingiks kindlamaks süsteemiks ja tõesti, et oleks ka vajalik ülevaade, tähendab, et iga asjast huviline saaks ka kergelt teada, kuidas, mil moel saab ta ennast siis selles valdkonnas täiendada või teadmisi hakata omandama. Rahvusraamatukogus kavatsetakse kujundada üks osa, mille nimetuseks on siis parlamendi raamatukogu taanlane, loogiline, nagu on teistes riikides, noh, võrrelda nüüd USA kongressi raamatukoguga muidugi oleks natukene liialdamine nii kaugele ei küüni. Aga need kavad, mis on praegu tehtud, tähendab koondada sinna nii riigijuhtimist, poliitikat kui ka üksikute haldussfääride juhtimist käsitlev kirjandus, millega saadikud saaksid seal tutvuda nendele vajalikke ülevaadete koostamine, bibliograafiline abi, seadusandlik materjal. Nii et see parlamendi raamatukogu nendele saadikutele, kes tõesti asja vastu huvi tunnevad, kindlasti on üks esimesi kohti mis aitab tal oma teadmisi täiendada nii-öelda kõige laiemas plaanis, kui ka üksikute kitsamate probleemide osas. Kas sa oskaksid kirjeldada kultuurse poliitiku portreed? Seda on raske muidugi teha poliitiku juures tegelikult kultuurne üldse poliitik, see, millist mõju ta suudab äratada. Hakkame siis välimuselt pihta, kindlasti ta väljanägemine. Ta nii-öelda käitumismaneerid, need omavad ju rahvale küllalt palju ja suurt tähendust. Ta peab olema hea kõneleja. No ma võin enda kohta kohe öelda, et ma ei ole üldsegi emotsionaalsete kõnede pidaja. Kuigi emotsionaalsete kõnede pidajad väga rahvale meeldivad, aga mu natuur on lihtsalt teistsugune. Ja ma räägin nii, nagu ma räägin. Ega see päris nii ei pea alati olema, ei tea, ei tea. Ameerika presidente hulgas on küll neid, kes on üldse mitte emotsionaalse inimesena ja Nixon oli ju väga vilets kõnemees. Ja aga tähtis on ju see, mida ja kuidas ta räägib. Ja ma ise olen püüdnud väljendada ennast võimalikult lühidalt. Ja, ja mitte arutleda üldtõdede üle, sest aeg maksab ka midagi ja eriti, kui korraga on laua taga palju rääkijaid, siis iga su enda poolt liigne lausutud sõna tähendab, et teine inimene saab selle võrra vähem jälle võib-olla selles pidada, väga tahtis öelda nii et see tema väljendamis oskus ja muidugi see, mida ta teeb, mida ta reaalselt poliitik teeb ja üks kerge tee on saavutada populaarsust nii öelda kuulutada välja üllad, kõrged eesmärgid, mille poole me püüdleme. Aga samas teades, et need on ebareaalsed. Sellega saab ruttu populaarseks, aga mitte mitte midagi muud. Nii et tegelikult õige poliitika muidugi see, kes lähtub sellest, mida parajasti saada võib. Ja täiesti ausalt seda ka tunnistab rahvale. Ja ütleksin, sisemine ausus on see, mis tegelikult poliitikule peab omane ole kultuursele, poliitikule, kultuursele, poliitiliselt räppareid, poliitikud on ka küllalt küllalt, sest noh, poliitika ja diplomaatia, need on alati olnud räpased ja kas me tahame või ei taha, aga selleks nad ikka kajab. Kultuurse poliitiku üks musterkujusid on minu arvates Willy Brandt. Ja täielikult, kes pidas vajalikuks tagasi astuda ametist, kui tema reputatsioon mingil määral oli määritud. Jah. Ja samas sotsiaaldemokraatlikus parteis see tema samm, mis ta tagalasse tegi, näitas, et teda hinnati abeetidest. Lugu. Minul on mulje jäänud, et meie poliitikute hulgas just seda poliitiku kultuursusest hinnatakse suhteliselt vähe. Ongi nii, ongi nii ja noh, see, et mõni mees astub oma ametikohalt tagasi, see on tegelikult ju tõesti kultuurse poliitiku tunnus teatud juhtudel mõnigi seda peaks tegema, aga meil lihtsalt see üldine suhtumine on juba selline. Vaadatakse kuidagi imelikult, et aha mees astus tagasi, tähendab, ta ei ole midagi väärt. Tegelikult tuleks enamusel juhtudel on, ma arvan, suhtuda sellesse lugupidamisega, mees tunnetas, et teatud asjaoludel ta ei saa enam selle koha peal olla, tähendab, ta annab endale selgelt aru oma tegudest iseendast ja ikkagi lugupidamist ja mõnel teisel ametikohal võib ta ju töötada veelgi paremini. Aga meil ja see üldine suhtumine asjadest arusaamine on veel natukene teistsugune, kui ta olema peaks. Tulen sinu juurde veel korraks tagasi kasvõi selle poliitika tegemise ja Moskva vahet sõitmise kõrval jääb aega ka mingisuguseks harrastuseks. See aasta on esimene aasta, kus ei saanud kordagi käia, siis ta ka sõitmas. Üks hobi on nimelt süstamatkad. Ja mõni aasta on saanud isegi kolm sõitu teha. Ah kevadel maipühade ajal teed ühe niisuguse nelja viie päevase sõidu suvel pikem matk ja kui vaba aega saab siis sügisel veel ühe väikese sõidu, see aasta ei ole isegi ühte või kahte päeva saanud vee peale ja sellest on kõige rohkem kahju. Ja noh, varem kui oli rohkem aega, käisin, ma käisin kalal. Nüüd ma ei mäletagi, millal ma spetsiaalselt kala olen saanud, ainult süstaga sõites. Jumaldan spinning kaasas. Et sa ei käi kalade teatavasti karnar nakatavad kõike jõgedesse. Jah, aga noh, seda, seda kenam on näiteks kui oled Karjalas või kuskil mujal ja ja seal õnnestub ehk mõni kala kätte saada seal kus vesi on veel puhas, seal on ka kalad on nakatumata ja, ja puhtad. Ja noh, see on pigem juba meie talvede vahepealsete talvede sööjad suusatamisega saanud vähe tegelemist teha, nii et öeldakse, et iga asja eest pead sa millegagi maksma. Kui sa ühte asja tahad saada või millegagi rohkem tegeled, pead sa mingist teisest asjast loobuma. Ja nii ta paratamatu on. Ja muidugi aasta oli, mõnevõrra võib olla ebareeglipärane juba selle tõttu, et ega keegi ei osanud ette arvata, et valimistel nii palju saadikuid valimata jääb. Ja Rahvasaadikute kongress alles mai lõpus saab kokku tulla, mistõttu venis suhteliselt hilissuve peale istungile järgmine aasta, ma loodan juba enam-vähem. Nii-öelda normaalsetel aegadel, see tähendab varakevadel või talv, kevadel on see esimene ülemnõukogu istungjärk ja siis hilissügisel nagu praegu, teine tähendab, et sa saad juba aega ette planeerida. Suvine vahe on pikem. Nii et ilmselt saab siis ka leid aega hobi jaoks. Ja üldse nii-öelda natukene mõistlikumalt mingeid plaane teha. Aga kui sul oleks võimalus oma isikliku elu korraldada nii, nagu sa tahad ilma igasugust piiravate tingimusteta missugune see välja näeks? Nojah, seda peab ikkagi võrdlema endiselt sellega, mis praegu on, eks ole, siit raamest välja me või täielikult eitades kõike, mis rõivaldades. Seda väga raske, väga raske vastata, kas peab isiklik jahti kopter olema või pea? Ei, ilmselt neid ei ole vaja, kuigi kopter oleks ju väga kena. Mõnikord võib-olla ja ega ta mujal ilmas nii ebatavaline ei olegi. Aga jah, esmavajadusteks loeks ilmselt seda, mis mujal ilmas loetakse esmavajadusteks. Aga. Võib-olla lihtsam, kui ma küsin niimoodi, et et millest sa mingi hinna eest ei tahaks loobuda, mis kindlasti peaks jääma, kui seal võimalik midagi jätta. Raamatud loomulikult ja ütleksin ka, noh kui juba vabadus on ise otsustada, kõike, siis vabadus jääb aga üks küllalt kallis asi on, see on nii-öelda suhteline tegevusvabadus milles sa mingi hinna eest loobuda ei taha ja praegu ma mõtisklen selle üle, ma ei ole ju veel nii-öelda vabastatud ülemnõukogu liikmena tegevuse asemel. Ja ma kardan nimelt seda, et ma seon ennast siis täielikult. Liidu ülemnõukogu tähendab, et ka istungjärkude vahelised ajad tuleb olla ära Moskvas. Mis tähendab, et suur tegevusvabadus on liiga oluliselt piiratud. Ja samas mulle tundub, et siiski siin Eestimaal juba uute seaduste väljatöötamisel ja võib-olla ka mõnes valdkonnas, kus ma arvan midagi ennast teadvat. Midagi tehes, ehk on mind vaja ja sellepärast ma liigselt ei taha ennast siduda. Nii, aga nüüd tagasi siis selle juurde. Jah, raamatut on need, mida ma tingimata tahan. Ma armastan rahu ja vaikust. Ja et ma elan nii-öelda äärelinnas eemal suurel linnamürast, siis ilmselt ka rahu ja vaikus on see, millest ma ei taha loobuda. Kas samal ajal linnast tahaksid loobuda, kas või näiteks oleks nõus, et summa kantakse üle kusagile metsa sisse järve kaldale linnast kaugele? Nii-öelda ränd on vaja jah, nii et mingi periood oled sa metsas vaheaega järve kaldal ja mingi aeg linnas, aga elu on ikkagi ju elu teiste inimeste hulgas. Nii et mingi aeg olla üksinda on väga meeldiv. Aga samas ikkagi põhiosa. Oled ju harjunud olema teiste inimeste hulgas. Ja eks ma olen ka linnainimene, kuigi võib-olla äärelinnainimene, aga ikkagi pealinnainimene ja teistega harjunud. Ja paratamatult ikkagi vajadus teistega suhelda, see säilub. Nii et selles mõttes ikka see maja peaks enamus aega olema linnas. Kui eelseisvatel Eesti ülem, kui valimistel tahetakse end üles seada siia ülemnõukogu saadikuks sarju kandidaadiks seatakse üles kasvanud, annad nõusoleku. Kui tahetakse, siis jah ja seda enam oleks mul vaja nii-öelda katsuda rohkem aega olla siin kui nii-öelda kõrge palga eest. Moskvas ülemnõukogus. Sest küsimus on ilmselt selles, kus ma suudan rohkem teha kasu kas need Moskvas komitees töötades mingite üleliiduliste seaduse projektide kallal, mis meile midagi tegelikult ei anna või meil seaduseprojektide kallale, mis meile, mida kannad. Ja see vahemik ajavahemikes praegu tuleb olla Moskvas see on ju nii küllaltki pikk. Ja need probleemid, mis, mida on vaja seal lahendada, selle aja jooksul jõuab lahendada küll. Noh, kui nad üldse lahendamist lahendamisvõimelised on. Need, Eestimaa ja Tallinna tänavad tõmbavad sind rohkem kui Kremli tornid. Vaieldamatult ei olnud. Ja ma olen varemgi korduvalt ütelnud, et näiteks info mõttes Moskva Tallinna kõrval nagu provints, tegelik ja see meeletu sagimine, mis seal valitseb. Ja ikkagi linn on linn, on liiga liiga suur. Kuulsite Tiit Käbini, Jüri Hanseni vestlust, mille kujundas muusikagadi Johansen.